Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Bioteaduse metoodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni). Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt. Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Tausti...
Kepikestes on eriline aine - nägemispurpur e. rodopsiin. Rodopsiin laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses. Selle aine moodustamisest võtab osa A-vitamiin. Kui nägemispurpuri süntees on häiritud, tekib nn. kanapimedus. Kolvikestes sisaldub teine valgustundlik aine - jodopsiin. Võrkkestale langavad valguskiired ärritavad kolvikesi ja kepikesi. Neis kulgevad keerulised keemilised protsessid, millega kaasneb valgustundlike ainete lagunemine. Tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi edasi peaajju ja võetakse vastu suuraju koores - tekivad nägemisaistingud. Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa asub suuraju poolkerade kuklasagaras. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.starsandseas.com/SAS_Images/SAS_Physiol_Images/SAS%2520tastepics/Taste Värviaisting Silma võime värvusi eristada on tingitud sellest, et võrkkestas on kolm liiki kolvikesi: ühed reageerivad punasele valgusele, teised - rohelisele ja kolmandad violetsele
) verevarustuse vähenemine; o higieritus intensiivistub ja vee aurumisele kuluv soojuse hulk tõuseb; o pidurdub soojuse teke. § Palaviku puhul tekib organismis soojust rohkem, kuid eraldub vähem. Kui kehatemperatuur tõuseb 42-44 ´C, siis inimene mõne aja pärast sureb. v Refleksid § Refleks on organismi vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. § Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. § Refleksikaar koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest närvirakkudest; 2. närvidest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest (keskustest), kus toimub erutuse analüüs; 4. närvidest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse; 5. reageerivast organist. § Kaasasündinud refleksid on tingimatud, näiteks neelamisrefleks. § Tingitud reflekside kujunemine algab pärast sündimist
2. Temperamendi avaldumisviisid. Üldine psüühiline aktiivsus, motoorika ja emotsionaalsus. 3. Hippokratese temperamendi käsitlus. Arendas välja kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimese omadused välja neljast kehamahlast. Veri annab kehale soojuse, kollane sappkuivuse, musta sapp niiskuse ja limakülmuse. 4. I. Pavlov temperamendi käsitlus. Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisüsteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle likviitsust .Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus. Temperamendi füsioloogiliseks aluseks on ajukoore suhtetoime aju koorealuste osadega. 5. H. Eysenck temperamendi käsitlus. On kirjeldanud temperamenti kahemõõtmelisena mõiste neurotism ja ekstravertsus intravertsus kaudu, millele ta hiljem
kõrge vererõhk jm. · Füsioloogilised põhjused. Päevased tukastused, pingeline öötegevus, lennujärgne uimasus (tuleneb ühest ajavööndist teise sattumisest), müra, rasedus, vahetustöö ja öötöö, madal veresuhkru tase, järsk kaalukaotus, hilisõhtusest vägevast söögikorrast põhjustatud seedehäired, sage urineerimine jt. · Psühholoogilised põhjused. Kurbus, stress, pinge, mure, eelaimused, erutus jne. · Psühhiaatrilised põhjused. Depressioon, hirm, traumajärgne stress, kõikvõimalikud psühhiaatria valdkonda kuuluvad häired. · Farmakoloogilised põhjused. Alkohol, mõned antidepressandid, kofeiin ning seda sisaldavad karastusjoogid ning sokolaad, narkootikumid, nikotiin, nohuravimid, mõned astmaravimid jne. · Keskkonnaga seotud põhjused. Näiteks liiga kuum või jahe magamisruum,
Mida suurema energiaga on elektromagnetkiirgus, seda paksemat ja suurema tihedusega ainest varjestust on vaja, täielik peatamine on praktiliselt võimatu (kiirguse vähendamiseks kasutatakse tihti paksu pliikihti või betooni). Inimesele on gammakiirgus väga ohtlik, põhjustades kiirgustõbe ja surma. 31. Kirjeldage ägeda kiiritustõve kulgu I ehk algusjärk (mõni tund kuni paar nädalat). Sümptomid: kesknärvisüsteemi erutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või vähesus. II ehk peitejärk (mõni tund kuni 3 nädalat). Enesetunne paraneb. III järg (3nädalat) üldine mürgitus, verejooksud, kesknärvisüsteemi häired. Kui haige ei sure, siis algab pikka aega kestev paranemine. IV järk pikka aega kestev paranemine. 32. Kirjeldage kroonilist kiiritustõve
- Närvirakk e neuron - Ehitus: närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Neuroni keha keskel paikneb tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte tüüpi – dendriidid ja akson (neuriit). Aksoni lõpus on väikesed harud, mis lõppevad terminaalplaatidega. Müeliinkest – närviraku jätkeid ümbritsev kiht, mille funkt on elektriimpulsside levimiskiiruse tõstmine. - Info liikuvus: Dendriidi kaudu tuleb erutus (elektriline impulss) närvirakku, aksoni annab terminaalplaatidega seda edasi teistele neuronitele või lõppelundile (nt lihasele). Kahe närviraku vahelist seost nim sünapsiks. Teadvus – välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. - Teadvuse omadused: kvalitatiivsus, subjektiivsus, selektiivsus, ühtsus - Funktsioonid: prioriteedid, planeerimine, loovus, olukorra jälgimine, isiksuse
10. Oksendamine ja seda põhjustavad faktorid. Ärritavast maosisaldisest vabanemine. Muud ärritid – sisekõrva ärritused, emotsionaalsed tegurid. Sügava sisehingamise järel kontraheeruvad kõhulihased, kõhuõõne rõhu tõus, maosisaldise väljalükkamine. Okserefleksi kontrollib piklikus ajus asuv oksekeskus. Tavaline koeral ja kassil, inimesel, seal. Hobusel, rebasel raskendatud. Oksendamise põhjus võib olla psühhogeenne(vastikustunne, tugev erutus või ehmatus) või orgaaniline(tingitud seedekulgla haigusest, nagu äge kõhunäärmepõletik, äge maolimaskestapõletik, mao- või kaksteistsõrmikuhaavand, sapikivitõbi, vähktõbi, maolukuti ahenemine jt). Oksendamist kutsub esile oksekeskuse otsene ärritus peaajukasvaja või -vereringehäire korral (tsentraalne oksendus). Juhuslik oksendamine võib olla füsioloogiline kaitsereaktsioon, mille abil väljutatakse makku sattunud mürgised ained, riknenud toit, võõrkehad, alkohol. 22
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus- mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria- sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria- inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus- inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus- keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride teke. Pikt...
maailma. Teisalt kuuluvad lapse maailma ka hukkamõist, karistused ja negatiivsed tunded, mille tekitas vanemate käskudega vastuollu minek. Sisemises lapses peituvad sinu tunded: armastus, rõõm, aga ka hirm, viha ja kasvamispainetest kripeldama jäänud rahulolematus iseendaga. Kõrvuti on iha elu nautida ning haavad, mille on jätnud vanemate hukkamõist ja ükskõiksus. Lapse positsioonilt vallanduvad eelkõige emotsioonid: pisarad, mossitamine, tujutsemine, elurõõm ja seksuaalne erutus. Lapse tasandilt suheldes kasutad selliseid väljendeid nagu: ,,ma vihkan", ,,miks mina pean seda tegema". MURE HIRM K O D E E R I M I N E D E K O D E E R I M I N E Kodeeritud sõnum Tagasiside 13 Täiskasvanu: see osa sinust püüab tasakaalu seada lapse ägedad tunded ja vajadused ning lapsevanema käsud ja keelud. Täiskasvanu peab tegema otsuseid, mistõttu analüüsib ta välismaailma ning ennustab, milline tagajärg igal teol võib olla. Efektiivse suhtlemise eesmärk on
Gill-Wigal, Heaton (1996) Nõustajad tunnevad kliendi vastu kiindumuse pärast süütunnet ja ebamugavust. See ei tähenda, et nõustaja oleks midagi valesti teinud. Seksuaalne / romantiline kiindumus. Reaktsioonid / märgid, et piirid on ületatud. 1. Soov veeta kliendiga rohkem aega 2. Suurema naudingu kogemine kindla kliendiga koos olles 3. Võimutunne selle kliendi juuresolekul 4. Püsivad seksuaalsed fantaasiad kliendi kohta 5. Seksuaalne erutus kliendi juuresolekul 6. Soov saada kliendi heakskiitu 7. Füüsilise kontakti ihalus 8. Tunne, et ollakse ainuke, kes suudab aidata 9. Ärevuse ja süütunde kogemine kliendist mõeldes 10. Professionaalsest suhtest seksuaalsele suhtele üleminemise kahju eitamine Kiindumuse kontrollimise strateegiad 1. Ei tohiks keelata kiindumustundeid, sest vastutustundlik kontroll on võimatu kui need tunded on maha salatud. 2
korraga ei mahu (nt detailid muutuvad häguseks). Probleemtunused: 1) hüplev tähelepanu - ei suuda pikalt tähelepanu millelgi hoida. Konsentreerimisraskused. 2) professorlik hajameelsus - tähelepanu on hõivanud üks probleem või valdkond. Fookus - see, mis on tähelepanukeskpunktis, ülejäänu on tagaplaan ehk foon. Erutuse ja pidurduse vastastikuse induktsiooni seadus. On kaht tüüpi protsesse, kuid on üks seisund, aga nad lähevad ühest teiseks erutus <-> pidurdus. Tähelepanu jaguneb: 1) tahtmatu- orienteerumisrefleks. Ootamatu tugeva signaali või muust taustast erineva signaali poole tähelepanu pööramine (loom v inimene). Tahtmatult püüavad tähelepanu neoonoranzil taustal mustad tähed (plakat), signaali uudsus, liikumine. Üks liik võib teisele üle minna. 2) tahtlik- nõuab pingutust , tahet, et fookust hoida. Püsiv tegevus, nt õppimine. Teadvuse tsoonid:
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
ERINEVAD TAASTUSRAVIVAHENDID INIMESE TURGUTAMISEKS Iseseisev töö esmaabis. Õpetaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSRAVIVAHENDID...................................................................5 1.1 Saun...................................................................................................................................5 1.2 Massaaz.............................................................................................................................6 1.2.1 Klassikaline massaaz..................................................................................................6 1.2.2 Lümfimassaaz..................................................................................................
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
Seetõttu jääb Ach sünapsisse alles, erutuse ülekanne ei katke, vaid toimub pidevalt. See põhjustab 2 tugeva süljevooluse, bronhide silelihaste krampliku kokkutõmbe jt. Kärbseseenes sisalduv muskariin stimuleerib parasümpaatilise närvisüsteemi poolt innerveeritavatel elunditel paiknevaid muskariinitundlikke retseptoreid, mille ülemäärane erutus kutsub esile siseelundite silelihaste spastilisi kokkutõmbeid ja näärmete ületalitlust. Tubakasuitsus sisalduv nikotiin aga toimib stimuleerivalt kõigis vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides paiknevatele ja närviülekannet vahendavatele nikotiinitundlikele retseptoritele. Eriti saavad pidevast ja ülemäärasest stimulatsioonist suitsetajatel kannatada süda ja veresooned, mis ahenevad. Tagajärjeks on kõrgenenud vererõhk ja elundite, ka aju, verevarustuse halvenemine.
Suuraju sagarad ja nende funktsioonid. Otsmikusagar – seotud liigutuste, planeerimise, teostamise ja kontrollimisega. Kiirusagar – seotud naha ja lihastundlikkusega. Oimusagar – seotud kuulmisega Kuklasagar – seotud nägemisega. 10. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukehast ning 2 liiki jätketest dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb närvirakkudesse mööda dendriite ja väljub sealt aksoni kaudu. 11.Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti ka seisundit, kus ollakse võimeine seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Teadvuse omadused: a) Kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma „tunnet“;
raskendavad asjaolud отягчающие обстоятельства sund принуждение sõjaseisukord военное положение sõltuvus зависимость süü ülestunnistamisele ilmumine явка с повинной süüteo avastamine раскрытие виновного деяния tugev hingeline erutus сильное душевное волнение varjamine сокрытие õiguskord правопорядок õiguskorra kaitsmine охрана правопорядка õigusvastane käitumine противоправное поведение ähvardus угроза
- Nartsissism – agressiivsemad kui enesehinnang on ohus - Vilets enesekontroll – suures korrelatsioonis vägivaldsete kuritegude sooritamisega Psühhopaatia ei ole 1:1 seotud kuritegeliku käitumisega. Küll aga suurem osa kinnipeetavatest on düssotsiaalse isiksushäirega, vaid veerand psühhopaadid - Naiskinnipeetavatest 10-20% düssotsiaalse isiksusehäirega Bioloogilised korrelaadid Selleks et olla jõhker psühhopaat on vaja palju erinevaid asju kokku. - Füsioloogiline erutus (pulss, vererõhk) – madal tase seotud suurema agressiivsusega; riskialtimad - Madal serotoniini tase seotud suurema agressiivsusega - Kõrge testosterooni tase seotud agressiivse käitumise aga mitte vägivallaga!! - Kognitiivsed defitsiidid seotud suurema agressiivsusega - Ath seotud suurema agressiivse käitumisega noortel - Geneetilised tegurid – monoamiinoksüdaas; uuringud kaksikutega - UK kinnipeetavate seas veerand intellektipuudega ja piirialase intellektiga inimesi
Teisalt annab see võimu ning kontrolli tunde teiste üle (Barkow, 1992) · Toidu teistega jagamine on inimsuhete alus (Fiske, 1991), mis pärineb meie minevikust · Meile tundub loomulikuna toidu pakkumine siis, kui soovime ise luua häid inimsuhteid & tundub loomulikuna saada kostitatud, kui teised suhete loomise nimel meie poole pöörduvad 5. KIRG, ARMASTUS & SEKSUAALSUS Inimlik seksuaalne erutus ehk kirg · Ilukirjanduslikult kireks nimetatava seksuaalse erutuse olemuse kohta polnud enne Mastersi & Johnsoni (1966) uurimusi suurt midagi teaduslikku öelda · Kinsey sotsioloogilised uurimused inimese seksuaalsuse kohta eraldi meestel & naistel tekitasid XX sajandi keskel USA avalikkuses vaidluste & süüdistuste tormi: Kinsey näitas meeste & naiste küsitluste alusel, et mõlema soo seksuaalsuses on palju sarnast & ka naised otsivad seksuaalsuhtest
· Viha · Rõõm (õnnelikkus) · Vastikus · Üllatus · Kurbus · Hirm Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti: 1. Reklaamteate hedooniline toon 2. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund 3. Reklaami otsene emotsionaalne sisu T.Bachmann, 2005 Emotsionaalsetes seisundites eristatakse 1. Intensiivsuskomponenti 2. Kestvust 3. Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist Madal erutus põhjustab huvipuudust Tugev erutus "väsitab" rohkem reklaami kordumistel Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha v muudab käitumist). Emotsioonide liigid 1. afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; 2
Pideval tarbimisel tekkib psüühiline sõltuvus. Amfetamiini põhilised toimed:· taanduvad füüsiline ja vaimne väsimus· Enesekindluse ja suutlikkuse suurenemine· tekivad eufooria ja erutatus· söögiisu väheneb*pidurdusmehhanismid nõrgenevad· Agressiivne ja stereotüüpne käitumine· Vererõhu tõus ja hüpertermia3. Metamfetamiin- amfetamiini kangem ja tugevam teisend, levib valge pulbrina, manustatakse suitsetades, süstides, suu kaudu. LA toime- tekivad eufooria ja erutus, suurenenud jutukus, püsimatus, enesekindlus, taandub väsimus. Söögiisu väheneb, agressiivne käitumine. Võivad tekkida südame ja veresoonkonnahäired, koormab südant. Korduval kasutamisel areneb amfetamiinipsühhoos- nägemise häired, tagakiusatusmõtted, agressiivsus. PA toime- võib kõhnuda, hambad lagunevad. Emotsionaalne tasakaalutus, mäluhäired. Suureneb võimalus jääda südame ja veresoonkonnahaigustesse, närvirakkude taandarenemine
Kleptomaania 1. Korduv suutmatus vastu panna kiusatusele varastada esemeid, mida isik nende- või rahalise väärtuse pärast tegelikult ei vaja. 2. Kasvav pinge vahetult enne varastamist. 3. Varastamise hetkel kogetud naudingu- või kergendustunne. 4. Varastamine ei ole viha või kättemaksu väljendus ja seda ei põhjusta luul või meelepetted. Püromaania 1. Ettekavatsetud süütamine tulekahju tekitamiseks rohkem kui üks kord. 2. Pinge või afektiivne erutus enne tegutsemist. 3.Tuli ja kõik sellega seonduv (süütamisvahendid, kasutamine, tagajärjed) tunduvad erutavad, huvitavad või uudishimu äratavad või lihtsalt meeldivad. 4. Naudingu või kergendustunne tule süttimisel, selle tagajärgede vaatamisel, neist osa saamisel. 5. Tuld ei süüdata rahalise kasu saamiseks, poliitiliste vaadete väljendamiseks, kuritegude varjamiseks, kättemaksu või viha pärast, oma olukorra parandamiseks, luulu või
otsuses jääda kokku nii halvas kui heas. Pühendumist toetavad mitmesugused rituaalid (kihlus, abielu, sünnipäevapeod, eluetappide tähistamine), sõprade toetus, laste olemasolu või tehtud investeeringud. Ka arusaamad ja hoiakud mängivad rolli (näiteks ,,lahutus on halb laste jaoks"). Ameerika psühholoogide 3 faktoriline mudel Elaine Hatfield ja William Walster koostasid mudeli, mille järgi on armastuseks vajalikud: 1) füüsiline erutus (,,liblikad kõhus"); 2) armastamise objekt, keda saab seostada erutusega (atraktiivne mees/naine); 3) teadmine sellest, et armastus kui selline on olemas (et oleks võimalik tunnet nimetada). Isiklik armastuse mudel Inimesed saavad armastusest erinevalt aru. See, mis väljendab armastust ühe jaoks, ei pruugi olla armastuse näitajaks teise jaoks. Kui inimene usub, et armastuse kestmine eeldab suurt pingutust, on ta selleks ka valmis.
protsesse häirida ning ekstreemjuhtudel koguni organismi tappa.See, kuidas organism reageerib keskkonna mõjudele, on seotud autonoomsete või endokriinsete mehhanismidega. Kui meil on stressirikkad sündmused, tekivad meil neg emotsioonid. Kui on neg emots, siis aktiveerub sümp närvisüsteem, homöostaas läheb paigast ära. Kehasüsteemisde tasakaal on häiritud. Sümp närvisüsteemi aktiveerimisel hakkab keha eritama adrenaliini, noradrenaliini. Kui see aktiveerum, on tekkinud erutus, et peab end kokku võtma: võitle või põgene reaktsioon. Cannon keskendub neerupealise hormoonide vabanemisele, sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisele, aga ei täpsustanud aktivatsiooni määra ega kestvust. Hans Selye. Loetaks meditsiini Einsteiniks. Alustas stressiteooria kallal töötamist juba siis, kui oli teise aasta meditsiini tudeng. Järeldas, et stressil on oma osa kõikide haiguste etioloogias (kujunemisloos)
otsuses jääda kokku nii halvas kui heas. Pühendumist toetavad mitmesugused rituaalid (kihlus, abielu, sünnipäevapeod, eluetappide tähistamine), sõprade toetus, laste olemasolu või tehtud investeeringud. Ka arusaamad ja hoiakud mängivad rolli (näiteks „lahutus on halb laste jaoks”). Ameerika psühholoogide 3- faktoriline mudel Elaine Hatfield ja William Walster koostasid mudeli, mille järgi on armastuseks vajalikud: 1) füüsiline erutus („liblikad kõhus”); 2) armastamise objekt, keda saab seostada erutusega (atraktiivne mees/naine); 3) teadmine sellest, et armastus kui selline on olemas (et oleks võimalik tunnet nimetada). Isiklik armastuse mudel Inimesed saavad armastusest erinevalt aru. See, mis väljendab armastust ühe jaoks, ei pruugi olla armastuse näitajaks teise jaoks. Kui inimene usub, et armastuse kestmine eeldab suurt pingutust, on ta selleks ka valmis.
Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vane...
omaduse minimaalset/maksimaalset väärtust, mida organism on suuteline tajuma. Eristuslävi on kui taju suhtelised piirid ehk objektide kõige väiksemad erinevused, mida tajusüsteem on võimeline avastama. Psühholoogiaharu, mis tegeleb tajupiiride uurimisega, nimetatakse psühhofüüsikaks. Psühhofüüsikalised sõltuvused kirjeldavad stiimulite füüsikaliste suuruste ja subjektiivsete tajumuljete seoseid. 6.2.2. Kujunemise aeg Taju võtab aega, sest erutus levib piki närve teatud lõpliku kiirusega. See kiirus sõltub küll näiteks närvikiu tüübist ja läbimõõdust, kuid ei ületa enamasti paarikümmet meetrit sekundis. Inimestel tekib tajukujund väga kiiresti ja seda mõõdetakse millisekundites, kuid suurtel loomadel võtab see kauem. 6.2.3. Kestus ehk järeltoime Tajumine ei lakka siis, kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib veel mõnda aega nn sensoorses mälus. 6.2.4. Püsivus ehk konstantsus
hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised laine (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde ehk cortexisse) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne
kellegi poole. Hea olmekõne on liigutav, tekitab uudseid mõtteid, ülevaid tundeid. Kõneleja peaks vältima enesekesksust, oma isiku liigset rõhutamist ning keskenduma rohkem kuulajaskonnale. Olmekõne esitamisel väiksema publiku ees on kõne sõnasonaline mahalugemine paberilt liiga ametlik. Seevastu aktusel pikema kõne ettekandmisel on märksõnade kasutamine, aga ka kõne ettelugemine põhjendatud. Rohkearvulise auditooriumi ees kõneledes on ärevus ja erutus paratamatud. Ka hoolega päheopitud kõne voib sellises olukorras kergesti ununeda või segamini minna. Seetõttu on mõistetav, kui kooli lõpuaktusel on esineja kõne eelnevalt valmis kirjutanud ning loeb selle ette. See on parem kui kõnet peast esitades või ainult märksõnu kasutades vigu voi ülipikki pause teha. Kõnet peast esitades on oht muutuda lihtsakoelisemaks või takerduda varem puudlikult lihvitud sõnastusse - nii jääb loodetud tulemus saavutamata. Kui kõneleja
Kõhulahtisuse kõige tähtsam põhjus on käärsoole viirusinfektsioon. Eriti kehtib see kroonilise kõhulahtisuse puhul. Teine põhjus on toiduallergia. Näiteks on mõned inimesed allergilised piimatoodetele, eriti piimale. Piima joomine põhjustab kõhulahtisuse. Ka pisikuid sisaldava töötlemata vee joomine võib põhjustada kõhulahtisust, mis ilmub 1-4 nädala pärast. Muidugi võivad seda alati põhjustada seedimatus, viirusnakkus ja emotsionaalne erutus. Ka on paljud ravimid osutunud kõhulahtisuse põhjustajaks. Siia kuuluvad antibiootikumid, kullaühendid, vererõhurohud, digitaalis, vähirohud ja isegi suures annuses C-vitamiin. Veel üks tavaline põhjus on toiduainete halb kombinatsioon. Paljud toiduained ei sobi omavahel. Näiteks ei lähe piim hästi apelsinimahlaga. Samamoodi ei peaks sööma ühel ajal banaane ja jamssi. Traditsiooniline hiina meditsiin diagnoosib kõhulahtisust kui põrna ja mao qi-energia
nagu ema ja väikelapse vahel. Äsja armunud inimeste ajuskaneeringud näitavad, et neil on aktiviseerunud sama ajupiirkond mis nälja, janu ja uimastinälja puhul. Aja jooksul see reaktsioon nõrgeneb ning aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis vastutavad pikaajaliste sidemete eest. Psühholoogilised käsitlused vaatlevad armastust ka kui sotsiaalset ja kultuurilist nähtust. Eristatakse kirglikku armastust ja kiindumusarmastust. Esimese juurde kuulub tihti füsioloogiline erutus (nt kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta. Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. 4. SEKSUAALSUS INIMESE ELUS 4.1. Seksuaalsuse neli dimensiooni 4.2. Seksuaalsus Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed.
Isiksuse areng – psühhoseksuaalne areng. Isiksusse tekivad teatud omadused. Ärevus – norm ja patoloogia. Viis kuidas kirjeldada ja ravida inimesi lähtudes ideest, et inimese olemus on tunda hirmu ja ärevust. Psühhopatoloogia tuleneb ärevusest. PSÜÜHILINE ENERGIA JA VAJADUSED: Psüühiline energia=energia füüsika mõttes. a) energia jäävuse seadus. b) Entroopia kasv (surm). Energia transformatsioon. Füsioloogiline erutus (tuleneb vajadusest) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (rahuldab seda vajadust). See on aluseks kõigele, mida inimene teeb. Kui on nälg, kujutlen seda mis nälga rahuldab. Vajadus (drive)=need& wish. Instinkt – kaasasündinud psüühiline erutus koos füsioloogilise erutusega. Kaasasündnud vajadus, mis on inimese motiiviks. Vajaduse tugevus – deprivatsioon. Ehk vajadus on rahuldamata seisundis. Ainus motiiv on oma vajadust rahuldada. Deprivatsioon näitab selgelt välja mis juhib
üllatust. "Tema on siin," jätkas Effie tähendusrikkalt. "Tema?" "Kostos?" "Ja mis siis?" Effiel oli kummaline ilme. " Lena, ma ei tee nalja, sa pead teda nägema" "Miks?" Effie nõjatus küünarnukkidele. " Ma tean, sa arvad , et ta on selline väike... Mammapoeg, aga Lena, ta on..." Kui Effie erutus , jättis ta laused lõpetamata. "Ta on mis?" "Ta on ... " Lena kergitas kulmu. "Hämmastav," teatas Effie ( lehekülg 61 ) Lena ei pidanud Kostoses pettuma. Ta oli tõesti ilus. Mamma tutvustas Lenat Kostosele. Mamma kiitis Kostost kuni taevani. Lena sikutas Effie enda kõrvale ja tutvustas teda Kostosele ja hiilis ise vaikselt minema kui Effie ja Kostos muljeid vahetasid
● Hüperesteesia (kõrgenenud tundlikkus): ● Apnoe; ● Tsüanoos; ● Lihastoonuse muutused: Krambid, Näo miimiliste lihaste tõmblused, Lihashüpotoonus; ● Termoregulatsiooni häired: Hüpotermia, hüpertermia; ● Bradükardia; ● Atsidoos; NEUROLOOGIA Kirjelda närvisüsteemi iseärasusi lapseeas. Kiire kasvutempo, neuronite taluvus väike, erutus ja pidurdusprotsessid peavad tasakaalustuma ja täiustuma Selgita PCI mõistet. PCI ehk laste tserebraalparalüüs on püsiv aju kahjustus, mis põhjustab liikumis- ja rühihäireid. PCI jaguneb: spastiline, düskineetiline ja ataktiline. Lisaks võib esineda ka kognitiivseid-, kommunikatsiooni- ja käitumishäireid Millised on PCI põhjused, riskitegurid? Neuroloogilise puudujäägi põhjuseks on ajukahjustus, mis on tekkinud enne aju lõplikku väljaarengut. Tserebraalparalüüs
*) Kui proovida oma tähelepanu keskenduda rohkem kui ühele asjale, siis kas hakkab su fookus kiirelt hüppama ühelt teisele või muutuvad asjad hägusamaks. *) Kui proovida fokuseerida mitmele asjale, siis eksimuste hulk suureneb. *) Teoreetiliselt on võimalik teha mitut asja korraga, kuid kui tahta parimat tulemust, siis tuleb korraga keskenduda vaid ühele tegevusele. -) Erutuse ja pidurduse vastastikuse induktsiooni seadus ütleb, et üks närviraku olek tingib teist ehk erutus kutsub välja pidurdust ja pidurdus kutsub erutust meie närviprotsessid lähevad alati ühel hetkel ühest olekust teise üle. * Tähelepanu vastand seisund on hajameelsus. Hajameelsus jaguneb kaheks: 1) Kui inimene ei suuda oma tähelepanu ühel tegevusel kaua hoida, see libiseb ära; 2) Professorlik hajameelsus inimese tähelepanu on kinnistunud ühele kindlale protsessile ja seega kõik tema ümber on teisejärguline.
See tootis massis sulanud üksikisikuid, kes sageli kaotasid personaalse isikupära ja elu tähendusrikkuse. Hellenism oli hea pinnas religioossele sünkretismile, kreeka ja rooma jumalused elasid rahulikult kõrvuti. Oli olemas ühtne vaimu-reaalsus ja palju erinevaid väljendusviise. Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas. See on tähtis kogu maailma kunsti edasises arengus. Inimene kaotas tasakaalu, enesevalitsuse, temas ärkas kirg ja sügav erutus. Inimvaimu haare laienes ja muutus sügavamaks. Hellenistlik kunst arendas edasi kreeka kunsti peateemat inimese teemat kunstis. Toimus suur tehnika areng. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks sammastega ümbritsetud siseõuega eramaja. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Hellenistliku kultuuri mõju ulatus Rooma riigist Indiani. 9
