Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate Tartus asuva Kesklinna linnaosa paiknemisest Eestis, asustamise ajast, edasisest arengust, mõjust piirkonnale Nõukogude Liidu ajal ning mõningatest toimunud muutustest 2000. aastatel. Tartus on läbi aegade palju kordi vahetunud võim ja Tartu on kuulunud erinevate riigivõimude alluvusse, sellega seoses on mitmeid kordi muutunud linna nimi. Ajaloolistest allikatest on läbi käinud sellised nimed nagu Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev (Pullerits, 2005). Referaati koostajana olen peamiselt kasutanud Tartu nime. Asukoht Tartu linn asub Kagu- Eestis,Tartu maakonnas, Suure- Emajõe keskjooksul. Tartus kõrgete servadega ürgorus voolav Emajõgi ühendab Võrtsjärve Peipsiga. Tartust on mööda Emajõege liikudes Võrtsjärveni 57 kilomeetrit ja Peipsi suudmeni 43 kilomeetrit. Tartu on Põhja- ja Lõuna- Eestit ühendav raudteelinn, mille peamiseks liiniks on Tallinn- Tartu- Valga. Tartust
Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. · 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. · 1882 C.R.Jakobsoni surm. · 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. · 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. · 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. · 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer · 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. · 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 1. Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil: 1.1. Pärisorjuse kaotamine Eestis:
olukord Rootsi ajal !*Liivimaa majandusreglement-1696 määrati talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel olukord Vene ajal *Pagemine-sai talupoegade peamiseks vastupanuvormiks *positiivsed määrused1)tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale 2)piiritleti teokoormised 3)anti õigus mõisniku kohtusse kaevata !*pearaharahutused !*valgustusideed !*Garlieb Merkel Linnad, kaubandus, tööndus *Eesti linnad 17-18saj: liivi sõja alguseks 9 linna:Reval, Dorpat, Fellin, Alt-Pernau, Neu- Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa. Juurde tulid: Aresnburg 1563, Walk 1584 *Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat, veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu *sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted. Vilja ostmine väljaspool linna keelatud. Talupojad müüsid linnas kaupa sõbrakaubanduse põhimõttel.Oluliseks kauplemiskohaks laat
kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu. Arengut takistavad tegurid: *kaubateede muutumine *linnaõiguste eemaldamine/läänistamine *sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 9. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. KAART LK 98 Tallinn – Reval Tartu – Dorpat Viljandi – Fellin Vana-Pärnu – Alt-Pernau Uus-Pärnu – Neu-Pernau Haapsalu – Hapsal Paide – Weissenstein Rakvere – Wesenberg Narva - Narwa 10. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 1563 – Kuressaare – rajaja hertsog Magnus 1584 – Valga – Poola kuningas Stefan Batory 11. Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid
1886. aastal saabuski Tartu raudteejaama 30 aastane mees, kellest sai peale 6. septembril peetud inauguratsioonikõne Tartu Ülikooli korraline professor. Tartus veedetud aastate jooksul muutis ta täielikult vaimuhaigete ravimise süsteemi. Samuti hakaks ta kohe lugema arstidele eksperimentaalpsühholoogia kursust. "The conditions for starting a school of psychology in Dorpat were favourable. The distinguished physiologists, Alexander Schmidt, had placed a room in his new institute at our disposal, which was a great help, as the clinic was too far away and had no room spare. The university mechanics Schulze proved to be an exceptionally -4- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002
1882 C.R.Jakobsoni surm. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 2 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 3 1. Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil: 1.1. Pärisorjuse kaotamine Eestis: Vene keskvalitsuse surve tõttu ja Napoleoni sõdade mõju tõttu
EESTI KRONOLOOGIA Keskaeg Eestis (1227 1558) · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu lõpp · 1237 luuakse Liivi ordu · 1242 jäälahing Peipsi järvel · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused · 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558 1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ülikooli avamine · 1656 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700 1721) Vene aeg Eestos (1721 1918) · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool, mis suletu 1710 · 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis suleti peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 18...
ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained sh NSVL ajalugu jt Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumi tarvis. Kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused. Teise maailmasõja sõjatules hävis 22 ülikoolile kuulunud hoonet ja vara, õppejõudude ja teenistujate eluasemed ning raamatukogud. 6 3.2. Tartu Riiklik Ülikool 1944
dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid. 1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Hauakivil(Tartu Jaani kalmistul) on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst
1940 Natsionaliseeriti kõik hotellid 1963 Avati hotell Tallinn ja allutati kuni 1991.a. Üleliidulisele Agentuurile Inturist. 1972 Avati hotell Viru (samuti allus ÜA Inturistile) 1979 Avati hotell Sport (praegune Pirita TOP Spa) 1980 Avati hotell Olümpia 1989 Avati renoveeritud hotell Palace 1997 Fra Mare Haapsalus 1998 Promenaadi 3* 2001 Radisson SAS 4* 2003 5' hotell Kolm õde Viimati avatud suuremad hotellid on Telegraaf Tallinnas ja Dorpat Tartus. Esimene turismiga seotud riiklik tegevus oli meil suvitus- ja ravitsuskohtade (ehk kuurortide) arendamine, millega jätkati Tsaari-Venemaalt alguse saanud tegevust. Juba 1925.a. võeti vastu Suvitus- ja ravitsuskohtade seadus , mille aluseks oli Vene Keisririigi Arstiseadus. Selle seaduse täitmise korraldamiseks loodi eriline Tervishoiu Nõukogu, samuti hakkas Vabariigi Valitsus tervishoidliku kaitse alla võtma mererandu ja muid tervistkosutavaid kohti. 1937.a. 11
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningal...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300 voodikohaga), sealhulgas lisandus mitmeid konverentside korraldamiseks sobivaid hotelle, mis võimaldavad Tallinna paremini konverentsisihtkohana müüa. Ka Tartus suurenes hotellikohtade arv märkimisväärselt (lisandus 205 ...
Nägid valgust ka I talurahvale möledud juturaamatud. Nöuanderaamatud. 7. Asehalduskord Ashalduskorra viis sisse Katariina II (val.1783-1796) sellega said lköik maakonnakeskused linnaöigused koos ametlike linnavappidega, 2 uut linna. Eestimaakubermangus oli Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnu ja Tartu maakond ning Saarema ja hiljem 8. Saksapärased linnanimed Liivi söja alguseks: Tallinn Reval, Tartu Dorpat, Viljandi Fellinn, Vana-Pärnu Alt-Pernau, Uus-Pärnu Neu-Pernau, Haapsalu Hapsal, Paide Weißenstein, Rakvere- Wesenberg, Narva Narwa. +1563.hertsog Magnuselt Kuressaare Arensburg, 1584.S.Batorylt Valga Walk, -kadus 1599 Vana-Pärnu (ja 17.saj kaotasid oma igused Viljandi, Paide, rakvere, Valga ja liideti ümbruskonna möisatega)+ 1783. Paldiski Rogerwieck ja Võru (Katariina II?) (kokku 12 linna) 9
pärit kunstnikuna Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuks portreemaali alal. Eduard Hau (28. juuli 1807 Tallinn arvatavasti 1888 Tartu) oli baltisaksa maalikunstnik ja graafik. Eduard Hau sai algõpetuse kunstnikust isa Johannes Hau juures Tallinnas. Aastast 1830 õppis paar aastat Dresdeni Kunstiakadeemias. 1836 tuli Tartusse ja alustas siin oma suurt professorite portreede sarja (Sammlung von Portraits der Professoren an der Kaiserlichen Universität zu Dorpat seit dem Jahre 1837 nach dem Leben und auf Stein gezeichnet von E. Hau), mis trükiti 183739 Georg Friedrich Schlateri litograafiatöökojas Põhiliselt on Hau tuntud Moskva, Peterburi ja Gattsina kuulsate ehitiste sisevaadetest tehtud akvarellide järgi. Üldiselt on need tehtud keisripere tellimusel. On teada ka ülsikuid tema maalitud portreid. Moskvas joonistas ta Suurt Kremli lossi ja Nikolai lossi, Peterburis Miikaeli lossi, Talvepaleed ja Ermitaazi, Gattsinas Gattsina paleed.
3) Tartu piiskopkond maahärraks tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile. Tartu piiskopkond hõlmas Ugandi ja Valga lõunaosa. Pealinnaks Tartu. 4) Saare-Lääne piiskopkond maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast; lisaks kuulusid sinna mitmed väiksemad saared. Pealinnaks oli algselt Vana Pärnu; seejärel Haapsalu. Keskajal oli Eestis 9 linna: Tallinn ehk Reval, Tartu ehk Dorpat, Narva ehk Narwa, Haapsalu ehk Hapsal, Vana-Pärnu (Pernau), Uus-Pärnu (Pernau), Viljandi ehk Fellin, Rakvere ehk Wesenberg, Paide ehk Weissenstein. Neist üheksast linnast kuulus NELI Hansa Liitu - Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Kokkuvõtteks Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel. See, et eesti alad sattusid võõrvõimude kätte oli vältimatu, sest võitluses alla jäid nad eelkõige
saksapärased nimetused! Varauusajal oli Eestis umbes 1000 mõisat. Mõisate tüübid: 1) era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele 2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat) 3) kirikumõisad ehk pastoraadid- kuulusid kirikuõpetajale Linnad ja saared: Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Viljandi- Fellin Vana-Pärnu- Alt-Pernau (1599 kaotas linnaõiguse, purustati täielikult Liivi sõjas) Uus-Pärnu- Neu-Pernau Haapsalu- Hapsal Paide- Weissenstein (saksa s- ss) Rakvere- Wesenberg Narva- Narwa Kuressaare- Arensburg (linnaõigus 1563 hertsog Magnus) Valga- Walk (linnaõigus 1584 Stefan Batory) Hiiumaa- Dagö Saaremaa- Oesel 4. Iseloomusta rahvaharidust ja talurahvakoolide rajamist 17. ja 18. sajandil. Milline roll oli
Uute kokkulepete sõlmimine, vanade üle sõlmimine 13.-14. saj. Isanda ja talupoja vahel lepinguline suhe 30. Kuidas saadi vabaks? Kui oled 1 aasta ja 1 päev linnas olnud ja Rae ees on ka 3 tunnistajat Ausõna oli tähtis 31. Eesti aladel 9 linna Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Narva- Narwa Uus-Pärnu- Neue Pernau Vana-Pärnu- Alt Pernau Viljandi- Fellin Paide- Wittenstein Rakvere- Wesenbergh Haapsalu- Hapsal 32. Kes kuulusid raadi? Raehärrad (min 6) (ainult saksa kaupmehed) Bürgermeistrid- rae juhtkond (määrasid, mida juhtkond otsustas) (alati paarisarv)
4.päev 9 -10.00 Hommikusöök turismitalus 12.00 Lahkumine prangli saarelt. 13.30 Jõuame tagasi hotellis 14.00 Lõunasöök 15.00 Vaba aeg nautimaks Tallinnat 5.päev 6 -7.00 Äratus ja hommikusöök 8.00 Lahkumine Tallinnast ning seame sammud Lõuna suunas. 11.00 Jõuame Tartusse, kus saabume hotelli Dorpat (http://www.dorpat.ee/) 12.00 Lõuna hotellis 13.00 Ekskursioon Tartu linnas ( Ülikool, Vanalinn, AHHAA keskus, Lennumuuseum) 17.00 Õhtusöök 18.00 Läheme AURA veekeskus ujma (http://www.aurakeskus.ee/) 21.00 Ööoode 6.päev 8-9.00 Äratus ja hommikusöök 10.00 Lahkumine Tartust ja liigume edasi Lõuna poole 12.00 Jõuame Võrumaale, kus on planeeritud Jalgsimatk
Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. B...
kaitsma. Palju tekkis neid Põhja-Eestis. Läänimeesteks said Saksamaalt sisserännanud väikeaadlikud, linnakodanikud ja kohalikud ülikud. Maa-aadel – kõrgem seisus, mis on eesõigustatud ja pärilik. 6. Linnad keskajal 9 keskaegset linna - Reval (Tallinn), Narwa (Narva), Wesenberg (Rakvere), Weissenstein (Paide), Hapsal (Haapsalu), Alt-Pernau (Vana-Pärnu), Neu-Pernau (Uus-Pärnu), Fellin (Viljandi), Dorpat (Tartu). Linnaõigus – seaduste kogu, mis reguleerib valitsemist, juhtimist ja eluolu linnas. Tallinn sai selle 1248, Arensburg (Kuressaare)1563. Raad – linnade kõrgeim võim, kohtu organ. Rae ülesanded : a) linna rahanduse juhtimine b) elanike turvalisuse tagamine c) linnaelanikud liialt raha ei kulutaks d) kohtumõistmine Gild – kaupmeeste ja käsitööliste ühendused. Näiteks Neitisi-Maarja Gild, mis oli Toompea härraste teenijad Tsunft – ühe eriala käsitöölised.
pidid maksma makse ja täitma koormisi. Eestlased ristiusustati vastu nende tahtmist. 13.sajandil tekkisid linnad ja mõisad. 11. Linnade valitsemine eestipärane nimi saksapärane nimi Tallinn Reval Rakvere Wesenberg Tartu Dorpat Haapsalu Hapsal Narva Narwa Viljandi Fellinn Paide Weissenstein (Weiβenstein) Pärnu Pernau Iga linn elas oma linnaõiguse järgi. Tallinn, Rakvere ning Narva elasid Lübecki linnaõiguse järgi
osalenud enam aktiivselt väliskaubanduses. 2) Linnad läänistati ja muudeti alevikeks. 3) Tsunfti kord muutus karmimaks. 4) Sõdades saadud purustused olid suured. 8. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. eestipärane nimi saksapärane nimi Tartu Dorpat Tallinn Reval Viljandi Fellin Vana-Pärnu Alt-Pernau Uus-Pärnu Neu-Pernau Haapsalu Hapsal Paide Weienstein
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasuta...
Turismi mõiste. Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega. Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse t...
Tartu Tartu is the second largest city of Estonia. In contrast to Estonia's political and financial capital Tallinn, Tartu is more intellectual and cultural city. It is home to Estonia's oldest and most renowned university the Tartu University. Tartu is situated between Lake Peipsi and Võrtsjärv. The Emajõgi River, which connects the two largest lakes of Estonia, crosses Tartu. Through history Tartu has been called Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Derpt and Jurjev. Pärnu Pärnu is situated in South-western Estonia. It is a popular summer destination, a seaside resort, and a town with a lively cultural life. It has shady parks and quality restaurants, cafés, spas and nightclubs. Pärnu is mostly famous for its beach. Every summer thousands of tourists visit it. If one is tired of the beach, they can visit the local theatre, museums, numerous concerts and exhibitions. Pärnu is over 750 years old
VANA LIIVIMAA (Orduaeg, keskaeg) Vana Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, k...
(~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). E) algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Aleksander Nevski katedraal (1900). F) vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus. G) Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (N: Dorpat > Jurjev 1893). 2. Eesti ühiskond venestusajal: 1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli haaranud radikaalne tiib, kes oli lootnud kasutada vene riigivõimu baltisakslaste vastases võitluses. Venestusreformide algus oli eestlastele ja meie kultuurielule rängaks hoobiks. Sellises surutise ja pessimismiõhkkonnas jagunes tollane eesti ühiskond kahte leeri:
Kooli nimi Anna Haava: elu ja loomingu lugu referaat Nimi Klass Asukoht ja aasta Anna Haava elulugu Ühel südasügisesel laupäeval jättis Haavakivi perenaine õueäärsel kartulipõllul töö pooleli ning ruttas rehielamu otsakambrisse. Veel enne päikeseveeru tuli Kodaveres, Pala vallas ilmale 15. oktoobril 1864. aastal Joosepi ja Sohvi Haavakivi teine tütar, kelle nimeks sai Anna Rosalie Haavakivi. Väikest last ootas ees 5-aastane õde Elisabet. [1] Kümne päeva pärast jäi maimuke aga nii haigeks, et talle elupäevi enam ei loodetud. Lapsele tehti hädaristimine, tema vaderiteks said sõts Elisabet Peramets, lell Jakup Haavakivi ja Lena Masing. Pärast ristimist valmistas laps aga kõigile suure üllatuse – ta paranes haigusest. [1] Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna juures võis n...
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
Tema kirjutatud on siinne varaseim kunstialane brosüür "Über einige Gemälde" (Dorpat, 1805) Avaldanud kirjandus- ja kunstiküsimusi käsitlevaid aktusekõnesid ning kunstikirjutisi saksa ja baltisaksa ajakirjanduses. Koostas 1815. aastal esteetikakursuse õppekava. Morgensterni kunstikirjutiste temaatika ulatub antiikkunstist kaasaegse Lääne- Euroopa ja baltisaksa kunstini. Erilist huvi tundis ta Raffaeli loomingu ("Über Raffael Sanzio's Verklärung", Dorpat, Leipzig, 1822) ja kaasaegse kunsti vastu; kirjutistes põimuvad klassitsislikud ja romantilised arusaamad. Oma rikkaliku käsikirjapärandi ning raamatu- ja kunstikogu kinkis Tartu ülikoolile. Joonistajana oli asjaarmastaja, visandas maastikuetüüde, portreid, kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid. Baeri ausammas Karl Ernst von Baer (28. Veebruar 1792 Piibe mõis, Järvamaa 28. november 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
Linnad, käsitöö ja kaubandus Linnad olid Vana-liivimaa joaks uus nähtus, sest linnad tekksid koos vallutustega. Siia tulid elama nii käistöölisi kui ka kaupmehi, eeskätt Saksamaalt, koondudes ühte kohta. Linnaõiguse annetas Taani kiningas, ordu kuninas või vastav piikop maakonna pea. 5 Eesti aladele tekid 9 linna: 1. Dorpat - Tartu 2. Fellin - Viljandi 3. Haapsal - Haapsalu 4. Nariva - Narva 5. Alt Pernau- Vana-Pärnu 6. Nau Pernau Uus-Pärnu 7. Reval - Tallinn 8. Weissenstein - Paide 9. Wesenberg Rakvere (Tea linna eesti keeles) Linna puhul oli kõige olulisem LINNAÕIGUS: sinna oli kirja pandud, kuidas linnas elu toimib. Enamasti ei hakatud ise uut välja mõtlema, vaid linnaisa annetas linnale juba mõne olemasoleva. (Nt Taani kungas annestas
Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13.saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi. Linnade teke Toetajad saksa kaupmehed. Vallutuste käigus tekkisid esimesed linnad. Linnad kujunesid kauplemiskohtadele, teede sõlmpunktidele ning keskustesse. Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Reval Tallinn Narwa Narva Hapsal Haapsalu Dorpat Tartu Fellin Viljandi Alt Pernau VanaPärnu Wesenberg Rakvere N Pernau UusPärnu Weissenstein Paide (1291, tõlkes valge kivim e. paekivi) Tekkis ka väiksemaid alevikke, kuid linnastaatusesse need ei tõusnud. linna tuumiku moodustasid käsitöölised ja kaupmehed, mingil määral võis linnakogukonna hulgas olla ka kohaliku rahvast. Kaubandus ja käsitöö arenes
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
2. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati rohkesti märgukirju baltisakslaste kohta ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist. 3. Kõik see andis võimaluse alustada poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi ümberkorraldusi Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused 1. Baltirüütelkondade provileegid jäid kinnitamata 2. Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelastest ametnikega 3. vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 4. Mõned linnanimed muudeti venekeelseteks: Dorpat Jurjev (Tartu), Reval Revel(Tln) 5. Eestile laiendati Venemaa politsei-,kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused 6. Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid 7. Tartu Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles Eestlaste suhtumine venestamisse 1. Eestlaste seas oli erinevat suhtumist 2. Venestamise poolt Ado Grenzstein, Jakob Kõrv 3. Baltisakslust toetav Harry Jannsen (sooviks luua baltisakslastest, eestlastest, lätlastest uus
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
eestlaste ja lätlaste poolt (ligi 50 000), milles siis nõuti Balti provintside olukorra muutumist, eestlaste õiguse suurendamist. 2) Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused 1. Balti rüütelkondade privileegid jäid kinnitamata 2. Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelastest ametnikega 3. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 4. Mõned eestikeelsed linnanimed muudeti venekeelseteks – Dorpat – Jurjev (Tartu), Reval – Revel (Tln) 5. Eestile laiendati Venemaa politsei-, kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused 6. Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid (õigeusu katedraal Toompeal) 7. Tartü Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles 3) Eestlaste suhtumine venestamisse Eestlaste seas oli erinevat suhtumist: * venestamist pooldav suhtumine – Ado Grenzstein, Jakob Kõrv
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii baltisakslaste kui ka maarahva ehk siis eesti soost inimeste igapäevaelus ning kuidas mõjutasid usuvaateid. Ülevaade reformatsiooni sündmustest on üles ehitatud kronoloogiliselt. See tähendab, et ülesandeks on võetud taastada ajalises järgnevuses Liivimaa reformatsioonisündmuste, juhtisikute ja nende poolt mõjutatud usurahva tegude kulg. Peatutud on lühidalt ka Liivimaa kontekstis olulistel luterlike jutlustaj...
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
hüpotees, et kunstnike teemavaliku dikteeris keskaegse arhitektuuripärandi tõlgenda-mine oma identiteedi ankruna. Ka Friedrich Ludwig von Maydelli (17951846) albumi ,,Viiskümmend pilti Venemaa saksa Läänemere-provintside ajaloost" (,,Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostseeprovinzen Rußland") (S.o L. von Maydell, Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands nebst erklärendem Text, 12. Dorpat: C. A. Kluge, 1839, 1842) kommenteeritud uusväljaande sissejuhatuses tõdetakse: ajaloo populariseerumise ja sellealase ülikoolihariduse kõrval kolmandaks ,,ajaloo avastamisega" kaasnevaks nähtuseks oli ajaloo sidumine rahvuse ja Maaga. (L. Kaljundi, T-M. Kreem, J. Kreem, A. Mäesalu, I. Põltsam-Jürjo, Sissejuhatus. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost L. Kaljundi, T-M. Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum Kadrioru kunstimuuseum, 2013, lk 13
teatud protsent saagist ja teiseks oli hinnus ehk kindlaks määratud naturaalmaks. Lisaks tuli maksta ka kirikukümnist, mis läks kirikule ning tuli maksta ka kohaliku preestri ülalpidamis maksu. Samuti pidid talupojad andma oma osa kirikute, linnuste ja teede ehitamisesse. -) Põhja-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi; lõuna-Eestis kasutati telliseid. * Keskaja alguses tekkisid Eestisse linnad (Reval Tallinn; Narwa Narva; Hapsal Haapsalu; Dorpat Tartu; Wesenberg Rakvere; Alt Pernau Vana Pärnu; Fellin Viljandi; Weissenstein Paide; Neu Pernau Uus Pärnu) Jüriöö ülestõus * Peamine allikas Jüriöö ülestõusu kohta on Liivimaa noorem riimkroonika, mis pandi kirja ülestõusu ajal saksa keeles. -) Selle autoriks on B. Hoeneke, kes oli Liivi ordu preester. -) Tekst pole säilinud originaalis, vaid ümberkirjutustena hilisemates kroonikates näiteks B.Russowi kroonikas.
Tallinn, Valgus, Tln., 1993. - Eesti arhitektuuri ajalugu, Eesti raamat, Tln., 1965. - N. v. Holst, Das alte Reval, Deutsche Buchhandlung Reval, 1942. - A. Jaik, B. Ederma, Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud, Tln., 1939. - R. Kangropool, Tallinna raekoda, Kunst, Tln., 1982. - R. Kangropool, D. Bruns, Tallinn sajandeis, Eesti Raamat, Tln., 1972. - S. Karling, Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Baricks in Estland, Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused, XXXIII, Dorpat, 1943. - R. Kenkmaa, G. Vilbaste, Tallinna bastionid ja haljasalad, Eesti Raamat, Tln., 1965. - A. Kivi, Tallinna tänavad, Valgus, Tln., 1972. - J. Maiste, Mustpeade maja, Kunst, Tln., 1995. - M. Männisalu, Suurgildi hoone, Eesti Raamat, Tln., 1972. - E. v. Nottbeck, Die alte Immobilienbesitz Revals, Reval, 1884. - E. v. Nottbeck, W. Neumann, Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval, Franz Kluge's Verlag, Reval, 1896-1904. - E. Raadik, Tallinna linnus, Eesti Raamat, Tln., 1971.
(tuuletark) Ülejäänud tegelased Härjapõlvlane | Muruneiud | Mardus | Penilased (Penisabalised) | Põrgupiigad | Raudmehed | Salme | Soome sepp | Saarepiiga | Varrak (Lapu tark) | Vetevaim | Väikemees Kohad Assamalla | Harju (Arju) | Dagö | Endla järv | Iru mägi | Ilma järv | Kikerpära soo | Kungla | Pleskau | Peipsi järv | Lääne | Laagna mägi (Lasnamägi) | Kääpa jõgi | Põrgu | Raudoja | Soome | Lindanisa | Tori põrgu | Toompea | Dorpat | Sädemesaar | Viru | Võhandu | Ülemiste järv Loomad Irmi | Armi | Mustukene | Hobune | Hundid | Kotkas | Siil Muu Iru ämm | Lennuk | Tarkuseraamat *Linda on tegelane eeposest "Kalevipoeg". Ta oli Kalevipoja ema ja Kalevi naine. *Kalev on tegelane Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg". Kalev oli Kalevipoja isa ning Linda abikaasa. Legend räägib, et Kalev olla maetud Toompeale, kuhu Linda ta tõi. Toompea olevat Kalevi hauaküngas.
b. Asustussüsteem: linn->linnaosa/asum->alev->alevik->küla->talu c. Aadressisüsteem: aadressi komponent (Tiigi tänav), koguaadress (Kadrioru loss) d. Funktsionaalsüsteem: raudteejaamad, lennujaamad, bussipeatused, metsakorraldus, maakorraldus e. Mälestis: ajalooline informatsioon, lingvistiline informatsioon, rahvuslik identiteet (ntx Nuustaku, Maarjamaa, Dorpat, Revel) 87. Kuidas liigitatakse kohanimesid staatusest lähtuvalt? a. Ametlikud kohanimed b. Mitteametlik kohanimi c. Rööpnimi ehk allonüüm põhinimega paralleelselt kasutuses olev ametliku staatusega nimi d. Eksonüüm ehk väliskeelne nimi nimi mis on kasutusel välismaa kaartidel e. Endonüüm ehk sisekeelne nimi kohalik nimi (vastand eksonüümile), vastavalt
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta). 5 1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas (Voldemar Mellik; 1930).
Eesti k 1967 ja 1993. Esimene trükk 1578, täiendatud trükk 1584. Paul Johansen väide 1960ndatel: autori eesti päritolu? vaieldav. - Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561. Eesti k 1995 ja 2006. Avaldati esimest korda alles 1870ndatel. Valik eestikeelsest teaduskirjandusest: - Kruus, Hans. Vene-Liivi sõda. 1558-1561. 1924 mag töö alusel. - Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. (1999) - Laidre, Margus: viljakas autor ja termini ,,saja-aastane sõda" autor: Dorpat 1558-1708. Linn väe ja võimu vahel. 2008. - Helk, Vello. Jesuiidid Tartus 1583-1625. Vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas. 2003. - Adamson, Andres. Hertsog Magnus von Holsteini roll Läänemere-ruumis Liivi sõja perioodil. 2006. Reformatsiooni algus Vana-Liivimaa linnades (1521-1525): - Lutheri ideed levisid kiiresti kõikjal saksa kultuuriruumis (arutlused Liivimaa maapäeval 1522 ja usuküsimus jäi lahtiseks)
Westfaliska freden, skrev att förhålla sin position? "Discursus Astro-Poeticus” - makaronisk diktning- blandar olika språk (latin, svenska, finska) skämtdikt, politisk budskap- mot Ryssland Bröllops Beswärs Ihugkommelse - Georg Stiernhielm (?) episk hexameterdikt, drastisk humor, naturlyrik i början, skeptsikt mot äktenskapen. Andreas Arvidi (1620 i – 1673) var en svensk kyrkoherde, rektor, folklorist, och författare. Arvidi studerade vid universitetet i Dorpat och blev magister där 1651. Arvidi författade den svenska litteraturens första poetik, „Manuductio ad poesin suecanam. Thet är, En kort handledning til thet swenske poeterij, versz- eller rijmkonsten” poesin är hantverk, skillnader mellan grekiskan och svenskan. Slutrimmet är centralt Skogekär Bergbo – Thet Swenska Språketz Klagemål jag-dikt som försöker uppvärdera svenska språket. Wenerid (1680) - 100 sonetter smabundna med yttre handling, förebild:
Eesti kohanimede ajaloolised kujud- Kohanimed on väga palju seotud ajalooga. Nt araablaste kohanimed Pürenee ps-l, rannikualal oli nende vallutus suurem. Eesti kohanimedel saksa mõju. Igal mõisal on ka oma saksakeelne nimi olemas. kuna Eesti alal on valitsenud pikka aega peamiselt sakslased on paljude suurematel kohtadel ka saksakeelsed nimed, mida kasutatakse saksa kultuuriruumis veel tänapäevalgi. Nt Reval, Dorpat, Werro, Hapsal jne Wesenberg-Rakvere. Walk-Valga, Weissenstein-Paide, Pernau, Fellin, Arensburg. 19 saj lõpus toimunud venestamistperioodil muudeti mitemed kohanimed venekeelseteks. Nt nikolai vald- laheda ja kõue vald. Samuti on eestis elanud rahvusvähemused jätnud oma jälje eesti toponüümikasse nt lääne-eesti rannarootslased, ida-eestis venelased. Ka enamikul mõisatest on ajalooliselt kasutusel olnud saksa nimekuju, mis enamasti erineb eesti praegusest nimekujust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
