märgata keskkonda ja muid nüansse *ei poolda mõtet, et kunstiteosel on SUHE ajastuga, puudub dialoog ajastuga *kunstil pole mingit priviligeeritud vormi, ei asu väljaspool inimühiskonda kuulub inimtegevuse vormide hulka *konflikt Marxi põhimõttega : Marx jaotas maailma baasiks (majanduslikud suhted), millele toetub pealisehitus. Vaideldakse vastu, et kunstil on mingi teatav autonoomsus ja ei sõltu sellest baasist. (*ka Freud nägi sama moodi nagu Marx alateadvusele toetub teadvud) *Williams oli vastu ka strukturalismile me ei saa reaalsust vahetult kogeda, siis kasutame keelt, ainult keelelise vahendusena. Tegeleme asjadega, millele me oleme andnud nime, ei saa rääida reaalsusest endast.pmt keeleline kokkulepe ehk KEELELE EI EELNE REAALSUST Willaims ei ole n õnus, ütleb, et keelele eelneb mingi reaalsus 14 IV LOENG R. Williams'i jätk
Teda peab juhtima jumal, peab armastama oma riiki ja treenima oma keha. Puberteediaeg huvitas teda rohkem, siis sai teda õpetama armastama alluda autoriteetidele, ühiskonnale ja selle reeglitele nagu tugevaks sõjaväeks treenimine. Neil on raske enda jaoks kujutada käitumisnorme. Intellektuaalne õppimine koolides ei olnud vastuvõetav ta jaoks. Individualism hävitab Am kultuuri. Kõik noored elavad üle Friedrich von Klingeri ,,Torm ja Tungi" perioodi. Freud oli temaga ühel nõul, mis puudutas noorukiiga. Am probleem oli selles, et ta hoidis oma noori liiga palju ,,we are nation of adolescence". Am taust oli noor maa. Am noor oli turusektor 1922 a käis 50% noori kinos korra kuus. II Maailma sõjaajal kujunes Inglism 2 omavahel konfliktis olevat hoiakut: 1) Paternalistlik - (käitumist, kus mingi isik, organisatsioon või riik piirab isikute või organisatsioonide vabadusi ja autonoomsust nende endi hüvanguks.)
Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Erik Eriksoni järgi Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Sigmund Freud oli arvanud. George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida mängida arsti või kodupoe müüjat. Selliste mängude põhjuseks on lapse vajadus elukogemuste laiendamiseks. Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid, missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib ta kujundada enda mina-teadvust. Mis on grupp ning mis on selle tunnused
Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengufilosoofia. Ja et kunst ja teaduste areng on soodustanud lapse arengu allakäiku or something. Tüüp jäi lõpupoole vaimuhaigeks, arvas et ta mingi sõber on korraldanud tema vastu vandenõu. Lõpuaastad olid seotud vaimuhaiguse all kannatamisega. Järgmine koolkond: Psühhodünaamiline / psühhoanalüütiline paradigma. Inimese sisemised konfliktid ja inimese sisemised dünaamikad. Sigmund Freud (1856-1939). Sündis peres esimese lapsena. Isa oli emast poole vanem. Sigmund oli väga tubli õpilane, tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi selle vastu kuidas kokaiin mõjub närvitegevusele. Uuris hüsteeriad ja neuroose. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille abil probleemi juurde pääseda. Rääkis kolmest tungist: sugutung, eluinstinkt, fanaatus ehk surmatung. Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annab.
Armukadedus ,,Armukadedus on üks neist tundeseisunditest, mida nagu ka leina võib pidada normaalseks. Kui tundub, et keegi ei ole üldse armukade, siis on õigustatud järeldada, et see tunne on karmilt väljatõrjutud ja järelikult mängib seda suuremat osa inimese alateadlikus hingeelus." Freud, 1922 Armukadedus on reaktsioon mingile ohule, mis inimesele olulist suhet ähvardab pole vahet, kas oht on reaalne või ettekujutuste vili. Armukadeduse peamine tiivustaja on hirm. Kiivus on väga tihedalt seotud turvatunde ja enesehinnanguga. Kui hindad end kõrgelt, siis tunned, et ka teised väärtustavad sind ja hirm maha jäetud saada on väiksem. Mida kirglikum on suhe, seda suurem on armukadeduse oht. Riskigruppi kuuluvad ka inimesed, kes on varem elus haiget saanud
Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- Sumner Eksistentsialism- Sartre, Kirkekaard, Freud Vooruste eetika- Aristoteles, Aquino Thomas Nimetus Rajaja/ Sisu tuntuim(ad) Kultuuriline Erinevatel kultuuridel on erinev eetika. Eetika on relativism revolutsiooniline kõrvalprodukt, mis sõltub inimvajadustest ja sotsiaaltingimustest. Universaalset
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
peame traditsiooniliselt "mehelikeks" või "naiselikeks". Meestel ja naistel, poistel ja tüdrukutel on palju ühist, ometi pööratakse sarnastele omadustele tunduvalt vähem tähelepanu kui erinevustele. Meid on sildistatud "mehelikeks" või "naiselikeks" peetud omaduste ja tunnetega. Laps püüab täiskasvanute eeskuju järgides piirata oma emotsioone nii, et nad vastaksid meie ühiskonnas kinnistunud soorollidele. Sigmund Freud on väitnud, et me kõik tuleme ellu biseksuaalsena, täiskasvanuks saamisel aga surume järk-järgult alla osa oma võimalustest. Praeguseks on selge, et soolist suundumust määrav psüühika osa kujuneb inimesel 5. eluaastaks, seejärel asub ta sisse võtma oma kohta absoluutse heteroseksuaalsuse ja absoluutse homoseksuaalsuse vahelisel skaalal. Selle fikseeringu oletatavad põhjused jagunevad kaheks: sünnipärased ja isikliku kogemuse alusel tekkinud ehk omandatud.
seadumustele endale keskkonna, mis nende seadu-mustega kõige paremini sobib. Ja kui see keskkond inimesele ei sobi, siis ta üritab muuta seda endale sobivaks. Isiksus on väga eriline juhtum! Isiksus on eriline juhtum, kus sotsiaalne vastasmõju on väga väike või puudub üldse 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused Alternatiivsed isiksuse käsitlused • Psühhoanalüütilised isiksuse käsitlused (Sigmund Freud jt) • Humanistlikud ja feonomenoloogilised isiksuse käsitlused (Carl Rogers, Albert Maslow jt) • Kognitiiv-afektiivne isiksuse süsteem (Walter Mischel, Yuichi Shoda) “Personality and Assessment” (1968) • Mischel (1968) kritiseeris teravalt nii seadumuste põhist isiksuse uurimist kui psühhoanalüütilist lähenemist – Isiksus muutub sageli situatsioonist sõltuvalt – Seadumused ennustavad halvasti tegelikku käitumist
Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon L. Feuerbach: jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust Karl Marx Saksa ideoloogia: usk on oopium rahvale F. Nietzche: jumal on surnud Freud: religioon on neuroos Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: ontoloogiline tõestus: Anselm Canteburyst: 1. mul on idee täiuslikust olendist 2. täiuslikkude juurde kuulub ka olemine järelikult olend eksisteerib Thomas Aquinost:
*Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Nimetab Wundti voluntarismi ühe arendajana. Samas oli tema huviks ka psüühika baaselemendid . Edward Titchener (Euroopast Ameerikasse) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Ameerikas oli mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud (www.freud-museum.at). Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism A. Adler, C. C. Jung, K. Horney. Iseloomulik valikuline nõustumine S. Freudi ideedega. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. G.C.Jung (nt. unenägude
Neodarvinistid arvasid, et vanematest erinevad järglased tekivad mutatsioonid tagajärjel. Rakkude jagunemine tagab sama liiki järglaste saamise, kuid muutused rakkudes toovad esile mutatsioonid. Darwin arvas, et elu algas ühest väiksest kuumast veekogust, kus olid olemas kõik elemendid ja loodusjõud, millede koostööl sünteesiti valguühend, millest hakkas arenema rakk. Seal ei tohtinud olla hapnikku ja pidi olema kosmiline kiirgus. Sigmund Freud sündis 1856 Austrias. Ta töötas välja oma psühhoanalüüsi, kus käsitleb alateadvust ja mõttemaailma toimimist. Inimest viivad edasi ratsionaalsete mõtete kõrval ka looduslikud tungid. Freud arendas välja teraapia, mis uurib inimese minevikku, et leida põhjuseid psühholoogilistele haigustele. Id tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Ego on ratsionaalne mõtlemine, naudingut edasilükkav. Superego on sisemine moraalsus, mis teeb vahet lubatu ja lubamatu vahel
Muudeldab täiskasvanute elustiili, soorollid, käitumisvõimaluste piirid. Sümbolilises mängus pannakse esemed ,,esindama" teisi asju (antakse vabadus kujutusvõimele). Soorollid u 1,5a hakkavad ilmnema soole sobivaid mustrid, u 3a valivad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi. Sooline indentiteet kas tajume iseennast mehe või naisena, Freud samasoolise vanemaga, Piaget teadvustatud intellektuaalsed protsessid, Kohlberg stereotüübid, imeteerimine, eriline kiindusum samasoolise vanemasse Prosotsiaalne käitumine - empaatia (otsene emotsionaalne vastutus teiste inimeste emotsioonidele- esimesest päevast- klassikaline tingimine/kaasasündinud stressreaktsioon; teod empaatilise distressi korral abistad või vaatad mujale), abistav käitumine , heateod e positiivsed moraalsed teod (eneseohverdamine, altruism).
Platonile vastandliku positsiooni esindajana võiks selles küsimuses vaadelda David Hume`i – Kanti kõrval teist uusaja moraalifilosoofia suurkuju. Tema lähtus oma eetikas arusaamast, et “mõistus on täielikult passiivne” ning “on ja peab olema üksnes afektide ori; ta ei tohi taotleda endale iialgi muud funktsiooni kui teenida afekte ja alluda neile” (A Treatise on Human Nature III, 1, 1; II, 3, 3.). Ka Sigmund Freud, kes oma teoses “Mina ja miski” (1923) kasutab “Phaidrose” kaariku- võrdpildile sarnast ratsanikukujundit selleks, et modelleerida inimpsüühika teadvustatud ja teadvustamatu osa vahekorda, määratles selles vahekorras domineeriva osapoole Platonile vastandlikult. Ta võrdleb teadvustatud psüühika osa ratsanikuga, kes “peab ohjeldama hobuse jõudu, mis tast üle käib”. Hobune sümboliseerib siin mõistagi teadvustamata psüühikaosa.
Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused....................................................................................................4 Mäng ja lapse areng.................................................................................................................... 5 Mänguteooriad......................
kõrget ja hirmuäratavat Memnoni sammast. Nii et see äkitselt kõlama hakkab Sophoklese meloodiates! * Passiivsuse ausära tuleb kõrvutada aktiivsuse ausäraga. See pärgab Aischylose Prometheust. Inimene, tõustes titaaniks, võitleb omale välja kultuuri ja sunnib jumalaid end sellega siduma. Kuna ta oma isetärganud tarkuses nonde eksistentsi ja piirid enda kätte saab... · Sigmund Freud. Mina ja Miski. (Das Ich und das Es, 1923.) Inimhinge anatoomiast (1999) Unenägude tõlgendamine (2007) · Carl Gustav Jung · Melanie Klein · Erik H. Erikson · Bruno Bettelheim. Muinasjuttude võlujõud (2007) · Jacques-Marie-Émile Lacan · Michel Foucault. Seksuaalsuse ajalugu I. (2005) · Gilles Deleuze, Félix Guattari. L'Anti-Oedip (19721973) · Julia Kristeva. Jälestuse jõud (1980); preoidipaalne , keele-eelne,
Victoria ajastul emigreerus peamiselt Austraaliasse, Uus-Meremaale, Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse 15 miljonit inimest. Tema valitsusajal kasvas Briti elanike arv pea kahekordselt. Tema valitsusajal toimusid Iirimaal suured rahutused. Iirimaa tahtis maaseadust, mis vabastaks neid endale maarentimisest ja tagaks neile õigusi ning soovisid viimaks ka Suurbritanniast iseseisvust. 1845. algas seal Suur näljahäda. Tema ajal olid Darwin, Marx, Freud. Liberaalid ja konservatiivid: Liberaalid (toorid) ja konservatiivid (viigid) olid kaks rivaalitsevat parteid. Liberaalide põhiidee oli üksikisiku vabadus, konservatiivide põhiidee oli olemasoleva sälitamine. Parlament ja valimisõiguse laiendamine: Alamkoja valimised toimusid iga 7 aasta tagant. Konservatiivid ja liberaalid rivaalitsesid. Valimisõigus oli vaid kinnisvara omavail täisealistel meestel, kes moodustasid u 10% elanikkonnast. 3 suurt valimisreformi -> Valimisõiguslike
mõistest, millega filosoofias varem on hõlmatud kõiki mitteinimlikke eluvorme. Kuigi inimene jääb taandamatult ainuliseks, ei ole olemas ühtainust universaalset looma, millele inimese inimlikkus võiks vastanduda. 9 5. Derrida raamatud Writing and Difference (1978) Spurs: Nietzsche's Styles/Eperons: Les Styles de Nietzsche (1979) Dissemination (1981) Positions (1981) Margins of Philosophy (1982) The Post Card: From Socrates to Freud and Beyond (1987) The Truth in Painting (1987) Of Spirit: Heidegger and the Question (1989) Given Time: I. Counterfeit Money (1992) (With Geoffrey Bennington) Jacques Derrida (1993) Memoirs of the Blind: The Self-Portrait and Other Ruins (1993) The Gift of Death (1995) Archive Fever: A Freudian Impression (1996) The Work of Mourning (2001) (By Giovanna Borradori) Philosophy in a Time of Terror: Dialogues with Jürgen Habermas and Jacques Derrida (2002)
arvestama õpetamisel · Assimilatsioon ja akommodatsioon, tasakaalu saavutamine · Aktiivõppe idee: lapsed peavad eksperimenteerima, katsetama, õppima konkreetsel materjalil konstruktivistlikud õpetamismeetodid · http://www.youtube.com/watch?v=I1JWr4G8YLM (12) Lev Võgotski (1896-1934) · Valgevene, Minski lähedal Orsha, Gomel · Intellektuaalne keskkond · Erakool, juudi gümnaasium · Moskva Ülikool, arstiteadus, juura · Freud, Pavlov, Marx, Engels, Hegel · 1924 II Ülevenemaaline psühhoneuroloogia kongress · Moskva Psühholoogia Instituut · 1925 Dissertatsioon Kunstipsühholoogia · 1924-1928 defektoloogia, pedagoogiline psühholoogia · 1928-1932 Kultuur-ajalooline teooria · Ülemaailmne mõju hiljem (1960ndatel jj) Põhiideed · Huvi lapse ja kultuuride arengu vastu · Geneetiline seletus. Kompleksse nähtuse mõistmiseks tuleb uurida selle nähtuse lihtsamaid
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
19. sajandil tekkisid matemaatikas paradoksid vastuolud. Iga ütlus kas vastab tõele või on vale. Midagi kolmandat ei saa olla. Paradoksid on selline ütlus, mis vastab tõele juhul, kui ta on vale ja on vale juhul, kui ta vastab tõele. Marie Curie radioaktiivsuse avastaja mateeria sulab, muutub eimillekski tuli selline arvamus. John Locke ,,Essee inimese arusaamisest (1690) Moodsa semiootika rajajad: E. Durkheim, J.H. Poincari, S. Freud, G. Frege, Ch.S. Peirce, F. De Saussure Poincare viimane universaalne matemaatik tundis kõiki matemaatika alateemasid. Ei ole vaja uurida objekte, vaid nende vahelisi seoseid. Freud revolutsiooniline figuur; näitas, et meie mõistus ise ei ole ratsionaalne seal on konfliktid; teadvus-teadmatus. See mida me teadvusame, on vale. Freud tõlgendab unenägusid, uurib keelevääratusi, käevääratusi (kirjutamisel). Ühelt poolt on kõik asjad omavahel seotud,
Eirati psühholoogilist lähenemist, nähti vaid vajadusi põhjusena tegutseda. Lingvistilise relatiivsuse hüpotees (Boas-Sapir-Whorfi hüpotees): mingi grupi, rahva maailmatunnetus sõltub keeleterminitest. Me ei saa mõelda terminite kaudu, mida meie keeles ei ole. Maailma saab tunnetada keeles olemasolevate terminite kaudu (nt eskimodel palju sõnu lume jaoks; jaapani keeles puuduvad eraldi sõnad sinise ja rohelise eristamiseks). Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939) ja C. G. Jung (1875-1961) Freud: inimene koosneb kahest osast väike osa teadvus, suur alateadvus, mis koosneb ihadest, mida me ei teadvusta. Kogu kultuur on psüühiliselt determineeritud. Jung tegeles antropoloogiliste uuringutega. Alateadvus: 1) pealiskaudne (ratsionaalselt tunnetav); 2) absoluutne (kollektiivne alateadvus) ühe grupi esindajad psüühiliselt sarnased. Konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria R
ühiskonnas uurimine. Ei tunnistanud Malinowki põhivajaduse skeemi. Funkts pole hea viis seletada kultuurierinevusi. Lingvistiline relativism Boas Sapir Whorfi hüpotees. Rahva maailmatunnetus sõltub nende keele omadustest. Saame aru asjadest, mille kohta on olemas mõisteline aparaat. Mõjutab meid arendama oma keelt. Mis on ühiskonnas oluline, selle kohta on palju sõnu, detailsemaid sõnu. Mõtlemine mõjutab keelt, keel mõtlemist. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856-1939), Carl Gustav Jung (1975-1961)- inimeste teadvusest väiksema osa moodustab teadvustatud osa ja suurema osa moodustab teadvustamata osa ehk alateadvus. Teadvustamatud ihad on muutumatud ja neid ei saa kontrollida. Hiljem jagas Freud isiksuse kolmeks: mina, ülimina (väärtuste ja normide kogu) ja miski. Freudi järgi peaks ka ühiskonda defineerima inimisiksuste kaudu. Ühiskonna seatud piirangute ja tungide vahel valitseb alatine vastuolu. Jung töötas välja teooria,
4) Teaduslik psühholoogia on rajatud vastastikustele kontrollitavusele (mitte keegi ei ole teaduses ülemislikku sõnaõigust). Kokkuvõtte - Psühholoogia uurib, kuidas on inimese psüühika ja käitumine korraldatud. - Psüühika peamiseks ülesandeks on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsiliselt kui ka sotsiaalses ruumis. 2 Sigmund Freud (1856-1939) Arst ja professor - Uuris psüühikahäirete all kannatavaid patsiente => inimese psüühikas on väljatõrjumismehhanism (alateadvus) Charles Darwin (1809-1882) - «Emotsioonide väljendumine inimesel ja loomadel» (1872) - Arvamus: kujunes evolutsioonis välja seos psüühika teatud seisundite ja harjumuspäraseks muutunud liigutuste vahel.
mõistmiseks tuleb uurida religiooni, müüte, ajalugu, tavasid, keelt, kunsti, moraali, seaduseid jne. Edward Titchener (Ameerika) strukturalism. Prooviti leida psüühika baaselemente ja nendevaheliste seoste struktuuri ning määrata vaimse kogemuse neuropsühholoogilised korrelaadid. Ameerikas kujunes mõjukaks suunaks funktsionalism (William James). Huvituti psüühiliste protsesside rollist kohanemisel. Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud. Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Karen Horney. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. C.G.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt
6. Ettevalmistumine abieluks ja pereeluks 7.Sotsiaalse vastutuse omandamine ja ühiskonnas sotsiaalselt õigeks tunnistatud käitumise omandamine 8. Väärtushinnangute ja eetiliste normide süsteemi kujndamine. 6.7. Täiskasvanuiga. Areng täiskasvanueas omandab uue iseloomu, sest areng ei tulene enam eelkõige paljalt füüsilisest kasvamisest. Erinevates kultuurides on küpsuse määratlused erinevad. Juriidilises mõttes oleks see valimisõiguse saamine. Freud: küps on indiviid, kes on võimeline tööks ja armastuseks. Psühholoogilisteks tunnusteks on #psühholoogiline sõltumatus ja autonoomsus # iseseisvus otsustamisel # stabiilsus # arukus # usaldusväärsus # terviklikkus # kaastunne Elu sotsiaalse kella kaardistamine. Kooli lõpetamine öö leidmine. Abiellumine. Lapse sünd. Töökohtade vahetus. Vanavanemaks saamine.
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Majutusteenindus Käti Peedumäe Seksuaalfantaasia Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 Seksuaalfantaasia Õnnelik inimene ei fantaseeri, seda teeb vaid rahulolematu, kirjutas fantaasiate kohta Freud. Arvatakse, et umbes 90 % naistest on vähemalt mõnikord oma elu jooksul seksuaalfantaasiaid kogenud. Jaanuaris 2001 avaldatud uurimuse andmetel üle kolmveerandi maailma inimestest tunnistab end vahetevahel erootilistel teemadel unistavat. Kas see tähendab siis, et nii suur osa inimkonnast on rahulolematu seksiga või oma eluga? Vaevalt küll. Ilmselt ei pea Freudi seisukoht fantaasiate kohta paika. Hiljutised uuringud näitavad,et tänapäeval on meeste ja naiste fantaasiad sarnasemad kui
George Homans (1910-1989). Inimeste lähisuhted meenutavad majanduslikku kauplemist. Inimene tahab saada võimalikult palju naudinguid ja kogeda võimalikult vähe kannatusi. Lähisuhetes tahab inimene teiste inimeste käest saada mitmesuguseid psühholoogilisi hüvesid, mis pakuvad naudinguid nagu sõprus, armastus, kiitus, tunnustus jne. ja nende saamiseks peab teistele inimestele pakkuma seda mida nemad tahavad. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1853-1939). Marxi kõrval ilmselt kõige mõjukam sotsiaalteadlane üldse. Freudi panuse sotsioloogiasse võib jagada kaheks: 1. Freudi üldine psühholoogiline teooria tema alateadvuse, isiksuse, tungide, inimese arengu jt. käsitlused, mille mõju sotsioloogiale on olnud väga suur. 2. Freudi spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonna arengu kohta neid ei võeta tänapäeval vist kuigi tõsiselt. Kõige tuntuma taolise spekulatsiooni järgi on kultuuri
3.2 Juhtide ebaõnnestumise enam levinud põhjused 1. Konfliktide vältimine On suur hulk juhte, kellel on meeleheitlik vajadus teistele meeldida ja saavutada heakskiit. Selles pole midagi halba, kui juht on inimeste vastu kena, kuid ühel hetkel peab iga juht ütlema: ,,Jääb nii nagu mina ütlen!". Kindel moodus läbikukkumiseks- Igaühele meele järele olla! 2. Alluvate türanniseerimine Alluvate türanniseerimine põhjustab mõnikord rektsiooni mida Anna Freud nimetas ,,samastumiseks agressiooniga" (s.t kuritarvitavat ülemust) kehastama. Mõju töötajatele: nad võtavad juhi käitumislaadi üle ja seega muudavad ennast hirmutavatest hirmutajaiks, abitutest ohvritest võimsateks tegutsejateks. See on kaitsemanööver, mis aitab kontrollida agressori poolt põhjustatud tugevat ärevust. Madalamal positsioonil olevad inimesed loodavad niimoodi omandada osa sellest võimust, mis agressoril on. Kahjuks on kõik, mis nad saavutavad see, et
· Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53- 74), kiire langus (>74) Sooline erinevus F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte Expressional Fluency: tähenduslik lause sõnadest, kus iga sõna algab etteantud tähega Alternate Uses: etteantud objektile erinevate tähenduste genereerimine Ideational Fluency: etteantud kategooria
5 neid ei mõista (taju mõtestatud!) ja nad on seetõttu tema jaoks tähtsusetud. Meeleolu kujundajana toimivad veel kaasinimesed, loodus, ilmastiku laad, kunstiteosed. (Bachmann ja Maruste, 2003: 223-224) 2.2 Ärevus Ärevus on emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Selle mõiste võttis kasutusele Sigmund Freud 1926. a. Ärevuse tekitajaina võivad toimida väga mitmesugused asjaolud oodatud sündmuste edasilükkamine tekib rahutus ja kartus, et oodatav sündmus ei toimugi või oodatud isik ei tule. Ärevust põhjustab olukorra määramatus, enese kontrolli alt väljumine, võimalikud ebameeldivused, infopuudus, võimalik oht jne. Kõige selle tagajärjel lähevad inimesed närviliseks, muutuvad rahutuks, pingestatuks. Ärevus on märgatav välisel vaatluselgi
· Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53- 74), kiire langus (>74) Sooline erinevus F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte Expressional Fluency: tähenduslik lause sõnadest, kus iga sõna algab etteantud tähega Alternate Uses: etteantud objektile erinevate tähenduste genereerimine Ideational Fluency: etteantud kategooria
Avastati vaarao Tutanhamoni hauakamber. Einsteini teooria, et universum paisub, osutus tõeks. Rutherford lahutas aatomi osadeks. NSVL ei olnud geneetika teretulnud teadus ja sellega tegelemine keelati, darwinismi samas oli lubatud. Sõnavabadus ja väljendusvabadus olid piiratud ja ei tohtinud olla võimus vähemalgi määral kahelda või meelt avaldada. Sobimatud kunstnikud ja teadlased tapeti. Kuulsamad lahkujad Saksamaalt olid Einstein ja Freud. · 1930. a võttis maad jällegi pessimism. Film sai omale sünkroonse heli. Teine uus zanr oli dokumentaalfilm. Ehitati hulk ilmetuid suuri karpmaju. Oluline leiutis oli nailon. Jõuti värvifilmini. Esmakordselt ületati lennukiga Atlandi ookean. Peagi jõudis elekter igasse kodusse. Sammhaaval uue sõjani: 1935. a tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, asus uuesti looma lennuväge, sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud.
saj üheks tähtsaimaks füüsikuks.Joseph Thomson - oli inglise füüsik. Avastas elementaarlaengud looduses. Nobeli preemia laureaat.Ernest Rutherford - Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Niels Bohr - Taani tuumafüüsik - lõi aatomi esialgse kvantteooria Albert Einstein - Saksamaalt pärit füüsik. 20. sajandi kõige mõjukamfüüsik, sai kuulsaks üldrelatiivsusteooria sõnastamisega. John Evans - Oli inglise arheoloog ja geoloog. Sigmund Freud - Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsiteooria ja meetodi rajaja. Alfred Nobel Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi (nitroglütseriin + diatomiit) ning ballistiidi (suitsuta püssirohi) leiutaja. # 1901a 5a peale Nobeli surma jagati esimesed preemiad. Charlie Chaplin 16. 04 1889 25.12 1977 oli inglisekomöödiafilmirezissöör, -stsenarist, -näitleja ja -produtsent. Ta on tummfilmiajastu tuntumaid näitlejaid, kes osales 83 filmis ja pälvis oma tegevuse eest kolm "Oscarit"
Filosoofia alused Õppejõud: Heiki Haljasorg Loeng 12.00- 13.30 Paus 13.30-13.45 13.45- 16.30 Kirjalik hindeline eksam 60% Kohalkäimine 40% Kohal peab käima, 1 kord võib puududa. Teinekord juba võtab punkte vähemaks. Eksamiküsimused tulevad koos vastustega. Igas teemas on 20 küsimust. 20.09.2012 Aristoteles Aristo - teles kreeka päraselt. Sündis Keiras,( põhja-kreekas) Õpetaja oli Platon. Aristoteles läks tülli Platoniga, sest kandis sõrmuseid, kõnepruuk kõrk ja ülespuhutud. Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikus...
psühholoogiliste koolkondade poolt. Teised defineerivad loovust pigem kui teisest fenomeni mitte esmast sisemist inimlikku liikuma panevat jõudu. Neid teooriaid võib kutsuda "kompensatsiooni puuduste teooriateks". Nad sisaldavad traditsioonilist psühhoanalüütilist teooriat, mis väidab, et loovus on libiido sublimatsioon ehk seksuaalenergia juhtimine ühiskonna poolt heakskiidetud asendatud vormidesse. Freud (1925, 1958) uskus, et tsivilisatsiooni suurimad saavutused tulenevad libiido sublimatsioonist või inimese sisemisest seksuaaljõust. Idee, et Leonardo da Vinci lõi oma ülevad maalid, Michelangelo oma surematud skulptuurid, Shakespeare oma näidendid ja sonetid ja Beethoven oma suured sümfooniad vaid sisemise seksuaalse frustatsiooni tõttu, näib humanistlikele psühholoogidele paikapidamatu. Teised teooriad, mis eitavad loovuse esmasust kui inimese sisemist energiat eraldi
aastal kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria. Teooria kõigutas seniseid tõekspidamisi universumi kõige fundamentaalsemate seaduspärasuste koha. Raske oli leppida Einsteini järeldusega, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega. Palju parem ei olnud lood Einsteini teise järekldusega, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. 6. Sigmund Freud sai kuulsaks oma psühhoanalüüsiga, 1900. aastal ilmus n-ö klassikaline teos "Unenägude tõlgendamine", milles esitas Freud oma teooria põhialused, mille tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral nn teadvustamatus ehk alateadvus ja et alateadvus koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest tungidest. Tema kuulsamad õpilased ja ideede edasiarendajad olid Carl Gustav Jung ja Alfed Adler. 7
vasturääkivuste kontroll, käitumise muutuse ja mõtlemise harjutamine, katsetamine sobiva käitumisviisi leidmiseks, abiasutuste kasutamine vajadusel. ST toetab klienti oma emotsioonidega toimetulekul ning uute kaitsemehhanismide omandamisel ja välise abi kasutuselevõtul ning tagasiside analüüsil. 4. LÕPETAMINE (7-8 intervjuu): lõpetamise otsus, koostöö meenutus, edusammude kokkuvõte, valmisolek tulevikuks. VI. PSÜHHODÜNAAMILINE MUDEL Kirjandus: FREUD, Sigmund (1999) Inimhinge anatoomiast, TÜ Kirjastus Psühhodünaamika (PD) - inimpsüühikas toimuv liikumine mõjutab inimese käitumist samavõrd kui keskond ning psühholoogia ja käitumine omakorda mõjutavad keskkonda Freud: psühhoanalüüs - tungid käitumise peamised mõjutajad: NB PSÜÜHILINE DETERMINISM + ALATEADVUS (kaasaeg: rohkem sotsiaalse keskkonna mõju- egopsühholoogia, sotsioloogia, sotsiaalne roll)
Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks. Freud eristas kaht mõtlemistüüpi: primaarsetes ja sekundaarprotsessides mõtlemist. Primaarprotsessid ei arvesta reaalsust ega loogikat; tegelikkust asendab fantaasia, soovmõtlemine. Selline mõtlemine on väga kiire ja liikuv, samaaegselt võib toimuda mitmeid primaarprotsesse. Täiskasvanud inimesed mõtlevad primaarprotsessides unes, loomingulises inspiratsioonis või patopsüühilistes seisundites.
nad suudavad sootunnuste väljakujunemist ja mõjutavad seksuaalihasid. Ehkki suguhormoonid osalevad seksuaalihade kujunemisel, ei mõjuta nad inimesel seksuaalkäitumist enam nii tugevalt kui loomadel. Tähtsamat rolli mängib inimese seksuaalvajaduses hoopis aju. Seepärast mõjutab inimeste seksuaalihasid ka erootilise materjali nägemine, kuulmine või lugemine ning esinevad vastavad ettekujutused. Seksuaalsuse areng Freudi järgi Austraalia arst ja psühholoog Sigmund Freud esitas 1989. aastal teooria inimese seksuaalse arengu kohta. Ta arvas, et igasugune emotsionaalne rahuldus on seksuaalne ja inimese seksuaalsus algab sünnihetkest. Freudi teooria alusel võib eritada järgmisi seksuaalse arengu faase: 1. Oraalne faas- sünnist kuni 12. elukuuni, peamiseks naudingualuseks on suu. 2. Anaalne faas- 1. kuni 3. eluaastani, iseloomulik on lapse huvi roomamise vastu. 3. Falliline faas- 3. kuni 5. eluaastani, elavneb huvi suguelundite vastu.
Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad. Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast --keelest ( Marx pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust). Michel Foucault (1926-1984). Sõnad ja asjad (Humanitaarteaduste arheoloogia) 1966 Teadmise arheoloogia Kliiniku sünd 1963 Hullumeelsuse ajalugu 1972 Valvata ja karistada Seksuaalsuse ajalugu I Teada tahtmine 1974 II Lõbude kasutamine 1984 III Hool enda eest 1984 Foucault loomeperiood jaguneb kolme selgelt eristatavasse tsüklisse. Esimene, 60-ndatesse aastatesse jääv periood keskendub teadmiste arheoloogiale, mis näitab ära
vastutustundetuks lapse enda loomu mõju – on rõõmsameelsemaid väikelapsi, on kurvemaid longituuduuringud on näidanud, et füüsilise agressiivsuse ja füüsilise karistamise vahel on positiivne korrelatsioon ja need aina suurendavad üksteist sooline identiteet – lapse taju enda soost, käitub sellele sobivalt ◦ täiskasvanud mängivad ja hoiavad erinevalt vastavalt soole ka juba väikseid lapsi ◦ Sigmund Freud – Oidipuse kompleks ◦ lapsed kiinduvad rohkem samasoolisse vanemasse empaatia- kaasasündinud, ühe lapse nutt põhjustab ka teiste nutmist > abistav käitumine (kui teisel hakkab parem, hakkab ka endal parem) ◦ liigne empaatia võib tekitada stressi ja viia selleni, et mõlemad lapsed nutavad ja midagi paremaks ei lähe agressiivne käitumine - poistel pigem füüsiline, tüdrukutel vaimne ◦ vanuselised iseärasused – väiksematele rohkem lubatud
alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu. Hiljem kujunes õpetus terveks kultuuri- ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks, mis uurib unenägusid, eksitoiminguid, usku, kunsti, kirjandust, mütoloogiat jne. Freudi järgi on inimese ajendavaks jõud instikt, millest kaks on määravad: eluinstikt, mis samastub suguinstiktiga ja surmainstikt ehk hävitamise instinkt. Inimese vaimuelu kujutab endast võitlust nende kahe jõu vahel. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: „tema“ (id) – isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa, „mina“ (ego) – isiksuse alge, mis on vahelüliks välismaailma ja „tema“ vahel ja „ülemina“ (super-ego) – esindab isiksuses moraali, sotsiaalseid norme, mis omandatakse kasvatuse ja õppimise käigus. Neofreudism (nt. C.G. Jung, A. Adler) – neofreudistid pöörudvad sugutungi kõrval või selle asemel ka
Uurimaks pärilikkuse komponenti, on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali realiseerumisel. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised · Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon · Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki
Aga kas seda printsiipi võib rakendada ka inimelule ja kultuurile? Kas kultuurimaailm rajaneb juhuslikel muutustel? Filosoofide ees seisis uus probleem. Oli vaja tõestada, et kultuuriline maailm, inimtsivilisatsiooni maailm, on taandatav mõnele üldisele põhjusele, mis toimivad nii materiaalsete kui ka vaimsete nähtuste vallas. Tekkis erinevaid teooriad. Mis on inimene 6 Nietzche kuulutas tahte jõudu, Freud teadvustas seksuaalseid instinkte, Marx seadis troonile majandusliku instinkti. Ühesõnaga uusaegne inimeseteooria kaotas oma intellektuaalse keskme. Mõtlemises tekkis anarhia. Teoloogid, täppisteadlased, sotsioloogid, bioloogid, psühholoogid, etnoloogid ja majandusteadlased kõik lähenesid probleemile oma vaatepunktist. Puudus üldtunnustatud käsitlusviis. Max Scheler (1874-1928) on öelnud , et mitte ühelgi teisel inimtunnetuse perioodil ei ole
See pärast on eneseteostus tähtis. Meil on iha saada järjest enam selleks, milleks me oleme võimeline saama. Eneseteostuse vajaduse ilmnemine sõltub tavaliselt füsioloogiliste, turvalisuse, armastuse ja austuse vajaduste eelnevast rahuldamisest. Inimesed püüavad neid viite tasandit saavutada järk-järgult mitte ühe korraga. Freudi motivatsiooniteooria. Selles lähtutakse seisukohast, et inimesed on oma vajadustest erineval määral teadlikud. Freud arvas, et suurem osa inimese vajadusi on teadvuse eest varjatud. Tema teooria järgi võib eristada kolme tasandit, mille koostoimes kujuneb tegelik käitumine. Haapsalu 2009 Motivatsioon · Id on alateadvuslik, primitiivne "mina", mis sunnib otsima lõbu ja vältima ebamugavusi. Kuigi selle tasandi vajadusi ei teadvustata ega seostata reaalse situatsiooniga, mõjutavad nad
Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend...
Elu Ludwig Wittgenstein sündis Austrias, ühes Viini kõige mainekamatest perekondadest. Ehkki nii Wittgensteini isa kui ema perekonnad olid algselt olnud juudi päritolu, olid ta vanemad mõlemad üles kasvatatud kristlastena. Wittgensteinide kodu oli fin de siècle'i aegse Viini kultuurielu üks keskusi, mida regulaarselt külastas selleaegsete intellektuaalide ja kunstiinimeste kultuurikiht Gustav Klimt, Sigmund Freud, Johannes Brahms, Gustav Mahler jt. Helilooja Johannes Brahms oli perekonnatuttav, kes õpetas Wittgensteini õdedele ja vendadele klaverit. Nagu ema, olid ka Wittgensteini õed ja vennad väga andekad. Wittgensteini vend Paul kaotas noorena sõjas parema käe ent sellele vaatamata sai temast rahvusvahelise tasemega klaverisolist. Isa, Karl Wittgenstein, oli terasetöösturina kogunud suure varanduse. See sitke ja
tulemusi. 3. Üksisisiku käitumist mõjutavad tegurid Kaasasündinud faktorid: Isiksus, taju, väärtused, võimed Keskkonnast tulenevad faktorid: Organisatsioonilised/tööga seotud faktorid, perekond, omataoliste gruppide surve, isiklikud elukogemused, rahvuskultuur. KK-st tulenevad tegurid muutuvad vastavalt olukorrale organisatsioonis ning vastupidi, võivad need tegurid esile kutsuda muutuse organisatsioonis. 4. Isiksuse teooriad Psühhoanalüütilised isiksuseteooriad S. Freud, C.G. Jung Iseloomujoontega seotud teooriad G. Allport, R.Cattell Humanistlikud isiksuse- ja sotsiaalse õppimise teooriad A. Maslow, Carl Rogers, A. Bandura 5. Inimese kasvamine moraalseks Inimese moraalsus saavutatakse kasvamise ja arengu tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega teiste inimestega ja määratud kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab. (Kohlbergi moraaliteooria) Küps inimene: · Realistliku käsitluse olemasolu endast ja teistest;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
