Kooli
nimi
Anna
Haava: elu ja loomingu lugu
referaat
Nimi
Klass
Asukoht
ja aasta
Anna
Haava elulugu
Ühel
südasügisesel laupäeval jättis Haavakivi perenaine õueäärsel
kartulipõllul töö pooleli ning ruttas rehielamu otsakambrisse.
Veel enne päikeseveeru tuli Kodaveres, Pala vallas ilmale 15.
oktoobril 1864. aastal Joosepi ja Sohvi Haavakivi teine tütar, kelle
nimeks sai Anna Rosalie Haavakivi. Väikest last ootas ees 5-aastane
õde Elisabet. [1]
Kümne
päeva pärast jäi maimuke aga nii haigeks , et talle elupäevi enam
ei loodetud . Lapsele tehti hädaristimine, tema vaderiteks said sõts
Elisabet Peramets, lell Jakup Haavakivi ja Lena Masing . Pärast
ristimist valmistas laps aga kõigile suure üllatuse – ta paranes
haigusest. [1]
Suurem
õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kommit2di
Õppematerjali autor
Kullamaa Keskkool Erli Kaseväli ANNA HAAVA referaat kirjanduses Juhendaja: õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Anna Rosalie Espenstein, aastateni 1939 Haavakivvi, hiljem Haavakivi. Luuletaja ja tõlkija sündis Kodavere kihelkonnas, Pala vallas, Haavakivi veskitalus. Anna Haava viiendal eluaastal (1869) osteti Haavakivi talu päriseks, millele eelnes pingeline rahakogumine. Ema Sohvi oli aina esimesena igal pool tõttamas, kuid teenijatel oli üha enam põhjust kaevata tema nõudlikkuse üle. Ümbruskonnas kõneldi juba, et kasulapsed on Haavakivile võetud palgata teenijateks. Kui Haavakivi vanem peretütar Liisi oma ruugete juuste ja heleda jumega esindas väliselt isapoolse perekonna liini, siis jättis noorem Anna esmapilgul ema tütre mulje
......................................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................7 Sissejuhatus Anna Haava oli on ja jääb kindlasti üheks Eestimaa oluliseks luuletajaks. Oma traagilisest nooruspõlvest hoolimata -kaotades isa, ema, õe kui ka oma armastuse- kirjutas ta palju kauneid luuletusi, põimides looduse ilu ja armastust. Välismaal viibides kirjutas Anna Haava ka kauneid luuletusi kodumaa ilust. See on sellest paganlusest Kui nii siiralt ringi vaatad kalli sugurahva keskel- kohtad muu seas sellist imet: isad - emad - eesti - omad, või siis segaabielud, Eesti-Läti käeanded;
.................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................................4 Looming.....................................................................................................................................7 Loomingunäited........................................................................................................................8 Anna Haava loomingu tähtsus.................................................................................................9 Kokkuvõte ...............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus ..............................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS
Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni
Haavakivvi muudeti Haavakiviks talupoegade priikslaskmise ajal. Joosep Haavakivi (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep Sohvi Janastiga, kes oli pärit Punikverest. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks, makstes selle eest 700 rubla. Tööjõuks olid kodakondsed. Peavarju pakuti sugulastele ja võõrastelegi.
Anna Rosalie Haavakivi elas aastatel 1864-1957. Tema paremad teosed olid kirjutatud venestusaja tingimustes. Tol ajal oli pärisorjus läbi saanud, 19. sajandi lõpuks oli Lõuna- Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast. 19.sajandi keskel algas linnastumine ning rahvuslik ärkamine. Anna Haava loomeperiood kestis 22.eluaastast hiliseani, oma loomingu tippteosed sündisid 19.sajandil, venestusajal. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor- Eesti). Anna viimased luuletused
Anna Haava (Anna Rosalie Haavakivi) (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis 22. eluaastast hilis- eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti)
9.a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid