Hotellinduse ajalugu (0)

5 VÄGA HEA

2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis.

2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas

Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete „võõrustamine“ ja „kostitamine“ kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest.
Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi:

Kristuse- eelne ja vanaaeg ;
Keskaeg ;
Uusaeg ;
Teise maailmasõja järgne aeg.

Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm – tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest , teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt.
Eraldi tuleb rõhutada kreeklaste ja roomlaste külalislahkust. Kreekas oli juba sel ajal külalislahkus püha, ka hiljem jäid religioon ja külalislahkus tihedalt seotuks. Oma kultuurilise õitsengu saavutasid kreeklased 500.a. eKr. Kreekas hoolitsesid mitte ainult eraisikud , vaid ka riik ja asundused majutamise ja toitlustamise eest. See oli hädavajalik suurte spordiürituste ja templipidustuste puhul, sest seal oli esindatud kogu Kreeka. Osa autoreid väidab, et kõige esimesed öömajad tekkisidki kreeklaste juures palverändurite teedele (pühapaikadesse) juba enne Kristust. Ilma transpordi-, toitlustus - ja majutusvõimaluse ulatusliku organiseerimiseta ei oleks olnud võimalik olümpiamängude või templipidustuste korraldamine.
(Esimesed olümpiamängud peeti 776.aastal eKr., need olid sportlik-religioosse sisuga ja kestsid vaid ühe päeva. Hilisemad kestsid juba 5 päeva ja nõudsid heatasemelist majutust. Alates 582.a. eKr. Toimusid Vana-Kreeka linnas Delfis iga 4 aasta tagant ülekreekalised templipidustused ja püütiamängud.)
Hakati eristama juba kaht tegevusala :

Külalistemajandus (saksa k. Gastwirtschaft) tegeles nii majutamise kui ka toitlustamisega;
Kõrtsimajandus ( saksa k. Schankwirtschaft) tegeles ainult toitlustamisega.

Veelgi mitmekülgsem oli roomlaste külalislahkus. Roomlastel oli linnades, eelkõige Roomas kõrtsid, restoranid , võõrastemajad (saksa k. Wirtshaus), mis spetsialiseerusid juba külastajate vajaduse järgi. Majutuse ja toitlustusega seoses tekkis Roomas hulk asutusi , mis on hiljem saanud tuntuks ka teistes maades. Nimetame siin kolme:

Tekkisid nn. tallid või sissesõiduhoovid (itaalia k. stabulum). Neid rajati maanteede äärde ja linnadesse.
Postijaamad – need tekkisid riigiposti liikumisteede äärde ja tänavatele hobuste vahetamiseks, puhkamiseks ja taastamiseks.
Kõrts ehk tavern (itaalia k. taberna ). Teistes riikides sai trahterimajandus hoo sisse siiski alles keskajal.

Samal ajal olid olemas ka eraldi majutusettevõtted, itaaliapäraselt mansiones . Jõukamatel vabadel inimestel olid suurlinnade ümbruses suvekodud. Maanteede ääres tekkisid ka lihtsad peatus - ja ööbimiskohad – itaaliapäraselt meritorium.
Kolmandal aastasajal seati Roomas sisse võõraste registreerimiskohustus ning võõrustaja (peremehe, kõrtsmiku) range vastutus külastaja kaasatoodud asjade eest. Need korraldused ja sätted võeti Rooma õigusest üle ka Austria ja Saksamaa koodeksisse. Prantsusmaal seati ööbimiskohtade külastajate registreerimise kohustus sisse tunduvalt hiljem – alles 1407.a.
Keskajal oli külaliste majutamisel suur osa kirikul (palverändurid). Kloostrite juurde tekkisid uut tüüpi ööbimiskohad – hospiitsid (ladinakeelsest sõnast hospes – külalislahke peremees ). Hospiitsid on lihtsalt sisustatud majutuskohad , mida organiseerisid ja pidasid üleval mungad või religioossed ühendused. Neid võis sageli leida palverännakukirikute läheduses ja roomlaste kaubateede ääres.
Et Vana-Rooma impeeriumi kodanikele ei olnud tundmatud Alpid oma hüvedega (värske õhk, looduse ilu, kuuma- ja terviseallikad), siis rajati hospiitse ka Alpi teede kõrgeimate ja raskeimate läbipääsude juurde. Läbisõitjaid teenindasid mungad, külalistele pakuti ka võimalust osa võtta religioossetest üritustest. Selliste öömajade andmine oli puhtalt heategevuslik.
13. sajandil tekkisid ka Kesk-Euroopa maades võõrastemajad ja trahterid, mida saab käsitleda kui hotelli eelkäijatena.
Võõraste rändurite (peamiselt kaupmeeste) majutamise vajadus käis käsikäes kaubanduse arenemisega, kaubanduskeskuste kujunemisega. Trahter oli koht, kus võis leida öömaja ja saada süüa (nii endale kui ka hobusele ). Turisminduses kutsutaksegi 13.-15. sajandit rändkäsitööliste ajastuks.
Edasist arengut Kesk-Euroopas seostatakse saksa linnade õitsele puhkemisega. Ööbimiskohad kohandasid end kiiresti külastajate nõuete ja rahakotiga, tekkisid erisuguse tasemega öömajad. Koos sellega muutus nende eesmärk üha rohkem majanduslikuks.
17. sajandi Prantsusmaalt pärineb nimetus hotell . Oma võõrustaja rolli eriliseks toonitamiseks nimetasid lossiomanikud oma mõisad hotelliks (ladina k. hostis – külaline, külastaja).
Esimesed võõrastemajad Ameerikas (Põhja-Ameerikas) asutati veeteede äärde, eriti just sadamalinnadesse (esimene võõrastemaja 1607.a.).
Üldistuseks on keskaja kohta öeldud järgmist: niikaua kuni reisiti postitõldades, arenes majutus ja hotellindus aeglaselt. 18. sajandi algul majutati teeäärsetes kõrtsides, eramajades, kus majapidamises leidus vaid üks kord nädalas vahetatavate õlgedega voodi. Hiljem reisijate nõudmised suurenesid: valiti koht, kus leida parimat toitu, öömaja ja puhtaid tingimusi. Algelised võõrastemajad olid kogunemiskohtadeks, kus sai kuulda päevauudiseid, suhelda. Majandusareng tekitas ettevõtliku keskklassi. Kasvav ostuvõime diferentseeris kiiresti nii majutusvajadusi kui ka võimalusi. Sellest on alguse saanud tänapäeva hotellimajandus . Samas on jäänud tänapäevani põhilised tõekspidamised:

Puhas ja mugav tuba
Juurdepääs toidule ja meelelahutusvõimalustele
Lahke ning abivalmis personal.

Uusajal põhjustas tehnika areng ( aurumasin , vedur- 1803 , esimene raudtee Inglismaal-1825) 19. sajandi alguses murrangu ka reisiliikluses. Raudteede ehitamisega muutus reisimine kergemaks. Hotellide kujunemine tänapäeva tähenduses algaski Euroopas 1830. aastatel ka kiirenes raudteede tekkimisega . Uue ajastu esimeseks hotelliks tavatsetakse pidada Der Badische Hof-i Badenis Saksamaal, mis valmis 1809.a. Hotelle ehitati peamiselt jaamahoonete juurde või nende lähedusse, suuremate linnade peatänavate ja platside äärde, ravi- ja supluskohtadesse.
Hotellinduse arengule andis omapoolse tõuke Euroopas rahvusvaheliste majandus- ja kultuurikeskuste kujunemine. Näiteks: London, Pariis, Berliin , Viin . Viimasesse rajati 1873.a. veel praegugi maailmamainega hotellid: Hotel Bristol , Hotel Imperial , Grandhotel.
Aastad 1880 ja 1914 (I maailmasõja alguse) vahel tähendasid hotellinduse suurt õitseaega. 19. sajandilõppu nimetatakse Inglismaal just lukshotellide kuldajastuks.
Maailmasõjad ja – majanduskriis mõjutasid laastavalt ka hotellimajandust. Nimetamisväärne turismi kasv algas Euroopas 1950. aastate keskel.
Nüüdisaegne, arenenud hotellimajandus on mitmekesine , talle on iseloomulik uut tüüpi majutusettevõtete teke (motellid, puhkekülad, lennuhotellid jne.), massiline hotellide ehitamine Euroopas 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses, hotellituru rahvusvahelistumine, USA hotellikettide pealetung majanduslikult nõrgenenud Euroopasse jne. 1925.a. sai alguse Hiltoni keti impeerium. 1930. aastate algul läksid paljud väiksemad hotellid pankrotti ka sattusid suurematesse hotellikettidesse.
Lennunduse areng vallandas hotellibuumi, mida iseloomustab Ameerika hotellikettide ja kontsernide edu.
1881.a. oli Ameerikas moodsamates hotellitubades juba elekter
1940.a. ehitati I. Hotell Ameerikas, kus igas toas oli konditsioneer
1970.aastatel hakati massiliselt ehitama konverentsiruume.
1964.a. viis Holiday INN kett sisse CRS (Computer Reservation System), mis võimaldas broneerida läbi arvuti.
1983.a. ehitati Ameerikas hotell, kus oli igas toas arvuti.
Kuigi uusi transpordiviise ei ole lisandunud, on hotellide areng jätkunud. Neid on mõjutanud uus tehnoloogia , globaalne majandus ja muutuvad tarbija vajadused.

2.2 Hotellinduse ajalugu Eestis

Eestis kui väikeriigis on iga hotelli rajamine või rekonstrueerimine omaette sündmus, mistõttu hotellimajanduse ja selle regulatsiooni ajalugu võib esitada faktide kronoloogiana:
Aasta
Tähtsamad sündmused
1770
Anti välja keiserlik ukaas trahteritest
1775
Tallinnas Niguliste 12 avati võõrastemaja Stadt Hamburg – esimene vanim võõrastemaja Eestis
1800
Tallinnas tegutses linnamüüriga piiratud alal 6 võõrastemaja
1805
Haapsallu ehitati esimene supelmaja
1825
Haapsalus asutati mudaravila
1838
Pärnus asutati mudaravila
1850
Tallinnas avati hotell St. Peterburg (praegune Rataskaevu) – vanim hotelli nime kandev majutusettevõte
1900
Tallinnas tegutses kokku 50 võõrastemaja + 50 muud majutuskohta
1912
Tallinnas avati hotell Peetri (praegune Palace )
1914
Narvas avati hotell Belgia ja Tallinnas Grand Hotel
1918
Tallinnas avati hotell Imperial (Balti)
1920
Tallinnas tegutsesid järgmised suurhotellid (rohkem kui 25 tuba): Kuldlõvi, Du Nord , St. Peterburg, Peetri ning väikehotellid ( tube 15-25): Balti, Imperial, Grand hotel, Central, Belgia, Euroopa.
1925
Kehtestati sundmäärus võõrastemajade ja möbleeritud tubade kohta, mis määras kindlaks majutusasutuste tingimused (esimene klassifikatsioon )
1937
Tallinnas avati hotell Palace (1935.a. lammutatud Peetri asemele) ja Pärnus Rannahotell
1938
Anti välja määrus võõrastemajade, pansionide ja turismikodude liigitamise kohta vastavalt nende mugavusele ja tegelikule olukorrale. Tegutses 86 pansioni, 81 I. ja II. järgu võõrastemaja (hotelli) ja 25 turismikodu.
1940
Natsionaliseeriti kõik hotellid
1963
Avati hotell Tallinn ja allutati kuni 1991.a. Üleliidulisele Agentuurile Inturist.
1972
Avati hotell Viru (samuti allus ÜA Inturistile)
1979
Avati hotell Sport (praegune Pirita TOP Spa)
1980
Avati hotell Olümpia
1989
Avati renoveeritud hotell Palace
1997
Fra Mare Haapsalus
1998
Promenaadi 3*
2001
Radisson SAS 4*
2003
5’ hotell Kolm õde
Viimati avatud suuremad hotellid on Telegraaf Tallinnas ja Dorpat Tartus.
Esimene turismiga seotud riiklik tegevus oli meil suvitus- ja ravitsuskohtade (ehk kuurortide) arendamine, millega jätkati Tsaari-Venemaalt alguse saanud tegevust. Juba 1925.a. võeti vastu Suvitus- ja ravitsuskohtade seadus , mille aluseks oli Vene Keisririigi Arstiseadus. Selle seaduse täitmise korraldamiseks loodi eriline Tervishoiu Nõukogu, samuti hakkas Vabariigi Valitsus tervishoidliku kaitse alla võtma mererandu ja muid tervistkosutavaid kohti.
1937.a. 11. aprillil annab Riigihoidja välja dekreedina Turismi korraldamise seaduse, mille alusel toimub edaspidi nii sise- kui välisturismi juhtimine ja arendamine. Turismi üldine juhtimine ja korraldamine kuulus Sotsiaalministeeriumile, mida ta teostab Loodushoiu ja Turismi Instituudi (LTI) kaudu. LTI juures asub Turisminõukogu, mille ülesandeks on turisminduse juhtimise ja arendamise põhialuste määramine, võõrastemajade, turismikodude ja pansionide liigitamiskavade heakskiitmine jt. küsimuste lahendamine.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krikar Õppematerjali autor

hotellindus külalislahkus ajalugu

Sarnased õppematerjalid

docx

Hotellimajanduse ajalooline ülevaade maailmas ja eestis

Kirikute juurde tekkisid ööbimiskohad, mida kutsuti hospiitsideks(ladinakeelsest sõnast hospes külalislahke peremees). Neid algelisi ja küllaltki askeetliku sisustusega majutusasutusi pidasid teenindajatena ülal mungad või religioossed ühendused. Üks selle aja suuremaid ja kuulsamaid majutuspaiku loodi teadaolevalt Sveitsi Alpides. Great St. Bernard'i kurus avati 1049.aastal augustiini munkade poolt hospiits, mis kandis kuru nime ja millest hiljem arenes samanimeline hotell Maailma vanima ja tänaseni tegutseva hotelli asutamise aastaks peetaks 717. Aastat ja selleks on Jaapanis asuv Hoshi ryokan, kus ehitati kuumaveeallikale võõrastemaja. Keskajal toimunud ristisõjad (1095-1295) aitasid kaasa kaubanduse kiirele arengule ja see tingis vajaduse oluliselt enam reisida. Vastupidiselt hospiitsidele, mis pakkusid tasuta teenust, hakati sel ajal majutust pakkuma tasu eest. 15.sajandil oli keskmises majutusasutuses 20 kuni 30 numbrituba ja toidukoht, lisaks pakuti

Majutus

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Lühipuhkuste veetjad short city break Päevareisijad nt kruiisireisijad, läbisõitjad Sõpradetuttavate külastajad Pikkaajalised puhkajad kui läbisõitjad ja/või lühiajalised peatujad Kruiisilavede reisijad sadamalinnades Turismilinnad jagunevad oma iseloomult kaheks: 1. linn kui puhkekoht külastajale loodud tarbimisinfrastruktuur poed, kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, kinod jmt), söögijoogikohad 16 2. linn kui ajalugu linn on eriline oma ajaloo ja/või kultuuri poolest keskaegne Tallinn, moodne metropol London, igavene linn Rooma 34. Euroopa kui populaarseim reisisihtkoht maailmas Peamised sihtriigid=suuremad rigid hästi kujunenud suvise ning talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega. II järku sihtkohad Vahemere ääres ning Kesk Euroopas Skandinaavia: eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi liiga lühike Euroopa perifeeria (väike) riigid, sh Eesti

Turismiettevõtlus

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

kategooriad: · ravispaahotell (medical spa hotel); · spaa- või heaoluspaahotell (spa/wellness spa hotel); · ravi- ja heaoluspaahotell (medical and wellness spa hotel). (Eesti... 2007) Sama allika kategooriate selgituses toodud informatsiooni põhjal kuuluvad tänapäeva Eesti spaad pigem viimase kategooria alla. Ravi- ja heaoluspaahotell on kõrgema järgu hotell, kus pakutakse ravi- ja heaoluspaa teenuseid. Erinevate spaahotellide kategooriate kombinatsioon on mõeldav juhul, kui hotell soovib ennast arendada nii kõrgema järgu ravi- kui ka heaoluspaana. (Ibid.) Üle maailma on võetud suund tervislikele eluviisidele ning terviseedendusele, seetõttu on ka kuurordi- ja spaatrendid liikumas samasse suunda. Mujal maailmas on need enamasti kallid kohad, eriti kui neil pole lisafinantseerimisallikat (näiteks meditsiiniliste ravide jaoks). See lülitab kuurordi- ja spaaturismi nõudlusest välja palju inimesi, kuna

Turundus

doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

Estonian Jazz Before and Behind the “Iron Curtain”. Conference “Jazz behind the Iron Curtain” Warsaw, GHI, 26.–28.09.2008. II. Tiit Lauk 2008. Tantsumuusikast Tallinnas 1920.–1945. aastatel. A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumis 17.05.2008. III. Tiit Lauk 2007. Esimesest Eesti džässikontserdist ja selle tähendusest. Esimese Eesti džässikontserdi 70. aas- tapäeva kontserdil Estonia Talveaias 10.05.2007. IV. Tiit Lauk 2006. Loengutsükkel Eesti džässi ajalugu 1918. a. tänapäevani. TPÜ kultuurimänedžeride kaugõppe kursusele. V. Tiit Lauk 2005. Rootsi džässiajakirjandus Eesti džässmuusikutest. TPÜ konverents “Kultuuriloost noor- teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2

Muusika ajalugu

doc

Kunsti ajalugu

alabastrit ja jaspist. Laialt levinud ehitusmaterjal oli savi, millest osati toortelliseid valmistada juba dünastiaeelsel ajal, hilisemal perioodil ( Uue riigi ajal ) kasutati enamasti põletatud telliseid. Ehituseks sobivat puitu kasvas Egiptuses vähe, seda veeti sisse mujalt ( Liibanonist seedrit, Süüriast kiliikia mändi , Nuubiast musta puud ) ning oli seetõttu kallis. Linnakultuur kujunes Egiptuses välja varakult, siiski on linnaehituse ajalugu säilinud fragmentaarselt eeskätt seetõttu, et valitsejate peamised jõupingutused olid suunatud hauataguse elu kindlustamisele. Varaseimad Egiptuse linnad olid tõenäoliselt kindlustatud hiljem, ühendatud Egiptuse ajal, ei omanud kaitseehitised enam nii suurt tähtsust. Kuna linnade hoonestus oli savist või põletamata tellistest, pole neist suurt midagi säilinud. Olemasolevate andmete põhjal olid Egiptuse linnad ehitatud kindla geomeetrilise korra

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Rohkem sarnaseid