Hüperplastiline- luuüdi on nö puupüsti täis vererakke. Hüpoplastiline- vererakud luuüdis puuduvad või neid on väga vähe Megaloplastiline- vererakud on ebaküpsed ning düsfunktsionaalsed (ei tööta korrapäraselt) Stressi arengufaasid- 1. ALARMREAKTSIOONI FAAS a. Sokifaas tekib pärast stressori toimet, glükokortikoidid b. Antisokifaas glükokortikoidid 2. RESISTENTSUSE FAAS Kõige tüüpilisem sümpaatilise närvisüsteemi erutus 3. KURNATUSE FAAS Glükokortikoidid Transudaat- Valgu sisalduse määramine kõhuõõnevedelikus aitab eristada astsiidi tüüpi -transudaati või eksudaati. Transudaat -erikaal madal (alla 1012) -valgusisaldus <2%, peamiselt albumiin -rakuvaene (üksikud irdunud mesoteelirakud), hüübeid ei esine Transudaat tekib hüdrostaatilise rõhu suurenemisel ja/või onkootse rõhu vähenemisel. Transudaadid on tavaliselt kahvatukollased ja selged. Tõlgendus: *portaalhüpertensioon
paremini. Loomad kohanevad hästi ning on suure jõudluse ja hea söödaväärindusega (söödakulu toodanguühiku kohta). Sobib hästi piimaveistele. 2. Flegmaatiline tüüp e. flegmaatik. Tugev, tasakaalukas, väheliikuv, rahuliku käitumisega. Sobib eriti lihaveistele. Need loomad moodustavad oma kehas palju rasva ja nende massi-iive on suur. Nad on hea söödaväärindusega. 3. Koleeriline tüüp e. koleerik. Tugev, tasakaalutu tüüp, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Seda tüüpi loomad on sõjakad ja kohanevad hästi, kuid pidurdusprotsessid on neil nõrgad. Suguloomadena on üliaktiivsed ja koormavad end üle. põllumajandusloomadena ei soovitata, sest nad on liiga rahutud. 4. Melanhoolne tüüp e. melanhoolik Nõrk, ülekaalus pidurdusprotsessid. Sellised loomad kohanevad halvasti keskkonnatingimustega ning neil on madal produktiivsus. Seetõttu ei sobi nad produktiivloomadeks. 3.5. KASV JA ARENG 3.5
Samuti erutavad lehma vasika imemisliigutused, sellega kaasnevad helid, lõhnad jms. Lüpsil asendavad looduslikke ärritajaid udara ettevalmistus (puhastatakse udar, masseeritakse nisasid, sooritatakse eellüps), lüpsiga kaasnevad heli- ja nägemisaistingud. Lehma erutavad puuteaistingud kanduvad udara närviretseptoritelt piki närve ja seljaaju ajju, kuhu jõuavad ka kuulmis-, haistmis- ja nägemisaistingutesignaalid. Ajukoores tekkinud erutus mõjutab hüpotaalamuse vahendusel ajuripatsit ehk hüpofüüsi. Ajuripatsi tagasagar reageerib erutusele hormoon oksütotsiini eritamisega, mis jõuab teatud aja möödudes südame kaudu vereringega udarasse (joonis). Söördumisrefleksi tekke skeem: 1- ajukoor , 2- ajuripats, 3- süda, 4- piimanäärmed, 5- närviteed Udarakoe alveoolide müoepiteelirakkudel on spetsiaalsed retseptorid, mis reageerivad oksütotsiinile kokkutõmbumisega.
Hüpoglükeemia on seisund, mille puhul veresuhkrutase on alla 3,3 mmol/1. Põhjused: 1. Tavalisest suurem insuliinidoos. 2. Toit sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaliselt või toiduga saab vähe süsivesikuid insuliini kõige tugevama toime ajal. 3. Tavalisest suurem füüsiline koormus või sportimine. 4. Rohke alkoholi tarvitamine. Kerge hüpoglükeemia tunnused: o nõrkus o väsimus o näljatunne o südamepekslemine o higistamine (külm higi) o kuumustunne o peavalu o uimasus o erutus o käte ja jalgade värisemine Raske hüpoglükeemia tunnused: o meeltesegasus o teadvusekaotus o krambid Kerge hüpoglükeemia esmaabi: Diabeetik peab kiiresti sööma või jooma kiiresti imenduvaid süsivesikuterikkaid toite või jooke nagu näiteks: o 1 klaasitäis õuna- või marjamahla o täiskasvanud diabeetikutele kuni 6 glükoositabletti (sisaldavad 20 grammi süsivesikuid ja tõstavad veresuhkrut 4 mmol/1 võrra). Lastele anda 3 - 4 glükoositabletti. o paar tükki suhkrut
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
See koosneb kahest fibroosvõrust atrioventrikulaarklappide ümber, kahest sidekoelisest kolmnurgast klappide vahel, vatsakeste vaheseina ülemisest osast. Kodade lihaskiud kinnituvad skeletile ülalt, vastakeste lihaskiud altpoolt ükski tavaline töömuskulatuuri kiud läbi ega üle skeleti ei lähe. Seega jagab skelett südame lihasmassi kaheks: ülal kodade (ühine) lihas ja all vatsakeste (ühine) lihas. Motoorse närvide erutus antakse üle modifitseerunud lihaskiududest moodustunud erutusjuhtesüsteemile, mis viib selle edasi kõigi tavaliste lihaskiududeni. Algul saab impulsi sinuatriaalsõlm, millest levib edasi kodade lihastele (kodade süstol) ja nende kaudu lõpuks atrioventrikulaarsõlmele, viimasest algab His'i kimp, mis läheb läbi südame skeleti vastakeste vaheseina, hargneb seal kaheks sääreks ja viib erutuse lõppharude Purkinje kiudude abil vatsakeste lihastele.
- Sensoorne sünergia Sensoorne sünergia: valuvärav selgroos - Valusa koha silitamine töötab, sest on olemas valuvärav. Ühed retseptorid saadavad häirivaid ja valusaid signaale, teised pehmeid ja silitavaid. Võib juhtuda et pehme signaal võtab üle. Fantoomvalud - Amputeeritud kehaosa valu tundmine - Ajukoores amputeeritud jäseme osas puudub info sissevool > latente pidurdus väheneb > sellele piirkonnale levib naaberala erutus > põhjustab fantoomvalu Agnoosia – sensoorsete ärritajate tajumise häire - Tundlikkus pole kadunud - Pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust - Pole kõnehäired - Enamasti visuaalne Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltes saadud info – taalamus Neuro-proteesimine - Levinuim kohleaalne implantaat. Inimesed saavad imekombel liikuma Plastiline homunkulus …….. Liigutuste kategooriad korteksis
asend, kehatemperatuur, õhutemperatuuri ja -niiskuse koosmõju, kõrgus merepinnast, päevane vaimne ja füüsiline koormus, haigused jne. Südame löögisageduse reguleerimisest võtavad osa organismi neuraalne, hormonaalne ja intrakardiaalne reflektoorne regulatsioon. (Landõr 2009) Südame aktiivsust mõjutab vegetatiivne närvisüsteem, mis koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist. Sümpaatilise närvi erutus kiirendab ja tugevdab südametegevust. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus kasvab stressisituatsioonides: kehalise koormuse, emotsionaalse stressi ning eluohtlike olukordade puhul. Parasümpaatilise närvisüsteemi mõju südamele on vastassuunaline ning selle aktiivsuse tõus võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Näiteks pikaajalise mitmeaastase treeninguprotsessi tagajärjel parasümpaatilise
24 tunnis 7096 l.Hästi treenitud inimestel on see veelgi suurem. Parema vatsakese töö on 6-7 korda väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism selle all mõistetakse südame võimet rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus südamelihase kokkutõmme. Südamelihase refraktaarsus. Erutunud südamelihas muutub uutele ärritustele vastuvõtmatuks e. refraktaarseks, mis sõltuvalt südamelöögisagedusest võib kesta 0,13 0,20 sek. Sellel ajal südamelihas uusi ärritajaid vastu ei võta, kestvat kontraktsiooni ei teki ja süda
Sellised kiindumused ei tähenda, et nõustaja oleks midagi valesti teinud. Gill-Wigal, Heaton (1996) toovad välja reaktsioonid, mis võivad olla märgiks, et on ületatud tavapäraseid piire: · Soov veeta kindla kliendiga rohkem aega · Suurema naudingu kogemine kliendiga koos olles · Võimu tunne kliendi juuresoleku ajal · Püsivad seksuaalsed fantaasiad kliendi kohta · Seksuaalne erutus kliendi juuresolekul · Soov saada kliendi heakskiitu · Füüsilise kontakti ihalus kliendiga · Tunne et ollakse ainuke, kes suudab klienti aidata · Ärevuse ja süütunde kogemine kliendist mõeldes · Professionaalsest suhtest seksuaalsele suhtele üleminemise kahju eitamine Kiindumuse kontrollimiseks soovitatakse kasutada järgmisi strateegiaid:
kontraktsioonidele organismis. Lihastoonus: lihaste konstantne pinge, mis säilib pika aja vältel. Tegevuspotentsiaalid. Kõik või mitte midagi printsiip - võrdse tugevusega kontraktsioon vastusena igale tegevuspotentsiaalile • Alalävine ärritus 15 • Künniseline ärritus • Künnist ületav Lihastõmmak Latentne periood – esimesed millisekundit stimulatsiooni järgselt, erutus levib üle lihaskiu ja siis leiab aset kontraktsioon Kontraktsioon – ristsillakesed on aktiivsed, lihased lühenevad kui pinge areng on lihases piisav, et ületada lihasele rakendatud raskusjõudu. Lõõgastumine – Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihaspinge taandub algtasemele. Lihase tetaaniline kontraktsioon. Osaline ehk hambuline teetanus (kui lihas jõuab vahepeal lõõgastuda). Täielik ehk sileda teetanus (kui järgmine ärritaja satub eelmise
Kristlane vajab usuvalgust, et ennast uurida. Kristluses on aga eraldatud kaks asja - enese kohta tõe avastamine ja valgustusse püüdlemine. Mida rohkem me avastame tõe enese kohta, seda rohkem me peame ennast (reaalsust) põlgama. Kristluses on suguakt ebapuhas ka siis, kui ta toimub õigustatud soojätkamise ja abielu kontekstis. Augustinuse jaoks (aga ka varem) on suguakt midagi totaalselt ensevalitsust kaotavat, epilepsiataoline seisund, mis ei allu hingele ja tahtele. Isegi erutus toimub vastu enese tahtmist. See kõik juhtus peale pattulangemist, enne valitses paradiisiaias inimesel enda üle koos jumala tahtega harmooniline kontroll. Sõnakuulmatus sai karistuse sõnakuulmatusega. Erektsioon on jumala vastu tõusnud inimese võrdkuju. Seksuaalsus ilmneb erektsioonis, ihas, mitte enam penetratsioonis, järelikult on probleem inimese seksuaalsuses iseendaga. Probleem on inimese mõtete ja tegude vahekorraga iseendas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
