Maailm kahe sõja vahel. (2)

Maailm kahe sõja vahel
Ülemaailmne majanduskriis
(1929 - 1933)
1920. a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks.
Esimesena kriisinähud põllumajanduses (valitses mõnda aega ületootmine => põllumajandustoodete hinnad hakkasid langema). Prooviti viljatootjate hinnapoliitikat kooskõlastada, aga siis varises teraviljaturg kokku (valuutanappuse tõttu paiskas Nõukogude Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja).
Ohumärkide (kriisnähud põllumajanduses) ilmnemisel muutus Ühendriikide aktsiaturg eriti tundlikuks.
29. oktoobril 1929 - New Yorgi börsil paanika - müüdi väärtpabereid, mille hinnad langesid tohutu kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga osa oma varandusest. Ei suutnud laene tagasi maksta => pangandus varises kokku.
Pankrottide laine tööstuses => tööta miljonid inimesed. Elanikkonna ostujõud vähenes => vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud, kehtestas sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud => kriis viidi Euroopasse ja teistesse maailmajagudesse.
Ülemaailmse majanduskriisi põhjused:

• Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta
  
• Vale majandamine . Riigi toetusel võeti palju laene, et kiiresti rikastuda või tarbida. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks => inimesed ei suutnud laene tagasi maksta => panganduse ja kogu rahanduse laostumine.
  
• Valitsuse vead kriisi ajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest, kehtestati kõrged tollimaksud - loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest => kriis muudeti ülemaailmseks ja pikendati seda
  

Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed:

• Suur tööpuudus, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest => nälg ja rahulolematus .
  
• Keskklass vaesus
  
• Kõige rängemalt lõi kriis välja Ameerika Ühendriikides => helded tarbimislaenud
  
• Majandus varises kokku => inimesed kaotasid kodud ja kogu varanduse
  
• Tööd oli raske leida => vaesumine
  
• Elatustaseme langus => kaupade vähene nõudlus => tootmise langus => tööpuudus
  
• Paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passiivseks
  

Valitsuse esialgsed tegutsemised:

• Riik sekkus senisest enam majandusse. Demokraatliku traditsioonidega riigid jäid seejuures demokraatiale truuks, nooremad demokraatlikud riigid muutusid diktatuurseteks.
  

Inimesed arvasid, et nende probleemid lahenduvad , kui päevapealt valitakse tugev juht, kes kõik probleemid kindla käega lahendaks.
Roosevelti uus kurss
1932 valiti Ühendriikide presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt , kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia.
Roosevelti reformikava - New Deal - Uus kurss
Roosevelti põhimõte: majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Selle nimel võis iigieelarve tasakaalust välja lasta ja sallida mõõdukat inflatsiooni (raha ostujõu langust).
Roosevelt:

• Tõstis makse, kuid sellest ei piisanud => suurendas järsku Ühendriikide riigivõlga
  

Riik:

• Toetas senisest enam uute töökohtade loomist ja organiseeris hädaabitöid.
  
• Kehtestas seadusega miinimum töötasu ja tööpäeva maksimaalset pikkust.
  
• Suurendas ametiühingute õigusi
  
• Maksis töötutele abiraha , vanuritele pensioni ja vaesematele peredele toetusi
  
• Reguleeris põllumajandust => kehtestas tootmispiirangud => põllumeeste sissetulekud hakkasid taas kasvama
  
• Kehtestas kontrolli panganduse üle => lubas tegutseda vaid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud pankadel => suur osa inimeste hoiustest taastati
  

1933. a Ühendriigid hakkasid majanduskriisist üle saama, olid siiski veel järelnähud. Osa tööd oli küll enne Roosevelti võimuletulekut tehtud majanduskriisi ületamiseks, kuid rahvas luges just Roosevelti meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule.
1936. a presidendivalimised võitis võimsalt Roosevelt.
Välispoliitikas ajasid Ühendriigid maailmasõdade vahel isolatsioonipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida.
Franklin Delano Roosevelt

• Ameerika Ühendriikide 32. president .
  
• On 4. korda järjest Ühendriikide presidendiks valitud.
  
• Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikku Parteis. Pärast Harvardi Ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Kolumbia Õigusteaduskonda.
  
• Abielus - 5 last, vabamüürlane, 39. aastaselt sai lastehalvatuse
  
• Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina.
  
• 1932 - Ameerika Ühendriikide president
  
• 1936. aastal olnud valimised võitis Roosevelt ülekaalukalt
  
• Roosevelti reformid - New Deal
  
• Isolatsioonipoliitika
  
• Ta oli vastu Jaapani Ida- Aasia vallutustele. Ta toetas „hea naabri poliitikat“, mis tähendas otsese sekkumise lõpetamise Ladina-Ameerika ellu.
  
• Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga.
  

Diktatuuride tekkepõhjused:

• Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguste laienemine => uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust tulevased diktaatorid edukalt kasutasid.
  
• Pettumine Versailles ' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased ) pidasid Versailles rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada
  
• Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele.
  
• Majanduslikud raskused: tulevase diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist.
  

Diktatuuride tunnused:
Autoritaarsed :

• Enamik võimust koondunud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatd või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada.
  
• Peavad tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena.
  

Totalitaarne:

• Võimu koondumine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte
  
• Kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse - kogu nende elu üle
  
• Rikutakse inimõigusi
  
• hirmuvalitsemine
  
• Kõrgeim seadus on diktaatori suva
  
• Hitleri Saksamaa, Stalini NSVL
  

Demokraatia tunnused:

• Vabad ja üldised perioodilised valimised (üks inimene, üks hääl)
  
• Valitsejate vahetumise võimalus
  
• Aus ja õiglane otsustamismenetlus
  
• Otsuseid langetatakse häälteenamusega
  
• Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks
  
• Kaitstud inimõigused
  
• Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus
  
• Riigivõimu avalikkus ning poliitiline ja õiguslik vastutus
  
• Seaduslikkuse põhimõtte järgimine
  
• Sõltumatu kohus
  

Adolf Hitler

• Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast.
  
• Poliitikukarjäär sai alguse Saksa Töölisparteist, kus avastas enda kõneande, mille abiga sai partei juhtivaks isikuks .
  
• Taimetoitlane, tahtis saada kunstnikuks , aga ei võetud kunstikooli vastu.
  
• Osales Esimeses maailmasõjas, lõi aariarahva teooria
  

Hitleri Saksamaa

• Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ning vabaduse kaotamist => riiklik meelsusjärelvalve.
  
• Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega.
  
• Majandus võeti kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu.
  
• Riigi ülesandeks oli rassilise puhtuse tagamine => kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadsi
  
• Algas juutide tagakiusamine
  
• 1935. aastal piirati oluliselt juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi,.
  
• Paljud neist olid sunnitud Saksamaalt põgenema.
  

Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (Schutzstaffel e kaitsemalev), mida juhtis Hitleri lähim kaastööline Himmler . SS-le allus riiklik salapolitsei e Gestapo (Geheime Staatspolizei).
Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse.
Hitleri eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versailles' rahulepingu "köidikutest" vabastamine.
Ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, uusi teid. Tulemuseks => tööpuuduse likvideerimine, rahva elatustaseme tõus. Majanduslik areng oli vaid ajutine, mistõttu vajas Hitler kiiresti võidukat sõda. See muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks ning jultunuks.
NSV Liit 20. - 30.-ndatel aastatel
1918 kehtis Venemaal üheparteisüsteem.
1922 ühendati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks
1920. a polnud kommunistide võim sugugi kindel. Talupojad polnud rahul, sest neid laostati tpiduainete andmise kohustus ja alustasid mässu. Talupojad olid ka Punaarmees => rahutus ka armee ridades.
Puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas, aga suruti maha.
Pidi muutma röövellikku majanduspoliitikat.
Uus majanduspoliitika - NEP:

• Toiduainete andmise kohustus riigile asendati kindla suurusega maksuga. Kui see tasutud , võis talupoeg oma toodangu ülejäägid turule viia.
  
• Rahareform - taastati raha väärtus
  
• Taastati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus; suurtööstus jäi riigi kontrolli alla
  

Venemaa majandus taastus, kuigi ebaühtlaselt. Põllumajandus arenes eriti kiiresti. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus.
1924. a algul suri Lenin . Esile tõusis nüd Jossif Stalin . Lenin tahtis, et tema järgijaks saaks Trotski, kuid Stalinil õnnestus Trotski kompartei juhtkonnast eemaldada. 1929 saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja, Stalin sai ainuvalitsejaks.
Järgnes Stalini lõputu ülistus. Kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi oma vanemate järele nuhkima ja neid üles andma.
Stalini võimuletulek => NEP lõpp:

• Eraettevõtlus likvideeriti sh põllumajanduses.
  
• Uus kurss maailmarevolutsioonile - maailma vallutamine.
  
• Käivitati relvastusprogramm, valmistas Punaarmee ette pealetungisõjaks.
  
• Tehti panus suurtööstuse eelisarendamisse - industrialiseerimisele => kadus tööpuudus
  
• Majandus allutati riigile
  
• Viisaastaku plaanid muutsid NSVL tööstusriigiks
  
• Eriti hoogsalt arenes sõjatööstus
  
• Kuna puudus tururegulatsioon, langes tootlikkus => elanike vaesumine
  

1920. a lõpus tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Riik vajas vilja (tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks), aga talupojad polnud huvitatud jääkide müügist, sest kokkuostuhinnad olid madalad. Stalin tarvitas vägivalda. Konfiskeeriti talupoegadelt kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus.
1932.-1933. a puhkes NSVL suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Hukkus 7 miljonit inimest.
Sundkollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati (1929-1933) Siberisse 9 miljonit talupoega.
Kolhooside tekkimise tulemusena vähenes loomade ja teraviljasaak.
1934. a alustati suure terroriga - väguvallakampaania, mis suunati talupoegade ja monarhistide vastu. Stalin puhastas võimuüksustest oma vastased.
Terror suunati ka rahvusvähemuste vastu. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG. Siberis asuvas sunnitöölaagrites surid vangid massiliselt. GULAGi abil ehitati üles nõukogude rasketööstus.
Kommunistlik diktatuur on üks veriseim diktatuur 20. sajandi ajaloos. Erinevalt Hitlerist peitis Stalin osavalt oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana.
Jossif Stalin

• oli Nõukogude Liidu juht.
  
• lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli ning astus peale seda Tiflisi õigeusklikku vaimulikku seminari.
  
• Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi oma inimeste ekspluateerimisest ( kollektiviseerimine , Ukraina alam-Volga ja Kesk-Venemaa kunstlik näljahäda).
  
• Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata, mängides vabastajat ja kehtestades kogu Euroopas nõukogude võimu.
  

Eluolu ja kultuur kahe sõja vahel

• Inimesed olid pettunud , sest sõda peeti ilma põhjuseta.
  
• 1920. a terav kergemeelsus (püüti unustada sõjakoledused).
  
• Loobuti kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt.
  
• Kadusid kolm piinikult etiketti järgivat keisrikoda (sh aadlid , õukonnad; ainult Inglismaal säilis).
  
• Mood oli frivoolne - lubas naistel paljastada õlgu ja käsivarsi, kleidiserv kerkis põlvedeni.
  
• Moemaailmas tegi tähelennu prantslanna Coco Chanel.
  
• Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin .
  
• Järjest enam ilmus tänavatele autosid. Levis džässmuusika. Leiutati raadio. Pandi alus infokanalile BBC.
  
• Toimus üleüldine intensiivne katsetamine. Rahulolematus maailmaga avaldus sürrealismis. Avastati vaarao Tutanhamoni hauakamber. Einsteini teooria, et universum paisub, osutus tõeks. Rutherford lahutas aatomi osadeks . NSVL ei olnud geneetika teretulnud teadus ja sellega tegelemine keelati, darwinismi samas oli lubatud. Sõnavabadus ja väljendusvabadus olid piiratud ja ei tohtinud olla võimus vähemalgi määral kahelda või meelt avaldada. Sobimatud kunstnikud ja teadlased tapeti . Kuulsamad lahkujad Saksamaalt olid Einstein ja Freud .
  
• 1930. a võttis maad jällegi pessimism. Film sai omale sünkroonse heli. Teine uus žanr oli dokumentaalfilm . Ehitati hulk ilmetuid suuri karpmaju. Oluline leiutis oli nailon . Jõuti värvifilmini. Esmakordselt ületati lennukiga Atlandi ookean. Peagi jõudis elekter igasse kodusse.
  

Sammhaaval uue sõjani:
1935. a tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, asus uuesti looma lennuväge, sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud.
Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult, Suurbritannia sõlmis Saksamaaga kokkuleppe, millega seati Saksa sõjaväe tonnaaži piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaažist.
1935. a astus Saksamaa Rahvasteliidust välja.
1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid protestiga, kuigi Hitleril polnud tol hetkel jõudu lääneriikidega sõdida. Hitler sai protestidest hoopis hoogu juurde.
Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispoliitika.
Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda oli Hispaania kodusõda - 1936. Valimised võitis Hispaanias kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne . Levisid kuuldused, et kehtestatakse peagi diktatuur. See jagas Hispaania sisemiselt kaheks leeriks: vastuhaku juht kindral Franco (Saksamaa toetus), teisel pool Rahvarinne (NSVL toetus). Lääneriigid ei sekkunud vahele. Sõjas katsetasid NSVL, Saksamaa, Itaalia uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco väed võitsid, kehtestati Franco diktatuur - 1939.
1938. a oli Hitleri positsioon Saksamaal ja rahvusvahelises poliitikas niivõrd tugev, et võis alustada oma maailmavallutamisplaanidega. Esimene ohver oli Austria. Veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ja alistus. Pealegi meeldisid paljudele austerlastele natsid . Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja liideti Austria Saksamaaga - anšluss (liitmine). Lääne suurriigid ei söendanud protestida. Hitler valmistus Tšehhoslovakkiat ründama. Tšehhoslovakkial oli aga kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga - oht, et kogu Euroopa paiskub sõtta. Ettekääne ründamiseks Hitleril: tšehhid kiusavad Sudeedimaal elavaid sakslasi taga.
1939 septembris nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ähvardades sõjaga keeldumise korral. Tšehhoslovakkia kuulutas välja mobilisatsiooni.
29. septembril 1938. a sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Müncheni kokkuleppe - Tšehhoslovakkia loovutab Sudeedimaa, aga ülejäänud jääb puutumatuks. Kui otsus vastu võeti juubeldas rahvas.
Saksamaa jaoks oli Müncheni leping märk lääneriikide nõrkusest.
23. märts 1939 esitas Saksamaa Leedule ultimaatumi ja viis oma väed Klaipeidasse. 14. märtsi 1939 kuulutas Slovakkia Saksamaa õhutusel iseseisvaks, järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Iseseisev Tšehhoslovakkia riik lakkas olemast. Järgmine ohver oli Poola.
31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Inglased kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ja asusid valmistuma sõjaks.
Stalin pidas läbirääkimisi GB ja FRA-ga, luues samal ajal salajasi kontakte Hitleriga.
23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping , mis läks ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Lubati 10 a jooksul kordagi mitte rünnata. Salajases lisaprotokollis jagasid diktatoorid Ida-Euroopa ära. NSVL sai Saksamaalt loa omale saada Soome, Eesti, Läti, osa Rumeeniast. Poola jagati ära. Saksamaa müüs Leedu NSVL ka maha saades vastutasuks teise poole Poola osast.
MRP sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata .
Ameerika Ühendriigid 20.-30.-ndatel aastatel ( sisepoliitika , välispoliitika, majandus)
Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. Kasvas nii väline võimsus, kui ka inimeste jõukus. Otsustati teha lõpp alkoholi tarvitamisele, kehtestati kuiv seadus. Inimesed aga ei loobunud alkoholist. Selle valmistamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus e maffia, rikastudes salaalkoholi toel ja suurendades seega märkamisväärselt oma mõju.
Sisepoliitikas:
Vabariiklaste poliitika piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. Ehe näide: lihtfarmeri perest presidendiks tõusnud Herbert Hoover.
Ülemaailmne majanduskriis, Roosevelti uus kurss (vt eespoolt)