Tööstuslik revolutsioon (0)

Kordamisküsimused.
1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus.
Tööstusliku revolutsiooni olemus
18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid.
2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks. Lisaks masinatele oli tootmise uuendamiseks vaja raha ning inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid. Tootmise uuendamiseks oli vaja ka raha ning inimesi. Ühtlasi hakkasid vabrikute-ettevõtete omanikud järjest enam huvi tundma ka uute tehniliste leiutiste vastu ning nende väljatöötamist vähemalt osaliselt rahastama .
Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu, mida saadi enamasti maalt. Ühiskonna tehniline areng edendas ka põlluharimist ning vabanes hulganiselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nii muutusid endisel talupojad palgatöölisteks, kes enda ja oma perekonna toitmiseks müüsid oma tööjõudu. Tööstusrevolutsiooni kiirendas kindlasti ka rahvastiku kiire kasv, mille üheks põhjuseks oli varasemate laastavate epideemiate taandumine ning tervishoiuolude paranemine, mis vähendas suremust ning suurendas elanikkonnas loomulikku juurdekasvu .
Masintootmine suurendas olulliselt kaupade toomist. Kuid ühiskonnas pidi olema vajadus selliste kaupade järele. Turg muutus tähtsaks tootmist mõjutavaks teguriks. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, siis osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal eksisteeris turul tootjate vahel konkurents . See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana.
Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Eriti kiiresti kasvasid tööstuslinnad. 1801. aastal oli Euroopas 14 linna, kus elas üle 100 000 elaniku, 1870. aastaks oli neid aga juba üle 100.
Lisaks tekkisid industrialiseerimisega ka uued sotsiaalsed kihid : palgatöölised ehk proletariat ja vabrikuomanikud. Tööliste osa elanikkonnas suurenes pidevalt. Tekkis ka töölisaristokraatia (oskustöölised).
Koos majandusliku arenguga paranes kodanluse varanduslik seisund ja elatustase. Kodanluse hulka kuulusid vabrikuomanikud, pankurid ja ka tollane haritlaskond ehk intelligents .
Tekkisid ka töölisliikumised, mis hakkasid tööliste õiguste eest seisma. Tänu sellele hakati reguleerima tööpäeva pikkust ja parandama töötingimusi.
Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaalt?
Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaalt. Teistesse Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see enamasti alles 19. sajandil. Inglismaa kiire majandusliku arengu taga oli mitu põhjust. Oluliseks eeludeks oli 17. sajandil toimunud revolutsioon , mis kõrvaldas majanduse arenfult paljud feodaalsed takistused. Tänu soodsatele makandusoludele kasvas 17. sajandil kiiresti ka Inglismaa rahvaarv. Inglismaa oli rikas aavarade (söe- ja rauamaardlad) poolest ja ülemerekaubanduse valitseja. See aga andis riigi käsutusse teistest riikidest rohkem vaba kapitali. Äärmiselt soodsalt mõjutas Inglismaa majanduslikku arengut see, et riik asub saarel, mistõttu jäi ta ka eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Inglismaa oli alates 1707. aastast unioonis Sotimaaga, moodustades sel moel ühtse tollivaba majanduspiirkonna samal ajal kui Mandri-Euroopa oli lõhestatud tollibarjääride ja sisepiiridega. Põllumajanduse arengut soodustas pärisorjuse puudumine. Ainulaadne laevatavate jõgede ja kanalite võrk kindlustas enne raudteede rajamist tõhusta tooraine ning kaupade liikumise.
Kuidas tekkis Inglismaal tööstuslik pööre?
Põhjalikud muutused toimusid kõigepealt Inglismaa peamistes majandusharudes- söe- ja tekstiilitööstuses. Kuni 18. sajandini oli peamiseks masinate ehitamise materjalik puit. Tugevama materjali raua kasutamist piiras asjaolu, et seda tuli suurel kuumusel rauamaagist sulatada. Rauasulatamine üksnes tulepuudega osutus võimatuks, kuna metsa ei jätkunud. Seetõttu hakati ühe enam kasutama sütt, mis tuli maapõues välja kaevata.
Paljud leiutised püüdsid eeskätt tööd kaevandustes ohutumaks muuta. Nii leiutati veepumbad ja ohutu kaevurilamp.
Milline mõju oli leiutistel ühiskonna arengule? (positiivne)
Ketrus ja kudumismasina leiutamine 18. sajandil pani aluse tekstiilitööstusele, mis muutus peagi Inglismaa üheks peamiseks koostisosaks. (Inglismaa)
James Watti 1765. aastal leiutatud aurumasinat hakati kasutama mitmetes majandusharudes. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda  Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin.
Aurumasinat hakati kasutama ka esimestes rongides. 1784. ehitas sotlane auruveduri mudeli. Esimene rongisõit tehti 1804-ndal aastal tehti esimene rongireis ja 1825-ndal aastal rajati Inglismaal esimene raudteelinn. Rongide kasutuselevõtmine ja raudteede ehitamine muutis aga oluliselt tulevast ühiskonda. See võimaldas inimestel vahemaid palju lühema ajaga läbida. See aga suurendas oluliselt rahvaste liikumist ning parandas suhteid linnade- ja riikide vahel. Populaarsemaks muutus ka reisimine . Samuti oli rongiga võimalik toorainet ja valmistoodangut vedada suures koguses korraga.
Oluliseks sai ka aurumasinaga paralleelselt aurulaevade kasutuselevõtt. Nende leiutamisele andis hoogu sõukruvi leiutamine. 1829. aastal tegi esimene aurulaev oma sõidu, saavutades tippkiiruseks 11 km/h. Ka aurulaevadega oli mugav kaupa vedada, liikuda ka ebasoodsate ilmastikutingimustega ning pidada ühendust peaaegu iga maailma piirkonnaga. Maailmamajanduse kujunemine tänu uutele transpordi- ja sidevahenditele
1840. aastal leiutas Samuel Morse elektrilise telegraafi, mis oli esialgu mõeldud raudteelastele. Sellest sai pikaks ajaks kõige olulisem sidevahend, mida kasutati peaaegu kõikides eluvaldkondades alates majandusest ja lõpetades sõjandusega. 1865. aastast oli telegraafiliin olemas juba ka üle Atlandi ookeani. Telegraafi võimalused arendasid tuntavalt inimeste maailmapilti.
1876. aastal algas Graham Belli leiutatud telefoni võidukäik. Veel leiutati 19. sajandil fotoaparaat (1922), mis aitas paremini sündmusi jäädvustada, fonograaf , grammofon ja 1895 . aastal esitleti Pariisis ka maailma esimest filmi. Need kõik parandasid inimeste suhtlemsvõimalusi ja kiirendasid tohutult informatsiooni liikumist ning laiendasid oluliselt arusaamist maailmast (inimeste maailmapilt arenes tohutult)
Lisaks leiutati elektrigeneraator, elektripirn , elektripatarei, diisel - ja bensiinimootor.
Masinad ja vabrikud kiirendasid ka üldiselt ühiskonna kui terviku arengut. Vabrikutootmine tegi inimestele käättesaadavamaks palju tarbekaubad, sest masintootmine suurendas tööviljakust ja alandas kaupade hindu.
Tööstuslik pööre suurendas ka hariduse levikut ja muutis ühiskonnas seinseid tavasid ning moraalinorme.
Tööstusliku pöörde positiivsed mõjud:
Industrialiseerimine tõi kaasa põhjalikud muudatused mitte üksnes tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfäärides: põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis.
Maaharimine muutus lihtsamaks (viljapeksumasin) Traktori ja endas nii lõikus- ja rehepeksumasinat ühendava kombaini kasutamine suurendas tunduvalt saagikust.
Suurlinnad London, Glasgow , Pariis, Marseille , Milano, Rooma , Hamburg, Düsseldorf, München
Töölisparteide teke (sotsiaal-demokraatlikud parteid) 19. S II poolel – valimisõigus, tööseadusandlus
Tänu leiutistele ja mõttemaailma avardumisele, arenes ka teadus. 1859 . avaldati Charles Darwini evolutsiooniteooria .
Linnastumise positiivsed küljed:
elukeskkond paranes, inimeste elu muutus järjest enam mugavamaks.
Linnad muutusid arenenumaks- rajati veevärk, kanalisatsioon jne. Trammiteed .
19. sajandi linnaelu osaks sai voolav vesi, vannituba i so.
Linna kõrgkultuuri kujunemine (teater, ooperiteatrid, kontserdisaalid)
Milline mõju oli industrialiseerimisel ühiskonna arengule? (negativne)
Eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus , mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid (masinad tegid töö, mille varem tegid inimesed, ära palju kiiremini)
Jubedad töötingimused. (Kaevandustes)
Linnastumise negatiivsed küljed:
Elutingimused varastes tööstuslinnades olid rasked ja antisanitaarsed. Lihtrahvas elas odavates korterites, sagely keldrites või hoovides, kus tingimused ei vastanud elementaarsematelegi vajadustele. Sellega kaasnes ka laste kõrge suremus , mis oli kohati poole suurem kui maapiirkondades. Lisaks levisid töölisklassi piirkondades, vabrikute läheduses ka epideemiad.
Linnades suur kuritegevus .
Rasked ja pikad tööpäevad (12-14 h)
Lapstööjõu kasutamine
3 klassi- alamklass, kesklass ja kodanlus (keskklassi kõige rohkem)
Haigused- süüfilis
Inglismaa 19. sajandil

Suurbritannia  valitsemine ja majandus 19. s keskpaigas ja II poolel (Victoria, liberaalid ja konservatiivid , parlament ja valimisõiguse laiendamine, tähtsaimad valitsushooned, tähtsaimad tööstuskeskused, majandusharud , kaubad ja kaubavahetus). Briti koloniaalimpeeriumi teke ja laienemine 19. s. Erinevate koloniaalvalduste valitsemine ja roll impeeriumis (India, Kanada , Austraalia , Lõuna-Aafrika, Lähis-Ida).
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriik (Inglismaa, Wales, Shotimaa , Iirimaa)
Briti impeerium – valdused mujal maailmas
VASTUS: Kuninganna Victoria: Valitses 64 aastat. 14 ma 1819 sündis. (läinud ajalukku, kui kõige pikem briti monarhi valitsusaeg). Troonile sai 18-aastaselt, abiellus prints Albertiga -> 9 last. four sons , five daughters. Pärast oma mehe surma elas elu lõpuni leinas. ( kandis musti riideid )
Kehastas ajastu väärtusi, mõjutas valitsemist.
Viktoriaanlik ajastu – Suurbritannia tööstusliku arengu ja Briti impeeriumi kõrgaeg (elanikkonna massiline kasv) ja valdused mujal maailmas.
Oli I Briti monarh, kes muutis Buckinghami palee oma alaliseks residentsiks Londonis.
Victoria valitsemisaeg on ajalukku läinud kui pika rahuajana (Pax Britannica )
Victoria ajal tõusis peaministrite tähtsus ning kuninganna jättis endale pigem esindusliku ülesande. Tähtsamad peaminstrid olid liberaalidest Gladstone (Gladstone toetas Iirimaad ) ja konservatistist Disraeli .
Victoria ajastul emigreerus peamiselt Austraaliasse, Uus- Meremaale , Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse 15 miljonit inimest. Tema valitsusajal kasvas Briti elanike arv pea kahekordselt. Tema valitsusajal toimusid Iirimaal suured rahutused . Iirimaa tahtis maaseadust, mis vabastaks neid endale maarentimisest ja tagaks neile õigusi ning soovisid viimaks ka Suurbritanniast iseseisvust. 1845. algas seal Suur näljahäda.
Tema ajal olid Darwin , Marx , Freud .
Liberaalid ja konservatiivid: Liberaalid ( toorid ) ja konservatiivid ( viigid ) olid kaks rivaalitsevat parteid. Liberaalide põhiidee oli üksikisiku vabadus, konservatiivide põhiidee oli olemasoleva sälitamine.
Parlament ja valimisõiguse laiendamine: Alamkoja valimised toimusid iga 7 aasta tagant. Konservatiivid ja liberaalid rivaalitsesid. Valimisõigus oli vaid kinnisvara omavail täisealistel meestel, kes moodustasid u 10% elanikkonnast. 3 suurt valimisreformi -> Valimisõiguslike meeskodanike arv suurenes 90%-le. Töölisklass sai valimisõiguse. Tšartistid koostasid rahva harta -> soovisid üldist valimisõigust. Kehtestati salajane hääletamine ja kaotati parlamendisaadikute varanduslik tsensus .
Tähtsaimad valitsushooned:
Tähtsaimad tööstuskeskused, majandusharud, kaubad ja kaubavahetus: Tähtsamad tööstuskeskused – Liverpool , Bristol, London. Tähtsamad majandusharud – tööstus, kauba sisse-ja väljavedu. Tähtsamad kaubad ja kaubavahetus: Vilja sissevedu USA-st ja Austraaliast. Puuvill USA-st, Suhkur Lääne- Indiast , siid ja tee Hiinast, tee Indiast, puit Kanadast.
Väljavedu:
Tööstustoodangu (kangad, relvad, masinad, seadmed ) väljavedu Saksamaale, USA-sse, kolooniatesse.
Briti koloniaalimpeeriumi teke ja laienemine 19.sajand: Põhja-Ameerika koloniseeriti. Tugipunktid olid Aafrikas ja Indias. Peale Ameerika kolooniate kaotust säilis Kanada osana Briti impeeriumist. Indias Briti ja Ida-India kompanii tegevus. Tee, puuvill, vääriskivid ja maitseained . Sipoidide mäss Indias -> India allutamine 1858. aastal Briti kroonile. Victoria kuulutati India keisrinnaks. Austraalia – sinna saadeti kriminaalkurjategijad. Farmid , lambakasvatus. Villa vedu Inglismaale . Leiti 19.sajandil kulda -> kullapalavik Austraalias. Hiinas võitlus mõju pärast. Oopiumisõjad. Siid, portselan, tee. Hiina sadamad avati kaubanduseks. Hongkongi rentimine 99 aastaks.
Malta (tänapäevani suur inglise mõju), Jamaica, Gibraltar , Birma
The british empire was the largest empire ever, consisting of over 25% of the world's population and area. It included India, Australia, Canada , New Zealand , South Africa , Rhodesia, Hong Kong, Gibraltar, several islands in the West Indies and various colonies on the African coast. In 1750 the population of Britain was 4 million. By 1851 it was 21 million. By 1900, Queen Victoria reigned over 410 million people. British Victorians were excited by geographical exploration, by the opening up of Africa and Asia to the West, yet were troubled by the intractable Irish situation and humiliated by the failures of the Boer War.
EDUCATION
Education in nineteenth-century England was not equal - not between the sexes, and not between the classes . Gentlemen would be educated at home by a governess or tutor until they were old enough to attend Eton, Harrow, Rugby, Winchester, Westminster , Charterhouse, or a small handful of lesser schools. The curriculum was heavily weighted towards the classics - the languages and literature of Ancient Greece and Rome. After that, they would attend Oxford or Cambridge. Here they might also study mathematics, law, philosophy , and modern history. Oxford tended to produce more Members of Parliament and government officials, while Cambridge leaned more towards the sciences and produced more acclaimed scholars. However , it was not compulsory, either legally or socially, for a gentleman to attend school at all. He could , just as easily, be taught entirely at home. However, public school and University were the great staging grounds for public life, where you made your friends and developed the connections that would aid you later in life. Beau Brummel met the Prince of Wales at Eton and that friendship helped him conquer all of London Society despite his lack of family background. 
A lady's education was taken, almost entirely, at home. There were boarding schools, but no University, and the studies were very different. She learned French, drawing , dancing, music, and the use of globes. If the school, or the governess, was interested in teaching any practical skills, she learned plain sewing as well as embroidery, and accounts .

19. sajandi ideoloogiad: konservatism, liberalism , sotsialism ( utoopiline s, revolutsiooniline s ( marksism e kommunism ), reformistlik s. Tekke põhjused, vaated riigivalitsemisele ja majandusele, peaideoloog). Natsionalism, imperialism .
Konservatism (18.sajand): Tekke põhjused – Ümberkorraldustele vastukaaluks tekkisid ühiskonnas ideed, mis toetasid alalhoidlikust ja ei pooldanud kiireid ja põhjalikke muutusi. Vaated riigivalitsemisele ja majandusele – Ei pooldanud naistele valimisõiguse andmist, ei pooldanud riigivõimu avalikku kritiseerimist. Tuleb vältida välismaist konkurentsi. Usk, religioon . Soov kaitsta turgu välismaise konkurentsi eest. Peaideoloog – Edmund Burke. Liberalism (19.sajand) olulisim poliitiline vool - isikuvabadus: Tekke põhjused – Soov kaitsta Prts. Revolutsiooniga kätte võidetud vabadusi. Vajadus põhjendada majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi saada poliitilist võimu. Vaated riigivalitsemisele ja majandusele – Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed – sõnavabadus, usuvabadus . Võimude lahusus , konstitutsiooniline monarhia ja vabariik. Peaideoloog – John Stuart Mill, Jeremy Bentham Sotsialism (19.sajand): Tekke põhjused – Kiire majanduslik areng muutis ühiskonna sotsiaalset struktuuri -> vastuolud. Süvenes varanduslik ebavõrdsus. Vajadus ühiskonnakorralduse järele, mis oleks õiglane ja tagaks võrdsuse. Vaated riigivalitsemisele ja majandusele – Sotsialism: ühiskond pidi tuginema ühisomandile, kohustuslikule kollektiivsele tööle ja kindlatel plaanidel põhinevale majandustegevusele – külluseühiskond. Marksism: loodeti vägivaldselt teel saavutada võrdne ühiskond, kus töölisklassil oleks õigused ja võim. Allutada igasugune tegevus ühiskonnas töörahva võimule. Peaideoloog – Henri Saint Simon , Robert Owen, Karl Marx ja Friedrich Engels