visuaalse teabe suur juurdekasv, mida kasutati intensiivselt kirikliku ideoloogia juurutamisel ☼ “Pilt serval: keskaja kunsti ääred” : komme, joonistada käsikirja äärele, miks oluliste tekstide juures lubati joonistada, miks seda lubati teha. dialoog eliidi ja rahvakultuuri vahel, tekst - eliid, joonistused - rahvakultuur. serva joonistused - rahvakultuur saab servadel tegutseda ☼ “Surma meister: illuminaator Pierre Remiet’ elutu kunst” : elulugu, Pierre Remiet’ tugineb tema enda piltidele. Pierre Remiet’ surma teema oli tähtis, erisuhe ☼ Michael Camille, “Notre-Dame’i gargod: medievalism ja modernsuse koletised” : 19. saj kiriku restaureerimine, Viollet-le-Duci - ümberkujundus Hans Belting (sünd. 1935) ☼ varakeskaja visuaalkultuur, aga ka tänapäeva ☼ pildi antropoloogia (monograafia: näo kujutamine ajaloos)
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ...
seetõttu ei kohelda teda sel põhjusel ebaõiglaselt -- ainult et ta võib küll kahju saada. On selge, et ebaõiglaselt toimib väljajagaja ja mitte see, kes rohkem saab. Ebaõiglaselt ei toimi ju see, kelle puhul ebaõiglus maksma pannakse, vaid see, kelle puhul on selle tegemine vabatahtlik -- kelles on tegevuse lähtealus. See on aga väljajagajas ja mitte vastuvõtjas. Edasi, kuna tegemine tähendab erinevaid asju ja juhtub, et tapab kas elutu asi, käsi või majateenija, käsule kuuletudes211: ta ei toimi ebaõiglaselt, kuigi teeb ebaõiglase teo. Edasi, kui inimene teeb otsuse ebateadlikult, ei toimi ta seadustatud õiguse suhtes ebaõiglaselt ja ka ta otsus ei ole ebaõiglane -- kuigi teatud mõttes on see küll ebaõiglane, sest seadustatud õigus ja algne õigus212 on erinevad asjad. Kui ta aga teadlikult otsustas ebaõiglaselt, taotleb ta ise kasu kas tänuootuses või kättemaksust.
ka konstrueeritakse). 1. Kui vanasõnas öeldav laseb end juba oma välises, otseses tähenduses häireteta mõtestada, siis 1a) kui selleks otseseks tähendusplaaniks on läbivalt ala III (st. "kõrginimliku" ala) pole võimalik ega vajalikki midagi millekski ümber mõtestada: Igal asjal oma aeg; Pole keegi nii hea, kui kiidetakse, ega nii halb, kui laidetakse; Kes teeb, see saab; Lõpp hea, kõik hea; 1b) kui selleks otseseks tähendusplaaniks on läbivalt ala I (st. loomne, taimne või elutu mitteinimlik sfäär) siis moodustab vs lausemetafoori, mis tuleb mõtestada millegi inimkohasena: Magaja kassi suhu ei jookse hiir; Käbi ei kuku kännust kaugele; Veerev kivi ei sammaldu; Vaga vesi, sügav põhi (kass, hiir, jooksma, käbi, känd, kukkuma jt. tähendavad tegelikult inimolendeid vm. inimesega, eriti ta mentaalse ja sotsiaalse sfääriga seotud objekte ja vahekordi); 1c) kui otsene tähendusplaan kuulub täielikult sfääri II (st. "elementaarinimiku" alale) või puudutab
päikesejumalakultusega - sarnane India Veedade religiooniga. Edasine areng on aga seotud prohver Zarathustra (Zoroasteri) tegevusega (6.saj. eKr) ja hilise Avesta filosoofiaga. Selle kohaselt on olemas valguse ja headuse maailm, ja pimeduse ja kurjuse maailm. Headuse jõudude eesotsas on jumal Ahuramazda (Ormuzd), kurjuse jõudude eesotsas Angramanju (Ahriman). Nad on kaksikvennad. Ahuramazda on loonud kõik hea, puhta, viljakandva, õigluse ja tarkuse; Angramanju aga kurja, rüveda, elutu, õeluse ja rumaluse. Kummalegi allub leegion vaimolendeid ja deemoneid, kelle vahel käib leppimatu võitlus, millest võtavad osa ka inimesed. Ahuramazda tasu inimestele on paradiis, Angramanju tasu on põrgu. Selline bipolaarsus on dualism, mida religioonides sel kujul esineb harva. Hiina ja India religioonides ning indoeuroopa usundites ilmneb see nõrgalt, Lähis-Ida religioonides tugevamalt. Põhjus on ebaselge - tõenäoline
kuni lõpuks viiekümne sammu kaugusel võõrastemajast, kus ta peatus sosistas keegi talle kõrva, et ta temaga kaasa läheks. See oli Rogozin. Nad läksid Rogozini majja. Kabinetti jõudes nägi vürst, et üle kogu toa oli tõmmatud paks roheline siideesriie, mille taha pääses kummastki otsast ja mis eraldas kabinetist magamisnisi, kus asus Rogozini säng. Kõigepealt nad istusid ja rääkisid omavahel asjad selgeks, siis aga liikusid voodi juurde, kus lamas elutu Nastasja, Epiloog Kui uks mitu tundi hiljem lahti murti ja inimesed sisse tulid, leidsid nad tapja täiesti meelemärkusetult palavikus maas. Vürst istus liikumatult tema kõrval asemel ja libistas haige karjatuste või sonimise puhul iga kord väriseva käe kiiresti üle ta juuste ja põskede, nagu tahaks teda hellitada, või vaigistada. Aga ta ei saanud enam aru mida talt küsiti...
Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude diferentseerumise ja suurenemise tõttu koed ja organid, ning mis omakorda viib ka organismi kehamõõtmete suurenemisele.Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees. 2.elu areng maal On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu Maal on tekkinud elutu aine arengu tulemusel. 3.ülesanne monohübriidsest ristamisest.kui üks vanematest on monosügootne lokkisjuukeline ja teine sirgejuukseline,siis nende lapsed on kõik laineliste juustega.milliste juusteg lapsi saaksid vanemad,kes mõlemad on lainelistejuustega?-laste juuste tõenäosus on 1:2:1 lokkis lainelised,sirged. X.organismi varustamine energiaga.glükoosi lagundamine.fotosüntees-selle tähtsus. Hingamine on raku varustamine energiaga
Kooslus - mingi piirkonna kõik elavad organismid Ökosüsteem - Kooslus ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik Ökosfäär - kõik ökosüsteemid kokku, globaalne mõiste Organisatsioonitasemete põhjal: Autökoloogia - isendite tasand, organism Demökoloogia - populatsiooni tasand Sünökoloogia - koosluse tasand ja keskkonnasuhted Tasemed on omavahel seotud Kui ühel tasandil midagi juhtub, mõjutab see ka kõiki teisi tasemeid. Elus ja elutu on omavahel seotud Moodustatake süsteem Ökoloogia uurib süsteeme, mis asuvad organismi tasemest kõrgemal. Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal (Charles Krebs): Liigi levimisvõime Liigi käitumine Abiootilised tingimused (füüsikalised ja keemilised) Biootilised tingimused Antrobiogeensed (inimtegevusega seotud) Füüsikalised - valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, vesi jne
hingamisprotsessidega, ergastoplasma valgu sünteesiga, Golgi aparaat ainevahetusproduktide koondamisega oma piirkonda ja tsentrosoom mõningate fibrillaarsete strurkuuride moodustamisega. rakuinklusioonid ehk rakusisaldised - nim. üldistavalt tsütoplasmas raku elusainet moodustavate rakuorganoidide kõrval esinevaid raku talitluse (ainevahetuse) tagajärjel temas tekkinud või väljaspoolt hangitud mitmesuguseid elutu aine moodustisi. Siia kuuluvad sekreedisõmerad, pigmendid, rasvatilgad jt. Inklusioonid viibivad rakus vöga erinevat aega. Tsütoplasmasiseste struktuuride (organoidide ja inklusioonide) vahele jäävat struktuuritut ainet nim. hüaloplasmaks. 3) Kudede mõiste ja jaotus kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Jaotus: Epiteelkoed e. epiteel (ka 4
organoididest on mitokondrid seostunud eeskätt raku hingamisprotsessidega, ergastoplasma valgu sünteesiga, Golgi aparaat ainevahetusproduktide koondamisega oma piirkonda ja tsentrosoom mõningate fibrillaarsete strurkuuride moodustamisega. Rakuinklusioonid ehk rakusisaldised- nim. üldistavalt tsütoplasmas raku elusainet moodustavate rakuorganoidide kõrval esinevaid raku talitluse (ainevahetuse) tagajärjel temas tekkinud või väljaspoolt hangitud mitmesuguseid elutu aine moodustisi. Siia kuuluvad sekreedisõmerad, pigmendid, rasvatilgad jt. Inklusioonid viibivad rakus vöga erinevat aega. Tsütoplasmasiseste struktuuride (organoidide ja inklusioonide) vahele jäävat struktuuritut ainet nim. hüaloplasmaks. 26. Mitoos Rakkude paljunemine- rakud paljunevad jagunemise teel. Ainsast emarakust tekivad kaks tütarrakku. Eristatakse harvemini esinevat amitoosi ja mitoosi e. karüokineetilist raku jagunemist. Esineb ka meioos.
ning sellel kavatsetul maalappil silma peal hoida, pistab siis raha isale tasku ja lahkub. Pastor maksab osa laenust ära, ostab väetist ning siis riideeseme mile viib naisele. Proua on üliõnnelik, et poja külastusest kasu on olnud. #10 Sügisel sattub pastorisse tegelane nimega Jaagup Seenepoiss kes tugevalt mõjutab Ekket. Nimelt räägib sell sellest kuidas ta oma pikadel reisidel talust tallu on jõudnud arusaamiseni, et kõik elutu pahn võtab peremehe näo, hinge ning hakkab elama uhkelt ja iseseisvalt, oma ilma ja iseloomuga, oma tujude ja lõhnadega. Nagu näiteks kord töötas Jaagup Seenepoiss peremehe nimega Peeter Saagi heaks kes oli üks tusane joodik, palka ei maksnud korralikult, aga ta oli lõbus ja meeldis laulda, võttis poisi ka oma pere lauda sööma. Seal oli tal muidu tappev töö välistatult mõnus olla. Siin pastoraadis aga on pilk alati metsa peal ja mõte jalgalaskmisel kuna
tüübi juures (terav taju, üksindus ja kontaktitus tähendab seda, et nad on vabad traditsioonidest, neid ei huvita enamiku arvamus, julgevad omamoodi mõelda ja ideid tekitada). Enamasti religiooni, eetika, moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii, nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma, kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
mõistetakse kokku nii organismide toitumisspektriga, valivad vähe toitu. kogumit, kui orgaanilist ainet, ning nende Stenofaagid kitsalt toidu suhtes laguprodukte, mis kõik on toiduks spetsialiseerunud, äärmuslikumad hüdrobiontidele. esindajad on monofaagid kohastunud ühe kindla toiduobjekti tarvitamiseks · Elutu orgaaniline aine: (merisiilik ainult hüdraloomadest). · lahustunud orgaaniline aine · Toitumise intensiisvus- ajaühikus · heljuv ja sadenenud orgaaniline tarbitava toidu hulga (massi) suhe tarvitaja aine (detriit) massi.
..................................81 Viljastumine......................................................................................................................................................83 3 ELUSLOODUS Elus Elutu *Taimeriik (samblad) *Õhk *Loomariik Päristuumsed ehk tuumaga *Kliima *Seeneriik (samblikud) eukarüoodid *Muld *Protistid (vetikad, algloomad) *Vesi *Bakter Eeltuumsed e ilma tuumata, prokarüoodid *jne. Eluslooduse tunnused: Rakuline ehitus tuumaga rakud ehk eukarüootsed rakud ja tuumata ehk prokarüootsed rakud
siiski aluse ja sihitisena. Alaliigid: 1) üldnimed e apellatiivid (märgivad teatud objektide klassi, rühma). Need on kas laiema või kitsama tähendusega üldistused. 2) pärisnimed e proopriumid (märgivad teatud klassi üksikesindajat, üht individuaalset asja või olendit, on konkreetsed). Üldnimed võib jagada sisu alusel: 1) abstraktsed ja konkreetsed sõnad (nt au vs aken). Vastandus toimub meelelise tajutavuse/tajumatuse alusel; 2) elusat või elutut tähistavad sõnad (elus või elutu referentsiga), nt loom vs tool; 3) jaotatavad ja jaotamatud (loendatatavd/loendamatud) sõnad, vrd vesi vs laud. Vastandus toimub siin sisu homogeensuse alusel homogeense sisuga on jaotatavad ja mittehomogeense sisuga jaotamatud sõnad. Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks. Põhiküsimus, mis selle eristuse raames kerkib, on see, kas osa asjast on veel sama kui asi ise, st kas osa veest on vesi? (on); aga kas osa lauast on laud? (ei ole)
Objekt (entity, concept, object) on probleemvaldkonna "asi", kontsept (mõiste), mis annab arusaamise reaalsest maailmast. Ettevõtte ja tema infosüsteemi kontekstis on objektideks ettevõtet ja tema tegutsemist puudutavad objektid, mida nimetatakse äriobjektideks. Äriobjekt (business entity, business object) on mistahes asi, mida on vaja juhtida ja/või millega töötajad protsessides opereerivad: elus (klient, töötaja) elutu (toode, vahend) dokumendipõhine (tellimus, saateleht, arve, pakkumine, töökäsk) abstraktne (projekt, probleem, eesmärk, protsess) Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete kontseptide) modelleerimise eesmärgid on: määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) anda arusaamine "asjadest", mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida
tugevasti liialdatud. Pedosfäär 1.Pedosfääri mõiste ja üldiseloomustus. pedosfäär= muldkate. Pedosfäär on Maa sfääridest üks nooremaid, mis hakkas arenema koos elusloodusega. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad: · kõrgemad taimed ·mikororganismid · ja mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld esineb kõikjal, kus kasvavad taimed, ta on elava ja elutu looduse vahelüli. Muld koosneb: 1. tahkest mineraalne aine orgaaniline aine 2. vedelast (mulla vesi) Mulla vesi (20-30%) pärineb ·sademetest ·põhjaveest. 3. gaasilisest (mulla õhk) osast 20-30% 2.Mullatekketegurid. Kliima - mõjutab murenemist (sademed, temp, päike) (otsene mõju : aineringe, kaudne: bioloogiline aktiivsus) Floora: bioloogiline tegur, esmatähtsad on autotroofid. Reljeef: mõjutab osakeste, soojuse ja vee jaotumist.
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
juures (terav taju, üksindus ja kontaktitus tähendab seda, et nad on vabad traditsioonidest, neid ei huvita enamiku arvamus, julgevad omamoodi mõelda ja ideid tekitada). Enamasti religiooni, eetika, moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii, nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma, kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud
teeseldud abitust. Palju rohkem aitab vigastusest üle saamisel positiivne ellujaatav suhtumine ja tunde järgi füüsiline aktiivsus. Oma keha peab kuulama ja andma piisavalt puhkust, ent mingi hetk tuleb koormus ikkagi taastada, võib-olla sisse viidud mööndustega ja väikese lisatähelepanuga kindlale piirkonnale. Tantsijatena peame me mõtlema ja mõistma maailma läbi keha kui mõtleva subjekti, muidu on tegemist vaid tühja mehaanikaga ja elutu tehnikaga! 25 KOKKUVÕTE Kindlasti ei anna käesolev seminaritöö ammendavat vastust, millised on vigastusest saadavad kasutegurid tantsija elukutse hüvanguks, ent mingid kvaliteedid on läbi töö siiski läbiva liinina kumama jäänud. Antud töös käsitletud koolkonnad ja tehnikad on vaid vähesed
· toimimissüsteemi mõisteid ja nende omavahelisi seoseid kajastav kontseptuaalmudel · mõistete kirjeldus-seletus Kasutatavaid definitsioone: Objekt (entity, concept, object) - probleemvaldkonna "asi", kontsept (mõiste), mis annab arusaamise reaalsest maailmast Toimimis- või äriobjekt (business entity, business object) - mistahes asi, mida on vaja juhtida ja/või millega töötajad protsessides opereerivad: · elus (klient, töötaja) · elutu (toode, vahend) · dokumendipõhine (tellimus, saateleht, arve, pakkumine, töökäsk) · abstraktne (projekt, probleem, eesmärk) Toimimisobjektide mudeli - kontseptuaalmudeli koostamine Lausendi konstruktsioon: "alus-öeldis-sihitis" · valida teatav hulk organisatsiooni ja selle protsesse kirjeldavaid lausendeid · otsida ja üldistada mõisted · sidestada mõisted lausendite järgi (läbi verbide) Andmete modelleerimine (eesmärgid, tulemused, piirangud)
Suursuguste daamide kujutamisel pandi rõhku rikkaliku rõivastuse maitsekale teostamisele. Eriti kaunid olid istuvad naisfiguurid, nt Agrippina Napoli muuseumis. Lihtsus, loomulikkus ja intiimsus ühinevad neis imponeeriva väärikusega. Keisri perekonda kuuluvaid naisi kujutati lähedaselt jumalannadele. Traianuse ajal hakkab domineerima külm ja elegantne klassitsism, kreeka kunsti õitseaja eeskujude elutu jälgimine. Vormikäsitlus on puine, sile ja kaine. Hadrianuse ajal sama stiil. Keisrisriigi lõpuperioodil eriti naisportreedele iseloomulik juuste maaliline käsitlus (Lucius Veruse, Carcalla jt büstid). Valitsemas on maskilaadne tardumus. Rooma ratsafiguuridest on säilinud mõned üksikud, kuulus on Marcus Aureliuse ratsakuju – figuur on kuiv ja igav, tugevasti idealiseeritud, hobune on
elusündmustega Depersonalisatsiooni, derealisatsiooni häire - Depersonalisatsioon- tajutakse, et mõtted, tunded, kogemused, aistingud, tegevused oleksid justkui eraldatud, eemal olevad, kõrval seisvad. Äärmuslikul juhul ,,kehast väljas tunne" - Derealisatsioon ümbrusega seonduv (indiviidid, objektid) ebareaalsustunne. Tunne, et viibiks justkui udus, unes, mullis; ümbrus elutu, visuaalselt moondunud. - Säilub reaalsustunne, aga moduleerivad akuutset tajukogemust - Pärsivad limblilise süsteemi aktiivsust, vähendades traumaga soetud assotsiatsioonide levimist, blogeerib HPA telje ja noradrenergilise süsteemi aktiivsus - Vabanevad endogeensed kannabinoidid, kappa opioidid - Seega need kogemused annavad võimaluse moduleerida akuutset stressireaktsiooni, aga kui need sümptomid püsivad, siis muutuvad aja jooksul häirivaks
Keelelised põhitegevused on universaalsed: sündmuste kirjeldamine, neist jutustamine ja arvamuse väljendamine kõikjal sama. - Deskriptiivse teksti keelelised tunnused: 1) Konkreetsed (olema, seisma, paiknema, asuma, paistma) või abstraktsed seisundiverbid (tähendama, väljendama, sisaldama, koosnema, osutama, seisnema) 2) Põhiliselt olevikus või lihtminevikus 3) Olemasolulaused kohamäärustega 4) Liigitavad või nimetavad öeldistäitelaused 5) Lause alus on abstraktne, elutu mõiste või passiivne, ei tegutse (nt inimese kirjeldamisel). 6) Iseloomulik teaduslikele tekstidele, õpikutele, artiklitele ja enamasti esineb põimununa. - Narratiivse teksti keelelised tunnused: 1) Jutustamise järjestus sageli kronoloogiline. 2) Aktiivsed tegevusverbid 3) Elus tegijad 4) Ajavorm tüüpiliselt lihtminevik. Sündmuse aeg ja koht täpselt fikseeritud. - Argumenteeriva teksti keelelised tunnused: 1) Esitatakse autori hinnang ja selle põhjendus.
