õiguslikult siduvad Selgesõnaline hierarhia rahvusvahelise õiguse allikate vahel puudub, kuid paratamatult on järjekord: Lepingud, Tavaõigus, Õiguse üldprintsiibid Kodifitseerimine = õigusaktide või normide süstematiseerimine või tervikuks seaduskoguks muutmine Rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse suhe Teoreetilised käsitlused: 1) monism = väidab, et rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad ühe komplektse õigussüsteemi 2) dualism = tähelepanu riigle -> rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad kaks täiesti eraldiseisvt õigussüsteemi Rahvusvahelises õiguses kehtib printsiib, mille kohaselt riik ei saa viidata oma siseriikliku õiguse sättele või lüngale, et õigustada oma rahvuvaheliste kohustuste mittetäitmist. Riigid peavad täitma endale võetuid rahvusvahelisi kohustusti ja seda heas usus. Riikide siseriiklik õigus tuleb viia vastavusse neid siduva rahvusvahelise õigusega.
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
-Pähe tuupimine ei ole õppimine, mõistma peab sius. -Emile oli ta kasu laps. Eelnevalt andis 5 last lastekodusse, kuna polnud sel hetkel raha, et neid kasvatada. -kehva ja vaimu tuleks harmooniliselt arendada -lapsele ei tohi anda liiga varakult täiskasvanuliku teadmisi, ta peab selleks ennem ise valmis olema. Arengustaadiumid inimest arendavad raskused, mis tuleb ületada 1.imikustaadium sünd-2 ea -laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat-> dualism -kogeb maailma vahetult meelte abil 2.varane lapsepõlv -2-12 ea -õpib kõnelema kõndima -saab ise hakkama -hakkab mõistma põhjuseid 3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka -mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema)
uuenemise kestel tuli eristada, mis on autentne ja traditsiooniga kooskõlas. Kõige parem näide on gnostitsism. Õpetus, mis levis võimsalt, ent jäi kristliku kiriku pealiinist kõrvale. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et maailm on loodud vähema jumaliku olendi(te) poolt ning inimese hing pärineb vaimumaailmast ja on vangistatud mateeriasse (püüdleb lunastuse poole). Liigutakse tõelise jumala poole, tee temani avaldub meie gnoosises, kaemuses, mida levitavad valgustatud õpetajad. Dualism keha ja vaimu vahel, suhtumine mateeriasse on väga negatiivne. See süsteem integreeriti kristlikusse õpetusse – Kristus kui suur gnoosise õpetaja. Tekkis küsimus vahekorrast Jeesuse ja Jumala isa vahel ning Jeesuse füüsilise reaalsuse vahel – kas miski, mis on jumalik ja puhas saab üldse olla materiaalne? Kahtluse all Jeesuse viibimine inimesena maa peal. Sellest omakorda sattusid kahtluse alla armulauaelemendid jms
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
- On vaja uurida tekste, millele autor vastas ning konventsioone, mille raames ta kirjutas RIIK 1) Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne (eelmoodne) riik - Isikulisus. Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus. - Killustumus. Riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. - Konglomeraatriigid. Riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. - Dualism. Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt. Keisri universaalvõim de facto illusoorne, paavsti võim reaalsem. Interdikti e kirikuvande võimalus. Reformatsioon. Paavsti kuulutamine antikristuseks protestandite poolt. Universaalsete autoriteetide lõpp. Universalism partikularism. Uusaegne riik suveräänsus
· Suguvõsa uurimine · Indiviidi kromosoomistiku uurimine (Downi tõbi) · Kaksikute meetod: ühemunakaksikud kahemunakaksikud · Adoptatiivlaste võrdlemine vanematega Psühholoogiateaduse eesmärk: on peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailide uurimine. W. Perry teooria ``Teadmised ja arvamused`` Intellektuaalne areng toimub järgmiselt: · Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid,
