o Kaubandus – Visla jõe suue kauplemiskohaks Roomlastega ▪ Kaubeldi – karusnahad, toornahk, merevaik, vili o Karjakasvatus, kalandus ja jahipidamine kõrvalised tegevused, viljakasvatus põhiline Rauda hakati tootma 2000 e.m.a. Eestis oli sepp võrdväärne nõiaga (müstiline valmistaja). Rahvaste rännu aeg 5-6.sajand Ilmuvad kindlused – Kagu-Eesti ja rannik Peiteaarded – geograafiliselt eristatud kohad (matusepaigad) Uus matusetüüp – kivivarekalme (kuningate hauakambrid) – hauapanus – vara, sh relvad Majandus arenes vaikselt, kihistumine süvenes. Eelviikingiaeg 6-8.sajand ja viikingiaeg 9-11.sajand Rootsi, Norra, Taani, Saaremaa • Nooremad pojad sulasteks enda/venna majapidamisse • Kes maad ei pärinud, hakkasid viikingiteks Viikingid – röövlid, kaupmehed, käsitöölised, kolonistid (Gröönimaa, Ameerika) Rootslased – Ida-Eesti, Läti, Leedu
Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid -- mitmesugused karotinoidid, ning kloroplast muutub kromoplastiks (joonis). Neid esineb lisaks valminud viljadele ka õite kroonlehtedes. Kromoplastide kuju on üldiselt perekonna- või sugukonnaspetsiifiline. Taimedele ei anna värvuse mitte üksnes kloro- või kromoplastiidid, seda mõjutavad ka vakuoolides leiduvad pigmendid, näiteks antotsüaan. Vanemas kirjanduses on eristatud ainult kloro-, kromo- ja leukoplaste, viimasteks loeti kõiki värvusetuid plastiide. Kitsas mõistes on leukoplastid vaid epidermis ja mujal leiduvad värvitud etioplastid. Säilitusfunktsiooniga leukoplaste nimetatakse kaasajal kas elaioplastideks, kui varuaineteks on õlid, amüloplastideks, kui selleks on säilitustärklis või proteinoplastideks, kui need sisaldavad varuvalku. Mitokondreid on ühes rakus tavaliselt mitusada. Nende kuju varieerub niitjast ellipsoidini
Hea näide on see, et ÜRO maailmaorganisatsioon hakkas alles 1970 aastatel pöörama tähelepanu kodaniku mudelist erinevatele ühiskonnaliikmetele- naistele ja lastele. Hoolimata sellest, et ühiskond on muutunud tasakaalukamaks on nii meeste kui naiste seas olemas klassivahed. Võrdõiguslikkus annaks kõikvõimalikele inimestele ja inimgruppidele võimaluse realiseerida väga erialaseid mehesuse ja naisesuse rolle ning teha seda ilma jäikade ootusteta. Töö Tööelu on selgelt eristatud meeste ja naiste aladeks, ametiteks ja ülesanneteks. Sageli väärtustatakse meeste valdkondi naiste omadest enam, niisiis on see caldron, kus diskrimineeritakse naisi kõige enam. Niisugune lahknemine on Põhjamaades suurem kui muudes maades. Põhjamaade naiste laialdane kaasamine tööellu toimus tunduvalt varem kui mujal Euroopas. Põhjamaade heaoluühiskond on toonud kaasa naistöötajate kohti- naised
e) regioon kuulub taksonoomiasse, teda saab vahemtahtsate sisemiste erinevuste alusel jagada alamregioonideks, aga samuti teatavate sarnasuste alusel teiste regioonidega iihendada koos nendega iilernregiooniks. f) regioonide eristamisel ja piiritlemisel lahtutakse klassifitseerimise metodoloogiast ja kasutatakse fonnaalseid klassifitseerimismeetodeid. Regionaliseerimise tulemus kuulub kritiseerimisele ja parandamisele. Et kriitika oleks asjalik, tuleb teadustoos tingimata põhjendada, miks on eristatud just need regioonid niisugustes piirides. 4. Tõelist huvi pakuvad vaid üldgeograafilised regioonid. 5. Looduse ja inimeste vahekorda mõisteti kaheti. Varasem, ritterlik-ratzellikus voolus aga teatud jäänukina kauaks püsima jäänud arusaam oli keskkonnadeterrninism: inimeste tegevus ja käitumine, sõltub täiesti nende asukoha loodusest. Hilisem ja siis peaaegu üldtunnustatud arusaam oli possibilism: inimeste tegevus sõltub eeskatt neist endist, nende ajaloost ja kultuurist, kuid peab
korrigeerimist, ümberhindamist ja valikute tegemist. Karjääri planeerimine tähendab oma elu juhtimist. 37. Konkurents *Konkurents on majandussubjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Täielik konkurents (ka: täiuslik konkurents) on turuvorm, kus turg on killustunud paljude väikeste ettevõtete vahel, kes kõik on hinnavõtjad. Monopolistlik konkurents on turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. *Konkurents on majanduses võitlus suurema turuosa nimel , kus osalevad nii ettevõtted kui ka indiviidid. 38. Käibemaks Käibemaks on üldine tarbimismaks, mis on arenenud XX sajandi universaalaktsiisist ning mida kohaldatakse põhimõtteliselt kogu äritegevusele (k.a kaupade tootmine ja turustamine ning teenuste osutamine). Käibemaks ei ole ettevõtlusmaks. Käibemaks kehtestatakse protsentides hinnast ja see tähendab, et tegelik maksukoormus on
Lisatakse detailid, mis ümberkirjutamise käigus meelde tulevad Eristatakse esimene sissekande teisest; mälu järgi lisatud andmed võivad olla petlikud, need kuuluvad pigem tõlgendamise juurde Iga sissekande juurde märgitakse kuupäev ja aeg Kolmas etapp Lisatakse vaadelduga seotud kommentaarid: vaatleja tunded, mõtted, seletused, tõlgendused 18 NB! Vaatleja tunded ja mõtted peavad olema selgelt eristatud vaadeldud subjektide sõnades, tegevuses väljendatud tunnetest, välja öeldud mõtetest ja arvamustest või mitteverbaalselt väljendatud märkidest, mis viitavad emotsioonidele Neljas etapp Autor loeb uuesti ja korduvalt oma päeviku sissekandeid, kodeerib ja lisab uusi seletusi ja tõlgendusi – analüüsi esimesed sammud. NB! Päevikus peab olema selgelt eristatav vaatlemismaterjal vaatleja arvamustest, hinnangutest ja tõlgendustest. Ülesanne: Minivaatlus
3. Esita oma poolt sõnastatuna näidisprojekti eesmärk. V Mida nimetatakse loogiliseks maatriks? Joonistage see. Projekti kirjeldamise tabelformaat, mis sisaldab välju kõigi sekkumisloogika tasandite ja elementide jaoks. 1. Too näiteid oma valikul läbivalt kogu maatrikis ühe maatriksi rea kohta (horisontaalselt). 2. Leia näidisprojektist, mis on selle projekti sisendid. Hinda, kui hästi on näidisprojektis sisendid kirjeldatud ja eristatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. Sisendid on füüsilised, inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks. 3. Kui Sina oleksid taotluse hindaja/ rahastaja esindaja, kas rahastaksid või ei rahastataks seda taotlust. Miks? VI Defineeri oma sõnastuse, mis on teavitamine projektis. Teavitamine toimub rahastatud objektide tähistamise ja rahastava programmi osalusele viitamise teel
Millised on jutustaja ja lugeja märgid. See on tasand, kus kahe alama tasandi elemendid integreeruvad, see tasand ilmnebki läbi madalamate tasandite integratsiooni, olles viimane tekstisisene tasand. Kõiki B poolt kirjeldatud tasandeid läbib ühendamise ja jagunemise mehhanism. Jutustuse tasandist rääkides rõhutab eriti segmenteerumist ja integratsiooni. Elemendid mis moodustavad süžeelise järgnemise terviku võivad olla eristatud distantsiga, nende vahele võivad olla kiilutud teised elemendid mis jutustust laiendavad, see võimaldab jutustuse hargnemist. funktsioonide tuumade vahele tekib ruum, mida saab lõpmatuseni täita, sinna mahub palju katalüsaatoreid, mis võivad omakorda saada uuteks tuumadeks. Ootus on näiteks väga tugev funkts, allub katalüseerimisele kõige rohkem, loogiliselt asub ootus 2 tuumfunkts vahel: ootuse algus ja ootuse lõpp. Samas võib see distants olla lõpmatult pikk (Godot’d ootates).
Nõusid kasutati ka keetmiseks ja toidu hoiustamiseks. Sel ajal ilmuvad siia ka uued tööriistad, elamud, ehted. Rahvaste vahel toimus ka tihe kaubavahetus. Merevaiku, mida leidub põhiliselt Leedus, on levinud kuni Soomeni. Ka tulekivi on väga palju levinud. Rahvad, kes on aastatuhandeid siin ühe koha peal elanud (soomeugrilased), on siinset loodust kõige paremini tundma õppinud. Neil on uhkemad ka elamud. Need avastused on tehtud soodest võetud turbaproovidega, millest on eristatud kultuurtaimede suira. Kultuurtaimed on Eesti territooriumil levinud väga pikka aega: kaer 4000eKr, oder 3900eKr ja nisu 3500 eKr. Ka vaimne maailm oli arenenum - on leitud matmispaiku, vahel maeti põranda alla. Surnutele pandi kaasa väikseid luust näokesi, maske. Neid on just leitud asulasisestest matmispaikadest. Kõikidele ei pandud asju kaasa. Võib-olla pandi vaid pealikele ja samaanidele, tähtsatele inimestele. Neid kasutati ka ehetena. Ka merevaigust ehted olid olemas
episteemi Don Quijote näol, kus keel ütleb lahti märkide ja asjade ühtsusest (peategelane peab rüütliideaale tegelikkuses kehtivateks). Keel oli läbipaistev mõtete väljendamise vahend. Sõna siin kui kujund, sest mõte asub sõna ja asja vahel. Hakatakse uurima ja analüüsima nendevahelisi seoseid 3. 20 sajandi episteem -- keel kui iseseisev jõud. Sõnad ja asjad on eristatud. Sõna kui märk märgisüsteemis. Foucault teise perioodi võime asetada 70-ndatesse aastatesse. Teemaks võimu geneoloogia. Uurib prantsuse mõrvareid alates 1835 aastast (1973). Küsib nende vaimse tervise järele. Arvab , et hullumeelsuse piir on seotud ajastu vaimse situatsiooniga,st. see, mida peeti vaimuhaiguseks, on sõltuv ajastul valitsenud arusaamadest. 1975 --"Valvata ja karistada"ja 1976 --"Teada tahtmine",
astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Struktuuri alusel eristatud keeled: Isoleeriv ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust.
Juga järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Iseloomulikud Soome lahte suubuvatele jõgedele. Kõrgelt langev vesi on mõne joa alla uuristanud katlatoalisi süvendeid ehk hiiukirne. Joa astangu all toimub intensiivse uuristuse tõttu taanduvad kõik jaod ülespoole. Vastavalt jõgede geoloogilise tegevuse ja nende orgude Holotseense arengu piirkondlikele erinevustele on Eestis eristatud 3 jõgede ja nende orgude rühma: 1. Soome lahte suubuvad jõed alamjooksul suur lang, joad ja koed, orud sügavad ja kitsad, kanjonilaadsed. 2. Väinamere ja Pärnu lahte suubuvad jõed tasased, väikeste kõrgusvahedega, lang ühtlane, vool aeglane ja orud halvasti väljakujunenud. 3. LõunaEestis kõrgustike jõed suubuvad Võrtsjärve ja Peipsisse. Ülemjooksul lang suur ja ebaühtlane, orud halvasti väljakujunenud, alamjooksul sügavad orud. 12
ülekorrastumine) TUNG MADAL Madal solidaarsus (anoomia, Orgaaniline solidaarsus (lepingud, lagunemine) sallivus, tsiviilõigus) Näide: rahvussuhted Eestis peale taasiseseisvumist 18. Sotsiaalne grupp, gruppide liigid, grupisuhtes esinevad struktuurid TINGLIK E. STATISTILINE GRUPP - formaalse tunnuse alusel eristatud inimkogum (n. 30 - 40 aastased inimesed, keskharidusega inimesed jne.). SOTSIAALNE GRUPP - teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid. SUUR GRUPP - inimühendus kogu ühiskonna tasemel: klass, kiht, rahvas, rahvus, suur organisatsioon jm. LOKAALNE GRUPP - inimühendus piirkonna tasemel: ühe ettevõtte töötajad, linnaosa või küla elanikud. Kõigi grupi liikmete vahel ei ole siin vahetuid kontakte.
Saussure'lt ja Peirce'lt. Meile vajalik psühholoogiline maailmas, pöörates värske ja vaba mõttevoolu oma arusaam on nendega seotav kuid siiski eriline: mõistete ja harjumuste kogumile. K ehk tsivilisatsioon Märk on mõtlemise ehk tähendusloome meelelistest on laias etno-graafilises mõttes see kompleksne tervik, tunnustest koostatud ühik, mis osutab välise või mis sisaldab teadmised, uskumused, kunsti, moraali, seesmise maailma psüühiliselt eristatud aspektile. seadused, kombed ja kõik muud võimed ja harjumused, Esialgu eristame kaks liiki märke. mille inimene on omandanud kui ühiskonna liige. 1. Meelepõhised märgid. Need on meeleliste tunnuste K kui keskkond: K on see osa keskkonnast, mille in on kogumid, mis vastavad millelegi välises maailmas. ise loonud ning millele ta peab ennast kohandama. 2. Keelelised märgid
töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis e staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1) Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2) Kaaslased keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abistajad
küsimused kontrolli ja spontaansuse, mõistuslikkuse ja ihade vastandusest, kultuuri suhtumine bioloogilistesse protsessidesse; kuidas on võimalik inimese alateadvust kirjeldada kultuuri väljendusvahendeid kasutades Loodus kui kultuuri ,,teine" looduse asetamine kultuurist väljapoole, loodus kui kontrollimatu ja eksootiline; TMK semiootika. Wilderness'i ja antiigi mõisted Keskkonnapsühholoog Stephen Kellerti (1988: 52-53) eristatud üldväärtused, mida inimesed seostavad loodusega: Looduslooline / väliskeskkonna rekreatsiooniline väärtus (loodus kui puhkekoht) Ökoloogiline väärtus (loodus kui ökosüsteem) Moraalne või eksistentsiaalne väärtus (spirituaalsed tõekspidamised) Teaduslik väärtus (loodus kui teaduslike teadmiste allikas) Esteetiline väärtus (looduse ilu) Utilitaristlik väärtus (looduse kasutusväärtus)
Defineerime läbi reguleerimise eseme ja meetodi kaudu. Reguleerimise ese, mingi omand, vara – reguleerib varalisi suhteid (reguleerib ka mitte varalisi, kellegi solvamine ja au haavamine). Reguleerimise meetod – poolte võrdsus. Tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mitte varalisi suhteid, poolte võrdsuse alusel. Unitaristlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks ja see sama – eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel Dualistlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb rooma õigusest (ius civile), aga mitte sisu. TsÜS reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Reguleerimisese – Mida reguleerida? Varalised suhted ja isiklikud-mittevaralised suhted (nt perekond) Reguleerimismeetod – kuidas reguleerida? TsÜS-is poolte võrdsuse alusel
Jutukirjanduses said valitsevad seiklusjutud. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu sajandi II poolel. 19. sajandi alguses vaimuelu kujundajaks jäi endiselt ka luteri usu kirik. 1832. aastal vastuvõetud ülevenemaaline kirikuseadus aga muutis riigiusuks kreeka- katoliku õigeusu. Sellega loodeti impeeriumi äärealasid venestada ja Balti erikorda murendada. Hoogustus taas ka vennasteliikumine, mis leidis talurahva seas suure toetuspinna, kuna ei eristatud seisust ega rahvust. Sajandi teisel poolel hakkas see hääbuma. Oli ka veel nn. Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Leinberg, kes pidas oma ülesandeks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. See ühines aga väljarändamisliikumisega. Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli Tartu, mis oli seotud ka ülikooli taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes ka Raadi mõis. Tallinnas edendasid kultuurielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum
Keraamika kasutuselevõtt on arheoloogide jaoks oluline, sest kui inimesed võtsid kasutusele savinõusid, siis on arheoloogide leiud mitmekordsed, sest savinõud läksid kergesti katki. Nõude kuju muutus kiiremalt kui tööriistade kuju. Tänu sellele on võimalik eristada detailsemalt erinevaid etappe. Keraamika on sageli ka kaunistava ornamendiga, piirkondades oma ornament, aitab võrrelda eri piirkondade omavahelisi seoseid. Keraamika järgi on eristatud ka erinevaid kultuure vastavalt keraamika tüüpidele. Keraamika võimaldas hakata toitu keetma savipotis. vasta Neoliitikumi perioodil tegelesid inimesed viljelusmajandusega. Tulekiviesemed mesoliitikumis: uuritsad -1,2 kõõvitsad- 3,4,7,11 pistikterad – 4,15 nooleotsad – 8-10, 12 noake- 13 Vaimne kultuur Matmiskombed Kalmistud Eestis: Veibri Kalmistu Lätis: Zvejnieki Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik 8. loeng
Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatusesüsteemise staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1. Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2. Kaaslased keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abistajad 3
geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Struktuuri alusel eristatud keeled: Isoleeriv ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust.
. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) Grimmid lõid 1822 omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Germaani keeled. Humboldt (18-19 saj) oli filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte struktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale. Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled) 1. isoleeriv (puudub morfoloogia väikseimate üksuste U), 2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). Schleicher (19 saj keskel) võttis kasutusele keelepuu mõiste. Tema arvates on keel organism, mis areneb nii: sünd-areng-taandareng-surm
Herder: Iga inimene on iseenda mõõt, talle eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla. Armastus ainulaadsete inimeste vahel; samas kogu loodust ja inimkonda siduv printsiip - suunatud riigi kui kunstliku moodustise vastu, nõuavad selle asendamist tõelise 'loomuliku' e armastusel põhineva kogukonnaga. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab:1)vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastsuest. 2)ühistegevust Sõpruse tüübid: 1) vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse: * kasu pärast (vanade inimeste soprus, nt. äri).
Ühele talule kuuluvate põllutükkide arv ulatus kümnetesse, mõnikord sadadesse. Selle põhjuseks oli ühtlusamispüüd, õigluse arvestamine. Küla põllumaad polnud ühtlase kvaliteediga, seepärast jagati külaväljad maa headuse alusel väiksemateks osadesks, millest siis iga talu sai nii paremat kui halvemat maad, mis omakorda võimaldas ühtlustada saake, nii et ka ikalduse korral oli kõigil taludel võimalik paremate põllutükkide arvel vilja saada. Külaväljade jaotamisel on eristatud lapi- ehk sargväljastikku ja tõstandväljastikku. Sargväljastiku puhul oli väli jaotatud enamasti pikliku kujuga korrapäratuteks lappideks. Tõstandväljastiku puhul olid väljas jagatud kahes järgus, esiteks maa headuse alusel suuremateks tükkideks-tõstanditeks, need omakorda põllutükkideks vastavalt talude arvule. Põllutükid kujutasid siin pikki paralleelsete külgedega siile või ribasid, mida nimetati ka nöörimaadeks. Põllusiilud aga polnud sirgete külgedega, vaid enamasti
x võrdlusgrupid x situatsioonilised 1.5. Uue toote ostmine Uue toote vastuvõtmisel läbib tarbija järgmised astmed: x teadlikkus tootest x huvi toote vastu x toote hindamine x toote proovimine x toote vastuvõtmine või tagasilükkamine. E. M. Rogersi uue toodangu omaksvõtu kõver näitab statistilise üldistusena toote vastuvõtmist eri tarbijarühmade poolt. Uue toote vastuvõtmisel näidatava innukuse alusel on eristatud viit tarbijagruppi: liidertarbijad (2,5%), varajased järgijad (13,5%), varajane enamus (34%), hiline enamus (34%), mahajääjad (16%). 4 2. MOTIVATSIOON JA MOTIIVID TARBIJAKÄITUMISES 2.1. Vajaduste ja soovide olemus Mis paneb inimese tegutsema? x Immanuel Kant rahulduse saamise iha/soov x Sigmund Freud alateadvusesse surutud seksuaaliha x Alfred Adler - ... Seega, inimese käitumine on determineeritud vajadustest.
lumi ja me tõesti kuulsime neid, kuid me ei saanud neist aru, sest see oli barbaarne loba. (Rabelais, 1890, lk. 511) Mõtlemise ühikute ehk märkide määratlusi on mitmeid, neist mõjukamad Saussure'lt ja Peirce'lt. Meile vajalik psühholoogiline arusaam on nendega seotav kuid siiski eriline: Märk on mõtlemise ehk tähendusloome meelelistest tunnustest koostatud ühik, mis osutab välise või seesmise maailma psüühiliselt eristatud aspektile. Esialgu eristame kaks liiki märke. 1. Meelepõhised märgid. Need on meeleliste tunnuste kogumid, mis vastavad millelegi välises maailmas. 2. Keelelised märgid. Need on loomult kahesed: Ühelt poolt nad vastavad otse meelelisele välise maailma kogemusele (märgi suhtlemisel tajutav vorm. Samaaegselt seostuvad nad psüühika-siseselt kas meelepõhiste või teiste keeleliste märkidega. Nt. sõna /koer/ ei osuta otse koerale vaid selle meelelisele psüühilisele vastele.
Hea ja objektiivne ajaleht annab pressiteate levikust ja olla valmis reageerima ootamatule meediasündmusele. konfliktsituatsioonis võrdselt sõna kõigile osapooltele. Arvamus ja uudis peavad ajalehes olema selgelt ETA monitooring- esimene monitooring on eestis, lätis ja leedus. eristatud. • Arvamuslugu koosneb tavaliselt neljast osast: sissejuhatus, arvamus, detailid ja Meediaülevaade-Konkreetse sündmuse, ettevõtte, isiku jne meediakajastuse koondülevaade, mis koostatakse järeldused.Sissejuhatuses esita lühidalt ja paeluvalt see taust, millest on ajendatud arvamusloo pikema perioodi kohta kas kaks korda nädalas või üks kord nädalas, kuus või aastas. Olenevalt ülevaate isel kirjutamine(ntlühiülevaade sündmusest ja selle ajaloost)
omavahel otseselt või kaudselt seotud ühise tegevusega ning moodustavad keeruka ja paljutasandilise sotsiaalsete suhete süsteemi. Poliitikateaduse üks olulisemaid probleeme seisneb selgitamiseks, mis on inimeste poliitilised huvid, millest need tulenevad ning kuidas sotsiaalsed asjaolud ja nende muutused põhjustavad ning kujundavad poliitikat ja selle valikuid. Mingi ühe või mitme tunnuse järgi mõtteliselt eristatud inimeste gruppi, kes täidavad ühiskondlikus süsteemis ühist funktsiooni või hõlmavad ühise koha, nimetatakse sotsiaalseks grupiks. Erinevad erinevate tunnuste alusel. Agregaatgruppides ei seo inimesi midai püsivat omavahelise tegevuse, eesmärkide, huvide jne osas, on mehhaanilised moodustised, mida teadlased kasutavad analüütilistel eesmärkidel(soolised, vanuselised grupid). Sotsiaalsed grupid etendavad ühiskonna elus mõtestatud ja iseseisvat osa.
Keskaja kunst endale niisugust probleemi ei püstitanudki, sest üldistatud ja tinglikele kujudele polnud tarvis loomulikku ümbrust. Kui aga inimesi hakati kujutama loomutruult ja täpsete detailidega, ei saanud enam kõne alla tulla keskaegne kompositsioon. Uusaegne nn. tsentraalperspektiiv on “õige” liikumatu vaataja jaoks. On arvatud, et sellise kujutusviisi aluseks oli keskaegse mütoloogilise maailmapildi asendumine sellisega, kus objekt ja subjekt on selgelt eristatud ning inimese individuaalne eneseteadvus on välja kujunenud. Selline ruumikujutus sai üheks peamiseks loominguliste ja teoreetiliste vaidluste objektiks. Töötati välja õpetus perspektiivist ning mõnikord valiti maalimiseks just nimelt selliseid motiive, kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust. (Tekkis lausa omaette koolkond- nn problemaatikud, meistrid, kes puhtteadusliku
Rooma õiguse seisukohalt on oluline, et riik ühendati korraks Justinianus I ajal ning 565 pKr jagunes lõplikult Lääne- ja Ida- Rooma riigiks. Nii pika aja jooksul muutuvad nii riigivormid kui õiguse ja õigusteaduse iseloom. Nende muutuste alusel ongi erinevad autorid jaganud Rooma õiguse, õiguse ajaloo ning õigusteaduse perioodidesse ning alljärgnevalt on esitatud ülevaade kõige tuntumatest Rooma õiguse periodiseeringutest ning neid lähemalt iseloomustatud. Seejuures on eristatud Rooma õiguse ajaloo periodiseeringuid periodiseeringutest, mida kasutatakse tavaliselt Rooma eraõiguse iseloomustamiseks. 1) Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud a) periodiseering riigivõimu vormide alusel on Rooma õigust uurivas teaduses – romanistikas – kõige levinum ning seda kasutatakse sageli ka paralleelselt teiste periodiseeringutega. Kuningate ehk rex'ide aeg (753-510 eKr) Legendi järgi rajati Rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt aastal 753 eKr
viisil kasulikke (ravimeiks, nõidumiseks vm. kasutatavaid), kahjulikke (ohtlikke, mürgiseid jne.) liike. Loodusrahvastel on liikide eristamise oskus olnud silmatorkavalt hea; näiteks oli Paapua Uus-Guineas 138 linnu- liigi eristamiseks kasutusel 137 nimetust; ka Eestis tunti sajand tagasi paljude (eriti nn. tarkade või nõidade poolt) poolt 150-200 taimeliiki; jahimehed - kõiki ulukeid, jne. See arv on suurem kui paljude praeguste diplomeeritud bioloogide tuntu. Eristatud ühikud vastavad sageli liigile selle termini teaduslikus mõttes, paljudel juhtudel perekonnale, mõnikord eluvormile. Kui üksikliikide eristamine oli ebaoluline, oli omaette nimetus ainult perekonnal (näit. 80 tarnaliigi jaoks oli Eestis rahva seas veel hiljuti käibel ainult paar nimetust). Aristotelesel (384-322 a.e.m.a.) oli liik loogika mõiste ja ebakon- kreetse sisuga; sort, tõug, liik olid tollal samatähenduslikud. Süstemaa-
üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena · monopol turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid · monopolistlik konkurents turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet · monopson ainuostja turul · munitsipaalvõlakiri omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri · muutuvkulu kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega · müügioptsioon väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga müüa N · naturaalmajandus majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses
Pähikus 1-10 õit, pähiku alusel kaks liblet. Vili on teris. N: harilik pilliroog, tuulekaer, harilik nurmikas, kerahein, murunurmikas, harilik aruhein, jäneskastik, harilik timut, värihein, longus helmikas, sugapea, rand-orashein, harilik orashein, oder, nisu, rukis. Klass kaheidulehelised - Pole monofüleetiline, seetõttu on süsteem veidi muutunud võrreldes morfoloogilistel tunnustel põhineva süsteemiga. Põhiosa nim. päriskaheidulehelisteks, primitiivsematena on omaette haruna eristatud selts vesiroosilaadsed (Eestis esineb sugukond vesiroosilised) ja mitu Eestis mitte esinevat seltsi. Katteseemnetaimede evolutsioonipuus on nad paigutatud veel üheidulehelistest basaalsemalt. Päriskaheidulehelised - kolmeavaline tolmutera, tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate, lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed, juhtkimbud ringina, kambium olemas. Fülogeneetiliselt basaalseimaks peetakse seltsi TULIKALAADSED -
Riigikorra aluseid need seadused ei puudutanud, kuid määrasid kindlaks teede laiuse, keelasid linadesse matmise, uhkete matuste keeld. 2) Religiooni ja õiguse vahekord Õigus jagati fas´iks(jumalikud ettekirjutused) ja jus´iks(võimude ettekirjutused, kohus). Varajasel epohhil hõlmab fas laia valdkonda- kriminaalkuriteod, abielu sõlmimine, adopteerimine- kõik see oli religiooniga seotud. Õiguse kujunemise allikaks oli tava. Religioon ja õigus ei ole rangelt eristatud. Nt matusekomme oli väga detailselt kirjeldatud, kuhu ja kuidas matta, tavaõiguses oli ära märgitud. Seadused oma aja kohta modsad ja suured osas ilmalikustunud. Kui mingi üleasumise korral ette nähtud surmanuhtlus, siis samuti seotud religiooniga, sest sellisel juhul kurjategija justkui ohverdati jumalatele. Surmamõistmist esines palju. Pax deum- rahu jumalatega. Surmanuhtlusega nii8elda päästeti kogu kogukond. 3) Keisririigi aja õigus Eristatakse tsiviil- ja kriminaalõigust
Majanduse lihtsa ringlusprotsessi skeem summeerib toodete ja teenuste voo tootjatelt (ettevõtted/firmad) kodumajapidamistesse ja tootmistegurite voo kodumajapidamistest firmadesse, illustreerides majandustegevuse tähtsamaid sõltuvussuhteid suletud majanduses. Lihtsuse mõttes eeldame majanduslikus tegevuses ainult erasektori olemasolu, see tähendab ettevõtete omanikeks on kodumajapidamised (või teised ettevõtted). Nn avalik e ühiskondlik sektor, kus omanikuks on riik, mudelis puudub. Eristatud ei ole ka finantsturgu (financial market). Ringkäigumudeli (võime nimetada ka ringlusvoogude mudeliks) eeldusteks on: a) et kõik sissetulekud (tulud) tarbitakse ära ja b) et toodangu hulga muutmiseks ei ole mingit sisemist ajendit, kuna ettevõtted müüvad kogu oma toodangu ära. Kumbki mudelit lihtsustav eeldus ei ole ilmselt tegelikus elus täidetud. Sellest tekibki vajadus mudeli modifitseerimiseks, et peegeldada ka teisi aspekte ning lähendada mudelit tegelikule elule
· Tulumaks · Töötuskindlustusmakse · Kohustusliku kogumispensioni makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku kogumispensioniga 8. Muud hüved. Nende andmine peab leidma TL-s kajastamist, kui TL pooled on selles kokku leppinud. Nende TL.-s esitamise kohustus on loodud eelkõige töötaja kaitseks. Töötajal on õigus nõuda hüvesid. Sellised väljamaksed ei lähe töötajale arvesse töötasuna. Muud hüved peavad olema selgelt eristatud töötasust. 9. Aeg, kui töötaja täidab kokkulepitud tööül.-d. Aeg kui töötaja täidab kokkulepitud tööül.-d, ehk tööaeg määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Eelkõige on vaja kokku leppida tööaja pikkuses. TLS-s eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. Täistööaeg- tööaeg 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul, ehk nädalas, 8-tunndi päevaga
süsteemi sees suhelda ainult teiste samasse süsteemi kuuluvate 44. Multipöördusprotokollid. olevatele klientidele ning kes tunneb talle määratud paketi ära, marsruuteritega, vaid üks marsruuter vahendab liiklust Tegu on juhuga, kus üks kanal aga mitu edastajat. Sellisel juhul võtab ka selle vastu. Hub ei isoleeri kokkupõrget. Hub ei suuda 'välismaailmaga'. Väga suurtes võrkudes võib olla eristatud ka saab ainult üks saatja korraga edukalt andmeid edastada. Selle ühendada eri tüüpi Ethernette. Jaoturid on ebaturvalised– üle kahe taseme. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on tagamiseks kasutatakse algoritme, mis määrab kuidas saatjat segmendi piires on võimalik kõikidel kõiki pakette lugeda, marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja kanalit jagavad
täitmist. See tähendab, et lisaks Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste elluviimisele, majandusanalüüsi ja -prognooside koostamisele ning välisvaluutareservide haldamisele jätkub sularaha emissiooni, maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesannete täitmine. 15. Kohalik omavalitsus (KOV) 15.1 Kohaliku omavalitsuse alusteooriad 1). Eristab kohaliku elu küsimusi ja riiklikke kohustusi; 2) PS-s on kohalikku omavalitsust järjekindlalt eristatud täidesaatvast riigivõimust 15.2. Kohaliku omavalitsuse süsteem 1). väline korraldus (KOV üksuste suhetekorralduse alused riigi ja teiste õigussubjektidega): - KOV üksused ja nende organid; - KOV organite moodustamise kord ja pädevus; - esindamine; - vahetu demokraatia vormide rakendamine; - KOV üksuste koostöö vormid. 2). sisemine korraldus (enesekorraldus): - KOV üksuste sisene detsentraliseerimine; - ametiasutuste ja
vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes, esitavad lisaks ka koondkasumiaruande); (c) rahavoogude aruanne; (d) omakapitali muutuste aruanne; ja (e) lisad. 7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid sätestavad täiendavaid nõudeid lisades avalikustatava spetsiifilise informatsiooni suhtes. 8. Raamatupidamise aastaaruanne peab olema selgelt eristatud muust samas dokumendis (näiteks majandusaasta aruandes) esitatud informatsioonist. Raamatupidamise aastaaruandes peab olema selgelt välja toodud aruandeperiood, mille kohta see on koostatud. (SME IFRS 3.23). 9. Raamatupidamise aastaaruanded koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, tuues välja arvnäitajate puhul kasutatud täpsusaste (näiteks tuhandetes vääringu ühikutes). (SME IFRS 3.23 (d), (e)). BILANSS Üldreeglid 10
rahaturgu ja hinnataset üldise tasakaalu kujunemise kõige olulisemate tingimustena monopol – turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid monopolistlik konkurents – turuvorm, kus on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet monopson – ainuostja turul munitsipaalvõlakiri – omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri muutuvkulu – kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega müügioptsioon – väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga müüa N naturaalmajandus – majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses
piirkonnas Biootia maakonnas. Samanimeline linn oli ka Egiptuses ning et eristada Kreeka Teebat Egiptuses asuvast Teebast, hüüti seda ka Seitsmeväravaseks Teebaks. Hauamaalil kujutatakse meest kandmas kuli stiilis õlgkübarat. See on koonusekujuline müts, mis on lihtsas stiilis kõrkjatest valmistatud peakate. Tema päritolumaaks peetakse Ida-ja Kagu-Aasiat, eriti Vietnami, Hiinat ja Jaapanit. Peamiselt kasutati neid kaitseks päikese ja vihma eest. Algusaegadel ei eristatud naiste ja meeste peakatteid. Alles 16. sajandi lõpus saame rääkida peakatetest kui moetrendist, ning see on pärit Itaalia linnast Milanost, kus valmistati parima kvaliteediga kübaraid. 19. sajandi esimesel poolel muutus kaunistuste osakaal peakatete puhul järk-järgult suuremaks. 1920-ndatel aastatel, mil naised hakkasid lõikama juukseid lõhikeseks, eelistasid nad kübaraid mis kataks kiivrina pead. Alates 21. sajandi algusest tegid suurejoonelised kübarad taas ,,comeback'i".
brutopalgana. Kokkulepitud töötasult peetakse kinni seadusega ettenähtud maksud ja maksed. Tööandja maksud on 1) Sotsiaalkindlustusmaks 2) Töötuskindlustusmakse Töötaja maksud 1) Tulumaks 2) Töötuskindlusmakse 3) Kohustusliku pensionikindlustuse makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku pensionikindlusega. Lisaks on võimalik kinni pidada töötaja avaldusel kindlusmaksed Muud hüved, milles lepitakse kokku (auto,telefon). Hüved peavad olema selgelt eristatud töötasust. Hüved ei lähe arvesse pensionikindluste arvestuses. Tööaeg on aeg ööpäevas või mingis ajavahemikus, mil töötaja tööülesandeid täidab samuti see kas töötaja töötab ühes või mitmes vahetuses. Kas tööaega arvestatakse päeviti või summeeritult teatud ajavahemiku kohta(4 kuu kohta). On vaja ka näidata täistööajaga 40h/week 8h/day. Või osalise tööajaga on vaja täpsustada mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad 7 päeva peale
hinnatud lookooslused ei asu paepealsel mullal. Paekivi peaks olema 30 cm sügavusel, et oleks paepealne muld. Rajoneerimine peeetakse sovetiseerimispärandiks, eelistatakse samaväärset valdkonda Geograafias on maa-ala liigendamine pinnaehituse, kliima, mullastiku, taimkatte jms alusel. Eesti on 8 mullastikuvaldkonda. Maastikuvaldkonnad jagunevad allvaldkondadeks. Eesti maastikulise jaotuse süteemis on eristatud 25 maastikurajooni Eesti kui metsavöönd · Metsavöönd, aga leidub kasvukohti, kus puud ei ole võimelised kasvama · Kõrge veeseisuga aladel: rannikumullad (ArG), rabamullad (R) · Kuivad toitainete vaesed mullad: väga õhuhesed loopealsed (Kh'), toitainetevaesed nõmmed (L) Nõmmemetsades liivad Mänd kasvab seal kus konkurentsi väga ei ole. Lehtpuumetsad kasvad soostunud aladel. Kuusk kasvab viljakamtel aladel ja kuusk on nõudlik mullaviljakse suhtes
9 Poliitilised huvid Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond on inimeste ja sotsiaalsete gruppide kogum ning inimene on sotsiaalne olevus, kes vajab ühiskonda: · Materiaalse eksistentsi kindlustamiseks · Ühiskonna kaudu toimub kultuuriliste väärtuste edasiandmine Antiikühiskond oli homogeenne, nüüdisaegne ühiskond aga heterogeenne. Ühe või mitme tunnuse järgi eristatud ühesuguste inimeste rühma nimetatakse sotsiaalseks grupiks. Sotsiaalsed grupid asetsevad üksteise kõrval (horisontaalselt) või üksteise kohal (vertikaalselt). Kuulumine mingisse sotsiaalsesse gruppi annab inimesele staatuse (sotsiaalne seisund). Inimese kuulumine mingisse sotsiaalsesse gruppi ei ole lõplik, ta võib mobiliseeruda ehk liikuda ühest grupist teise (ja ka tagasi). Sotsiaalsed grupid kombineeruvad
vallidest) rauaaja lõpus) samaaegselt jne) KALMED Rooma rauaajal üks kindel tüüp (tarandkalme), peale 5. saj neid enam ei ehitata (st et tarandeid ei ehitata juurde). Seejärel ,,auk" - 7.-8. saj ilmuvad uuesti. 1. Kangrukalmed ja kivivarekalmed mõlemad on pm N: Lagedi (146 Väga rikaste kivihunnikud, ~ümarad (d 10 m või rohkem), paar kihti raudneeti), panustega kalmete kive (raud, pae). Eristatud, kuna viimasel suhteliselt vähe Rae, Asuri, ilmumine ülikud?: kive, tänapäeval ei pruugi märgatagi maapinnal. Ajaliselt Salme Proosa; Paju & Lepna oli neid keeruline paika panna (leide vähe), keskmise (jahipistriku Katkuauk (Saaremaa); rauaaja lõpus mõlemasse maetud ka paadis luud). Kirimäe (??????) 2. Kääpad Kagu ja idapoolses Eestis liivakuhjatised ja põletusmatused. Ümarkääpad 5-7 x 6 m,
mõjul võib selle protsessi kiirus aga oluliselt tõusta. Eesti veekogude iseloomustus Eestis on ligikaudu 1200 väikejärve ja veehoidlat, mille pindala on suurem kui 1 ha (Joonis 1). Euroopa suuremate järvede hulka kuuluvad Peipsi ja Võrtsjärv, mis moodustavad pea 87% Eesti veekogude pindalast. 1970ndail aastail A. Mäemetsa (1977, 1977a) poolt koostatud tüpoloogia alusel on Eesti järvede hulgas eristatud 8 põhilist tüüpi (27 alamtüübiga): oligotroofseid järvi on 8%, semidüstroofseid 5,8%, düstroofseid 9%, eutroofseid 36,4%, düseutroofseid 36,6, alkalitroofseid 2,6%, halotroofseid 1,4% ja siderotroofseid 0,2% (Joonis 2). Tüpoloogia aluseks on looduslik akumulatsioonitüüp. Enamus maailmas levinud kalssifikatsioonidest põhineb troofsusseisundile. Eutrofeerumine on veekogu rikastumine toiteainetega, mille tagajärjel hakkab seal vohama fütoplankton ja/või kõrgem veetaimestik
normid; kombestiku normid; usunormid; moraalinormid; õigusnormid. Nõuded normidele: 1) ametivõimude kasustused 2) abstraktsed, sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid 3) peavad olema üldkehtivad. Samuti nõutakse tematl teatud ajalist kehtivust. Norm on imperatiivi vormis lause mõttesisu. Õigusnormid on vabad imperatiivid. Objektiks võivad olla kodanikud või ametisisikud. Esimesel juhul on tegemist primaarnormidega. Ametiisikutele määratud normid on sekundaarnormid. On eristatud ka veel reageerimisviisi norme, mis väljendavad neid mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades. Käitumisnormid on oma olemuselt regulatiivsed Konstitutiivsed normid on jaotatud Conte poolt 4 rühma: 1) deonantsed (loovad mäöngu, nupud, olukorrad); 2)tingitud konstituiivsed normid (määratlevad asju vormis); 3) esiletõstetud normi 4)eelduslik (väljendab mingi asja esinemist või kehtimist paratamatute ja küllaldaste eeltingimuste korral)
1.3. Tsiviilõigus tsiviilõiguse üldosa kui eraõiguse põhilisemaid institute ja põhimõtteid sätestavate õigusnormide kogum. tsiiilõigusharu, mis reguleerib varalisi suhteid, isiklikult mitte varalisi suhteid (hooldusõigus, laimamine). Tsiviilõiguse reguleerimismeetod reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Unitaristlik käsitlus leiab, et äri- ja tsiviilõigus on üks ja see sama eristatud ainult praktilistel kaalutlustel. Dualistlik käsitlus leiab, et äri- ja tsiviilõigus on kaks eraldi seisvat õigusharu. Tsiviilõiguse mõiste Rooma õiguses? IUS CIVILE (Rooma kodanikule kuuluv õigus) Tsiviilõiguse üldosa kehtestab üldised põhimõtted Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks. Üldosas üldiseid termineid. Eriosas spetsiifilisi termineid. Rooma õiguses, kuidas nimetatakse pandektilist süsteemi?
Presidente valitakse absoluutenamuse printsiibi järgi, pääseb üks saadik, president valitakse absoluutenamuse printsiibi järgi + selge lihtne, -eelise juhtivatel suurparteidel, parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi SB Kanada; USA Prantsusmaa proportsionaalne jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt antud häältega, mitmemandalilised valimisi r.k, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, avataud ja suletud nimekirjad + parteid võrdsemad sansid saada eristatud parlamendis; - häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju tulemusteke Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Taani, Itaalia hübriidne Parlamendikohad jagatakse pooleks kahe süsteemi alusel Saksamaa Venemaa Ungari Leedu Vasak Tsent. Parem vene partei. Sots dem. Vabariiklik partei. Põllumeeste kogu rahvaliit kesk rohelised kristlikud demokraadid Libertas IRL Reform Eesti iseseisvuspartei Valimiskäitumine ja valimistulemus 1
kindlas populatsioonis ühel kindlal ajal. Longituuduuring. Tegemist on teatava nähtuse või objektide grupi vaatlemine ajas, kus eri ajahetkedel kogutud andmed annavad uurijale aimu protsesside olemusest. Korrelatsiooniuuring. Juba kogutud andmete analüüsi meetod ehk leitakse muutujate vahelised seosed. Nt kui on kahed andmed ja sealt väita midagi kolmandat, siis kuidas teada, kumb on sõltuv, kumb sõltumatu. Prospektiivne uuring. Eristatud on riskigrupp ja kontrollgrupp. Neid jälgitakse aja jooksul. Nt suitsetajad ja mittesuitsetajad. Retrospektiivne uuring. Sel puhul on enamasti tegemist longituuduuringutega ja kasutada on eelnevate uuringute andmed. Miks selline seos võis tekkida? Analüüsitakse varasemaid andmeid,et leida seoseid ja põhjuseid. Katsed. Enamasti ravimkatsed. Kuidas teatav ravim toimib? Tervisekäitumine Internaalne ise Eksternaaalne midagi teist: saatus, õnn jm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