3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti efekti tõotavate küsimustega. August Comte 1798-1857: Positivism tähendab tema jaoks faktiteadust metafüüsika asemel, sotsioloogia tähendab, et inimühiskonda kui faktide kogumit saab uurida loodusteaduse eeskuju järgi, alturism (teistele elamine) tähendab, et inimestel kui elusolenditel on spontaanne kalduvus ja huvi astuda omavahel ja kõikide teiste elusolenditega liitu elutu looduse vastu, selleks et temalt välja võidelda nii palju kui vähegi võimalik.Eesmärk oli inimkonna saatust aina paremaks muuta.Positivismi ajastul jäetakse kõrvale „Transtsendentsed“ asjad, mille kohta midagi kindlat ei saa öelda, ning tegeletakse „immanentsete“ asjadega e. kontrollivate faktide maailmaga. John Stuart Mill 1806-1873 :Arvas, et filosoofi töö peab olema inimesele kasulik. Igasugune ühiskondlik ja poliitiline mõtlemine ja tegutsemine peaks
Evolutsioon kui fakt ja kui teooria On kasulik silmas pidada, et evolutsioon kui protsess ja asjaolu, et organismid (liigid) on arenenud ühistest eellastest, ei ole mitte evolutsiooniteooria, vaid ajalooline tõsiasi - s.o. tegu pole mitte teadusliku hüpoteesiga, vaid reaalsusega vahetult. ADAPTATSIOON Alustame triviaalsest tõsiasjast, et ükski elusolend ei ela isoleerituna muust loodu-sest - olgu siis tingimused kuitahes kunstlikud. Ainevahetus seob kogu elavat elutu ja elavaga. Katseklaasis ja võibolla mingites väga eksootilistes looduslikes nischides võib välistada liikidevahelised mõjud, kuid ei saa vabaneda elutu ümbruse toimest. See toime ei pruugi igal hetkel olla isegi mitte ainevahetus - mingis kontekstis võib olla tegemist hoopis näiteks gravitatsiooni mõjuga - sellega kohanemine on ülepea üks fundamentaalseid adaptatsiooni näiteid Maal toimuva elu puhul.
tüübi juures (terav taju, üksindus ja kontaktitus tähendab seda, et nad on vabad traditsioonidest, neid ei huvita enamiku arvamus, julgevad omamoodi mõelda ja ideid tekitada). Enamasti religiooni, eetika, moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma, kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud
Sellest v6i- aga enarnik elu tunnnseid pruuclub ja seet6ttu -,k.,(t .- - me jeireldada, et elusorganismide keerukam ei saa me rziiikida elusatest rakr,rstruktutrric-lest '-iLese-.-.-,- organiseeritus algab juba biomolekulidest. v6i molekulidest. K.r viirused kui mitterakuli- s.rhl-rar- .: - Lisaks sellele on elusloodusele omane mit- sed struktuuricl j;i;ivacl e1r-rs.r ja elutu piirile, sest fl,,'.,.,r'' metasemeline organiseeritus. See viiljendub nii valdav osa e1u omadr-rsi neil pur-rclr-tb. Seet6ttu IllOOrlLl: - -' raku, organisn-ri, liigi kui ka okosiisteemi tasan- ei saagi viirusi pidada elusolsanisrnideks. fdre- ntooctr-r. -- di1 (r,t. ptk. 1.2.). Uhtegi v6rdvddrset eluta stis- likult on rakk k6ige lihtsam ehituslik ja talit- eritab ,.- teemi looduses ei leidu
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
nekrofaagia(süüakse surnud inimest) epideemia, kus 20.aastaga suri 2400 in. ja see toimus Uus Guineal, mida nimetasid KURU (haigus). Priion haigustesse surnud loomad ja inimesed tuleb tuvastada. Viirused on: a) Rakusisene parasiit b) ,,rändavad geenid" 8% geenitest pärinevad viirustest. c) Molekulkompleksid: lihtsamad on valgud+NH ja vel on +SV+ lipiidid d) Dioobjekt Viirused on elutu ja elusa piirimail. Sarnanevad elusorganismidega: · Kõikides viirustes nukleiinhape ja valgud · Muteerumine · Evolutsioneerumine: 1. alatasa teatud loomade viirused hakkavad avalduma inimestel. 2. alatasa kui omavahel kobineeruvad erinevad viirus osakesed(siis tekib ,,hübriid" viirus, mis liidab omadusi mitmest viirusest, näiteks: sars, linnugripp, seagripp).
kunstnik JACQUES LOUIS DAVID [ak luii daviid] (1748-1825). Tema teos "Horatiuse vanne" sai klassitsismi programmiliseks teoseks. Kunstnik kujutab Rooma patriitsi Horatiust oma kolme poega sõtta saatmas. Neile mõõku ulatades võtab isa neilt vande võidelda vapralt kodumaa eest. David oli kunstnik, kes reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. Tema haaravaim teos on "Tapetud Marat", kus surma hetk on edasi antud heroiliselt ja haaravalt - üks elutu käsi hoiab veel sulge, teine kirja, näol kivineb valulik naeratus. David oli väga populaarne ka õptajana. Tema ateljees õppis terve rida andekaid kunstnikke. Pilet 16 1. Vararenessanss Itaalias 15. Sajandil. Arhitektuur, skulptuur Esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid.
Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitletav. Euroopas peetakse süstemaatikat peamiselt organis-
peavad olema ühemõtteliselt tõlgendatavad, ühene interpretatsioon. Kõik need teosed, mida ei saanud ühemõtteliselt tõlgendada, kuulutati degenereerunuks, mitte realistlikeks tegelikkuse peegelduseks. Marksistlik kunst ei tegelenud selliste teostega. Need keelustati, korjati tööd ära, inimesi pandi põlu alla jne. NL selline suhtumine kõige räigemal vormil. · Lääne marksistlik esteetika, marksismi-leninismi esteetika · Kunst ei ole elutu peegel vaid aktiivne, ümberkujundav jõud selles oldi ühel meelel. Kirjas ühele teisele kirjanikule kiidab kirjaniku oskust suurepäraselt ühendada individuaalne meeleline nähtumus ja üldise või tüüpilisuse. · Üldisest/tüüpilisest saab tähtis mõte. Üks, kes selles vallas olulisim on ungari filosoof, kes arendas üldise-tüüpilisuse ideed edasi ja ütleb, et kunstniku ülesanne on kujutada
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
selle tüübi juures (terav taju, üksindus ja kontaktitus tähendab seda, et nad on vabad traditsioonidest, neid ei huvita enamiku arvamus, julgevad omamoodi mõelda ja ideid tekitada). Enamasti religiooni, eetika, moraali suhtes on nad skeptilised. Nad elavad nii nagu neile rohkem sobib, oma eetika ja moraali järgi. Nõrgemad tüübid võivad ka vaatlejana maailmas tagasi tõmbuda ja püüavad luua oma maailma, kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud.
püh- 30 kis kui tuul minema, Tarapita rõõmukisaga tagantjärele. «Oh jumal!» karjatas Emmi kohkudes. «Katsume nii ruttu järele, kui saame!» ütles Jaanus ja hakkas mära ergutama. Aga enne, kui nad sada sammu jõudsid sõita, nägid nad, kuidas tuline täkk Oodoga üle laia augu hüpates õhku kerkis ja lähemal silmapilgul koormata edasi tormas, kuni metsa kadus. Nad leidsid Oodo minestanult maas lamamas. Tarapita lakkus hingetu isanda silmi. Jaanus kummardus elutu junkru keha üle, rebis ta riided eest lahti, surus kõrva südamekoha vastu ja ütles püsti tõustes: «Ta pole muud kui minestanud -- vist peapõrutuse pärast.» «Aga ta ärkab jälle ellu ja saab pea terveks?» hädaldas Emmi. «Kui ta ärkab, pole tal vist enam kondivalugi. Aga nüüd peame ta Prohveti-Pardi juurde kand-ma. Istu sina jälle hobuse selga ja võta minu mära oheliku otsa. Ma võtan Oodo selga. Küll me ta ellu äratame.»
