Uurimustöö Radioaktiivsus

H, M

Uurimustöö Radioaktiivsus (1)

5 VÄGA HEA

Tallinna
Radioaktiivsus
Uurimustöö
Õpilane:
Klass:
Õpetaja:
Kuupäev: 18.05.2010
Tallinn 2010
Sisukord

Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3

Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine .............................................................lk 4-5

Radioaktiivne lagunemine ...................................................................................lk 6

Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8

Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9

Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11

Tuntuimad radioaktiivsed elemendid....................................................................lk 12
7.1 Raadium .....................................................................................................lk 12-13
7.2 Uraan ...............................................................................................................lk 13
7.3 Radoon ............................................................................................................lk 14

Kokkuvõte.............................................................................................................lk 15

Kasutatud kirjandus..............................................................................................lk 16
Sissejuhatus
Inimest ja kogu ümbritsevast loodust mõjutavad mitmesugused kiirgused . Paljud maailmaruumist, Päikeselt ja ka meie oma planeedilt pärinevad kiirgused on jõudnud siia juba aegade algusest. Meie oleme ka ise kiirguste allikaks, kuid samas ka paljude meid ümbritsevate tehiskiirguste loojad . Minu uurimustöö eesmärk oli otsida informatsiooni radioaktiivsuse ajaloo, olemuse kohta ning selle mõju keskkonnale ja inimese organismile. Ma seadsin oma uurimustöö hüpoteesiks, et Eestis on radioaktiivsuse hulk keskkonnas ehk radioaktiivsusfoon kõrge võrreldes teise Euroopa riikidega. Materjali kogusin internetist ja raamatutest.
Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine
1886 . aastal avastas prantsuse õpetlane Antoine -Henri Becquerel uue kiirgusliigi. Ta uuris fosforestseeruvat soola kaaliumuranüülsulfaati. See uuritav aine asus laual ning selle läheduses asus fotoplaat. Meenutame, et ülemöödunud sajandil kasutati fotoaparaadis filmi asemel valgustundlikke fotoplaate. Kui fotoplaati hiljem ilmutati, siis avastati sellel fosforestseeruva aine kristallide . Sellest järeldus, et uraaniühend kiirgas mingit kiirgust, mis läbis musta paberit. Uraaniühendeist eralduvat kiirgust hakati nimetama radioaktiivkiirguseks (ld radio – ’kiirgan’; activus – ’toimekas’). Eraldunud radioaktiivkiirgus jagunes elektriväljas kolmeks ja kiirguskomponente hakati tähistama ja nimetama kreeka tähtedega. Kiirgus koosneb kolmest osast:

1. -kiirgus on positiivse laenguga osakeste (heeliumi aatomite tuumade) voog . Need on suhteliselt suure massiga osakesed, mis liiguvad võrreldes valguse kiirusega aeglaselt – umbes 30000 km/s. Osake neeldum kegesti juba paberilehes, riides või nahas.

2. -kiirgus kujutab endast negatiivse laenguga osakeste (elektronide) voogu, mis liigub kiirusega umbes 180000 km/s. -kiirgus on suurema läbitunimisvõimega kui -kiirgus. -kiirgus neeldub 3mm paksuses alumiiniumfooliumis.

3. -kiirgus on elektromagnetkiirgus, mis on röngtenkiirgusest väiksema lainepikkusega ja koosneb suure energiaga -kvantidest. Need liiguvad valguse kiirgusega ja on suure läbimisvõimega. -kaasnev sageli - ja -kiirgusega.
Radioaktiivsust asus uurima poolatar marie Sklodowska-Curie. Marie Sklodowska-Curie oli huvitatud ja asus aastal 1985 tööle P. Curie laboris, kus ta avastas 1898 . aastal koos abikaasaga keemilise elemendi polooniumi. Samal aastal avastasid nad aktiivse radioaktiivse ühendi, mis sadestus uraanimaagist väävelhappe toimel, kuid ei olnud poloonium ja oli uraanist palju radioaktiivsem. Uue elemendi nimetus radium esineb nende laboripäevikus esmakordselt 18. detsembril 1898. a ja selgi juhul küsimärgiga. Uue keemilise elemendi olemasolu kinnitasid ka M. Demarcay spektroskoopia alased uuringud. Täpset raadiumi avastamise kuupäeva ei ole aga teada. 1902 . aastal sai Curie abielupaar esimese detsigrammi raadiumkloriidi ja määrati kindlaks raadiumi aatommass . 1903. said perekond Curie ja H.A. Becquerel Nobeli preemia füüsikas radioaktiivsuse nähtuse avastamise eest.
Radioaktiivne lagunemine
Radioaktiivsus on aatomi tuuma võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks. Tegu pole keemilise reaktsiooniga, kus üks aine muundub teiseks, sest radioaktiivsel lagunemisel ei muutu aatomitevahelised sidemed, vaid aatomite tuumad ise. Radioaktiivne lagunemine toimub iseeneslikult ning sellel ei pea olema välist põhjust. Kuna protsess toimub juhuslikult, siis pole võimalik ennustada, milline aatom järgmisena laguneb ja kõik radioaktiivsust kirjeldavad valemid kehtivad vaid statistiliselt, suure aatomite arvu korral. Katseliselt on väga keeruline kindlaks teha, kas radioaktiivne lagunemine on juhuslik või tundub see ainult juhuslik, sest lagunemise põhjust pole teada. Isotoobid on aatomid , millel on ühesugune prootonite, kuid erinev neutronite arv. Ühel keemilisel elemendil on üldjuhul mitu isotoopi: näiteks vesiniku isotoobid on vesinik , deuteerium ja triitium . Kõikidel elementidel on radioaktiivseid isotoope, kuid mitte radioaktiivseid isotoope kõikidel elementidel pole. Radioaktiivsete ainete tähistamiseks ei piisa enam keemilise elemendi sümbolist, sest ühe tähise taga varjab end mitu isotoopi, millel on ka erinevad füüsilised omadused. Radioaktiivsete elementide tähtsaks iseloomustajaks on radioaktiivne poolestusaeg . See aeg iseloomustab radioaktiivsete elementide aatomite eluiga. Radioaktiivne poolestusaeg on ajavahemik, mille vältel lagunevad pooled (50%) antud elemendi aatomitest. Tavaliselt arvestatakse, et umbes kümne poolestusaja järel on radioaktiivne aine praktiliselt lagunenud ega kujuta endast enam suurt ohuallikat, sest alles on vaid umbes üks tuhandik algsest massist. 20 poolestusaja järel on alles vaid veel umbes miljondik algkogusest. Radioaktiivsete elementide poolestusaeg on väga erinev. Mitmete, viimastel aastatel sünteesitud uute keemiliste elementide poolestusaeg on sekundi murdosades. Niisuguse elementide kohta on öeldud, et sünnib ja sureb . Eristatakse veel radioaktiivsete elementide bioloogilist poolestusaega. Selle all mõistetakse aega, mille jooksul väheneb radioaktiivse elemendi sisaldus elusorganismis 50% võrra. Radioaktiivse aine aktiivsus näitab, mitu lagunemist toimub sekundis ehk kui palju vähenes radioaktiivsete tuumade arv sekundis.
Radioaktiivsus meie elukeskkonnas
Radioaktiivkiirguse biotoime elusorganismile sõltub kiirgusel eralduvate osakeste energiast, kuid üldjuhul on näiteks -kiirgus 10-20 korda ohtlikum kui -kiirgus. Radioaktiivse elemendi kiirgusoht väheneb kaugusega selle allikast. Kiirguse nõrgendamiseks säilitakse ja transporditakse radioaktiivseid aineid paksude seintega anumates , peamiselt pliikonteinerites. Maailmaruumist jõuab meie atmosfääri kosmiline kiirgus, millest suur osa pärineb Päikeselt. Kosmilise kiirguse koostises jõuavad Maa atmosfääri prootonid , neutronid , elektronid, positronid, footonid jt erineva energiaga osakesed, kuid ka raskemate keemilise elementide aatomite tuumad. Kosmilise kiirguse tõttu on atmosfääris mitmesuguste metallide ( alumiinium , naatrium, magneesium , berüllium) kui ka mittemetallide (kloor, räni, süsinik, fosfor, fluor , väävel, krüptoon jt) radioaktiivseid aatomeid. Arvatakse, et inimene saab oma aastasest radioaktiivsuse doosist kosmosest umbes 10-13%. Kõige tähtsaim loodusliku radioaktiivkiirguse allikas on radoon, mis annab meile umbes 50% aastasest radioaktiivsuse doosist. Paljud radioaktiivkiirguse allikad on inimese enda poolt loodud tehislikult, kuid neis võidakse rakendada ka looduslikke isotoope. Radioisotoopide üheks esimeseks rakenduseks oli möödunud sajandi 20-30-ndail aastail pimedas helenduvate värvide, nn fosfooride valmistamine, milles lisaelemendiks oli raadium. Klaasi- ja keraamikatoodete värvimiseks on värvipigmentidena kasutatud uraani- ja tooriumiühendeid, ka pimestav-valgete tehishammaste proteesimaterjalides kasutati varem uraani sisaldavaid ühendeid. Suureks radioaktiivse ohu allikaks on avarii aatomielektrijaamas, mis võib põhjustada palju inimohvreid ja radioaktiivse saastumise suurel maa-alal (Tšernobõl). Fossiilsete kütuse (kivisüsi, põlevkivi) põletamisel jäävad radioaktiivsed elemendid tuha ja lendtuha koostisse ja satuvad sel teel loodusringesse. Ootamatult avastati ka seda, et tubakasuits on radioaktiivne, Tubaka otsene radioaktiivsus on suhteliselt väike. Palju radioaktiivsem on aga tubakasuits, mis kannab radioaktiivsete elementide aatomid õhust kopsudesse. Ka elupäästev suitsuandur on radioaktiivne. Suitsuanduris on väike kogus radioaktiivse metalli ameriitsiumi ühendit. See kogus on aga väga väike: ühest grammist saab valmistada 1500 suitsuandurit. Me elame radioaktiivses keskkonnas. Hingame õhku, sööme toitu ja joome vett, mis on teatud määral radioaktiivsed. Praktiliselt kõik ehitusmaterjalid , millest on tehtud meie elamud , sisaldavad radioaktiivsete elementide aatomeid. Radioaktiivset doosi suurendavad meditsiiniprotseduurid, milles kasutatakse radioaktiivseid kiirgureid. Piirkonniti on Maal radioaktiivne foon erinev. Kohati on radioaktiivne foon tunduvalt kõrgem. Näiteks selliseid piirkondi Brasiilias, Indias, Prantsusmaal jm. Täiendava radioaktiivse doosi saavad inimesed, kes sautava lennutransporti.
Radioaktiivsus Eestis
Radioaktiivsus keskkonnas ja sellest tekkiv kiirgusdoos on riikliku seirevajaduse kõrval ka teadusuurimise objektiks kõigis riikides, erandiks ei saa olla ka Eesti. Selleks ei kohusta ainult rahvusvahelised kokkulepped ja EURATOMi asutamislepingul põhinev seadusandlus , vaid ka vajadus anda inimestele sellealast asjatundlikku teavet, olla valmis seireandmeid teaduslikult tagama ja mõtestama, hinnata/prognoosida olukorda ja arenguid kiirgustegevuste, avariide korral jpm. Kogutud proovide suure eraldusvõimega γ-spektromeetrilise analüüsi abil on tehtud Eesti pinnaste looduslike (40K, 235,238U- ja 232Th-ridade) ning tehislike (134,137Cs) radionukliidide sisalduse sügavus- ja geograafilise jaotuse süstemaatiline uuring. Keskmised radionukliidi kontsentratsioonid Eesti pinnases varieeruvad lokaalselt laiades piirides, kuid nad on, välja arvatud ca poolteist korda väiksem tooriumisisaldus, lähedased ülemaailmsetele keskmistele. Tulemused näitavad keskmisi suurusi oluliselt ületavaid lokaalseid uraani/raadiumisisaldusi, Tšernobõli avarii radiotseesiumi sadenemisi ning uraanirea 238U/226Ra mittetasakaalulisust Virumaa pinnases. Suure arvu pinnaseprofiilide radionukliidisisalduse korrelatsioonidest järeldub ka Eesti keskmisest erineva 238U, 226Ra/232Th-suhtega pinnaste esinemine. Selle ala muld on tugevalt mõjustatud kahe suure põlevkivielektrijaama lendtuhast, sh selle looduslike radionukliidide sadenemisest. Paljudes Eesti piirkondades on joogivee radionukliidisisaldus ja sellest saadav aastadoos suurem kui vastav Euroopa Liidu aktsioonitase. Eestis on kõrgeim kiirgusfoon seotud meie maavarade – põlevkivi- ja fosforiidimaardlatega ning karstialadega. Eriti kõrge on radioaktiivsete elementide sisaldus ühe põlevkivi eriliigi diktüoneermaargilliidi lademetes. Et see maavara on tekkinud umbes 50 miljonit aastat varem kui põlevkivi, siis asub lade kukersiidilademetest allpool ja on tunduvalt tumedama värvusega kui harilik põlevkivi. Kukersiidi vanus on umbes 450 miljonit aastat. Diktüoneemaargilliidi varud on umbes 50 korda suuremad kui kukersiidil. Sellest tingituna on kohati ka radiatsioonifoon kõrgem, näiteks Sillamäe ja Kohtla-Järve piirkonnnas, kuid ka Tallinna lähedal Tabasalus, kus paljandub paekallas. Radiatsioonifoon võib olla kõrgem ka mõnedes rabades, sest turba uraanisisaldus võib olla päris suur. Rapla maakonnas on kohati kõrgem foon karstikoobaste tõttu, kuhu koguneb radooni.
Radioaktiivsuse toime inimorganismile
Kuna radioaktiivsete ainete kasutamine on inimestele vajalik ning ka meid ümbritsev keskkond on vähesel määral radioaktiivne, siis on teadlaste poolt välja arvutatud lubatud ühe elaniku poolt saadav kiiritus . See on kogu see kiirgus, mida inimene võib mingi perioodi jooksul saada, ilma et sellega kaasneksid mingid kahjulikud tagajärjed. Eestis kehtiva kiirgusseaduse alusel ei tohi elanikukiirituse viie järjestikuse aasta keskmine aastane kiirituse kogus ületada ühte millisiivertit (mSv). Radioaktiivsel kiirgusel ei ole ei värvi ega lõhna, niisiis ei saa neid meelte abil avastada. Kiirguse olemasolu saab kindlaks teha üksnes dosiomeetria aparaatide abil. Saastunud alale sattunud inimesed ei tunne mingit valu ega märkagi ohtu, milles nad viibivad. Kiirguse toime inimese kehale sõltub sellest, milline organ kiiritada sai. Radioaktiivse kiirguse bioloogiline toime väljendub protsessides, mis leiavad aset kiiritatud organite kudedes ja rakkudes. Inimkeha rakkudesse tunginud kiirgus võib mõjutada seal toimuvaid taastootmisprotsesse ja kutsuda esile anomaalseid keemilisi reaktsioone, mille tulemuseks on rakkude muundumine või surm. Pikemal perioodil saadud nõrk kiiritus avaldab kahjulikumat toimet kui lühikesel perioodil saadud tugevam kiiritus. Radioaktiivne kiirgus muundab inimese geene ning võib tekitada pärilikke haigusi. Kuid võrdse doosi korral on parem, kui see jaguneb pikema aja peale ära, sest sel juhul on organism võimeline hävitatud vererakke taastama. Radioaktiivse kiirguse toime inimese kehale sõltub paljudest teguritest, sealhulgas:

kehale mõjuva kiirguse liigist, (alfa-, beeta-, gamma-, röntgenkiirgus);

sellest, kas kiirgusallikas asub sees- või väljaspool inimkeha;

kui kiirgusallikas asub inimese kehas, siis sellest, millises kehaosas see asub, kui kauaks ta sinna jääb ja millised organid selle kiirguse alla neelavad.
Pärast väga tugevat kiiritamist võivad rakud olla niivõrd kahjustunud, et kude ei suuda enam oma funktsiooni täita. Kiirgus mõjub nagu paljud mürgised ained: tagajärjed ilmnevad vaid siis, kui on ületatud teatud lävidoos. Näiteks võib mõne siiverti suurune kiiritus põhjustada inimese haigestumist kiiritustõppe, mis võib mõnede vereloome- ja immuunsüsteemi funktsiooni lakkamise tõttu lõppeda surmaga. Järgnevalt ongi kirjeldatud, millised võivad olla tagajärjed, kui inimene saab ühekordse doosi.
Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) tagajärgede kirjeldus:

0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul

1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid

3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30%

5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud

30 - surm paari päeva jooksul
Kuna radioaktiivne kiirgus on inimese tervisele väga ohtlik ning seda ei ole võimalik avastada ilma spetsiaalsete vahenditeta, siis on igasugused õnnetused radioaktiivsete ainetega ettearvamatud. Suuri probleeme tekitab veel asjaolu, et inimene, kes on kiiritada saanud, ei pruugi ise midagi aru saada, kuid aastate pärast võivad tema lastele pärilikult edasi kanduda mitmed haigused ja võivad tekkida väärastumised. Kuigi radioaktiivsed ained on väga laialdaselt kasutusele võetud, on aktiivselt tegeletud ka turvalisuse säilitamise küsimustega. Peamiseks probleemiks on erinevad terroristlikud üksused ning sõjaseisukorrad, sest sõjaliseks otstarbeks on radioaktiivsus ära kasutatud tuumapommides ning nende ülesandeks on elude hävitamine.
Tuntuimad radioaktiivsed elemendid
Kõik vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Tuntakse kolme radioaktivse lagunemise rida:

Tooriumi rida

Uraani rida

Aktiiniumi rida
Nende lagunemiste lõppproduktideks on plii stabiilsed isotoobid 208Pb, 207Pb ja 206Pb.
Raadium
Raadium on maakoores väga haruldane element, Elementide levimuselt on see maakoores 84. kohal. Raadium esineb uraani ja tooriumi isotoopide lagunemissaadustes. Raadium on haruldane ja hajutatud element, mis esineb uraanimaagis vahekorras umbes 1mg raadiumi/kolme kilogrammi uraani kohta. Tööstuslikul tootmisel saadakse 10 tonnist maagist kuni 1g raadiumi. Erakordselt väikseses kontsentratsioonis sisaldavad raadiumiühendeid mõnede mineraalveeallikate veed . Raadium on erilaadne metalliline element. Radioaktiivsuse tõttu kiirgab see element kui ka lihtaine radioaktiivkiirgust. Raadiumi avastajad ja eraldajad täheldasid raadiumil ja selle ühenditel omapärast helendumisnähtust. Hõbevalge metall raadium on keemiliselt väga aktiivne, mis õhus kiiresti oksüdeerub ja pind kattub tumeda värvusega nitriidi ja oksiidi kihiga. Keemiliselt omaduselt sarnaneb raadium baariumiga. Ehk siis tema tihedus normaaltingimustel on umbes 5 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 700 Celsiuse kraadi. Omalaadseks erinevuseks on, et raadium on paramagneetiline ja Baarium diamagnetiline. Nii nagu teised leelismuldmetallid , annavad raadium ja selle ühendid leekreaktsiooni. Leegi värvus muutub raadiumist ja raadiumiühenditest karmiinpunaseks. Raadiumi peamise isotoobi raadium-226 radioaktiivne poolestusaeg on 1600 aastat ja see on alfakiirgur. Radoon on ka ise radioaktiivne element, mis laguneb edasi uuteks keemilisteks elementideks. Raadiumiühendite maailmatoodang on arvatavalt kuni 100g aastas. Peamisteks tootjateks Kanada , Tšehhi Vabariik, Suurbritannia , Belgia ja Venemaa. Raadiumi kasutatakse meditsiinis, pimedas helenduvate värvide fosfooride valmistamiseks. Raadiumi ja berülliumi segu kasutatakse neutronite saamise allikana. Raadium on oma radioaktiivsusest tingituna ohtlik mürkmetall.
Uraan
Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm3. Mitteloodusliku isotoopkoostisega uraanil on tavaliselt teistsugune tihedus. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 Celsiuse kraadi. Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed. Uraan-235 aatomi tuum lõhustub, kui seda tabab aeglane neutron . Sealjuures eraldub uusi neutroneid, mis võib tekitada ahelreaktsiooni. Ta on ainus looduses olulises koguses leiduv isotoop, millel on see omadus; sellel põhineb ka tema kasutamine. Kui avastati, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub palju energiat, hakati välja töötama tuumarelva. 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis . 60 kilogrammi uraan-235 plahvatusel hukkus 80 tuhat inimest kohe ja 60 tuhat sama aasta jooksul. 9. augustil Nagasakile visatud pomm sisaldas 8 kilogrammi plutooniumi. Ka seal hukkus vähemalt 100 tuhat inimest. Tänapäeval toodetakse uraani kümnete tuhandete tonnide kaupa aastas, kõige rohkem Kanadas. Suured uraanivarud on USA-s, Kesk-Aafrikas ja Austraalias. Enamikku sellest kasutatakse tuumareaktorite kütusena. 1 nael (umbes 453.6 g) uraani (U3O8) maksis 2001. aastal keskmiselt 7 US$/lb. Ka Eestis on olemas uraanivarud, seda sisaldab diktüoneemakilt. 1940ndate keskpaigaks olid Eesti uraanivarud praktiliselt ainsad Nõukogude Liidus teadaolevad, mistõttu Sillamäele ehitati suurejooneline uraanirikastamiskombinaat (praeguse ASi Silmet eelkäija), et toota toorainet tuumapommide jaoks. Hilisematel kümnenditel töötas Sillamäe tehas sisseveetaval toorainel.
Radoon
Radoon (Rn 222) on radioaktiivne looduslik, värvitu ja lõhnatu inertgaas , mis ei osale keemilistes reaktsioonides ja emiteerib lagunemisel ioniseerivat alfa-kiirgust. Radoon on üks vahelüli loodusliku uraani (U 238) lagunemisel stabiilseks pliiks . Radooni tütarisotoopid on metalliioonid ja kinnituvad õhus lenduvate tolmuosakeste külge või mitmesugustele pindadele (seinad, kardinad jne) ning emiteerivad kas alfa- või beeta-kiirgust. Kuna uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, siis leidub kõikjal ka radooni. Looduslikest allikatest saadavast aastasest kiirgusdoosist (umbes 2,4 mSv) annab radoon ligi poole. Αlfa-kiirgus neeldub mõne sentimeetri paksuses õhukihis ja ei suuda läbida näiteks paberilehte ega nahka. Seega ei ole radoon väliselt ohtlik. Samas satub radoon koos tütarisotoopidega organismi sissehingamise teel ning suurendab kopsuvähki haigestumise riski. Ruumidesse satub radoon hoone alusest pinnasest , ehitusmaterjalidest, dušši- ja kraaniveest ning tehnoloogilistest avadest. Hoones on sageli ventilatsiooniga ja küttekollete kasutamisega tekitatud vähene alarõhk, mis soodustab radooni imbumist ümbristevast pinnasest läbi vundamendi ruumidesse. Eesti Standardi EVS 840:2003 “Radooniohutu hoone projekteerimine” kohaselt peab projekteeritavate hoonete elu-, puhke - ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³ (bekerelli kuupmeetris õhus). Kiirguskeskuse soovituste kohaselt tasuks radooni vähendamise meetodeid kasutada kui elamutes ületab radooni kontsentratsioon 600 Bq/m³. Radooniohtu on võimalik vältida erinevate meetoditega. Eelkõige aga tuleks enne maja ehitamist välja selgitada, kas tegemist on kõrge radooni kontsentratsiooniga pinnasega või mitte.
Kokkuvõte
Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida radioaktiivsuse ajaloo, olemuse kohta ning selle mõju keskkonnale ja inimese organismile. Uurimustöös tõin välja radioaktiivsuse avastamise, selle edasise uurimise ja saaduste lagunemise põhitõed. Edasi uurisin radioaktiivsust meie keskkonnas, Eestis ja selle edasist mõju inimese organimile. Lisaks tõin välja tuntuimad radioaktiivsed elemendid. Minu sõnastatud hüpotees, et Eestis on radioaktiivsuse hulk keskkonnas ehk radioaktiivsusfoon kõrge võrreldes teise Euroopa riikidega kujunes üldiselt valeks, kuna mõõtmiste tulemused on lähedased ülemaailmsetele keskmistele. Tulemused näitavad keskmisi suurusi oluliselt ületavaid lokaalseid uraani/raadiumisisaldusi.
Kasutatud kirjandus:

„ Leiutised ja avastused keemias“ H. Karik

„Keskkond ja keemia“ H. Karik ja Karl Kritjan Kuiv

„Elemendid meis ja meie ümber“ H. Karik

http://fyysika.onepagefree.com/files/Radioaktiivsus%5B1%5D.pdf

http://www.fyysika.ee/doc/akad_96_aero.pdf

http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2568/III+kursus_Radioaktiivsus.pdf

http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html

http://www.piritaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=82:radoon-meie-elukeskkonnas&catid=6:uued-uudised

http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan

http://et.wikipedia.org/wiki/Raadiu m
16

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 54 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

M H Õppematerjali autor

Inimest ja kogu ümbritsevast loodust mõjutavad mitmesugused kiirgused. Paljud maailmaruumist, Päikeselt ja ka meie oma planeedilt pärinevad kiirgused on jõudnud siia juba aegade algusest. Meie oleme ka ise kiirguste allikaks, kuid samas ka paljude meid ümbritsevate tehiskiirguste loojad. Minu uurimustöö eesmärk oli otsida informatsiooni radioaktiivsuse ajaloo, olemuse kohta ning selle mõju keskkonnale ja inimese organismile. Ma seadsin oma uurimustöö hüpoteesiks, et Eestis on radioaktiivsuse hulk keskkonnas ehk radioaktiivsusfoon kõrge võrreldes teise Euroopa riikidega. Materjali kogusin internetist ja raamatutest.

keemia radioaktiivsus keskkool raadium uraan radoon radioaktiivsus eestis lagunemine pooldumine toime

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Radioaktiivsed elemendid

Iisaku Gümnaasium 9.kl Radioaktiivsed elemendid referaat koostaja: Mihkel Martin Fersel juhendaja: Relika Kaljumäe iisaku 2011 Sisukord 1) Sissejuhatus lk 3 2)Radioaktiivsed elemendid lk 4-9 3)Kokkuvõtte lk 10 4)Kasutatud kirjandus lk 11 Sissejuhatus Selles uurimus töös saame me teada millised on radioaktiivsed keemilised elemendid ja kui kahjulikud nad võivad olla. Me saame teada, kes on nende peamised avastajaid ning millal avastati tähtsamad elemendid. Lisaks veel kui palju on radioaktiivseid elemente, nende lühendid ja ka nimetused ja keemilise elemendi asukoha perioodilisussüsteemis. 3 Radioaktiivsed elemendid Esimene radioaktiivne element, mis avastati, oli uraan U, 93. Martin

Füüsika

doc

Tuumaenergia ja selle kasutamine.Radioaktiivsue kahjulikkus.

Tänaseks 80% elektritoodangust. 30-nes riigis on praeguseks üle 440 reaktori, mis toodavad 16% kogu maailma elektrist. Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida-Euroopas. Lääne Euroopas on Soome rajatav Olkiluoto-3 esimene tuumajaam pärast1991. aastat. Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa- või beetalagunemise teel. Esimesel juhul kiirgab tuum alfaosakese (heeliumi aatomi tuuma) ja teisel juhul elektroni. Kui suur aatomituum laguneb suuremateks (enam-vähem võrdseteks) tükkideks, siis nimetatakse seda ka

Füüsika

docx

LOODUSLIK RADIOAKTIIVSUS

LOODUSLIK RADIOAKTIIVSUS Avastati juhuslikult Prantsuse füüsiku Becquerel poolt, kes uuris ainete fotoluminestsentsi. Ta avastas,et uraan kiirgas kogu aeg iseeneselikult mingit erilist kiirgust, mis mõjus fotopaberile. Hiljem avastati, et eriti tugev kiirgus on elemendil raadium ( ca 4x tugevam kiirgus) , millest tuletati nimetus radioaktiivsus. Eriti põhjalikult uuris radioaktiivsust Marie Curie Osutus, et see kiirgus oli olemas kogu aeg ning lisaks kiirgusele eraldus ka veidikene soojust. Osutub, et Mendelejevi tabeli kõik elemendid mille järjekorra number on suure kui 83 on looduslikult radioaktiivsed. Alfa, beeta ja gamma kiirgus Radioktiivse kiirguse uurimisel avastati, et võib tegelikult koosneda kolmest erinevast komponendist. Selleks uurimiseks kasutati, kas elektri või magnetvälja. α kiirgus

Keemia

pptx

Tuumafüüsika ja elementaarosakeste füüsika

Selleks, et täielikult vabastada prooton tuumast on vaja anda energiat. Seda energiat mõõdetakse elektronvoltides (MeV) 13 Stabiilsed tuumad Tuuma stabiilsuse tingimused: 1. Püsiva tuuma suurus on piiratud 2. Prootonite kui ka neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast 3. Neutronite arv peab olema natuke suurem kui prootonite arv. 14 radioaktiivsus Mis juhtub, kui tuuma üks madalamaist energiatasemetest pole lõpuni täitunud? (tuuma ei ole põhiseisundis) Kõrgemalt tasemelt langeb prooton madalamale tasemele. Ergastatud tuum läheb põhiseisundisse ja kiirgab (gamma) kvandi. kui 1 cm paksune pliiplaat vähendab gammakiirgust poole võrra, siis sama efekti saamiseks peab betoon olema 6 cm paksune ja tihendatud pinnas 9 cm paksune. 15 lagunemine

Füüsika

doc

Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis

minema vedada andis, veeti minema tegemist on kasutu ja rüüstatud maa-alaga. [] SILLAMÄE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HOIDLA Nõukogude liidu aeg toodeti Sillamäel kokku 100022t uraani. Sillamäe jäätmehoidla on ohuks kogu Läänemere regioonile. Siin on peidus 8mln m3 jäätmeid, mis sisaldavad lisaks muule 1830t uraani, 850t tooriumi ja 7,8t raadiumi. Jäätmehoidla on väga veepiirilähedal ning halvima vältimiseks on seda välisriikide abiga kindlustatud korralikult. Hoidla radioaktiivsus oli üle 100korra ümbritsevast kõrgem ning keskkonda eraldus radooni. 2005.aastal reaalne keskkonnaoht likvideeriti tammid kindlustati ja jäätmed kaeti 13m paksuse valdavalt põlevkivituhast koosneva kattekihiga, kogu jäätmehoidla ulatuses rajati pikki randa enam kui 1m pikkune ja 5m kõrgune graniitrahnudest rannakindlustus, lisaks on mere ja pinnase vahele puuritud ligi 500 15-18m pikkust raudbetoonvaia, mis kinnitavad hoidla 70m paksuse stabiilse Kambriumi sinisavi külge

Keskkond

ppt

Radioaktiivsus

Elizaveta Kuliber 12b Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Henri Becquerel. Aastal 1897 märkasid Marie ja Pierre Curie, et uraaniühendite aktiivsus säilib ka pärast metallilise uraani eraldamist. Sel meetodil õnnestus neil 1898. a. maagijäätmeist eraldada kaks senitundmatut metalli polooniumi ja raadiumi mille aktiivsus ületas uraani oma tuhandeid kordi. Kolm tähtsamat kiirgusliiki on : Alfakiirgus positiivse laenguga osakeste voog. Beetakiirgus negatiivse laenguga osakeste voog. Gammakiirgus on elektromagnetkiirgus 1.Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Pab

Füüsika

ppt

Referaat...

neutronite ja prootonite arv ligikaudu võrdne Raskemate elementide (Z > 30) stabiilsetes isotoopides muutub aga neutronite arv võrreldes prootonitega üha suuremaks, näiteks uraani isotoopis on 92 prootoni kõrval 146 neutronit. Isotoopide esinemissagedus ei ole ühesugune, enamasti domineerib üks või kaks isotoopi. Radioaktiivsus (kr k radius kiir) 1896 Antoine Henri Becquerel Marie ja Pierre Curie Uraan, raadium, poloonium Tuumade iseeneselik kiirgus Radioaktiivsus Radioaktiivsus on tuumade võime iseenesest kiirata. Radioaktiivset kiirgust on kolme liiki (liigitati läbitungimisvõime järgi) kiirgus läbib vaevalt paberilehe kiirgus võib läbi tungida kuni 3 mm alumiiniumilehest kiirgus läbib mitme sentimeetrise pliiplaadi kiirgus Heeliumi tuumade voog kiirgus elektronide voog kiirgus suure sagedusega elektromagnetlained Nende kiirguste tekkemehhanismi seletatakse

Füüsika

docx

Nimetu

massist. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Tuum seob elektronid ja määrab elektronide arvu neutraalses aatomis.Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. Tuumajõud hoiab tuumi koos. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. -kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog. Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid. Elektromagnetväljas on -kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nahapõletik, villid, äge silmapõletik. -kiirgus koosneb -osakestest e

Füüsika

Rohkem sarnaseid