Vana Hiina Arhitektuur (0)

Eest Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond Sisearhitektuur ja mööblidisain Vana-Hiina arhitektuur !!!!!! ! ! ! ! ! ! referaat
!! Õppeaine: Arhitektuuri üldajalugu !! Õppejõud: Elo Sova Tallinn 2010Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Arhitekuuri omadused 1.1 sümmeetria arhitektuuris................................................................................................................4 1.2 kosmiline konseptsioon ..................................................................................................................5 2. Vana-Hiina arhitektuuri Omadused............................................................................................6 3.Hiina arhitektuuriimed 3.1 Suur Hiina müür..........................................................................................................................8-9 3.2 Hiina aiad................................................................................................................................10-11 3.3 Keelatud linn...........................................................................................................................12-13 3. Kasutatud kirjandus........................................................................................................................14 !!!!!!2 Sissejuhatus Hiina on pika ajaloo ja rikkaliku kultuuritraditsioonidega riik. Koos Euroopa ja Araabia arhitektuuriga on Vana-Hiina arhitektuur oma unikaalse stiiliga tähtis komponent maailma arhitektuuri süsteemis. Selle struktuuri põhimõtted on püsinud muutusteta ning ainsateks muutusteks on dekoratiivsed detailid. Alates Tangi dünastiast on Hiina arhitektuur avaldanud suurt mõju Korea-, Vietnami- ja Jaapani arhitektuurile. Hiina arhitektuur on sama vana kui Hiina tsivilisatsioon. Igast informatsiooniallikas on tugevaid tõestusi sellest, et hiinlased on alati oma arhitektuurikonstruktsioonides kasutanud samu põhimõtteid ning seda kuni tänase päevani. Et säärane konstruktsioon on suutnud püsida tuhandeid aastaid niivõrd suurel territooriumi vaatamata vallutusretkedele nii sõnaliselt, intellektuaalselt kui ka spirituaalselt, on tõeline fenomen .Hiina arhitektuur on kõige rohkem tuntud Hiina müüri tõttu, kuid Hiinal on hoopis rohkem maailmale pakkuda kui lihtsalt üks suur müür. Nende templid on ekstravagantsed ja suured, paleed pakuvad silmailu ning isegi katused on suurejoonelised ja detailsed kuni viimase viimistluseni. !!!!!!! !!!!!! !!!!!!3 Sümmeetria arhitektuuris Oluliseks tunnuseks Hiina arhitektuuris on rõhuasetuse liigendus ja kahepoolne sümmeetria, mis tähendab tasakaalu. Seda leidub hoonete puhul kõikjal Hiina arhitektuuris, alates palee kompleksidest tagasihoidlike taludeni. Kui võimalik, püüti maja renoveerimisel ja laiendamisel säilitada selle sümmeetria tingimused ning alati pidi olema piisavalt kapitali, et seda teha. Sekundaarsed elemendid on paigutatud mõlemale poole peamisi struktuure. Piltlikult oli tegu nagu kahe tiivaga, et säilitada üldine kahepoolne sümmeetria. Hiina aedade ehitus on märkimisväärne erand , mis kipub olema asümmeetriline. Klassikalistel hiina hoonetel, eriti rikaste inimeste omadel on ehituslikult pandud rohkem rõhku laiusele ja vähem kõrgusele. Iseloomulik on tihedalt raske platvorm ja suur katus. Vertikaalsed seinad ei ole hästi rõhutatud. See vastandub Lääne arhitektuurile, mis kipub kasvama kõrgustesse ja sügavustesse. Hiina arhitektuuris rõhutab visuaalset mõju hoone laius. Näiteks saalide ja losside laed keelatud linnas on üsna madalad võrreldes samaväärse tähtsusega hoonega läänemaailmas, kuid nende väline olemus näitab kui kõikehõlmava iseloomuga on keiserlik Hiina. Mudel tüüpilisest Hiina pere residentsist Pekingis, mis näitab ära sümmeetria tingimused. !!!!!! !!!!!! !!! !!!!! !!!!!!4 Kosmiline konseptsioon Juba varajastel aegadel kasutati Hiina arhitektuuris elemente Hiina kosmoloogiast, feng shuist ja taoismist organiseerimaks konstruktsiooni ja paigutust nii elumajades kui ka paleedes ning templites. Seal hulgas kasutati järmisi põhimõtteid: *kaitseseinu hoone peasissepääsu juures selleks, et kaitsta elanikke kurjade vaimude eest. Usuti et kurjad vaimud liiguvad vaid sirgjooneliselt *Talismane ja pilte hea õnne tarvis. *Uksejumalaid kujutati uste läheduses, et eemale peletada kurje vaime ja soodustada hea õnne voolu majja. *Kujutati loomi ja puuvilju mis sümboliseerivad head õnne ja jõukust, näiteks nahkhiired ja granaatõunad *Tiigid, basseinid , kaevud ja muud veehoidlad ehitati hoone kompleksi. !!!!!!5 !!!!!! Omadused. Vana-Hiina arhitektuuris kasutatakse erinevaid struktuurseid materjale, mille hulka kuuluvad puit, tellised, bambused. Stiilidest on enam levinud palee-, torni-, templi-, aia- ja mausoleumiarhitektuur, mida võib omakorda grupeerida imperaatorlikuks-, religioosseks-, aia- ja üldiseks arhitektuuriks. Hiina arhitektuur on põhiliselt siiski puitarhitektuur . Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt. Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linna jagusid ja linnu. Ainult Hiinale unikaalselt eraldavad seinad tubasid samal ajal tervet maja raskust kandmata. Kuulus tsitaat dikteerib samuti, et Hiina majad püsivad isegi siis püsti kui seinad kokku kukuvad . Hiinale väga iseloomulikud elemendid on veel kaarjad värvilised katused, mitmete keerukate nikerdustega aknaraamid ja fassaad ning head õnne soosivad skulptuurid. Kõik see viitab sellele, et Hiinas tegutsesid tõelised suurmeistrid. Hiinlaste ehitusstruktuur põhineb sümmeetrial ja tasakaalul. Avalikud asutused, elamud, templid ja paleed järgivad tugevalt sümmeetria telge. sekundaarseteks struktuurideks on kummalgi pool põhi ruumi asuvad tiivad. Interjööri ruumi jaotusest peegelduvad Hiina sotsiaalsed ja eetilised väärtused. Näiteks vastavalt pere hierarhiale jagatakse hoonestuses ruumide paigutus . Perekonnapea elas põhisaalis põhjas, nooremad vennad ja nende pered elasid peahoovi kõrvalhoonetes ja kauged sugulased asusid kaugemal kompleksi lõunapoolsetes õuedes. Kuigi tunudb, et katused ei mängi Hiina arhitektuuris suurt rolli, on nad siiski äärmiselt tähtsad. Need mitte ainult ei kaitsenud elanikke ilmastiku eest vaid oli ka sügavam tähendus. näiteks, templite katused olid kurvjad, sest Budistliku usu järgi aitas see eemale hoida kurje vaime. Templi katus oli samuti tehtud glasuuritud keraamilistest plaatidest. Üks suurepärane näide Hiina arhitektuurist on budistlik tempel, mida võib leida kõikjal üle Hiina. Kahjuks pole neid templeid tänapäeval eriti palju säilinud, sest linnade arengu käigus hävitati need ruumi puuduse tagajärjel ning mõningad on aastate tuules lihtsalt hävinud. Üks torn, mis siiani on säilinud on ligi 400 jalga kõrge ning see püstitati Yung-ning-ssu dünastia ajal. see tempel asub Toyangis ning rajati 6`dal sajandil. Minevikus oli igal Hiina linnal oma isikupära. Kuid linna kaitseks ümbritses igat linna tugev kõrge kivimüür. Linnas sees oli palju rikkalike puidust elumajasid värvitud plaatidega. Sellist tüüpi majadel oli veel eraldi oma sein neid kaitsmaks. ! !!!!!!6 6. sajaldil rajatud Budistlik tempel !!!!!!!!!!! !!!! Tüüpiline Budistlik tempel !!!!!! ! ! ! ! ! ! 7! Suur Hiina müür Suur Hiina müür (hiina keeles: Wànl Chángchéng) on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni , eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude sissetungi eest. Hiinas eksisteerinud väikeriigid hakkasid enda kaitseks kaitsemüüre ehitama juba 9.­8. sajandil eKr. Eraldiseisvaid müürilõike asuti omavahel ühendama pärast seda, kui Qini riigi (Qini dünastia valitses 221­206 eKr) valitseja Qin Shi Huangdi (tõlkes Esimene Keiser ) oli aastaks 221 eKr kogu tollase Hiina enda võimu alla saanud ja asus riigipiire tugevdama. Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägede sissetungi korral sisemaad signaaltuledega hoiatasid ning olid esimeseks kaitseliiniks. Sellel ajal ohustasid hiinlasi põhiliselt põhjast tulevad hunnid. Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr­220 pKr, täiustati Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed , sealhulgas ka Siiditeed. Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja tänapäevastatud. Ehitustööd jätkusid eriti suurejooneliselt pärast Mingi dünastia astumist Hiina troonile 1368. aastal. Kartes mongolite ja teiste põhjas elavate hõimude järjekordset rünnakut, pikendati müüri 6700 kilomeetrini ja tugevdati vahitorne ning kindlusi. Lisaks eelmainitule varustati vahti pidavad sõdurid kahuritega. Toona koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelases. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000). Müür on üheksa meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest vahitorne on kokku loetud umbes 20 000. Hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000. Tänapäeval näha olev müür ongi valdavalt Mingi keisrite käsul toimunud ehitustöö tagajärg. Hiina müür kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1987. aastal. !!!!!!8 !!!!!!9 Hiina aiad Aiakujundus on Hiinas suur kunst . On märkimisväärt, et Hiina aed on üpriski teistsugune võrreldes teiste maailma aedadega. Erinevalt üle mere asuvatest aedadest, kus füüsiline ilu on põhi märklaud, Hiina aiad on intellektuaalsemad ja spirituaalsemad. Sügavalt põimuv taraditsioonideg on Hiina aed saanud oma mõjutused konfutsionismist, taoismist ja budismist. Klassikalised Hiina aiad on pärit väga iidsetest aegadest. Kroonikate kohaselt sai aedade loomine alguse juba 21.sajandil ema. Kasvatati ja aretati metsikutest loomadest koduloomi kuningate rõõmuks ja jahiks alal, mida nimetati ,,You"ks. Shang dünastia kuningad (16-11s ema) armastasid ehitada yousse kõrgeid platvorme, et bad võiksid vaadata taevast ja avaldada austust jumalatele. Neid platvorme kutsuti Lingtai e vaimu platvormideks. Nad olid tohutu suured. Üks kroonika räägib et Zhou kuningas ehitas hirveplatvormi, mis võttis aega 7a ,et valmida. Ta oli u 1,5 km pikk ja 350m kõrgusel. See tundub veidi liialdatud, aga selge on see,et need platvormid olid suured ja uhked . Nad olid mõeldud jahipidamiseks ja vaimudega suhtlemiseks.Klassikaline hiina aed peab olema nauditav vaatamiseks, seal peab saama ringi jalutada ning seal peab saama elada, kõik vaatekohad peavad olema seotud ning mugavad. Käänulised teed on vajalikud ka selleks,et silme ees pilt kogu aeg vahetuks, sirged teed on keelatud. Koridorid pakuvad kaitset päikse ja vihma eest. iad on alati täis igasuguseid tähendusi ­ läbi poeesia, kunsti, kalligraafia, bonsai , muusika jne. Aed peab mõjuma avaramana oma tegelikest mõõtmetest, näiteks eraldiseisvate, kuid läbipõimunud piiridega. Hiina aedasid peetakse sageli mikrokosmoseks, mis hõlmab miniatuurselt kõiki universumi aspekte. Samuti hõlmavad nad nelja aastaaja tsüklit ja peaksid ideaalis pakkuma midagi, mida igal aastaajal nautida, näiteks talvel lund igihaljal männil või suvel lootoselõhna tiigil. Taimedel on sageli spetsiifilised seosed, mis ei piirud alati selgelt aastaaegadega, näiteks igihaljad puud seostuvad küll talvega, toompuuõis varakevadega, lootosed ja pojengid suvega ning tugevalõhnaline osmantus sügisega, lisaks sellele sümboliseerivad aga taimed ka konkreetseid kõlbelisi väärtusi ­ bambus härrasmehelikku ausust, lootos budistlikku kirgastumist, mänd, bambus ja toompuu kui ,,kolm talvist sõpra" vastupidavust . 10 11 Keelatud linn Keelatud linn on üks Pekingi ja kogu Hiina kuulsamatest vaatamisväärsustest. Pekingi kesklinnas, Taevase Rahu väljaku põhjaosas paiknev müüriga piiratud ala hõlmab enda alla 72 hektarit ja seal on üle 800 ehitise. Erinevaid ruume arvatakse linnas olevat 999. Keelatud linn oli keisrite elukohaks Mingi ja Qingi dünastiate valitsemisajal 15. sajandi algusest 1912-nda aastani. Enne Hiina rahvavabariigi asutamist 1911-ndal aastal, jõudis seal elada 24 keisrit oma perede ja õukondadega. Viimane neist, Pu Yi, loobus ametlikult võimust alles 1912-ndal aastal, kuid tal lasti siiski elada Keelatud linnas 1924-nda aastani, mille järel muudeti keiserlik palee muuseumiks. Paleed teatakse ka nimega "Purpuranpunane keelatud linn" ehk Zijingcheng. Punane ei viidanud ehitiste värvile ega palee müürile vaid hoopis mütoloogiale. Räägitakse, et Taevase keisri palee asetseb Põhjanaela kandis, ja purpurpunane värv sümboliseeribki Põhjanaela. Nii oli loomulik, et ka maapealne keiser kasutas sama värvi. Lihtrahvale oli pääs linna surma ähvardusel keelatud, kuna alamate juuresolekut peeti valitsejale rüvetavaks. Sellest tulenebki nimetus- ,,Keelatud linn". Keelatud linna ehitustööd kestsid ligi 20 aastat. Selle aja jooksul toodi lähiprovintsidest, aga ka kaugematest riigi paikadest linna tohutu hulk puukraami ja muid ehitusmaterjale. Hiinlastest spetsialistid kasutasid kõiki oma teadmisi ja oskusi keisrite elukoha planeerimises. Hea näide sellest on linna übritsev punane müür, mis on ehitatud alt ülespoole kitsamaks muutudes , tehes sel moel müürist üle ronimise praktiliselt võimatuks. Lisaks punasele , on Keiserliku perekonna ja ka keelatud linna teiseks põhivärviks kollane. Pagoodkatuseid ehivad kollased katusekivid, palee kaunistused on värvitud kollaseks ja isegi põrandaplaadid on kullakarva. Ainsaks erandiks on keiserlik raamatukogu, mille katus on musta värvi. Must sümboliseerib vett ja kaitseb raamatukogu tule eest. Linna territoorium jaguneb välis- ja siselinnaks. Muljetavaldav Meridiaanivärav ehk Wumen on lõnapoolne sissepääs Keelatud linna ning selle ümbrus kubiseb tänapäeval suveniirimüüjatest. Keelatud linna minnes tulekski varuda kannatlikkust ja järjekindlust, sest vastasel juhul on teie kotid pungil suurt juhti Mao'd kujutavatest rinnamärkidest ja brozüüridest mis tutvustavad Hiina vaatamisväärsusi. Läbides järgmise, Ülima harmoonia värava, saabub külastaja Ülima harmoonia saali, Taihediani. See on arhitektuurses mõttes kogu palee väljapaistvaim ehitis, kus viidi omal ajal läbi kõik tähtsamad keiserlikud tseremooniad. Harmoonia hoidmise saalis peeti vastuvõtte ja korraldati keiserlikke eksameid. Kolme peasaali ümbritseb kokku 12 õue, mille majades elasid keisri lähedasemad alamad . Pisut põhjapool, Taevaliku puhtuse värava taga, paikneb palee, kus elas keiser. Ja kui sealt veel natuke aega kiviseid tänavaid mööda põhja poole kõndida, jõuab lõpuks keiserlikku aeda . Seal on mõnus hetkeks maha istuda, ja nautida kas tassikest teed või maitsvaid nuudleid. Kui linna ida- ja läänepoolsed kitsad tänavad ja muuseumid on juba nähtud, on aiast lühike tee põhjapoolse väljapääsuni. Kui soovid linna muuseumisaalidega põhjalikumalt tutvust teha, peaksid arvestama, et aega kulub seal mitu head tundi. Tegelikult saab ähmase ettekujutuse keisrite kodust juba üsna lühikese aja jooksul, kuna ehitised on teineteisega üpris sarnased ja eksponaatideks on peamiselt erinevad ehted ning nõud. Piletimüügist saab üürida ka kõrvaklappe, kust võib kuulata giidi juttu. 12 Kuna Keelatud linna pindala on suur ja tänavad kaetud munakividega, tasub sinna minnes jalga panna mugavad kingad ning kuuma ilmaga kaasa võtta piisavalt joogipoolist aga loomulikult võib oma tagavarasid täiendada ka linna kohvikutes ja erinevates kauplustes. Paleemuuseum on avatud poole üheksast nelja-viieni õhtupoolikul, ja sissepääs maksab aastaajast sõltuvalt 45-90 krooni. 1987-ndal aastal UNESCO maailmapärandite nimistusse kantud Keelatud linnas käivad praegusel hetkel taastamistööd ja näiteks marmorterrassil laiuv Ülima harmoonia saal oli veel möödunud sügisel ehitustellingutega ümbritsetud. 2005-ndal aastal alganud restaureerimisprojekti kestvuseks on planeeritud 15 aastat. ! ! ! ! ! ! 13 Kasutatud kirjandus Chinese architecture . Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_architecture Ancient Chinese wooden architecture. Kättesaadav: http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Chinese_wooden_architecture Vana-Hiina arhitektuur ja kujutav kunst. Kättesaadav: http://www.nyingma-buddhism.com/index.php ? option =com_mtree&task=viewlink&link_id=716&Itemid=2 Keelatud linn - mälestusi keisritest Pekingi südames. Kättesaadav: http://ee.radio86.com/reisimine/reisisihtpunktid/2913/keelatud-linn-malestus-keisritest - pekingi-sudames Jonathan Glencey -Teatmik Silmaring , Arhitektuur, 2007, Varrak J.A.G Roberts - Hiina ajalugu, 2007, Valgus Janice Anderson - Maailma arhitektuur, 2009, Karrup OÜ Seitsekümmend Hiina imet , 2008, Koolibri