Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Erutuse reaktsioonideks on pupilli ahenemine, bronhide ahenemine, südametegevuse pidurdumine (kokkutõmmete sagedus ja tugevus väheneb), südame veresoonte ahenemine, seedetrakti näärmete (sülje-, mao- ja kõhunäärme) sekretsioon, kusepõie lihaste kontraktsioon ja sfinkteritelõõgastumine (soodustab põie tühjenemist), maksas toodetakse veresuhkrust glükogeeni jne. Seega soodustab parasümpaatiline närvisüsteem organismi energeetiliste varude täiendamist ja tema töövõime taastumist.
Erutuse sümptomid on kahvatus (perifeersete veresoonte kontraktsioon), kiire hingamine, kiirendatud südametegevus (võimalikud rütmihäired), vererõhu tõus, ergastunud olek, vähenenud hirm ja võimalikud hallutsinatsioonid (nii optilised kui ka akustilised). Kehalise aktiivsuse suurenemisega tõuseb ka kehatemperatuur, sest aju temperatuurikeskus on erutunud ja keha annab ära vähem soojust (perifeersete veresoonte kontraktsioon). Kokku
Erutuse kontsentratsioon - ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess – pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutus ja pidurdusprotsesside balansseeritus.
Erutustaseme mõjuriteks on puhanud olek(erutuse tase on normaale,isegi liiga kõrge),väsinud olek(erutuse tase on madal),sotsiaalne olukord ehk teiste inimeste ümbrus(viib erutuse taseme kõrgeks),sõnaline stimulatsioon (ergutamine, sõimamine, rahustamine),joogid(kohv,tee,alkohol),stimulandid ja depressandid (kofeiin, amfetamiin viivad taseme kõrgele;erutustaset viivad alla alkohol)
Erutus - ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus – väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele.
Erutuse kontsentratsioon - ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess – pidurdus.
Erutust on vôimalik pidurdada nii presünapsis (vähendatakse mediaatoraine vabanemist pôhisünapsis) kui postsünapsis (pidurdusneuronis vallanduv mediaator kutsub esile hüperpolarisatsiooni, s.t liiga suure potensiaalide vahe erutuse levikuks).
Erutusimpulssidele kude on võimeline ühes ajaühikus vastama. Seda näitab koe labiilsus e. funktsionaalne liikuvus. Labiilsus – maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata (muutmata) 1 sek. jooksul.
Erutuslävi - Ärritus kutsuv erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus. Mida kergemini tekib erutus, mida väiksemat ärrituse tugevust on selleks vaja, seda kõrgem on koe erutuvus.
Erutussünapsid – avatakse Na-kanalid, toimub postsünaptilisel membraanil depolarisatsioon (postsünaptiline erutuspotensiaal), erutuslaine antakse edasi naaberneuronile/lihasrakule. Vallandub AP.
Erutusejuhtesüsteemis on automatismi võime olemas, madalamatel on nõrgem, kui siinussõlemes impulsse pole, võivad alumised võtta üle. Erutus antakse närvirakult organitele.
Erutuse kontsentratsioon - ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas.
Erutuse liikumine on tingitud sellest, et erutuse eesserva taga on kiud alanenud erutuvuse seisundis ja seepärast ei saa neid osi aktsioonivooludega uuesti erutada.
Erutus - > mediaatoraine põiekese membraan läbilaskvaks -> mediaatoraine postsünaptilisele pilule -> erutus- või pidurduspotentsiaal.
Erutus – närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel
Erutus - ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus.
Erutus - tekib, kui ärritaja on nõrgatoimeline (alalävine), seda iseloomustab rakumembraani nõrk ja paikne depolarisatsioon.
Erutuse teket – iseloomulik südamelihase infarktil 3) südamelihaste püsivad kahjustused, nt südamelihase reumaatiline kahjustus.
Erutus - ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisusteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle liikuvust.
Erutus – ärritamisel tekkiv närviprotsess Analüsaator: tundenärvilõpmed (e retseptorid), närvikiud, peaaju osad
Erutusjuhtesüsteemi osad - Sammuseadja, erutustekke-ja juhtesüsteem, kõik-või mitte midagi seadus, sinuatriaalsõlm 66.Südametsükkel
Erutust on võimalik ringluses hoida neuronite ahelate vahendusel nii, et jõuab lõpuks tagasi sinna kus tekkis.
Erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed.
Erutusmediaatorid ehk virgatsained, mille tulemusena jääb lihas pidevasse erutus- seisundisse ehk tekib lihaskramp.
Erutus on selle süsteemi läbinud, alles siis jõuab erutus südametippu (tipp tõmbab esimesena
Erutus - ja pidurdus sünapsid Signaalid saabuvad neuronisse kahesuguste sünapside kaudu:
Erutus - ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi:
Erutustekke - ja –juhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis.
Erutus - Kui retseptor hakkab edasi andma närvirakkudele ja see jõuab aiju.
Erutuse tekitajaid on teise inimese selliste kehaosade ettekujutamine, mida me ei näe.
Erutussünapside kaudu - närvirakku saabub ühel ajal mitu • Unehäired erutussignaali.
Erutuse ülekanne on häiritud just atrioventrikullarsõlmest hissisõlmele.
Erutus on närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni.
Erutusprotsessid on mul ülekaalus ja tihti võin olla plahvatusohtlik.
Erutuse levik on seda kiire, mida suurem on närvikiu läbimõõt.
Erutus - ja pidurdusprotsesside tasakaal ja liikuvus.
Erutus on närviprotsess, mis tekib ärritusel.
Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess.
Erutuslihases on ainult elektrilised muutused lihases.
Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt.
Erutus – ärritusel tekkiv närviprotsess.
Erutus – reaktsiooni vallandav protsess.
Erutus on teistsugune kui tavainimestel.
Erutus on jõudnud nägemiskeskusesse.
Erutus - -> vahepealsed parameetrid



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun