selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse hetke, kui inimeste tehnika ületas simpanside oma. Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale. Eestist nii vana asustust veel leitud ei ole, kuid tõenäoliselt jõudis inimene siiagi. Eestist on teada ka mõnikümmend mammutiluude leidu. Elamud olid enamjaolt ümmargused, kuid Eesti naabermaades on leitud ka nelinurkse kujuga elamuid. Pildil nooled ja oda. Kiviaega omakorda liigitatakse: a) Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum: arvatakse, et kiviaeg üldse hakkas kuni 2 000 000- 5 000 000 aatat tagasi. Vanemat kiviaega ei ole Eestis mõtet eristada, sel ajal kattis Eesti alasid mandrijää. Kuid siiski on võimalik, et juba jää taandumise ajal vanema kiviaja lõpus jõudsid Eestisse esimesed inimesed.
Brunelleschi oli veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid
1970ndad: kaasaegse asustuspildi kujunemine; 1980ndad: “kiirenev kontsentratsioon” 2) 1990 ja hiljem 1990ndad: selge pööre 2000ndad: pööre koos maakeskuste korrastumisega Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis 1)Teenuse kättesaadavuse halvenemine Rahvastikuvähenemine; Ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem; 2) Kõrged kommunaalkulud Pooltühjad palju-korterilised elamud Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid 3) Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu) 4) Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisus (kultuurilugu) 5) Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad (väikesed tulud, suured kulud, puuduvad „juured“) 6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastusmine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned, „karpmajad“ TÖÖHÕIVE MAAL (L11)
Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta. Stonehenge on kromlehh. Stonehenge kasutusviisi pole tänini selgunud. Paarikaupa on püsti pandud kaks suurt kiviplokki, millele on kolmas peale tõstetud. 3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Linnad asusid Mesopotaamias. Linnu kaitsesid müürid, igal riigil oli oma tsikuraat linna südames, pühamud olid väga tähtsad. Usk oli ühiskonna aluseks. Sumerite linnad olid
saj). 1703. aastal hakati rajama Peterburgi. Esialgu tegutsesid välismaa meistrid. · Barolomeo Rastelli(1700-1771)- Itaalia päritolu. Rokokkoosse kalduva barokkstiiliga. Talvepalee Peterburis. Peterhoffi ansabmel. Smolnõi kloostri peakirik Moskvas. · Eesti: Eestis on barokiarhitektuur on poliitiliselt kaheks jagatud. 17. saj oli Eesti Rootsi võimu all. Narva hiilgeaeg. Narva oli barokilinn. Raekoda, börsihoone, apteek, linnakodanike elamud, aga teises maailmasõjas hävis Narva täielikult ja barokist on ainsana praeguna raekoda(varem börsihoone). · Rokokkoo Louis XV. Germain Boffrand(1667-1754)- hatell Soubise'i sisekujundus. Iseloomulikuks tunnuseks oli horvandi motiiv. Mingi kese, mille ümber on kaunistused. · Skulptuur: Tehti hästi palju skulptuure, aga kuulsaid nimesid ei olnud üldse palju. Skulptuur muutub dünaamilisemaks, tunnete väljendamine. Sünnimaaks Itaalia
Plebian ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE KOKKUVÕTE Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1ÜRGAEG.................................................................................................................................3 2MESOPOTAAMIA..................................................................................................................4 3EGIPTUS....................................................................................................................................
Kuulus tsitaat dikteerib samuti, et Hiina majad püsivad isegi siis püsti kui seinad kokku kukuvad. Hiinale väga iseloomulikud elemendid on veel kaarjad värvilised katused, mitmete keerukate nikerdustega aknaraamid ja fassaad ning head õnne soosivad skulptuurid. Kõik see viitab sellele, et Hiinas tegutsesid tõelised suurmeistrid. Hiinlaste ehitusstruktuur põhineb sümmeetrial ja tasakaalul. Avalikud asutused, elamud, templid ja paleed järgivad tugevalt sümmeetria telge. sekundaarseteks struktuurideks on kummalgi pool põhi ruumi asuvad tiivad. Interjööri ruumi jaotusest peegelduvad Hiina sotsiaalsed ja eetilised väärtused. Näiteks vastavalt pere hierarhiale jagatakse hoonestuses ruumide paigutus. Perekonnapea elas põhisaalis põhjas, nooremad vennad ja nende pered elasid peahoovi kõrvalhoonetes ja kauged sugulased asusid kaugemal kompleksi lõunapoolsetes õuedes.
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Sisetööde elektrik Elektripaigaldiste käit ja plokkskeeem Juhendaja: Pärnu 2015 Plokkskeem Käidu- ja hoolduskava Dokumentatsioon Hoolduskava Käidu organisatsiooniline korraldus Elektrialane ohuteadlikkus Käiduohutus põhialused Töökorraldus Käidutoimingute ohutus Mõõtmised Käidutoimingud Kontrolll ...
Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta. Stonehenge on kromlehh. Stonehenge kasutusviisi pole tänini selgunud. Paarikaupa on püsti pandud kaks suurt kiviplokki, millele on kolmas peale tõstetud. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Linnad asusid Mesopotaamias. Linnu kaitsesid müürid, igal riigil oli oma tsikuraat linna südames, pühamud olid väga tähtsad. Usk oli ühiskonna aluseks. Sumerite linnad olid linnriigid
( esimene teadaolv eesti k. trükis) Kuna uus usuline vool, mis nõudis usu õpetamist rahvale tema enda keeles ei saanud ila vastava käsiraamatuta läbi, koostati Tallinnas Luterlik katekismus 1535. Wanrad - Koelli katekismus. Peale reformatsiooni kandsid põhikoormust linnakoolid ning ühaenam hangiti võimaluse korral koduõpetajasi. Arhitektuur. Eesti iseseisva ehitusoomingu kõige kõnekam tõend on P-Eesti ja Tallinna kiviarhitektuur.- suurepärased hilisgootika ühiskondlikud hooned ja elamud, mis on säilinud tänapäevani. arhitektuuri õitsenguajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud. Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks on seinamaalid. 1520-1530 algas renessansikunsti läbimurre linnakultuuris. Russowi kroonika. XVI saj teisel poolel kirjutas Talllinna Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow alamsaksakeelse '' Liivimaa provintsi kroonika'', mis oli eesti keskaja üks tähtsaimaid allikaid. esitrükk ilmus 1578.Põhisisuks oli liivi sõda. Arvustas aadlike
saj). 1703. aastal hakati rajama Peterburgi. Esialgu tegutsesid välismaa meistrid. · Barolomeo Rastelli(1700-1771)- Itaalia päritolu. Rokokkoosse kalduva barokkstiiliga. Talvepalee Peterburis. Peterhoffi ansabmel. Smolnõi kloostri peakirik Moskvas. · Eesti: Eestis on barokiarhitektuur on poliitiliselt kaheks jagatud. 17. saj oli Eesti Rootsi võimu all. Narva hiilgeaeg. Narva oli barokilinn. Raekoda, börsihoone, apteek, linnakodanike elamud, aga teises maailmasõjas hävis Narva täielikult ja barokist on ainsana praeguna raekoda(varem börsihoone). · Barokk: Louis XV. Germain Boffrand(1667-1754)- hatell Soubise'i sisekujundus. Iseloomulikuks tunnuseks oli horvandi motiiv. Mingi kese, mille ümber on kaunistused. · Skulptuur: Tehti hästi palju skulptuure, aga kuulsaid nimesid ei olnud üldse palju. Skulptuur muutub dünaamilisemaks, tunnete väljendamine. Sünnimaaks Itaalia
EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse ter...
Susi) 6. Kroonik Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika"(ilmus 1572 Saksakeeles) eesti ajaloo tähtsamaid allikaid a) Vana-Liivimaa ajalugu ja eluolu, Liivi sõda b) poolehoid eestlastele c)kritiseerib aadli eesõiguseid ja vallutajate omavoli 7. Kunsti areng a) ehituskunstis kiviarhitektuur · 13-15saj rajati Oleviste kirik(123,7m-kõigeim hoone maailmas Eiffeli torni valmimiseni 1889-300m) · Hilisgootikas ühiskondlikud hooned ja elamud (Tln raekoda, gildihooned jne) · L-Eestis telliskiviahritektuur Tartu Toomkirik ja Jaani kirik (tellisgootika parim näide 14saj) b)Maalikunst · Herman Rode Niguliste kiriku tiibaltar · Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants" · Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik Mõisted Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki.
alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika,"mis oli Eesti keskaja tähtsamaid allikaid.Kroonika esmatrükk ilmus 1578.aastal Rostociks ja leidis kohe ohtrasti lugejaid. Kultuur - Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur.Tallinna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid,mis on säilinud tänapäevani.Arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda,jõukate elanike elamud,Suurgildi,samuti Oleviste gildi maja,mis kõik on valmind enne 16.sajandi keskpaika.Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks olid seinamaalid,millest säilinud on vähe,peamiselt Saare-Lääne piiskopkonna kirkikutes.Kirikud ja kloostrid olid kulla ja hõbeda poolest üpris rikkad.1520-30-ndail aastail algas renessansikunsti läbimurre linnakultuuris.Sel ajal töötas Tallinnas Eesti keskaja kuulsaim maailkunstik Sittow,Tallinnas sündinud noormehest sai
SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. UNESCO.................................................................................................................................4 1.1 UNESCO tegevus.....................................................................................................4 2.UNESCO Maailmapärand nimistu...........................................................................................5 2.1 UNESCO maailma mälu register..............................................................................5 3. Eesti ja UNESCO...................................................................................................................
Mõlemad mehed on oma töödega suurepärased Eesti naivistliku kunsti esindajad. Trepimägi. · On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud Ugala. · Draamateater Ugala asutati lauluseltsi "Koit" ja karskusseltsi "Vabadus" näitegruppide baasil 1920.a. Praeguses majas eksisteerib teater aastast 1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. · Teatriselts Ugala asutati 1920. aastal. Seltsi nime tuletas Friedrich Kuhlbars muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimest. Kutseliseks teatriks sai Ugala 1926. aastal
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk- jägult kliima soojen...
Edasistel sajanditel kuni XI saj iga põlengu järel suurendati ja tugevndati kindlust mitmel korral. Eeslinna kohta sellest ajast märkmeid ei ole (Salupere, 2004). 6 Tartu keskajal 1030-1224 Aasta 1030 märgiti Tartu esmakordselt Vene kroonikas kui Jurjev. Arvatakse, et Vene vürsti kindluse rajamisega seoses asusid siia elama peale feodaalametnike ka kaupmehehi ja vene käsitöölisi, kelle elamud eeldatavasti paiknesis nn all-linnas.Eeldatavasti sellepärast, et kindlad leiud puuduvad. 1061 aastal põletasid sossolid (eestlased) Jurjevi kindluse, selle eeslinna ja ümbritsevad külad maha ja sellega seoses lõppes esimene Eesti-Vene sõda eestlastele edukalt (Pullerits, 2005). Tartu linnus taastati peagi ja kaitserajatised tehti tugevamaks. Ka linnuse kõrval paiknenud asula taastati, eelkõige turuplatsi ümbrus praeguse Raekoja aladel. Tihedat kaubavahetuse
moodustumises (Knox, Pinch 2010). Smith seevastu on ülimalt kriitiline gentrifikatsiooni selgituste vastu, mis rõhutavad tarbimismustrite muutumise tähtsust. GENTRIFIKATSIOON JA SELLE UURIMINE EESTIS Eestis on gentrifikatsiooni uuritud vähe, peamiselt juhtumuuringute meetodil. Eestis algas gentrifikatsiooon alles pärast taasiseseisvumist, kui maa suundus riigi käest eraomandisse. Piirkonnad, mis olid soodsas asukohas ja mille elamud olid amortiseerunud ning odavad olid gentrifikatsiooniks justkui loodud .Gentrifikatsiooniprotsess on täheldatav praktiliselt kõigis Eesti linnasüdametes ja mitmetes linnaosades. Eestis on gentrifikatsiooni uuritud põhiliselt kultuuri-ehk tarbijakesksest teooriast lähtudes. Nii on uuritud Tallinnas Kalamaja, Supilinna Tartus. Majandus-ehk tootmiskeskselt on gentrifikatsioonile lähenetud ainult korra kui Kiisa( 2009) tegi ülevaate gentrifikatsioonist Tallinnas Kalamaja ja Kadrioru näitel
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niisku...
*Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised. Külad, talud ja põllumajandus *11-12 saj tihenes E asustus järjekindlalt, külad kasvasid. Rakvere lähedal asunud Tõrma oli 70-adramaaline, mis tähendab ,et selle elanike arv võis olla pool tuhat inimest. Elamud sarnanesid varasemal perioodi omadele, kujutades endast u 5x5 m suuruse põhjaga üheruumilisi hooneid kerisahjuga nurgas. Korstna puudumisel vevas elanikke alatihti suits, mis laastas silmanägemist.Lisaks kuulus iga majapidamise juurde hulk mitmesuguseid aitu, lautu jm kõrvalhooneid. *P-Eeestis ja Saaremaal olid levinud tihedad sumbkülad, Lõuna-Eestis oli ülekaalus hajus asustus. See tulenes põldude asetusest- põhjas olid võimalikud suuremad
Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegadel suveköök kuni 19. sajandini. 2. at seoses põlluharimise ja karjakasvatusega Eesti aladele kindlamad palkidest elamud (mõned arvavad, et elati ikka püstkodades). 1. at eKr. Ilmuvad ka kindlustatud asulad, säilinud kaitsemüür. Üks Tallinna lähedalt Irust. Murrang raua kasutusele võtmisega 6-5 saj. eKr. algab rauaaeg. RAUAAEG 1-2 at. eKr. esimesed linnused nt. Jägala linnus, primitiivne, asub Vääna jõe ääres, kaitstud valliga ainult ühest äärest, suur (3ha), leitud kamm- ja nöörkeraamikat. Linnuste ehitamine 4-5 saj. (rahvasterändamise ajal). Eestis paarsada linnust. Linnuste tüübid:
1) üle 1200 MJ/m2 näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid, kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse; 2) vähemalt 600 MJ/m2 ja maksimaalselt 1200 MJ/m2 näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume; 3) alla 600 MJ/m2 näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. · (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m 2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. · § 7. Tuletundlikkus · (1) Tuletundlikkusena käesoleva määruse tähenduses käsitatakse ehitise osa omadusi tulega kokku puutudes:
ja 2. sajandi alguse arhitektuurist. Võime siiski arvata, et tollane arhitektuur oli lihtsalt eeletapp sellele, mis hiljem järgnes. Vaadates Pompeji ja Herculaneumi varemeid, hakkab esmajärjekorras silma eeskujulik tänavatevõrk (pilt 2) ja kanalisatsioon. Majades oli veevärk ja keskküte (kuuma õhuga). Vaadates kodanike maju, siis elati ühepereelamutes, mis algselt olid välja kujunenud etruskide elamutest (pilt 3). Pompeji rikaste elamud on nende edasiarendused, mida on juhtinud eklektitsismi vaim, mis on ühendanud väga erisuguseid elemente ja stiile nagu näiteks itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül kuulsas Vettiuste majas. Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid, stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega vaadeldes saab kiirelt selgeks, et vabariigiperioodi ehitistes on ülekaalus klassitsistlikud ranged, selged vormid ja tasapinna rõhutatus. Mida aeg edasi, seda
Levis Eestis umbkaudu 4000. a. eKr. Kasutusele tulid paremini valmistaud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Eri piirkondade vahel olid väga tugevad sidemed. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mereranal või isegi väikesaartel. Elamud asetsesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kaevamised on näidanud, et elati suhtelistelt suurets neljakandilstes postidel tuginevates hoonetes. Jahi- ja tööriistade valmistamise oskus oli kammkeraamika kultuuri elanikel varasemaga võrreldes tublisti arenenum. Laiemalt olid levinud moondekivimitest hoolikalt lihvitud mituttüüpi kirved ja talvad. Paremini tuntakse kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid
ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähend...
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1
Ka elupäästev suitsuandur on radioaktiivne. Suitsuanduris on väike kogus radioaktiivse metalli ameriitsiumi ühendit. See kogus on aga väga väike: ühest grammist saab 7 valmistada 1500 suitsuandurit. Me elame radioaktiivses keskkonnas. Hingame õhku, sööme toitu ja joome vett, mis on teatud määral radioaktiivsed. Praktiliselt kõik ehitusmaterjalid, millest on tehtud meie elamud, sisaldavad radioaktiivsete elementide aatomeid. Radioaktiivset doosi suurendavad meditsiiniprotseduurid, milles kasutatakse radioaktiivseid kiirgureid. Piirkonniti on Maal radioaktiivne foon erinev. Kohati on radioaktiivne foon tunduvalt kõrgem. Näiteks selliseid piirkondi Brasiilias, Indias, Prantsusmaal jm. Täiendava radioaktiivse doosi saavad inimesed, kes sautava lennutransporti. 8 Radioaktiivsus Eestis
*Laulu- ja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi- ja noorteorganisatsioone (skautide ja gaidide malevad, Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred jne) Olme *Suured muutused toimusid igapäevaelus *Linnades rajati terveid uusi linnajagusid ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushooneid, mis järgisid hoolega muu maailma arhitektuurilisi suundumusi *Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud, mida iseloomustasid kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder ja -põrand *Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja kogenud peentislerite või spesiaalsete mööblivabrikute märksa kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu *Kasutusele tulid uudsed mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jm *Moodi läksid seinavaibad, linikud, diivanipadjad *Hakati eelistama avarust, õhulisust, päikese- ja valguseküllust
toetuseks hääli saada. (vt. Keskerakond ja sundüürnikud) Eestis Kvaliteetse eluaseme igale kodanikule kättesaadavaks tegemine on arenenud maades riikliku poliitika osa. Õigus eluasemele võib olla sätestatud Põhiseaduses, mõnes konkreetses seaduses, võib olla ka sätestamata (nagu Eestis). Eesti pole ratifitseerinud ka Euroopa Sotsiaalharta eluaset puudutavaid artikleid Halvas seisukorras elamud ja asumid mõjuvad negatiivselt omavalitsuse finantshuvidele. Vaene elanikkond maksab vähe makse, halb keskkond peletab eemale võimalikke investeerijaid. Korraliku eluaseme võimaldamine on oluline osa üldiste sotsiaalprobleemide lahendamisel. Varjupaikade, turvakodude jms. rajamine ei lahenda sotsiaalprobleeme, vaid ainult leevendab sotsiaalseid pingeid. Sotsiaalteadlased on selgeks teinud, et isiksuse degradatsioon on kõige kiirem siis, kui
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1
Tulenevalt ehitise kasutusviisist määratakse põlemiskoormus järgmiselt: 1) üle 1200 MJ/m2 näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid, kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse; 2) vähemalt 600 MJ/m2 ja maksimaalselt 1200 MJ/m2 näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume; 3) alla 600 MJ/m2 näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. Põlemiskoormust võib ka arvutada (valem 74): f = (m1* q1+ m2 q2+ ...+mn qn)/S, (74 ) kus f - eripõlemiskoormus (MJ/m2), mi, i =1..
Tulenevalt ehitise kasutusviisist määratakse põlemiskoormus järgmiselt: 1) üle 1200 MJ/m2 näiteks laoruumid, raamatukogud koos hoidlatega, arhiivid, kusjuures ruumide põlemiskoormust hinnatakse või arvutatakse; 2) vähemalt 600 MJ/m2 ja maksimaalselt 1200 MJ/m2 näiteks kauplused, näitusehallid, raamatukogud ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuumid ja elamute keldrikorruse osad, välja arvatud tehniline kelder, milles on hoiuruume; 3) alla 600 MJ/m2 näiteks elamud, majutusruumid ja hoolekandeasutused, restoranid, büroohooned, koolid, spordisaalid, teatrid ja kirikud. (6) Lõike 5 punktis 3 nimetatud rühma kuuluvateks võib lugeda ka neid hooneid või nende osi, mille eripõlemiskoormus on üle 600 MJ/m2, kui sellised hooned või nende osad on varustatud automaatse tulekustutusseadmega. Põlemiskoormust võib ka arvutada (valem 74): f = (m1* q1+ m2 q2+ ...+mn qn)/S, (74 ) kus f - eripõlemiskoormus (MJ/m2), mi, i =1..
stijliks, ta kujutas pilti ainult vertikaalsete või horisontaalsete joontega, ristkülikud kas valged või värvis puhaste värvidga. Uusplastitsism Seda suunda nimetatakse abstraktsionismis ka konstruktivismiks Purism Üritati kunsti veel puhastada subjektiivsusest, range kord ja matemaatiline seaduspärasus, maailmakuulsuse saavutas Le Corbusier arhitektina, oli funktsionalismi rajaja, seadis esiplaanile funktsionaalsuse. Elamud, mööbel, sisekujundus vorm pidi tulema otstarbest, funktsioonist. Abstraktsionismi tipuks loetakse Malevitsi loomingut, ta oli Valgevene juut ning 1915 tuli välja oma revolutsioonilise tööga ,,Must ruut", see oli süsimust ruut valgel pinnal. Ta nimetas oma kunsti suprematismiks (supremus on ld.k. kõrgeim) Leidis, et on viinud Cezanne'st alanud kunsti täiuseni, tema kunstiga pidi lõpp olema kogu senisel maalikunstil, see pidi võimaldama tajuda eimiskit,
Ürgaja arhitektuuri tähtsamad mälestised: · Newgrange-i käikhaud Iirimaal (3600.a. eKr) Sissekäigu kivi muster · Stonehenge-i kromlehh Suurbritaanias (2. at eKr) Stonehenge-i plaan (Dr.Stukely rekonstruktsioon) · Carnaci menhrite väli Prantsusmaal (2.at eKr) Menhrite allee Ehitustüübid: Elamuarhitektuur püstkojad, kivist ümarpõhjalised elamud, vaiehitised. Kultusarhitektuur menhirid, dolmenid, kromlehhid. Käikhauad. Suurbritaania kõige kõrgem Dolmen, Iirimaa menhiir, kaaluga ca 40t 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4.at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala põllumajandus tugines hästikorrastatud niisutussüsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga
Poola linna Debica lähedal asuvasse Heidelaagrisse. Seal toimus meeste koolitamine mis kestis kuus kuud. Esimesena saabusid mehed Pihkvast ja grupp Baltisakslasi Kiievist. Esimesed mehed Tallinnast väljusid 6. oktoobril 1942. aastal. Peale seda hakkas iga nädal liikuma jälle uus grupp mehi, umbes 60-70 meest korraga. Laager oli nagu linn, selle majad asusid kõik eraldi osadena, igal osal oma funktsioon: ohvitseride elamud, staap, kultuuriasutused, laod, kasarmud. Meeskonnabarakkides toimus magamine ja seal asusid ka õppeklassid. Igal kompaniil oli kolm barakki. Olmetingimused laagris olid küll kehvavõitu – kraanist tuli ainult külm vesi ja ka toitlustamine ei olnud just eriti rikkalik. Küll aga olid mehed sellega harjunud ja nurisemist palju ei olnud. Kohe esimestel päevadel alustati sõduritele esmatarvilke asjade kättejagamisega. Iga päevaga
Ta asutas gümnaasiumi, süstematiseeris teadmised ja kujundeias seisukohad loogika valdkonnas Platon- Sokratese õpilane, kes asustas kooli Akadeemia, sõnastas oma vaated dialoogides, asjadel olid olemuslikud põhjused- ideed. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, kes korraldas sõjakäigu idamaadesse ja vallutas Pärsia suurriigi alad 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? Õhemad riided ja elamud savist (soojus polnud oluline) kliima tõttu, kasvatati karja, samuti vilja kasvatus- kasvatati viinamarju, oliive jt. Kuna kreekat ümbritses meri, siis nad olid head meresõitjad ja selletõttu ka kaubandus hästi arenenud. 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Erinevused Sarnasused Spartas valitses aristokraatlik Naistel puudusid
§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi ...
tiibhoonetega. Lossi ees paikneb alumine- ja lossi taga ülemine aed. Ülemises aias asub kaunis lilleaed koos meeliülendava veekaskaadiga. Keisrinna Katariina I auks Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserliku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Praeguse Poska ja Rohelise Aasa tänava äärne maa-ala kandis Peeter I aegu nime "Jekaterinskaja sloboda, kuna selle elanikeks olid Venemaa mõisatest toodud vene talupojad ning käsitöölised. Algsed elamud Kadriorus olid 2-3 akna laiuse otsaviiluga tänava poole pööratud viil- või poolkelpkatusega majakesed. Peeter I maja kui muuseum Vene keisritest oli Peeter I see, kes püüdis Venemaa Euroopaga tihedamalt siduda ning vallutas parema ühenduse loomiseks 1710. aastaks Balti riigid. Eestis pööras ta suurt tähelepanu Tallinna ja Paldiski sadamate väljaehitamisele ning viibis korduvalt Tallinnas. Keisri esialgseks majutamiseks osteti 1713.
14. 16 sajand: Hilisgooti periood Arhitektuuri arengus tõusis esile Põhja-Eesti, mille määravaks keskuseks oli endiselt Tallinn, kui 15. saj tekkis omapärane ja iseseisev ehituskunst. Eestimaa muudes osades, ka Tartus, ei saavutanud sakraalehituskunst sel perioodil enam endist ulatust ega kunstilist mõjuvust. Ei ole seal ka kabalinnale omast mõjuka elulaadile omaseid hooneid ja elamuid. Tallinnas moodustavad hilisgootikast pärinevad ühiskondlikud hooned ja elamud aga suure ja hästi säilinud ehitise rühma, mille arh. õitseng algas raekoja ehitamisega ja lõppes suurte kunstinõudlike elamute püstitamisega 15-16 sajandil Pühavaimu kirik: (torniga) Alumises osas 4-nurkne, ülemises 2-tahulineon sarnane samal sajandiveerandil Alam-Reinimaalt pärit meistrite poolt Toompea ordulinnuse kagunurka püstitatud Stür den Kerliga. Pikihoone sai võlvid. Tallinna Toomkirik: Pikihoone oli sajandi esimesel poolel võlvimata
Pühakirja töhtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Materjal - töödeldud loomanahast pärgament. Vastupidav. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid tekste. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. (5. - 6. sajandist pärit käsikirjad nii kõrgtasemelised, et tunnistavad varasema aerngu olemasolu.) Jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku saama. Algul said kristlaste kokuktulekukohtadeks üksikute jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. See-tõttu, 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaagu ainsateks allikateks maa- alused koopad e. katakombid, mille seintesse maaliti surnuid. Katombe leitud Lähis-Idas, Ittalias jm. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Otse Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus 900 kilomeetrini. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilme sarnaneb rooma seinamaalile, temaatikas siiski olulisi erinevusi
aastal oli Maal 4,04 miljardit hektarit metsamaad. 1.2.5. Süsinikdioksiidi siduv maa Süsinikdioksiidi siduv maa on maa-ala, mis seob fossiilsete kütuste põletamisel tekkinud süsihappegaasi. CO2 satub atmosfääri mitmel viisil. Looduslikud viisid on näitaks metsapõlengud, vulkaanid ning loomade ja mikroobide hingamine. Fossiilkütuste põletamine on peamine inimtekkeline CO2 allikas. 1.2.6.Hoonestatud maapind Hoonestatud maapind on ehitiste alla olev maapind, kuhu kuuluvad näiteks elamud, tööstuspiirkonnad, teed ja teised infrastruktuurid. 2008. aastal oli hoonestatud ala pindala umbes 170 miljonit hektarit. 5 Inimese ökoloogiline jalajälg 2.Eesti ökoloogiline jalajälg Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg on 7,9 globaalset hektarit ehk üle kolme korra suurem kui ta olla võiks. Võrreldes 2003. aastaga on meie positsioon halvenenud. Siis oli
armuke), kuid naistelt eeldati ainult monogaamiat. 2.3. Ehituskunst ja Ateena linn: 5.sajandiks eKr oli Ateena riigist kujunenud üks suurimaid poliseid (~200 tuhat inimest) ning selle keskuseks oli 5 km kaugusel merest asuv Ateena linn (~100 tuhat elanikku). Oma välisilmelt oli linn tagasihoidlik- sillutamata kitsaste ja kõverate tänavate kõrval olid ühe- ja kahekordsed põletamata tellistest elamud ning käsitöökojad. Uhkemalt oli välja ehitatud ainult agoraa ümbrus. Pärast seda, kui 6.sajandil lõpul eKr oli linn ümbritsetud ringmüüriga, kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse. Riigimees Periklese eestvedamisel viidi akropolil läbi suurejoonelised ehitustööd ning sinna rajati rida templeid ning muid ühiskondlikke hooneid: propüleed (kr k eesvärav), võidujumalanna Nike tempel, linna kaitsejumalanna
armuke), kuid naistelt eeldati ainult monogaamiat. 2.3. Ehituskunst ja Ateena linn: 5.sajandiks eKr oli Ateena riigist kujunenud üks suurimaid poliseid (~200 tuhat inimest) ning selle keskuseks oli 5 km kaugusel merest asuv Ateena linn (~100 tuhat elanikku). Oma välisilmelt oli linn tagasihoidlik- sillutamata kitsaste ja kõverate tänavate kõrval olid ühe- ja kahekordsed põletamata tellistest elamud ning käsitöökojad. Uhkemalt oli välja ehitatud ainult agoraa ümbrus. Pärast seda, kui 6.sajandil lõpul eKr oli linn ümbritsetud ringmüüriga, kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse. Riigimees Periklese eestvedamisel viidi akropolil läbi suurejoonelised ehitustööd ning sinna rajati rida templeid ning muid ühiskondlikke hooneid: propüleed (kr k eesvärav), võidujumalanna Nike tempel, linna kaitsejumalanna
Lääne industrialiseerunud ühiskondades on linnad arenenud 3 põhimudeli kohaselt: a. Kontsentrilise tsooni mudel (arendas Burgess) - kirjeldab linna kui ringide seeriat, mis on ehitatud keskse südamiku ümber (tsoon 1), kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Järgneb üleminekutsoon (tsoon 2), kus on odavam kinnisvara ja ümbritseb äritegevuse, tööstus- ja elamispiirkondi, on nn "kulunud". Tsoonis 3 on suhteliselt odavad elamud sinikraelistele töölistele. Tsoonis 4 kaubanduskeskused ja kallimad ühepereelamud valgekraelistele. Tsoonis 5 asub eliit, tehased ja kohalike tööliste elamud. Areng südamikust väljaspoole. b. Sektormudel - kus linnade kujundamise ja kasvumustrite aluseks on linna mingi füüsiline aspekt, nt liiklusteed, ebatavaline looduslik ilu vm. Linn jaotub sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja tsentraalsest ärirajoonist. c
ja tulekivi), sarvest, puust (ehitusmaterjal, tööriistad, liiklemisvahend- suusad, paadid) ja luust (pistodad, nooleotsad, õmblusnõelad, kirved, ehted jne). Üldiselt tegi iga inimene tarbe- ja tööriistu enda tarbeks. Kunda kultuuri elanike algkodu pole täpselt teada, arvatavasti tulid nad lõuna poolt Euroopast ja olid europiidset päritolu. Noorema kiviaja üldiseloomustus kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). KAMMKERAAMIKA KULTUUR- Kammkeraamika kultuur algas umbes 4000 eKr uute hõimude saabumisega Idast, neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. Küttimise ja koriluse kõrvalt tegeleti ilmselt ka vähesel määral maaviljelusega (kaer). Asulad rajati siseveekogude kallastele ja mereranda,
Viljelusmajanduse algus Euroopas langes kokku sooja ja niiske kliimafaasiga, kesksuve temperatuur oli vähemalt 2°C soojem kui praegu. Viljelusmajandus algas u 60005000 eKr, üksikuid ilminguid juba varasemast ajast. Jälgi keraamika eelsest neoliitikumist, nt Kreekas Argissas on leitud kodustatud lammaste luid, mis pärit u 7000 eKr. Varaseim leiumaterjal toidu tootmisest Euroopas tulebki Argissast. Argissa - tell-asula tüüpi muistis. Uuris 19561958. a Milojcic. Varasemad elamud pool- maakojad, hilisemates faasides maapealsed majad. Majad väikesed, paiknesid eraldi. Sirbid, tulekivist kõõvitsad, uuritsad. Juba enne 6000 eKr kaubitseti obsidiaaniga. Samal varasel kasutusjärgul kodus: veised, lambad, sead; kasvatati nisu, otra. Koht püsis kasutusel läbi kogu neoliitikumi kuni pronksiajani. Varased dateeringud koduloomadest need kodustati suure tõenäosusega Kagu-Euroopas kohapeal. Varase maaviljeluse tuntuim asula on Nea Nikomedia Kreekas. Kaevas 1961. ja 1963
antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitektuur - nt kindlused, lossid, paleed, elamud, tootmishooned jne) peeti alati ülimal määral silmas siseruumide mugavust ja otstarbekohasust. Moodne elamukultuur on tekkinud Prantsusmaal 17.-18.saj. Ja just suurest huvist siseruumide mugavuse vastu on tingitud sisekujunduse suurepärane õitseng rokokooajastul. ● Prantslased nimetavad oma stiilide arenguastmeid tavaliselt valitsejate järgi: □ 1625-1660 – Louis XIII stiil □ 1660-1710 – Louis XIV stiil □ 1710-1725 – nn. regendistiil (style Régence) e. vararokokoo
enamasti sügisel. Seetõttu oli ka sõnnikut vähe ning see avaldas negatiivset mõju põldude saagikusele. 3.4. Talupoegade eluolu: Keskaegsete talupoegade elukvaliteet oli madal. Talumajad ehitati kohalikust kõige kättesaadavamast materjalist: Kesk- ja Põhja-Euroopa metsavööndis puidust, Vahemeremaades kivist ning mõningates piirkondades põletamata savist tellistest, mida hoidis koos puidust karkass. Elamud olid tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.). Mööblit oli talumajades vähe, peamiselt puidust järid ja üksikud lauad või riidekirstud. Talupojad said liha maitsta harva ning nende peamiseks toiduks olid teraviljatooted, kaunviljad ja juurikad. Tihti tabasid ulatuslikke alasid kehvast ilmast tingitud põllusaagi ikaldused, millega kaasnesid näljahädad, hinnatõus ja epideemiad
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
