Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

liivi sõda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel


Liivi sõda 1558-1583
1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu (Rootsi ja Vene)
2)Vana- Liivimaa langemine-
1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu.
1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile .
1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus.
1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud.
3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing
4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla.
5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal.
6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel. Venelased lubasid Eesti „ igaveseks ajaks” Rootsile
*Ivan IV(julm)-pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit , 1572 tuli lisavägedega Liivimaale, suudeti vallutada enamus mandri-Eestit.
*Hertsog Magnus -endine Saaremaa asevalitseja . Taani hertsog, sai Liivimaa kuninga tiitli .1570 hakkas koos venelastega Tlna piidama, ebaõnnestus 1571a. Teine tlna piiramine 1577 ebaõnnestus samuti. Magnus põgenes Poola kuninga valdustele.
*Ivo Schenkenberg-tlna käsitööline, kaitses tlna. Tema retked ulatusid tartuni välja. Suri Rakvere all vaenlase kätte vangi langedes.
* Stefan Batory-valiti 1576 Poola kuningaks. 1578 alustas pealetungi venelaste vastu, jõudis Pihkvasse.
*Jam Zapolski -1582 sõlmiti pihkvamaal Jam Zapolskis Vene-Poola vaherahu, Vene vallutatud alad läksid Poolale.
*Pljussa vaherahu-1583 Vene-Rootsi vr. Rootsile läksid Põhja-Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused.
Põhjasõda:1700-1721
1)Rahvusvaheline olukord sõja eel-1)Rootsist oli saanud 17saj IIp Läänemere võimsaim riik 2)Poola, Taani ja Vene olid Rootsi ülemvõimu vastu 3)Vene ja Poola olid sõlminud rahu Türgiga 4)Inglismaa, Pr ja Saksa- Rooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega 5)1697 suri Karl XI, troonile sai 15a.Karl XII 6)1699 sõlmisid Poola, Taani ja Vene liidu Rootsi vastu
2)*sõja algus-12.02.1700 ründasid AugustII väed Riiat. Suvel ründasid taanlased rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, sunniti Taanit sõjast lahkuma . Sept ründasid vene väesalgad Rootsis Narvat. Otstutstati esmalt purustada venelased ja siis Riia Sakslaste väed.
3)Narva lahing-19 nov 1700, venelased said Rootsilt lüüa. 30 nov asusid Rootsi väed lahingusse, neid tabas lumetorm. Vene väejuht läks Rootsi poolele üle. Rootsil u 10500 meest, venel 30000 .
4)Eesti alade vallutamine- Rootslased lahkusid oma põlluvägedega Poola aladele . 1701 tungisid B.Seremetjevi väed Eestisse. 1704langes venelaste kätte Narva ja Tartu.Tartu hävitati. 1709 toimus Poltaavi lahing, Rootsi väed purustati. Kohtusid Karl XVI ja PeeterI . 1710 alistusid Venemaale Riia, Kuressaatre, Pärnu ja Tln. 1720 purustati Rootsi laevastik .
5)Uusikaupunki rahuleping-1721. Lõppes Rootsi aeg Eestis. 1)Venele Eesti,Liivi-ja ingerimaa .Osa Kagu-soomest ja Viiburi linn 2)Rootsile tagasi Soome aladja 2mln riigitaalrir kahjutasu 3)Rootsile õigus Liivimaalt välja vedada 50000rubla väärtuses teravilja
*Peeter I-vene tsaar , põgenes Rootslaste saabumisest kuuldes narva alt, hiljem 1704 vallutati tema käsu peale Tartu ja kuu hiljem ka Narva.
*Karl XII-rootsi kuningas
* Boriss Šeremetjev- vene väejuht
Rahvastik :
*asustus pärast Liivi sõda-rahvastik kahanenud, 120-140 000 elanikku, 17saj algul 75% taludest tühjad.
*Asustus Rootsi ajal- 350-400 000 in. Rootsi rahvaarvust mood. See 10%
*Suur näljahäda-1696-1697. põhjuseks hiline kevad, vihmane suvi. Talv külm ja pikk. Langenuid 70-75 000in, ligi 1/5 rahvaarvust.
*asustus 18saj-näljahädale kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi. Peale väina. Katk tabas ka linnade elanikke, surid arstid ja kirikuõpetajad. Alles oli u170 000in.
*rahvaarvu tagasilööke põhjustas:katk ja näljahäda
*püsimajäämine-see oli viimane katk. E.alal soodsad kliima tingimused. Rahvastik asus Põhja-Eestist Lõuna-Eestisse.
Eesti ala valitsemine:
*Võimukorraldus Rootsi ajal: Eesti ala jagati Eesti ja Liivimaa kubermanguks. Eestile kuulusid vabatahtlikult Rootsi võimu alla läinud maad(Lääne, harju, Viru ja Järvamaa). Liivimaa: Tartu, Pärnu, Saare ja Läti maad. Saaremaal oli oma asehaldus , rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. Kubermangude eesotsas kindralkubernerid. Kohalikke aadlike koondasid rüütelkonnad, käisid koos Maapäeval. Vahepeal teostasid võimu 12 maanõunikku. Igapäevaseid küsimusi lahendasid maakindral ja maapealik.
* Kohtukorraldus : 3-astmeline. 1)Mees- või maakohtud. 2)ülemmaa või õuekohus. 3)sai edasi kaevata kuningale .
!*Karl XI valitsusrefrm
!* reduktsioon
!*Johan Reinhold Patkul -
!*Võimukorraldus Vene ajal
!*Balti erikord
!* Restitutsioon
!*aadlimatriklid
!*KatariinaII
!*asehalduskord(millal, millised ümberkorraldused)
Mõis ja talu:
*Mõisatüübid: 1)eramumõisad e rüütlimõisad 2)Kroonumõisad e.riigimõisad-anti rendile 3)kirikumõisad e pastoraadid -elatasid kirikuõpetajat 4)Eraldi mõisad linndel ja rüütelkondadel
*Tegevusalad-1)teravlijaeksport- rukkis , oder. 2)viinapõletamine-õigus vaid mõisnikel
!* Talud :Eestis u40000
!* Koormised
!*Vakuraamatud
!*Adramaarevisjonid
!*pearahamaks-kehtestati 1783
!*Hingeloendused-1783
!*Varanduslik kihistumine -talurahva seas polnud
!*Ilmastik-sel perioodil põllumajandusele ebasoodne
olukord Rootsi ajal
!*Liivimaa majandusreglement-1696 määrati talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel
olukord Vene ajal
*Pagemine-sai talupoegade peamiseks vastupanuvormiks
*positiivsed määrused1)tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale 2)piiritleti teokoormised 3)anti õigus mõisniku kohtusse kaevata
!*pearaharahutused
!* valgustusideed
!*Garlieb Merkel
Linnad, kaubandus, tööndus
*Eesti linnad 17-18saj: liivi sõja alguseks 9 linna: Reval , Dorpat, Fellin , Alt-Pernau, Neu-Pernau, Hapsal, Wei..enstein, Weseuberg, Narwa . Juurde tulid: Aresnburg 1563 , Walk 1584
*Kaugkaubandus:*välja veeti:teravilja, liha ja kanepit, laevaehitusmaterjal. *sisse:soola, metalli, heeringaid, tubakat , veini, klaasi, paberit, koloniaalkaupu
*sisekaubandus-püsisid keskajast pärit kaubanduspõhimõtted. Vilja ostmine väljaspool linna keelatud. Talupojad müüsid linnas kaupa sõbrakaubanduse põhimõttel.Oluliseks kauplemiskohaks laat. Põhja-E vahetuskaubandus Soomlastega. Kagu-E levis salaviina põletamine->Venemaale
!*salakaubandus-
!*Käsitöö ja tööndus- Tsunftid , manufaktuurid
Vaimuelu 17-18saj
vastureformatsioon Poola ajal
*jesuiitide tegevus-Poola ajal 1583jõudsid Tartusse , rajasid sinna Gümnaasiumi, tõlkide seminari
*luteri kirik Rootsi ajal-jäi eestlastele võõraks, pastorite põhiül võitlus väärusuga
* Hermann Samson-kindralsuperindent, seati rootsi ajal vaimulikkonna etteotsa
!*talurahva suhtumine kirikusse-rootsi ajal muutus,........
*Nõiaprotsessid-algasid rootsi ajal üle kogu maa. 1699 mõisteti süüdi viimane nõid
!* rahvahariduse edendamine-Karl XI reformid ,..........
*B.G.Forselius- 1684 asutas tartu lähedale õpetlaste seminari, 86 koostas aabitsa, 88 hukkus meretormis, tema seminaritevuse jooksul sai õpetuse 160 poissi.
Eestikeelne kirjasõna
*Heinrich Stahl-1637 koostas esimese eestikeelse grammatika.
*Johan Hornung-1693avaldas Ladina keelse Eesti grammatika
*isel. Jooned vene aja alguses
Uued ideed ja õpetused-*1) Pietism (vahetult peale põhjasõda)- Vagadus , jumalakartlikkus. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlbustundega *2)(hernhuutlaste) Vennaste liikumine- 1730 . Usuvagadus, alandlikkus , sotsaalne võrdsus, kõlblus, vendlus. Andis tõuke koorilaulu,puhkpillimuusika levikuks. *3)Teoloogiline ratsionalism (18saj keskel)-jutlused õpetlikeks.nt Hupel, Torma pastor J.G. Eisen propageeris puuviljakasvatust, andis välja esimest eestikeelset ajakirja”Lühike õpetus”*4)Valgustus18saj IIp nt Herder (1764-69 töötas Riia toomkoolis )-Eesti rahvaluule tutvustamine Euroopas
Rahvaharidus ja kirjasõna
*Anton T Helle-Jüri kirikuõpetaja, Tõlkis Terve Piibli Põhja-Eesti keelde, ilmus 1739
liivi sõda #1 liivi sõda #2 liivi sõda #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisaj6gi Õppematerjali autor
10. klass õpikupõhiste kordamisküsimuste vastused, mõisted, ajaloosündmused