segarahvastikuga aladel. Euroopa tunnustas koloniseeritud äärealade õiguslik süsteem inimeste rahvuslikust kuuluvusest tulenevaid erinevusi ning õiguslike struktuuride loomisel oli lähtutud sellest, et segarahvastiku probleemidega toime tulla.(kui näiteks ühtses kohtusüsteemis kehtisidki tunnistamise andmisel ühtsed reeglid, siis võis sellegipoolest teatud inimesi teatud juhtudel nende rahvuse tõttu tunnistajatena välistada. Ent samas võis kohtumõistmises valitseda laiaulatuslik dualism, mille puhul iga rahva tarvis oli olemas oma eriline ja paralleelne kohtusüsteem ning õiguskoodeks. (Toledo linn, seal kehtis kolm erinevat õigusmõistmissüsteemi linnas elavate kristlaste kolme peamise etnilise grupi jaoks, mozaraablastele, kastiillastele ja frankidele. Kastiilia kuninga Alfonso I õigusürikud) Iirimaa näide * kõige äärmuslikum näide õiguslikust diskrimineerimisest Euroopa koloniseeritud perifeerias võib leida Iirimaalt
Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. · Isikulisus: riik põhineb feodaalsetel suhetel, individuaalsetel sidemetel. Kehtib hierarhia. · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad vasallid. Koguvad makse, korraldavad kohtumõistmist. · Konglomeraatriigid: õiguslikult ja poliitiliselt on riigi osad erinevate süsteemidega. · Dualism: kehtib vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim on jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Keskaegne riik oli hierarhiline, universalistlik, kehtis paavstivõim. Varauusajal tugevnes keskvõim, riikluse olemasolu hakkas defineerima "suveräänsus". 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles: polis on poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm
Valemeid jaotatakse definitsioonvalemiteks, tuletatud valemiteks ja seadusi kirjeldavateks valemiteks. Valgus kiirgub ja neeldub aatomites toimuvate elektronide energiate muutuste tõttu. Valguse kiirgumisel liigub elektron tuumale lähemale (aatomi energia väheneb), neeldumisel aga tuumast eemale (aatomi energia suureneb). Erinevate ainete aatomid saavad neelata ja kiirata neile iseloomuliku värvusega valguslaineid. Sellest on tingitud ka kehade värvus. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Valguse murdumise seadus: Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Seda siinuste suhet nimetatakse murdumisnäitajaks.
p- ja d-orbitaalid omavad sõlmpindasid, mis läbivad tuuma. Sellepärast p- ja d-elektronid ei satu kunagi tuumade lähedale. See piirang vähendab elektronide käsutuses olevat vaba ruumi, elektronid tõukuvad omavahel tugevamini ja vastavad energiad tõusevad s-orbitaalide energiast kõrgemale. Teine p- ja d-elektronide energia tõusu põhjus s-orbitaalide suhtes on, et tuuma laeng on s-elektronide poolt rohkem ekraneeritud. Milles seisneb aine-osake dualism? Näited: see põhineb de Broglie hüpoteesil, mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi, lambda= h:mv. Täiskiirusel (27 km/h) jooksva elevandi (mass 1t) lainepikkus aga 1.1*10-37 m 27. Molekulaarorbitaalide ja valents sidemete mudeleid kasut aatomivaheliste sidemete kirjeldamiseks. Üks ei vasta kvantfüüsika sidemetele, on aegunud. 28. Keemilise r-ni kiiruskontsnt avaldub: Z on kujutegur, v on keskmine kiirus, lambda
Zand - kommentaarid Muutused ühiskonnas, mis kaasnesid Zoroatrismi tekkega: Tsükliline maailmavaade muutus lineaarseks maailmal on lagus ja lõpp Polüteistlikust maailmavaatest monoteistlikuks Zoroatrismi tunnused: Monoteism - on üks jumal, looja, tark isand Ahura Mazda ta on olemuselt vaimne ning nõuab vaimset austust ja palveid püha tule ees, Ahurat end ei ole loodud, tema lõik kõik, kaasaarvatud teised jumalad; kõige hea kehastus Dualism - Asha kord, headus, hea mõte, head vaimud = Ahura Mazda VS Drug halb, kuri, kurjad vaimud, halb mõte = Ahriman (aka. Angra Mainju) Ahriman on Ahura vastand ning ta esindab pimedust, kurjust, kannatusi, surma jne Daeva head vaimud Yazata kurjad vaimud Maailm on olemuselt hea, kuid on hetkel tikutud kurjuse rünnakutest Viimne lahing ehk Frashokers: - Kolme tuhande aasta vältel pärast maailma loomist pidasid loov energia ja hävitav jõud lahingut
