o Kaasaegsed teooriad – kättemaksusoov, võim, kontroll, karistamine, pääsemine o Beck – lootusetus on kõige kidlam pikaaegse enesetapuohu indikaator - Bioloogilised tegurid o Serotoniini hulk KNSis vähenenu o Geneetilised tegurid - Parasuitsidaalne käitumine – 20ndates, ei soovi surra, soovivad leevendada pinget, viha enese vastu Suitsiidiriski hindamine – üldine - Küsimus, mis hindavad patsiendi tundeid elamise suhtes - Küsimused surmamõtete, enesekahjustse või enesetapu kohta Juhised suitsiidiriskiga või riskikäitumisega patsientide ravikeskkonna valikuks - Hospitaliseerimine on üldiselt näidustatud: kõrge enesetapuoht - Hospitaliseerimine vajalik: mõõdukas enesetapuoht - Väljakirjutamine EMOSt jälgimissooviamisega: väike risk - Ambulatoorne ravi: mõtted ilma tõsise katseta SOMATOFORMSED JA DISSOTSIATIIVSED HÄIRED:
Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast 5. August Kitzbergi draamalooming August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule. Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja
6). Näide. Füüsiline isik FIE-na kasutab kuni võõrandamiseni oma 100m2 üldpindalaga korterist elamiseks 70% ja ettevõtluses 30%. Kasu korteri müügist on 100 000 krooni (müügihinnast on maha arvatud soetamismaksumus ja müügiga otseselt seotud kulud). Sellest maksuvaba on 70 000 krooni (70%) ja maksustatakse 30 000 krooni (30%), mis deklareeritakse füüsilise isiku kasuna vara võõrandamisest. Kui maksumaksja lõpetas eluruumi peale elamise muul otstarbel kasutamise mõnda aega tagasi (näiteks 3 aastat), siis kasutatakse maksuvabastust täies ulatuses. Kuna alalise või peamise elukoha võõrandamine on maksuvaba, siis ei ole maksuvabastuse rakendamisel tähtis eluruumi omandamise viis (näiteks päritud, kingitud, ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud). * alalise või peamise elukoha määratlemisel lähtutakse maksukorralduse seaduse § 9 lg 1, mille kohaselt mõistet
õigusi teiste isikute, aga ka riigi rünnete vastu kaitsta. Vaata varem viidatud lahendit kaitse- ja hoiualadest. Riigi toetuskohustused võivad tuleneda põhiõigustest. PS sätestab sellise kohustuse otseselt sotsiaalsete põhiõiguste puhul. Teiselt poolt võib riigi toetuskohustused kaasa tuua üldine sotsiaalriiklik printsiip seoses kõikide põhiõigustega. Riik peab tagama vähemalt inimväärikust mittekahjustava elamise. 18.3. Põhiõiguste kandjad Põhiõiguste kandja võib olla nii füüsiline kui ka teatud tingimustel juriidiline isik.14 Põhiõiguste kandjad on need, kes saavad otseselt viidata põhiõigustele kui neile õigusi andvatele normidele. Selline õigus on traditsiooniliselt ja eelkõige inimestel. Traditsiooniliselt ei oma põhiõigusi riik. 18.3.1 Füüsilised isikud Igaühe põhiõigused on tüüpilised füüsilistele isikutele suunatud põhiõigused. Igaühe õigused
Kultuur on midagi dokumenteeritud. Siin analüüsitakse neid konkreetseid dokumente. NT: Kirjandusteoseid võime hinnate selle järgi mida nad dokumentaalselt ültevad selle ajstu kohta. o Kolmas kõige olulisem: kultuur kui teatav elamiseviis, antropoloogiline, kutluur on see kuidas inimesed oma igapäeva elu elavad. · Kultuuriline materjalism - Kultuur kui ideaal, dokumentatsioon, elamise viis. · Williams arvab, et kõiki neid kolme tuleks silams pidada. Neid tuleb vaadata koos, omavaheliste suhete kaudu. o Nt leiab ta vigaselt:. I pärast on ta rahutu, kui ei võeta arvesse inimese loomalikku päritolu. II ei sobi kui uuritakse aind seda, mida on dokumenteeriud, mis on kirja pandud. III vaadatakse kunsti millegi kõrvalisena.
uurimisvaldkonnaks sotsiaalsete ja majanduslike aspektide iildistatud loogika ruumis. Indiviid ei olnud oluline. Vastukaaluks tekkis 1970 a. Humanistlik geograafia, mis uuris inimeste teadlikkust, algatuslikkust, loovust. Ning keskendus maastiku ja ruumi kogemisele inimese poolt. Tuntumad esindajad on David Lowenthali (1961, 1985, 1996), Yi-Fu Tuani (1971, 1974, 1991), Nicholas Entrikini (1991) ja Edmunds Bunkse. Viimane on läti päritolu ja kirjutanud raamatu ,,geograafia ja elamise kunst". Uus kultuurigeograafia- nüüdisaegne samas ajalool põhinev. Kultuuri kesksus iniemse tegutsemises. Keskenduti tähendsute seostele, liikumisetle ja ringlemistele globaalses maailmas. Uus kultuurigeograafia kui vastus repressentatsioonikriisile. Uurima hakati endiseid koloniaalmaid. Kuluuriline pööre- 1990. aastate alguses avastasid geograafid enda jaoks, et kultuur pole iiksnes ettearvamatute ja soitumatute uhjskonda
On võimalik uurida, kas uuritavat objekti on võimalik nii kasutada ja valmistada nagu praegu arvatakse (kasutatakse samu tööriistu). On soorauda sulatatud ja savinõusid valmistatud. Eksperimentaalarheoloogia võimaldab saada info omaaegse eluolu kohta. Arheoloogia allikad: *Kinnismuistised. Elupaigaga seotud muistised, matusepaigad, majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised, kultuslikud muistised, liiklemisega tekkinud muistised. Inimese elamise tagajärjel tekkinud mullakihti, mis sisaldab ehitamise jäänuseid ja esemeid nimetatakse kultuurkihiks. Kultuurikiht iseloomustab kõik kinnismuistiseid. Võib ulatuda paarist cm-st kuni mitmekümne meetrini. Eestis kõige rohkem 3-4 m (Otepää linnus). Kultuurikihi paksus oleneb inimeste tegevusest. Nt linnused, mõisakohad, asulad. Matusepaigad. On kolm erinevat matusepaiga rühma: maahauad, haudehitis (maapealne) ja segavorm (maa sisse maetud, kuid maa peale on midagi ehitatud)
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te...
tekkinud probleem ka pildistamisega avalikus kohas (ja selle internetti panemine) ning informatsiooniga (nt isiku andmed) Juriidilisel isikul pole isikuvabadusi vaid ettevõttevabadused. §26 on piiriklausliga (väga laialdane) §33 Kodu on puutumatu. (kodu on üldsusele ligipääsmatu, ruumiliselt eraldatud sfäär, mille eesmärgiks on olla eraelu elamise koht). Kodu võib olla ka töökoht (sõiduauto on ka elukoht, kui klaasid ei paista läbi!) Abielu: - §26 või §27 kaitsevad mõlemad abielu. (Ernits leiab, et §27 annab tugevamat kaitset) Usk ja südametunnistus: - §40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. (kaitstud on sisemaailm forum internum); teaduse
muud, ei Asutavat Kogu, ei Eesti osariiki, ei ilmasõda, ei sotsiaalset kriisi, ei maaküsimust, ei nälgivaid rahvahulki.". Kuigi S ei kajastanud ajasündmusi, oli selle sünd siiski inspireeritud ajajärgust enesest. Julge loodus- ja armastuslüürika oli protest aja koleduse vastu. Siurulased tõlgendasid ajasündmusi kui anarhiat ja kaost, millest väljumiseks polnud mingit vöiumalust. See katastroofitaju kutsus esile intensiivse elamise ja nautimise vajaduse. S jätkas paljus NE uusromantilist suunda, osa S liikmeid olidki tuttavaks saanud NE kaudu. S peamine teene on luulekultuuri jätkuv tõus. Isiklikud vastuolud olid suisa loomulikud (Gailit ja Alle kirjutavad pamflette rühmitusekaaslaste aadressil, näiteks G "Sinises tualetis daam", milles pilatakse siurulikku armastusluulet ja solvatakse Tuglast, Underit ja Adfsonit lausa isiklikult), samuti oldi eriarvamusel kirjanduse edasise arengu suundade osas
Põhiküsimus võiks olla kas see maailm, kus ma elan on adekvaatselt tunnetatav, kas see on tore koht elamiseks või on see hoopis masendav paik?. Üldiselt nendele küsimustele vastab Sauter siiski eitavalt või skeptiliselt. Erilist optimismi ja elujanu nende tegelaste puhul ei kohta. Kui on olemise probleem, siis sellest lähtuvalt võiks Sauteri tegelast nimetada pigem äraolemiseks. Sauter keeldub teatud ühiskondlikest traditsioonilistest mõttelaadidest, eksistentsi ja elamise vormidest. Selles tähenduse ükskõikne olek nendele massidele. Üks olemise kui vormi täitmise võimalus on ka armastus, aga ka see teema ei ole siin kuidagi eriliselt oluline. Armastus seostub siin pigem füüsilise armastusega, see on pigem loomariigist pärit harjumus, mitte vaimne või hingeline armastus. See on absoluutselt vastupidine sellele, kuidas mõtleb armastusest Unduski ,,Kuuma" peategelane.
Aga kas riigi otsus Sokratese suhtes oli õiglane? Kohustus alluda riigivõimule? · Seega kui mõlemad pooled, riik ja alamad, teavad, mis on neile kasulik, siis nõustutakse vaikides vastastikuste kohustuste täitmisega. · Poliitilised kontraktualistid näitasid, kust tuleb inimestel kohustus alluda seadustele ja riigivõimule. Hüpoteetiline leping. · Kunas ja kuidas see leping sõlmiti? Kas selleks piisab nõusolekust selles riigis elamise kohta? · Milles see nõusolek seisneb? Kas see nõusolek on antud, kui ma elan riigis ega lahku sealt? Mis siis kui ma ei saa mujale minna? Probleemid hüpoteetilise lepinguga · Ei suuda seletada praeguseid kohustusi, kui leping sõlmiti riigieelses situatsioonis. · Mis alust on riigile ja seadustele alluda? Kas need alused on kontraktualistlikud või hoopis utilitaristlikud (kõigile kasulik)?
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Totalitaarriik- kogu võim on koondunud ühe isiku või partei kätte ning kogu riigi tegevus on allutataud sellele võimule ning reguleeritud selle võimu poolt. Majandusliku mõjuga konstitutsiooniprintsiipide all mõitsetakse ühe printsiibina sotsiaalriigi printsiipi. Riik peab tagama kõigile elanikele inimväärse elamise. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib heaoluriigini. Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatus ejärgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esipkaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu.
veterinaararstil, seemendustehnikul, konsulendil jne.); · 3. võimalik eksimatult kasutada loomade põlvnemis- ja jõudlusandmeid · 4. kui loom vahetab omanikku, siis on ostjal hõlpsam olla kindel tema poolt ostetud looma tervises ja ka veterinaararsti poolt antud veterinaartõendi õigsuses; · 5. kui loomaomanik soovib piima- ja lihasaadusi realiseerida nii kodu- kui ka välismaal, on vajalik, et iga looma tervis oleks jälgitav kogu tema karjas elamise vältel. On tõsiasi, et looma tervisest sõltub jällegi saaduste kvaliteet · Kõrvamärke kinnitatkse kõrva spetsiaalsete aplikaatortangidega. · Lisaks sellele märgistatakse veiseid ka kõrvade sälkimise teel, kasutades selleks spetsiaalset sälkimisvõtit. Sageli väidetakse, et suurtes karjades suurte numbrite sälkimisel vigastatakse liigselt veiste kõrvu ja kui loomad neid ka ise vigastavad, siis kaotavad numbrid loetavuse.
suremine on protsess, mis nõuab teatud pingeid ja ettevalmistust ("ma pole veel surmaks valmis"). Bioloogia asend reaal- ja humani- taarteaduste vahel bioloogias tuleb igal sammul kokku puutuda aspektidega, millel on ilmne humanitaarteaduslik loomus -- nähtuste ajaloolisus, unikaalsus, intentsionaalsus, kirjelduste narratiivsus. Teaduslik bioloogia on praegusajal oma põhiosas seadnud eesmärgiks füsikalistliku ideaali. Seda võib aga mõista nii, et elamise kvaliteet ise jääb vaatluse alt ning teaduslikest kirjeldustest välja. Semiootiline lähenemisviis bioloogias toob selle kvaliteedi -- tähenduse kaudu -- bioloogiasse tagasi. Biosemiootika püüab taas ratsionaalsele uurimisele allutada elussüsteemide need aspektid, mis 1930-ndaist aastaist alates, seoses subjektiivsete aspektide väljatõrjumisega teoreetilisest bioloogiast, on tähelepanu alt kõrval olnud, ent tuua need sisse uuel, põhjendatumal viisil.
Russow mõistab kohaliku liiderliku patuelu hukka. Kroonikat läbib ka tugev ja otsesõnaline vastuseis katoliiklikule maailmavaatele, paavstile. Russowi kroonika on subjektiivne, vaid väljendab oma maailmavaadet, kuigi kasutab faktilisi andmeid, daatumeid, sõjasalkadesse kuulunud meeste arvandmeid. Kroonika annab ülevaate Liivi sõjast 1558–1583. Liivimaalastele osaks saanud sõjakannatused on patuelu palk, jumala karistus patus elamise eest. Russowi pilk peatub ilmaliku elu ja kultuurisündmustel. Kroonikasse pani ta kirja argisest erinevaid sündmusi, suuremaid õnnetusi: tulekahju Riias, tormid, katk ja selle levimine. Kroonikas selgub, et Liivimaal oli koloniaalne kontakt Euroopaga ning ka religiooni (Augsburgi usutunnistus), kultuuri (Itaalia köietantsijad) ja majanduse kaudu (kaubandussuhted). Kroonika eesmärk tuleb välja lihtsal moel: püütakse Liivimaa piirkonda lõimida ülejäänud Euroopasse
ühendatud riik. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik • Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades võrdselt neid erinevaid elamisviise. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud linnaruumis pakutavate kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, linlik ja liikuv eluviis ning maal elamise eelised. Seda toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus Eesti 2030+ arengueesmärgid • Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, koguriigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. • Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine; Avatus merele ja rannikualad; Kestlik transport ja energeetika • Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine; Liikumisvõimaluste loomine
satelliitriigiga, ja ka Jugoslaavia. Rahvaarv nendes riikides kokku on 450 miljonit. Erinevus Esimese Maailmaga on peaaegu olematuks muutunud arvestades muudatustega 1990-ndate algusest, nüüd pole erinevusi Esimese Maailmaga enam eriti märgata. Kuid need riigid erinevad siiski Esimese Maailma riikidest juba 40 aastat. Teise Maailma tunnused: Positiivsed tunnused. Kindlus- ja turvatunne kodanike seas. Hoolimata isiku elamistingimustest kindlustab riik kodanikele mingi elamise, korraliku toidu, haigusravi, töö, vanadustoetuse ja hariduse, mida vastav persoon ära on teeninud. Kuritegevus on minimaalne. Samuti narkootikumide tarbimine ja isikuvastased kuriteod. Need riigid pole elanud vaid Esimese Maailma vaenulikkus all vaid saavutanud ka tunde, et on ülijõud, mis võivad mõjutada tervet maailma. Negatiivsed tunnused. Teised riigid ei pea eriti lugu Teise Maailma riikidest, nad on ebasoovitud ja ebameeldivad
* Sa võid mu maha jätta,kuid palun ära mind peta. * Inimesed, kelle pärast me kannatame ei ole seda väärt..inimene, kes meile kannatamist väärt oleks, ei laseks meil iial kannatada. *Tõelist valu, mis on südames ei anna pisaratega välja nutta. *Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. *Ütle mulle oma südame hind ja ma olen valmis selle eest topelt maksma! *Erilist on maailmas vähe, seepärast on sindki vaid üks! *Paljud on kaotanud elamise põhjuse, mina kaotan selle siis , kui kaotan sinu .. *Kui kuulen Sõna armastus oled Sina see kes mulle esimesena meenub *Kui loed seda sõnumit, jääd võlgu kirgliku suudluse. Kui kustutad selle sõnumi, jääd välgu kirgliku öö. Kui aga vastad jääd võlgu mõlemad. *Oli ju äge kui telefon tegi piix-piix! Ära rabele see on tegelt üsna mõttetu sõnum, tahtsin ainult öelda, Head ÖÖd Musi (L) * Armastus on nagu lendamine kunagi ei tea millal alla võid kukkuda .
uustulnukale. Arusaamine, et ka täiesti teistsugune reaalsus töötab reaalsusena (kannibalism, polügaamia). Antropoloog üritab mõista ja lahti seletada seda võõrast kultuuri enda kultuuri liikmetele. - Berger: ,,Sotsioloog rändab oma kodu ümbruses ja ühiskonnas, kuid kogeb samasugust sokki. Näiteks ta võib kogeda, et kirik, millesse ta kuulub on investeerinud raha rakettitööstusse, või kõrvalmajas koguneb aeg-ajalt seltskond kultusorgiatele jne. Mistahes uus, ootamatu, inimesena elamise võimalus on siisuguseks .okiks. Põnev ei ole mitte totaalselt tundmatu olukorra avastamine, vaid vastamisprotsess ise, kui tuttav olukord äkki hakkab muutuma millekski muuks." Sotsioloogilise avastuse valem: kultuurisokk miinus geograafiline ümberasumine. - Berger: ,,Sotsioloogiks sobib see, kes ei karda seiklusi ja suletud uksi ja kes julgeb vaadata iseenesestmõistetava maailma taha. Tema koduks on kõik maailma kogunemiskohad, kus inimesed saavad kokku omavahel ja suhtlevad
Oli uurinud Prantsuse keskmise paleoliitikumi muistiseid ning proovinud neid tõlgendada. Järeldas, et ainult uurides seda, kuidas tänapäevased kütid- korilased kasutavad ja viskavad ära luid ja tööriistu, on võimalik mõista neid mehhanisme, mis toimisid ka kiviajal. Elas eskimote juures Alaskal, jälgis nende elu-olu. Ka uusarheoloogiat hakati kritiseerima, ette heideti inimese kadumist arvude tagant. Öeldi, et see on liiga haaratud kohanemise ökoloogiliste aspektidega ja elamise puhtkasutuslike ja funktsionaalsete külgede uurimisega. Arenguga kaasnesid taas uued suunad ja lähenemisviisid postprotsessualistid. Rõhutasid muuhulgas mineviku ühiskondade kognitiivsete aspektide uurimist. Postprotsessualism on mitmepalgeline. Ian Hodder, Michael Shanks, Christopher Tilley, Mark Leone. Arvatakse, et arheoloogia on 9 alati muutuv, sõltub sellest ajast, mil uurimust tehakse. Rohkem tähelepanu ühiskonna
armastuse ja kirgede mehe ja naise vahel ei ole midagi muud, ei Asutavat Kogu, ei Eesti osariiki, ei ilmasõda, ei sotsiaalset kriisi, ei maaküsimust, ei nälgivaid rahvahulki.". Kuigi S ei kajastanud ajasündmusi, oli selle sünd siiski inspireeritud ajajärgust enesest. Julge loodus- ja armastuslüürika oli protest aja koleduse vastu. Siurulased tõlgendasid ajasündmusi kui anarhiat ja kaost, millest väljumiseks polnud mingit vöiumalust. See katastroofitaju kutsus esile intensiivse elamise ja nautimise vajaduse. S jätkas paljus NE uusromantilist suunda, osa S liikmeid olidki tuttavaks saanud NE kaudu. S peamine teene on luulekultuuri jätkuv tõus. Isiklikud vastuolud olid suisa loomulikud (Gailit ja Alle kirjutavad pamflette rühmitusekaaslaste aadressil, näiteks G "Sinises tualetis daam", milles pilatakse siurulikku armastusluulet ja solvatakse Tuglast, Underit ja Adfsonit lausa isiklikult), samuti oldi eriarvamusel kirjanduse edasise arengu suundade osas
tegevusel eneseteostuse jaoks145. Selle põhiõiguse laiale kaitsealale viitavad ka Riigikohtu seisikohad PS § 19 esimese lõike tõlgendamisel, näiteks on Riigikohus pidanud vaba eneseteostuse osaks lepinguvabadust 146, õigust sõidukit juhtida147, samuti õigust omada relva, vähemalt jahipidamise eesmärgil148. Lisaks nimetatule hõlmab vaba eneseteostus ka näiteks tänaval kõndimise, ilma kiivrita mootorrattasõidu, vabaabielu elamise, metsas ratsutamise, alasti päevitamise, alkoholi või uimastite tarvitamise, suitsetamise ning mahasülitamise avalikus kohas149. Seega tuleb eeltoodust järeldada, et tegu on printsiipi sätestava üldnormiga, millel iseseisev otsene kaitseala puudub. Tegemist on üldise vabadusõiguse subsidiaarse funktsiooniga ehk niiöelda koondpõhiõigusega, mis hõlmab kõiki neid juhte, mis spetsiaalsete põhiõiguste võrku pidama ei jää.150
Vanglad muutusid "kuritegevuse ülikoolideks", kus ebasoovitav käitumine süveneb. Oma klassikalises töös vaatab Erving Goffman vanglat koos teiste totaalsete institutsioonidega, et teha kindlaks nende mõju inimkäitumisele (Asylums. Essays on the Social Situation of Mental Patients and Other Inmates, 1961). Goffmani järgi on sellised institutsioonid peale vangla psühhiaatriahaiglad, kloostrid ja sõjaväe väljaõppekeskused. Erinevus vabas ühiskonnas ja totaalses institutsioonis elamise vahel seisneb järgmises: 1. Kaasaegses ühiskonnas on inimese elu korraldatud selliselt, et tegevused vahelduvad ööpäeva jooksul (töö, vaba aja veetmine, magamine) ning ühist eesmärki neil pole (elada, et elada). Totaalse institutsiooni keskne tunnus on piiride kadumine loetletud kolme sfääri vahel 2. Totaalses institutsioonis kulgevad erinevad tegvused ühes ja samas kohas, sama autoriteedi mõju all. 3
on Iirimaa kuulutanud, et avab oma tööturu täielikult uute liikmesriikide kodanikele 1. maist. Seni ei ole Iiri- 40 maalt ametlikke signaale võimalike piirangute kohta tulnud, isegi selliste kitsenduste kohta, mis puudutavad toi- metulekutoetusi. Ka tööluba ei ole eestlastel pärast 1. maid selles riigis vaja, piisab vaid elamise ja töötamise re- gistreerimisest. Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Küpros Nimetatud riigid on lubanud avada oma tööturu igal juhul riikidele, mis nende kodanikele piiranguid ei kehtes- ta. Kuna Eesti on lubanud pärast liidu laienemist kõikide Euroopa riikide töötajaid vabalt oma tööjõuturule, võib eeldada, et ka eestlased saavad vabalt nendesse maadesse tööle minna. Tööloanõue võib siiski säilida,
kullassepatöö) baltisaksa linnameistrite ainuõiguseks. Sepad võib jagada 3 rühma: külasepad, mõisasepad ja mittekohaliku päritoluga vabad sepad. 18. saj. oli vabu seppi rohkem Tallinna ümbruses ja Virumaa suurtes mõisates. Vabadel seppadel oli eriline osa uute tööriistade (puur jm.) levikul ja ehete valmistajatena (Lääne-Eestis valmistati ilmselt ka talurahvale ehteid). Viimastel sajanditel tegid talule tööd külasepad, saades külalt vastu maad, elamise, sepikoja ja loomade karjatamise õiguse. Külasepp oli tavaliselt vabadik (maata või vähese maaga talupoeg). Külasepa töövahekord algas jüripäeval. Külasepp töötas tavaliselt üksinda (töötooja ehk sepiline tõmbas lõõtsa, lõi haamriga peale, tõi ka raua, söed, vahel sööki kaasa). Töödest tuli teha: hobuserautamine, põllutööriistade parandamine, rauast töö- ja tarberiistade tegemine. Eestimaa
Vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel on sümbioos. Niisugune kooselu võib olla kahe vabalt elava organismi (nt sipelga ja lehetäi) vahel või elab üks organism teise organismi sees (nt mügarbakterid liblikõieliste taimede juures). Koloonialisus Paljud loomorganismid ei suuda üksi elada. Nad peavad elama hulgakesi koos, moodustades koloonia. Koloonialisus on ühte liiki isendite kooseluvorm. Üks hulgakesi koos elamise eelis on parem kaitse vaenlaste vastu, nt rohtlahaukuritel on alati keegi valves. Taimtoidulisus Taimtoidulisus on taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe. See on kasulik vaid loomale. Rohke taimestikuga aladel võivad taimtoidulised loomad moodustada hiigelsuuri karju. Kisklus Kisklus e röövlus on toitumissuhe, milles üks loom sööb teist looma ja tapab selle. Teistest loomadest toituvaid loomi nimetatakse röövloomadeks. Selleks, et toitu
kergemeelsust enda ümber, kes nuhtleb naist ja kelle eest lapsed hoiavad kõrvale. Ta ei mõista, mis on tõeline armastus. Indrek üritab talle seda öelda, aga Andres ei saa sellest aru. Andres elab suurte eesmärkide nimel. Kui Vargamäe Andres kannab romaanis pühendumise teemat, siis tema poja Indrekuga seoses areneb halastuse teema. Indreku ja Andrese vastandus läbib romaani kõiki viis köidet. Tammsaare naistegelased mõistavad sageli elamise lihtsat kunsti, mis meeste maailmas kusagile ära kaob, ja nad on võimelised ennastunustavalt armastama. Niisugune on eriti Tiina, kes pühendab enda jäägitult Indrekule. Tiina tahab alati head teistele ja mitte kübetki kurjust. Viies köide on suuresti kantud nostalgiast, tundmusest, et paremad ajad on Vargamäel möödas: uutel peremeestel pole vanade ettevõtlikkust, maastikud on tundmatuseni muutunud. Ometi on toimunud Vargamäel muutus: esimeses osas põhjustas
("Titaanid"). Alveri maailmapilt väljendub ilmekalt luuletuses " Maailma saatust alati". Püüd vaimse kõrguse poole . Dramaatline konflikt on 30ndtae aastatele väga iseloomulik. ("Must madonna"). Ta on leidlik puhaste riimide kasutaja. Tema looming ei paista kuuluvat naiskirjanikule,tema varaseamt luulet on nimetatud arukaks , mehelikuks, puuduvad naiselikud õrnused , intiimsused noorusluules.Luule on tema elu , elamise viis ja võimalus.1930-40 - teisenes keelekasutus , kujundlikkus ja veidi ka temaatika. Algul kasutab nö rahvusvahelist sõnakasutust , hiljem aga pööras tähelepanu eesti folkloorile ja kirjandustraditsioonidele. ("Suvi"). Luulesse tuli ka realismi ("Udus", "Umbtänav" , "Öölaul".) Eesti keele ja rahvaluule uudne kasutus ning realismi ja sümbolismi omapärane kooslus tulevad eriti edasi 40ndate algul.Aine on võetus eesti küla-ja maaelust
lesanded: s?stemaatiline enesehindamine Kuigi veehisairiirl nn sageli küllaltki kõikehõlmavad, tuleb saadud teave enamikul juhtudel seadmine jne). Selles raamatus on kasutatud füüsilisest maailmast pärinevaid metafoore siiski teise inimesega läbi arutada, et sealt enda jaoks oluline välja noppida. elamise psühholoogiliste põhimõtete uurimiseks. Raamat on kirjutatud lihtsas, zargoonivabas keeles. See on aidanud mul kujundliku keele abil paljude inimeste elu Kui teil on plaanis soovitada kliendil Internetist teavet otsida, on kasulik kaaluda paari mõjutada.
Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid. Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi (aretē) nagu õiglus (dikaiosynē), vaprus (andreia), vagadus (hosiotēs, eusebeia), mõistlikkus (sōphrosynē) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu (eudaimonia). Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine
ei maaküsimust, ei nälgivaid rahvahulki.". Kuigi S ei kajastanud ajasündmusi, oli selle sünd siiski inspireeritud ajajärgust enesest. Julge loodus ja armastuslüürika oli protest aja koleduse vastu. Siurulased tõlgendasid ajasündmusi kui anarhiat ja kaost, millest väljumiseks polnud mingit vöiumalust. See katastroofitaju kutsus esile intensiivse elamise ja nautimise vajaduse. S jätkas paljus NE uusromantilist suunda, osa S liikmeid olidki tuttavaks saanud NE kaudu. S peamine teene on luulekultuuri jätkuv tõus. Isiklikud vastuolud olid suisa loomulikud (Gailit ja Alle kirjutavad pamflette rühmitusekaaslaste aadressil, näiteks G "Sinises tualetis daam", milles pilatakse siurulikku armastusluulet ja
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
koostöö(kokkukuulumise)võimet. Tal on raskusi rühmas toimimisel. Ta kamandab teisi, määrab reeglid, tal on raske taluda kaotusi ja õppida empaatiat. Ta vajab kogu aeg enesele tähelepanu ja otsib seda 155 kõigi käitumisviisidega, näiteks kiusates või ähvardades. Peres elatakse lapse jaoks. Tema määrab elamise rütmi ja tavad. Täiskasvanu on kaotanud mõjutamisvõimu ja vanemlikkuse juurde kuuluva vastutuse. Eelpoolmainitud kahe piirjuhtumi vahel leidub kuldne kesktee. Täiskasvanu asetab piirid, mida laps vajab. Näiteks turvalisus, päevarütmist kinnipidamine ja pere kõiki liikmeid rahuldav eluviis viitavad sellistele piiridele. Täiskasvanul on vanemlik vastutus teatud piirides
midagi muud, ei Asutavat Kogu, ei Eesti osariiki, ei ilmasõda, ei sotsiaalset kriisi, ei maaküsimust, ei nälgivaid rahvahulki.". Kuigi Siuru ei kajastanud ajasündmusi, oli selle sünd siiski inspireeritud ajajärgust enesest. Julge loodus- ja armastuslüürika oli protest aja koleduse vastu. Siurulased tõlgendasid ajasündmusi kui anarhiat ja kaost, millest väljumiseks polnud mingit võimalust. See katastroofitaju kutsus esile intensiivse elamise ja nautimise vajaduse. Siuru jätkas paljus N-E uusromantilist suunda, osa Siuru liikmeid olidki tuttavaks saanud N-E kaudu. Siuru peamine teene on luulekultuuri jätkuv tõus. Isiklikud vastuolud olid suisa loomulikud (Gailit ja Alle kirjutavad pamflette rühmitusekaaslaste aadressil, näiteks Gailiti "Sinises tualetis daam", milles pilatakse siurulikku armastusluulet ja solvatakse Tuglast, Underit ja Adfsonit lausa isiklikult), samuti oldi eriarvamusel kirjanduse edasise arengu suundade osas
rannarahva elu. Aadu Hindil oli kaheksa last. Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teoseid: "Pidalitõbi" "Oma saar" Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982) Lenini orden Debora Vaara-kirjutas luuletuse"Saaremaa valss" Henno Käo-kirjutas põhiliselt laste raamatuid.Illustreeris oma lasteraamatuid ise. 5. August Kitzbergi draamalooming August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule. Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud.