hakatakse mõtlema, mis viisil seda probleemi uurida (kas nähtus tegelikult ka ühiskonnas eksisteerib). · Püütakse üksikisikuid uurides teha teaduslikke üldistusi üksikute gruppide probleemide osas sotsioloogiat ei huvita niivõrd üksikisikud, vaid sotsiaalsed grupid ja milline on nähtuste suund ühiskonnas. · Kui teistes teadustes on uurija ühel pool kui subjekt, kes uurib mingit objekti, mis tavaliselt on kas elutu ese või loom (mitte subjekti rollis), siis sotsioloogia puhul seisavad vastastikku 2 subjekti inimeste vaheline suhe. 2 poolt mõjutavad teineteist vastastikku. Olustikulise vaatluse puhul vaadeldakse inimesi (näiteks kui vaatame poes, mis keegi ostis), teadusliku vaatluse puhul vaadeldakse kedagi mingil kindlal eesmärgil on püstitatud hüpotees. Osalusvaatluse puhul tekib inimestega tihe kontakt
Sankt-Peterburgi ja Moskva muuseumites. Maailma kunstiloos on Madalmaad saanud vaikelu �anri etaloniks, kus kunstnikud k�sitlesid igat maalitavat elementi ��rmise t�psuse ja terasuse, aga ka poeesia ja s�mbolismiga. Tolle aja monumentaalseim teema, mida nat��rmordid l�bi oma ikonograafia k�sitlesid, oli ettem��ratus � memento mori (�m�leta surma�), mis oli hoiatuseks, et k�ik siin ilmas, nii elus kui elutu, on ajalik. K�esolev teos oli eksponeeritud mastaapsel flaami kunsti n�itusel Londoni Kuninglikus Kunstiakadeemias 1953. aasta talvel, kus Frans Snydersilt oli v�ljas kuus t��d. Juhuslikuna n�iv ja omavahel pealtn�ha vaid emotsionaalselt seotud floora ja fauna omavad siiski s�gavamat allteksti. Inimese j�relt n�psavad lauale pandud metsmaasikaid muretud linnud, panemata t�hele kassi, kellel on lindudega omad plaanid
Sisenemisvärat on reeglina ninaneel, eriti tonsillide epiteel. Kliinilistes materjalides lühikeste ahelatena. β-hemolüüs. Virulentsematel tüvedel esineb ka kihn. Katalaas- fakultatiivne anaeroob. Epidemioloogia. Asümptomaatiline ülemiste hingamisteede kolonisatsioon (>15…20%), mööduv nahakolonisatsioon. Suudab kuivadel pindadel kaua elus püsida. Inimeselt inimesele levib hingamispiisakestega (farüngiit) või nahakahjustuste kaudu otsesel kontaktil infitseeritu, lülijalgse või elutu objektiga. Riskirühmad on 5-15-aastased lapsed (farüngiit), ulatuslike pehme koe infektsioonide ja baktereemiaga patsiendid (streptokokiline toksilise šoki sündroom), halva isikliku hügieeniga 2-5-aastased (püodermia), noored lapsed ja vanemad täiskasvanud eelneva S. pyogenese poolt põhjustatud hingamisteede või nahainfektsiooniga, raske streptokokilise haigusega lapsed (reumaatiline palavik, glomerulonefriit).
jne Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Thure von Uexküll 3 semioosi informatsiooni või signifikatsiooni. Elutu keskkond, mis tegutseb kui ,,kvaasi-saatja" ilma semiootilise funktsioonita. Vastuvõtja, st elusühik, elussüsteem, peab omama kõiki semiootilisi funktsioone sümptomatisatsiooni. Saatjaks elusolend, kes edastab signaale (mis ei ole suunatud otseselt vastuvõtjale ja ei oota vastust) oma käitumise või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab neid signaale vastu kui sümptom-märke. kommunikatsiooni. Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke
puänt üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. päevik ka diaarium; päevaraamat; vihik vms, kuhu tehakse ülestähendusi päevasündmuste ja läbielatu (mõtete, tunnete jms) kohta. Päevikuvormi kasutatakse ka ilukirjanduslikus proosas, näiteks Juhan Smuuli (19221971) Antarktika-reisi päevik "Jäine raamat" (1959). pöördsonett vt sonett. pöördumine stilistiline võte. Kirjaniku pöördumine lugeja, teose kangelase, mõne elusa või elutu objekti poole. Näiteks: Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, muistse põlve pärandusest ihkan laulu ilmutada. (Friedrich Reinhold Kreutzwald.) pööre vt süzee. pühendus teose alguses olev lühike tekst, mis ütleb, kelle või mille mälestusele on teos pühendatud.Näiteks: Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk. Kodu lugu I : Pühendatud vägivalla ohvri sõbra ja mõttekaaslase Tauno Pukk'i mälestusele. või Ramón Gómes de la Serna. El Greco:
Seetõttu on osas piirkondades pinnakate õhuke, teisal aga paksem ja seetõttu viljakam. ((Kaart: Mandriliustike taandumine Eesti alalt.)) ((Foto: Suur munamägi on 318 meetri kõrgune. Kuna ta asub Haanja kõrgustikul, siis eemalt ja õhust vaadates ta eriti kõrge ei tundugi.)) Liustike taandumisele järgnenud perioodil oli madalam osa praeguse Eesti territooriumist kaetud merega. Järk-järgult jääsulamisvete alt vabanenud maastik oli kõle ja elutu. Pinnamoodi kujundasid peamiselt pinnase varingud, murenemine, vooluveed, karstinähtused jne. Maapind kerkib või langeb praegugi tasapisi, kuid see ei toimu ühtlase kiirusega. Loode-Eestis kerkib see kuni 3 mm aastas, Pihkva järve piirkonnas aga hoopiski vajub - kuni 1 mm aastas. Vastavalt maapinna tõusule muutub vähehaaval ka rannajoon. Tekivad uued saared, vanadest saartest saavad poolsaared jne. Eestis on maapind merepinna suhtes kerkinud kohati üle 75 meetri.
kohtades, kuni lõpuks viiekümne sammu kaugusel võõrastemajast, kus ta peatus sosistas keegi talle kõrva, et ta temaga kaasa läheks. See oli Rogozin. Nad läksid Rogozini majja. Kabinetti jõudes nägi vürst, et üle kogu toa oli tõmmatud paks roheline siideesriie, mille taha pääses kummastki otsast ja mis eraldas kabinetist magamisnisi, kus asus Rogozini säng. Kõigepealt nad istusid ja rääkisid omavahel asjad selgeks, siis aga liikusid voodi juurde, kus lamas elutu Nastasja, Epiloog Kui uks mitu tundi hiljem lahti murti ja inimesed sisse tulid, leidsid nad tapja täiesti meelemärkusetult palavikus maas. Vürst istus liikumatult tema kõrval asemel ja libistas haige karjatuste või sonimise puhul iga kord väriseva käe kiiresti üle ta juuste ja põskede, nagu tahaks teda hellitada, või vaigistada. Aga ta ei saanud enam aru mida talt küsiti... Rogozin kannatas ära kaks kuud peaajupõletikku, ja kui paranes, siis ka asjaarutuse ja
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
sosistas keegi talle kõrva, et ta temaga kaasa läheks. See oli Rogozin. Nad läksid Rogozini majja. Kabinetti jõudes nägi vürst, et üle kogu toa oli tõmmatud paks roheline siideesriie, mille taha pääses kummastki otsast ja mis eraldas kabinetist magamisnisi, kus asus Rogozini 16 säng. Kõigepealt nad istusid ja rääkisid omavahel asjad selgeks, siis aga liikusid voodi juurde, kus lamas elutu Nastasja, "Idioot" Tegelased & nende iseloomustus Vürst Lev Nikolajevits Mõskin - (peategelane) läbinisti hea ja aus mees, kes kohtleb ka teenrit nagu kindralit. Ta suhtub kõigisse ühtemoodi ja eelarvamusteta. Vaimselt väga haige mees, kes ei taha kellelegi haiget teha ise seeläbi kannatades. "Positiivselt hea inimene". Ta on nagu lihtsameelne laps, kes 26 aastasena "praktilist elu" veel ei tunne, ja ometi tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse
õppida, oli noor skolaar seni kuulanud ainult oma mõistust, mida teadused rikastasid, ja kujutlusvõimet, mis lugedes suurenes, ilma et tal mahti oleks olnud tunda, kus ta süda tuksub. See noorem vend, kes oli jäänud emata ja isata, see lapsuke, kes taevast äkki ta sülle oli kukkunud, muutis ta hoopis teiseks inimeseks. Ta nägi, et maailmas on veel midagi muud peale Sorbonne'i teooriate ja Homerose värsside, et inimene vajab ka tundmusi, et elu ilma õrnuseta ja armastuseta on ainult elutu, krigisev ja kriiskav masinavärk. Ta kujutles -- oli ta ju selles eas, kus ühtede illusioonide asemele astuvad teised --, et vere- ja perekonnatunded on ainsad vajalikud tundmused ja et väikese venna armastamisest juba jätkub kogu inimliku olemise täitmiseks. Ja nii hakkas ta oma väikest Jehani armastama kirega, mis on omane ainult juba süvenenud, põlevale, kindlale iseloomule. Vaene habras, ilus, blond, roosa, käharpäine laps,
võõrastemajast, kus ta peatus sosistas keegi talle kõrva, et ta temaga kaasa läheks. See oli Rogozin. Nad läksid Rogozini majja. Kabinetti jõudes nägi vürst, et üle kogu toa oli tõmmatud paks roheline siideesriie, mille taha pääses kummastki otsast ja mis eraldas kabinetist magamisnisi, kus asus Rogozini säng. Kõigepealt nad istusid ja rääkisid omavahel asjad selgeks, siis aga liikusid voodi juurde, kus lamas elutu Nastasja, Epiloog Kui uks mitu tundi hiljem lahti murti ja inimesed sisse tulid, leidsid nad tapja täiesti meelemärkusetult palavikus maas. Vürst istus liikumatult tema kõrval asemel ja libistas haige karjatuste või sonimise puhul iga kord väriseva käe kiiresti üle ta juuste ja põskede, nagu tahaks teda hellitada, või vaigistada. Aga ta ei saanud enam aru mida talt küsiti... Rogozin kannatas ära kaks kuud peaajupõletikku, ja kui paranes, siis ka asjaarutuse ja kohtuprotsessi
· Järgmisel päeval märkasid linnanõunikud, et kuju on kole ja lasid selle maha võtta. ,,Kuna ta ei ole enam ilus, pole temast ka mingit kasu." · Sulatasid metalli ära, kuid seatina ei tahtnud mitte sulada. See visati prügimäele, kus asus ka surnud Pääsuke. · Ükskord ütles Jumal oma inglile, et too tooks linna kaks kõige väärtuslikumt asja. Ingel tõi tinast südame ja surnud linnu. Õige valik. · VASTUOLUD: rikkus vs vaesus, elus vs elutu. ,,De Profundis" - Sügavusest 2. ,,Dorian Gray portree" 3. Kirjanduselu Eestis 1940-1970 (sotsialistlik realism, võitlus vabavärsi eest, kassetipõlvkond) Sotsialistlik realism on leninistlik-stalinistlik kunstivool. Sotsialistlik realism oli Stalini ajal Nõukogude Liidus ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