2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Iseloomulik on ka dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim on jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Keisri võim illusoorne, paavsti võim reaalsem. Uusaegne riik : Iseloomulik suveräänsus ehk olemas kõrgem võim mingi territooriumi üle. Prantsusmaa: võim kuulub rahvale, valitsejatele on see ainult laenatud. Inglismaal: parlament kehtestab rahva suverräänsust. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
Wilhelm Schwartz arhailine rahvapärimus kui hilisema polüteismi lähtekoht 39. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt? Demonoloogia · Uskumuste kompleks · Seda analüüsiv ja mõtestav õpetus · Vaimolendite erinevus inimesest · Seos maise maailmaga · Demonoloogia kultuuriline kontekst Ristiusu demonoloogia: folkloristlik vaade · Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala · Monoteism ja eetiline dualism · Võim ja diskursiivne ekspansioon · Konflikt ja dialoogilisus · Zanriline hübriidsus: kirjalikud ja suulised zanrid: koodeks traktaat muistend eksempel, jne. 40. Kirjelda (nt F. Oinase artikli põhjal), kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir. Tegu oli äärmiselt verejanulise valitsejaga, kelle käe läbi hukkus umb 100 000 inimest.
religioossed on olemas selle pärast, et nad on loomulikud (keegi ikka nad välja ütleb); meil on teadmisi, mis tulevad igapäevasest elust: saame olla ühes kohas korraga; kõik kivid ei räägi jne; intuitsioonivastased teadmised; püha kivi võib meid kuulda, kui me oleme selle juures, aga kui kivi on 100 km kaugusel, siis ta meid ei kuule(see on liiga intuitsioonivastane) Hing 21 Rootslane Ernst Arbman ja hingedualism - dualism või dualistlik pluralism: 1)irdhing see, mis ära käib (und näeme tänu sellele, et hing käib kuskil ära) 2)kehahing (hingesushing, minahing jne) Usundilised jutustused · Müüt lugu algaegadest, kui maailm polnud veel selline nagu praegu. Enamasti räägivad kuldsest/ heast ajast (paradiisist väljaajamine) Antropoloogilised seletavad ära inimese tekkimise.Teoloogilised seletavad ära jumalate tekkimise. Trickster mütoloogiline
nende nimel töötama. Marcus leiab, et inimene on maapeal mitte tootmiseks e töö tegemiseks, vaid nautimiseks. Inimene soovib järgida oma ihasid ja tunge. Tööd peaks elus vältima. Käsitleb ka teadust. Leiab, et teadus pole kunagi neutraalne, ta on konservatiivne või kritiseeriv. Marcuse hinnangul on inimesel vaja kriitilist teadvust, mis näeks olemasolevad tõsiasjad läbi. 21. PILET PÕHILISED KÕRGEMA REAALSUSE TEOORIAD (IDEALISM, DEISM, DUALISM, MATERIALISM, MÜSTITSISM) H. BERGSONI FILOSOOFIA JA SELLE MÕJU 20. SAJANDIL Kõrgema reaalsuse küsimus: 'mis on tõeliselt tõeline?' See on küsimus, mis on üles kerkinud kõikide kultuuride, kõikide ajastute mõtlevates peades. Tüüpiline vastus on olnud see, et viimne tõelisus on tundmatu ja kättesaamatu. Idealism rõhutab mõistuse rolli. Argument: 'Maailm on minu maailm.' Idealistid väidavad, et ainult tuntud reaalsus peaks filosoofi huvitama
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus õiguses on subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. 3. Õiguse autonoomsus Õhtumaast usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist, jumaliku ja inimliku päritoluga õigust.Peaaegu kõikjal on kaks teineteisele vastanduvad instantsi, kelle ülesanne seisneb inimliku elu korraldamises, kuid erineval moel. Kristlik kirik- keegi pole ühekorraga ,,kuningas ja preester".keisri ja jumala vahel on suur erinevus, kuid mõlemad olid olemas ja mõlemal olid oma nõudmised. Õigus eksisteerib iseseisvana religiooni kõrval, üldjuhul
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Erinevalt uusaegsest riigist kehtisid keskaegses riigis · Isikulisus: riik põhines individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi- ) suhted. Hierarhilisus. · Killustumus: riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostasid piirkonnas vasallid. · Konglomeraatriigid: riigid koosnesid eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. · Dualism: kehtis vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim oli jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik = valitseja. Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott = riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crimes against the Queen") 2
Eraldatus Idast ja Läänest. Idast: keel ja kombed. Läänest: usk ja poliitiline või halduspiir. Hiline koolivõrk: luterlik Eesti – Forseliuse koolivõrk 1680. aastatel; 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Setomaa – esimesed rahvakoolid 1890. aastatel. Hiline „rahvuslik ärkamisaeg“ Setomaal toimus alles 1990. aastatel. Setomaa rahvausundi eripärad: Kauasemast püsimisisest tulenev: suurem detailsus, elavus, vahetus Olemuslik: õiguspõhine religioossus, pühakulood, dualism ja kontrastid: hea ja kurja vastasseis, varjatud põhjused, ettemääratus, tegu toob kaasa tagajärje, jumaliku/kõrgema üleloomuliku sekkumine maisesse ellu. Üleloomulik sekkumine inimese ellu, vastus palvetamisele. Eestlased üldjuhul ei palveta, vanemad seto inimesed aga küll. Allikmaterjalid rahvausundite Rahvaluulekogud – kõige suurem hulk. Kogud on süstematiseeritud. H – Jakob Hurda kogu: 1860-1906, kõige vanem, u 115 000 lk. Käivitas üle-Eestilise
Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat. mälu – varasemate kujutluste reprodutseerimine
VI loeng 12.03.12 Pärsia jätk Avesta (Indias veedad) (Veeda teadmine veedade keeles.) Avesta vanabaktria keeles Kyrose ajal 6 eKr oli vanabaktria keel juba Pärsias surnud keel. Avesta Jasna ja Gatha (avastati Indias Pompeji lähedalt) Zarahustra järgi sünd ümbritsetud imelugudest ... ravib terveks kuninga lemmikhobuse, saab kuninga soosingu. 67-aastaselt zarahustra mõrvati. Raskekaalulist hobust sõjavankrite eest Kergekaaluline hobune kasutati ratsahobusena *Range dualism Ahura Mazda ja Angra Manyu vahel. Ahura mazda kaitsja , troon on taevas, keha on puhas tuli (puhta vaimu väljund) Püha Vaim - tulnud Pärsia religioonist (Spenta mainyu muistses keeles) Püha 7 koos ahura mazda ga Fravas pühad inglid Ahura Mazda kõike teadev, kõikjal viibiv, pole kõikvõimas, sest tema vastu töötab Angra Manyu- Angra Manyu vastaseis, kahju, mõnitamine Ahura Mazda lõi elu
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
8küsimust ja 2 kaasust. Perfektne töö C. Ladina keelsed terminid. A-võrdlus välisriigi õigusega. Kohustuslik kirjastud: tsiviilseadustiku üldosa seadus Tsiviilseadustiku üldosa kommenteeritud väljaanne. Riigikohus.ee riigikohtulahendid I LOENG: Tsiviilõiguse iseloomustus Koht õigussüsteemis Ühinguõiguses tegeletakse juriidiliste isikute asutamise tegevuse ja lõpetamisega. Äriseadustega tegeletakse. Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. ...
omakasule, riik toetub nii omakasule kui ka loomulikule sotsiaalsusele Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne (eelmoodne) riik Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus Killustumus: riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon 14 Aristoteles (4. saj. eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Aristotelese retseptsioon keskajal
- Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erinevad viisid ühe ja sama asja kirjeldamiseks Neuropsühholoogia kujunemine 19. saj Ajuvigastusi oli palju ja saadi aru neuronitest. Kui neuroneid oli puudu, auk oli sees, siis saadi aru, et see mõjutab kuidagi.
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...
tehingu kehtivusest. Vastus:Asjaõiguslik tehing ei sõltu sellest, kas võlaõiguslik tehing on kehtiv või mitte. 32. . Mis on kasutamine? Sihtotstarbeline kasutamine. Näit. sõidan oma rattaga. 33. .Mis on tähtis valduse ülemineku puhul? (2) Valduse üleminek + kokkulepe. 34. . Millega tegeleb unitarism? Leiab, et tsiviilõigus ning ühinguõigus on üks ja sama. 35. Millega tegelb dualism? Leiab, et tsiviilõigus ning ühinguõigus on kaks erinevat asja. 36. . Mis on juriidiline kohustus? Õiguslik kohustus, tegevus, mida peab täitma õigustatud isiku huvides 37. . Mis on tsiviilõiguse üldosa? Normid, mis kehtivad kõikides tsiviilosa harudes. 38. Mis juhtuks kui tsiviilõiguse üldosa poleks? Peaks igas seaduses defineerima, mis on allikad ja sisu. Mõistlikum on see teha ühes. 39. .Mis on retseptsioon?
Ateena AKADEEMIA, esimese läänemaise kõrgkooli rajaja. Platon on kogu läänemaise metafüüsika alusepanija, tegeledes pea kõige ka tänini kehtivate filosoofia valdkondadega. Tema teosed kannavad nime DIALOOGID, peategelaseks Sokrates. Platon oli rahulolematu valitseva ühiskondliku dekatentsuse ja asjade paratamatut suhtelisust aktsepteeriva maailmavaatega. Ta asus OBJEKTIIVSE TÕE otsingutele. Tuleb leida üks tõeliselt olev. Platoni vaade jagab maailma kaheks - DUALISM, kus on tõeline ja mittetõeline näivus, mida meie just siin ilmas tajume empiirilisena (kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja nägemine). Meeltega tajutavat maailma ei saa usaldada. Vt lisaks Platoni “koopamüüt”. Selleks, et tõele lähemale jõuda tuleb aru saada asjade IDEEST (ideaalsetest vormidest). Ideaalset riiki peaksid valitsema näiteks filosoofid, kes tegelevad ja tunnetavad asjade tõelisi ideid. ESSENTSIALISM. Platon esindas ka kohati rassipuhastuse ideed
Käis jahil, aga onupoega kaasa ei võtnud, kuna väljas oli palju lohesid. Mõeldud sellist müütilist aega, kus seda meie maailma veel olemas pole. Ükskord kui M oli ära mõtles op et läheb metsa ja laseb lindusid. Jõudis jõe äärde, keegi võttis ta kinni (lohed ilmselt). M tuli õhtul koju, op kodus polnud, läks otsima metsa aaga ei leidnud. Lohed pole kiskjad, ürgvee (kaose), substantsi sümbol. Üks lohe must, teine valge. Lohedes on sees juba taevas ja maa, hea ja kuri, algne dualism. Kosmoloogiline polariteet. Jõe ääres palju lohede jälgi. Kui M jõudis kose äärde nägi haigrut, silmitses teda. Haigru vaatas pingsalt jõge. "Mida sa seal näed?", küsis M. Haigru ütleb, et luurab maimusid. M ei usu seda. Kui too ütleb, mida ta näeb siis annab M talle mingi kaelaketi. Haigru on nõus. Seletusmuistend, müteem kus esitatakse lihtsalt mingi looduslik fakt, mida kõik teavad, mingisuguse kosmoloogilise markerina, tähisena, et eelajaloolisel ajal midagi
Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigu...
· Kyros II Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest. Tal on vaenlane, kuri vaim, kes võitleb vale eest. Kõik inimesed peavad nende kahe vahel valima. Õige valijad saavad pärast surma paradiisi, vale valijad lähvad aga põrgusse. Eshatoloogia hea võidab alati. Dualism kaks vastastikku leeri, seal siis hea ning kuri. Kunagi pidi saabuma rahuriik, kuhu saavad vaid head, õige valijad. Pühad tekstid Avestad aja jooksul kujunenud tekstide kogu. ! Pärslaste järel järgmine suur impeerium Makedoonia kuninga Aleksander Suure impeerium. Foiniikia ja Iisrael *Vahemere idaranniku maad Kaanimaa e Purpurimaa. Tänapäeva Liibanon. Foiniikia linnriigid: · Ühtset riiki ei teki.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kui...
kord kui lihtseaduste vastuvõtmiseks ja välislepingute ratifitseerimiseks, täiesti ebanormaalne oleks, kui PS saaks välislepinguga muuta, mööda hiilides PS-e muutmise korrast. § 8 Euroopa Liidu õigus EL õiguse olemusest tuleneb, et selle õiguse toimevaldkonnas kuulub kohaldamise prioriteet Euroopa Õigusele, selles valdkonnas ei tohi liikmesriik regulatsiooni vastuolu korral Euroopa õiguse kohaldamata jätmist põhjendada isegi mitte oma PS- ga. Kui siin tohiks kasutada kategooriaid dualism ja monism, siis oleks siseriikliku õiguse ja Euroopa õiguse omavahelise vahekorra puhul tegemist absoluutse lõpuleviidud monismiga. Euroopa õigus jaguneb esmaseks õiguseks, mida kujutavad lepingud ja teiseseks, mida mõjutavad lepingute raames antud Euroopa institutsioonide ühepoolsed aktid nt direktiivid ja määrused. Nii esmane kui ka teisene õigus on kohustuslik täitmiseks. Direktiivide puhul on aga mõned erisused. Nimelt peab liikmesriik direktiivi
6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus privaatsfääris, ent seda tugevam. Vahetusühiskond ehk kaubanduslikud suhted toetuvad omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on sõpruse üks vorme. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus ja hierarhilisus Killustumus Konglomeraatriigid Dualism 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Aquino Thomas: Poliitlilise elu põhivorm (communitas perfecta), mõistab kohut ja karistab kurjategijaid, kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogu inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve ededamiseks. Humanistid: Riigi säilimine on vajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid
Et = I × ja 54 ruuminurga definitsiooni kohaselt /A = 1/r2, saame tulemuseks, et pinna valgustustihedus on võrdne jagatisega I/r2: I I E= = = A A r2 77. LAINELIS- KORPUSKULAARNE DUALISM 17. sajandi lõpust on arenenud kaks valguse teooriat: 1) laineteooria valgus on elektromagnetiline laine (pooldas Huygens) *interferents *difraktsioon *dispersioon *murdumine *peegeldumine 2) korpuskulaarteooria valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt (pooldas Newton) *fotoefekt (nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone)
Õigusliku traditsiooni jätkumine oli niivõrd tugev, et on kohatu rääkida rooma õiguse retseptsioonist Bütsantsis. Küll saab hiljem kõnelda Bütsantsist lähtunud Rooma õiguse retseptsioonist. Lääne-Euroopa (eriti Saksa) õigussajalooteadus ei pea Bütsantsist lähtunud retseptsiooni Rooma õiguse retseptsiooni osaks ning eelistab rääkida Kreeka-Rooma õigusest. RIIKLIK-TERRITORIAALNE ARENG 1. Ida-Rooma periood 284 - 565 1.1. Riigi dualism - 284-395 Rooma impeeriumi murdekoha piiritles keiser Diocletianus tetrarhia loomisega. Alates riigireformist alates valitseti idaprovintse (Kreeka, Balkani kesk- ja idaosa, Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus) põhimõtteliselt eraldi. Maailmariigi lõplik jagunemine toimus 395.a., mil suri keiser Theodosius I Suur (379-395). Theodosius oli viimane keiser, kes suutis kogu riigi pärast usurpaator Eugeniuse purustamist
Tõene teadmine pidi kuuluma sellesse süsteemi. Filosoofiast pidi saama matemaatiliste loodusteaduste teooria (tänap. teadusfilosoofia). Pöörde tulemusena tunnetus ei pidanud end enam objektide järgi sättima, vaid [8] meetod määrab tunnetusobjektid. Inimkultuuri fenomenid, sh õiguse ja moraali küsimused järelikult kas allutatakse loodusteaduslikule käsitlusele või välistatakse üldse filosoofilisest käsitlusest. Järeldus: vaimu ja mateeria dualism: kaks erinevat, ent vastasmõjus olevat substantsi. Ent kuhu jääb D. maailmas Jumal? Descartes arutles, et täiuslik olemine ei loo inimest sel viisil, et tema meeled ja mõistus teda süstemaatiliselt petaksid. Järelikult peab siiski eksisteerima iseenesest kui mõtlevast subjektist väljapoole jääv universum, mis ei ole inimese tunnetuslikele võimetele läbipaistmatu. Tegelikult läks Descartes kaugemale ja väitis, et iga idee, mis on selgelt (viivitamatult) ja
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
püha, pole kuidagi seotud Roomaga ega ole enam ka impeerium”. Pärast 1648. aastat peeti keisrist rääkides silmas eelkõige Austria valitsejat. Alates 1663. aastast alaliselt Regensburgis resideerunud riigipäeval oli üksnes konsultatiivvõim. Vürstid saatsid istungitele esindajad, kes iga hääletamise eel sõitsid laiali valitsejate seisukohti selgitama. Saksamaa edasine areng sai olla vaid maa ühendamine. 18. sajandi alguses kujunes välja saksa dualism – kaks keskset riiki, mille ümber võis tulevane koondumine toimuda. Need olid keisri (Habsburgide) valdused (Austria) ning Brandenburg-Preisimaa. Preisimaa tõus suurriigiks 18. sajandil. Preisimaa riikluse ajalugu algab aastast 1525, mil pärast Saksa ordu Preisimaa haru sekulariseerumist moodustus Poolast vasallsõltuvuses olev Preisimaa hertsogiriik – esimene protestantlik riik kogu Euroopas. Suure kuurvürsti poeg Friedrich III kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all Preisimaa
vasallid teostasid võimu) mõistab kohut ja karistab kurjategijaid Konglomeraatriigid (Habsburgid, Vene tsaaririik, ei olnud unifitseerimist, kogukonnad peaksid elama harmoonias kuid arv eripärasid) Rooma ideede retseptsioon Dualism (valitseja vs seisused, parlament jagab võimu seisuste esindajatega. Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. saj. humanistide poolt: ei ole hierarhiat! Üldiselt langed) Cicero (1. saj. eKr): “riik on kogum inimesi, kes on liitunud õigluse kogukonna/ühiskonnaterviku võimust tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks” Personaalne riik
a) minevik, ajalugu 19. sajandi algul kunsti "kristianiseerimine" gregooriuse koraal, Palestrina, Bach; mineviku muusika esitamine b) eksootika (eelmisega seotud; eksootiline - võõrapärane); muusikas antakse eksootikat edasi nn. lokaalvärvinguga ("kohaliku värvinguga"), couleur local. c) mineviku ja eksootikaga seostub huvi oma rahva mineviku vastu, folklooriga tegelemine d) loodus vaated lõpmatusse; loodus kui hingepeegel 5. Dualism (vastandite samaaegsus): intiimsus (uus: väikevormid esiplaanil poeetilised palad, laul) monumentaalsus (grand opéra, suured koosseisud) fragment, detaili tähtsus terviklus Kuulus definitsioon fragmendi kohta Friedrich Schlegelilt: Fragment on nagu siil haraline, aga iseenesest ikka tervikut moodustav. Beethoven - Rossini; Wagner Paganini, Liszt 6. Muusika väljendusvahendite iseseisvumine kogu sajandi jooksul, eriti tämber ja harmoonia. (August
siis kuningas või kes iganes, kes on jumal või jumalaga ühel pulgal (despootia). Hommikumaa õpetuse aluseks on religioossed tekstid ning õiguse allikad. Õigus on idakultuuris jumala enda või vähemalt jumaliku valitseja tahe õigus ja usk on üks, nende eest hoolitsevad ühed ja samad institutsioonid. Õiguse rakendamisega saavad tegeleda ainult need kelle käes on ka usu valitsus, usklikud ei pea oma autoriteeti mitte kellegagi jagama. Õhtumaale on seevastu omane õiguseluline dualism mille juured ulatuvad antiikroomasse, kus on jumal ja maailm ning õigus ja usku, keiser ja patriarh on eraldi käsitletavad. Just roomakatolik kirik õpetab, et mitte keegi ei saa olla kunagi korraga kuningas ja juht (viimane selline oli Jeesus). Säärane vastasseis on ideaalne sest kahe võimu võitlus on säilitanud teatava tasakaalu sest kumbki võim ei ole saavutanud lõplikku ülemvõimu. Juba keskajast peale saab rääkida juristidest ja teoloogidest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