sind , kui sõnad ei suuda väljendada , kui palju ma sind armastan ? 2697. Kunagi sa ütlesid mulle , et sa oled minuga igavesti koos , ma antsin sulle enda südame ! . sa lahkusid lausumatta ning lahkusid mu südamega ! . 2698. Me kõik kardame kaotada kedagi, kes meile kallis. Ometigi kaotame me ta just siis, kui me teda kõige rohkem vajame 2699. Tihti üritame peita pisarad naeratuse taha, taipamata et meie silmad reedavad meid. 2700. Elamise kunst on just kui matemaatika, kõik on suutelised selle ära õppima, lihtsalt mõnel tuleb see kergelt, teisel aga läbi pisarate. 2701. Ela iga hetke just nii nagu oled väärt sina seda elama, sest eilne on möödas, praegune kaob niikuinii ja homne võib mitte tulla. 2702. Smile me , and my day is saved ! 2703. Kui tahaksin sind tappa, peaksin tapma ka iseenda sest sina oled minu südames 2704. Ilmastiku ilu ei olene mitte selle soojusest, vaid inimese tujust. 2705
elamu puhul. Korterina võib käsitleda piiritletud ruumi või ruume elamiseks mõeldud majas, mis moodustavad piiritletud terviku ja mis võimaldavad seega iseseisvat kasutust. VÕS § 272 lg 1 tulenev eluruumi mõiste määratlus ei ole ammenda, seega eluruumina võime käsitleda alati kohta, mis on mõeldud alaliseks elamiseks, arvestades keskmist elukvaliteedi standardit. Samas ei tohi eluruumi mõiste määratlemisel rõhku panna alalise elamise mõistee, sest eluruumina võib käsitleda ka näiteks suvilat, kus on võimalik elada üksnes teatud aastaaegadel. Äriruumiks VÕS § 272 kohaselt on aga majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. Tuleb tunnistada, et tegemist on äärmiselt laia määratlusega, kui arvestada, et ka eluruum võib olla majandus- ja kutsetegevuseks kasutatav koht. Seega peaksid isikud enne lepingu sõlmimist kindlaks tegema, kas kasutusse antavaks ruumiks on elu -või äriruum.
kasutada ja realiseerida ei saa olla lõputu, et omandile on omased teatud kohustused, mis tulenevad ühiskonna vajaduste arvestamisest, samuti kaasinimeste õigustatud huvide austamisest.Kui omanik kasutaks ja käsutaks temale kuuluvat asja oma suva järgi, oleks tagajärjeks kõigi võitlus kõigi vastu. Et seda ei juhtuks, peab ka eraõigus püüdlema teatud omandipiiranute poole. Seadus peab sisaldama sätteid, mis võimaldavad paljude omanike rahuliku üksteise kõrval elamise. Eriline majanduslik ja sotsiaalpoliitiline tähendus on maaomandil, mis on seetõttu ka läänelikes põhiseadustes allutatud ulatuslkele avalik-õiguslikele piirangutele. Need piirangud muudavad asjaõiguse selliseks eraõiguse valdkonnaks, mis asub avalikule õigusele kõige lähemal.Omandi üheks iseärasuseks on selle jaotatavus: üks ja sama asi võib olla korraga mitme õigussuhte esemeks. Sellest tuleneb vajadus
võimaldada viimase sunnidiskursust õõnestada. See koordinaadistik annab ka inimesele aimu, mis meid sellisteks on teinud, nagu me oleme. Seda genealoogiat saab rakendada kolmes valdkonnas, mis on tihedalt seotud teadmise, võimu ja subjekti mõistusega. Mis on inimene? Foucault ´jaoks on mõtlemine vabadus määrata töö ja tegutsemine omavahel tihedas eetilises mõttes.Vabadus liikumisedkannatavad probleemi all, et ei suudeta leida mingit printsiipi uue eetika arendamisele. elamise kunst, võimalus tagada endale autonoomia ja sõltumatus, saada iseenda peremeheks. Sellist liiki eetika põhieesmärk oli esteetilist laadi puhtalt isikliku valiku, mitte uldise käitumise tabamise küsimus.Eetika võib olla väga elujõuliseks eksistentsistruktuuriks iseeneses st sidumata ennast religiossete, legaalsete, sotsiaalsete või universaalsete süsteemidega. Foucault deklareerib, et tõest mina ei ole ja teeb ettepaneku pöörduda enesevaatluse juurest enese kujundamise juurde
toimub kõige aktiivsem nii üksikisikute kui ka kogu ühiskonna arengu mõjutamine soovitud suunas, kusjuures riik on spetsiifiline organisatsioon eriti just selleks mõjutamistegevuseks. Superstruktuur jaguneb seega kaheks tasandiks - tsiviilühiskonnaks ja riigi süsteemiks ehk riigi mehhanismiks. Tsiviilühiskond ühiskonna superstruktuuri tasandina on üksikisiku (indiviidi) interaktsiooni tasand ühiskonna sotsiaalses ja poliitilises süsteemis. See on tema nn igapäevase elamise ehk olmetasand, eksistentsi igapäevatasand. Seega - üksikisik ja perekond sotsiaalse ja poliitilise kommunikatsiooni ning sotsiaalse eneseteostuse tasandil. Sellel tasandil realiseerub suurim osa inimese kolmest tegevuse põhiliigist - tööst, õppimisest ja mängust. Antud tasand hõlmab selliseid sotsiaalpoliitilisi institutsioone nagu massimeedia, poliitilised parteid (erakonnad), huvigrupid, haridussüsteem,
jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: 136 Õppimise aeg Kodu ja pere loomise aeg Erakuna elamise aeg Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Hinduistliku ühiskonna eripära Kastid (sanskriti keeles: varna) - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Varna = värv (märk otsa ees). Casta = seisus (portugali k). Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega.
kõrvaldaks. Nõnda tuli välja, et Ameerikas nii nagu Soodomaski käis süüdlane õigena ringi ja tunnistaja istus vanglas, ning kõik see sündis liberalismi nimel! Kogu ilmalik kohtumõistmine kaitseb kurjategijat ning jätab selle tegelikud ja võimalikud ohvrid saatuse hooleks. Samal ajal kui paljud piirid on maha kistud ja paljud keelud kaotatud, on juurde tulnud selliseid keelde ja piiranguid, mis muudavad traditsioonilise elukorralduse järgi elamise raskeks, kui mitte võimatuks. Hüljanud inimkonnale antud põhireeglid, püstitame uued reeglid, lähtudes ebanormaalsusest, s.t üritades anda kaitset hälvete eest. See, mis on omal kohal hälvete puhul, ei sobi reguleerima normaalseid inimsuhteid. Kui ühiskonnas on kadunud piirid lubatu ja keelatu, normaalse ja ebanormaalse, hea ja halva vahel, on pinnas meie jalge all kui raba, kuhu võid kaduda enne, kui oled jõudnud elama hakatagi. Mis võiks olla sellest veel ohtlikum
Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: Õppimise aeg Kodu ja pere loomise aeg Erakuna elamise aeg Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Budism . Tekkis PõhjaIndias 6. või 5. saj. eKr . Buddha "valgustatu" . Buddha meetod sasanameditatsioon ja vaimsed harjutused . Buddha pidas ennast arstiks, kes diagnoosib haiguse ja näitab kätte ravi, millest inimesed peavad iseseisvalt kinni pidama . Neli õilsat tõde: 1) kogu eksistents (dukkha) on ebarahuldav ja seotud
Pole kohustust ega võimu. · Loomadest eristab inimest tahtevabadus ja enesetäiustumisvõime (suudab oma omadusi arendada, "edasiareng" kandub järglastele üle). Metsik inimene on arengu mõttes "puhas potentsiaalsus", vaba ja võrdne loom. · Tugevam kaasaegsest inimesest, kui viimane on abivahenditeta. · Metsik inimene elab omaette metsas, käib ringi ihualasti, sööb ja joob seda, mis talle ette tuleb. Ainsad elamise vahendid on ta käed ja jalad (ehk keha), mistõttu need on tal arenenud väga tugevateks. · Et tal polnud kirvest, suutis ta murda oksi paljaste kätega, et tal polnud hobust, suutis ta kiiresti joosta. · Võitluses metsiku inimesega on kaasaegne inimene väga abitu ja saamatu. Lisaks füüsilise tugevuse kaotamisele on inimkond tsivilisatsiooni arenguga kaotanud ka moraalseid jooni.
Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema isesisvuse. Totalitaarriik- kogu võim on koondunud ühe isiku või partei kätte ning kogu riigi tegevus on allutataud sellele võimule ning reguleeritud selle võimu poolt. 9. Mis on sotsiaalriigi printsiip? Majandusliku mõjuga konstitutsiooniprintsiipide all mõitsetakse ühe printsiibina sotsiaalriigi printsiipi. Riik peab tagama kõigile elanikele inimväärse elamise. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib heaoluriigini. 10. Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Liberaalset ja sotsiaalriiki eristatakse riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas. Liberaalses seisavad esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poltilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik
keskkonna nõudmistele. Ideaalis viib kohanemisprotsess keskkonna ja indiviidi harmooniani ja siis võime rääkida selle lõppemisest; b) sotsiokultuuriline kohanemine kuulub uue keskkonnaga seotud väliste käitumistulemuste hulka. Näiteks võime lahendada igapäevaseid sotsiokultuurilisi probleeme (perekonnas, kodus, tööl ja koolis). Seda kohanemistüüpi mõjutavad uues kultuuris elamise aeg, teadmised kultuurist, suhtlemine ja samastumine kohalike inimestega, kultuuridistants, keele valdamine ning akulturatsiooni strateegiad. Vaatamata psüühilise kohanemise ja sotsiokultuurilise kohanemise vahel, on nad mõneti omavahel seotud. Hea psüühiline kohanemine võib olla prognoositav migradi isiksuseomaduste, elumuutuste ja sotsiaalse toetuse põhjal, hea sotsiokultuuriline kohanemine kultuuri tundmise, kontaktide taseme ja gruppidevaheliste hoiakute põhjal.
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