Sarnased õppematerjalid

Eesti varauusaeg
9
doc

Eesti varauusaeg

Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast ­ Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks ­ kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b

Ajalugu
Ajalugu-Vara-Uusaeg
4
docx

Ajalugu, Vara-Uusaeg

a septembris, tema juhtimisel toodi Vene väed Eestisse ja purustati ka Rootsi väliväed. Uusikaupunki rahu ­ Rahu kehtestati 1721.a. Sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Sellega lõppes Rootsi aeg Eestis ning algas 200 aastat Vene võimu all. Frederik IV ­ Taani kuningas, kes korraldas Rootsi ründamist Põhja-Saksamaal. August II ­ Poola kuningas, kelle juhtimisel algab Riia piiramine 1700.a. Baltasar Russow ­ kroonik, kes kirjutas kroonika Haapsalu vallutamisest, Liivi sõjas 1576.a. Rahvastik Asustus pärast Liivi sõda ­ enne Liivi sõda elas Eesti ligikaudu 300 000 inimest, 1620.a oli rahvaarv kahanenud poole võrra (140 000 inimest). Põhjus ­ Liivi sõda oli Eestist üle käinud ning seetõttu oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. Asustus Rootsi ajal ­ Pärast sõja lõppu taastus rahvaarv märgatavalt kiiresti (1695.a ­ 400 000 inimest). Kui vaenu tegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama ­ pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust

Eesti ajalugu
Eesti ajalugu-1550-1905
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) ­ põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557)

Ajalugu
Varauusaeg
7
docx

Varauusaeg

sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. · Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla, sest see võis kujunenud olukorras ainsana abi pakkuda.

Ajalugu
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma
7
docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Perioodid Eesti ajaloos: Kirjalikud o kroonikad 1. Muinasaeg u 11 000 eKr ­ 13. o ajakirjad sajandi algus (Muistne vabadusvõitlus o fotod 1206-1227) 2. Keskaeg (Vana-Liivimaa) ­ Suulised 13.sajandi algus (Liivi sõda 1558-1583) o laulud 3. Kolme kuninga aeg (Poola, Taani, o legendid Rootsi) 1583-17. sajandi algus o suulised mälestused 4. Rootsiaeg 17. sajand ­ (Põhjasõda Arheoloogiilised 1700-1721) o matmispaigad 5. Veneaeg 1710/1721-1918 6. Eesti Vabariik 1920-1940 7. I nõukogude okupatsioon 1940- Esemelised

Ajalugu
Ajalugu - Rootsiaeg-Liivisõda
24
docx

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminaar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Aastad 1558-1583 Liivi sõda 1570,1577 Tallina piiramine 1629 Altbargi rahu (Lääne- Eesti Rootsile) 1645 Brömsebro Rahu 1632 Ülikooli loomine 1680 Reduktsioon(mõisnikelt võetakse riigi maa tagasi) 1684- Forseliuse seminar 1686- Nimed Ivan Julm- Moskva tsaar, alustas liivisõda hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja, kellele Ivan Julm pakkus Liivimaa kuninga tiitlit, kuid hiljem astus hoopis Poola teenistusse Pontus de la Gardia- Rootsi väejuht Stefan Batory- Poola kuningas

Ajalugu
Liivisõda
11
doc

Liivisõda

VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja

Ajalugu
Liivisõjast Põhjasõjani
3
doc

Liivisõjast Põhjasõjani

Liivi sõjast Põhjasõjani I Liivi sõda 1. Põhjused ja eeldused. Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun