ESIMESE ÜLIKOOLI TEKE JA ARENG MAAILMAS (0)

SISUKORD
ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3
1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3
1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3
1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3
EESTI...............................................................................................................5
2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5
TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5
3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5
3.2. Eesti aeg Tartu Ülikoolis............................................................................6
3.3. Taartu Riiklik Ülikool.................................................................................7
ALLIKAD...........................................................................................................9
ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS.
1.1. Esimene ülikool
Esimene pidevalt tegutsev ülikool oli asutatud 859 aastal Fes linnas (Morokko)- Ülikool Al-Karauin. Samal aastal ilmusid Salerno Ülikool, mis eksisteeris kuni 1861 aastani, ning ka ilmusid kirjanduslikud koolid Veliki-Preslaves ja Orhides, mis asutas bolgaaria kuningas Boris.
Esimene kõrg õppimisasutus Euroopas oli Konstantinopolskij Ülikool, mis asutati 425 aastal ja sai ülikooli staatust ainult 848 aastal.
1.2. Ülikooli mudelid.
XVIII sajandiks ülikoolid avaldasid oma teaduslikku ajakirju. Tekkisid kaks ülikooli põhimudelit: prantsuse ja saksa.
Saksa mudeli autorid olid Vilgelm Gumboldt ja Fridrih Shlejermaher. Selle mudeli järgi „saksa“ ülikoolid toetasid akadeemilised vabad, laborid ja korraldasid seminarid .
„Prantsustes“ ülikoolides olid väga ranged reeglid. Haldus juhtis kõikides tegevuste suunamistes.
Kuni XIX sajandini euroopa ülikoolides peamist õppimiseosa oli religioon , aga seda sajandi jooksul see järk-järgult vähenes. Ülikoolid hakkasid andma rohkem tähelepanu teaduskonnas, seepärast saksa ülikooli mudel, mis oli paremini seotud sellega, laiendas rohkem kogu maailmas, kui prantsuse mudel. Samal ajal kõrgharidus sai kättesaadavamaks elanikkonnale.
1.3. Ülikooli sisu
Igal ülikoolil on oma korraldused ja reelid. Aga paljudel on olemas hoolekogu , president, kantsler või rektor, vähemalt üks asepresident, asekantsler või rektor ja dekaanid eri piirkondades.
Täpsustame, et ülikooli presidenti ja rektori ametid ning kohustused tihti on erinevad.
Presidentil on tavaliselt esinduslik roll. Ta tegeleb kõige kõrgemal tasemel rahanduse tõmbamisega jne. Rektor tegeleb teuduse ja õppimisega.
Tavaliselt ülikoolis on mitu teaduskonnad. Riigiülikoolide süsteem tavaliselt on juhitav kõrhariduse ministeeriumiga, mis otsustab rahadusega seotud küsimused, kiidab muudatused koolitusprogrammides ja kirjeldab edasist arengut riigi kõrgharidussüsteemis.
3
Paljudel maailma riigiülikoolidel on oma oluline iseseisvus rahanduskonnas, teaduslikudes üürides ning pedagoogilstes küsimustes. Era ülikoolid on sõltumatud riigist. Neid finantseerivad eraisikud.
Paljud ülikoolid õpetavad mitte ainult niisugused distsipliinid nagu: loodusteadus , sporti- ja sotsiaalteadus, arhitektuur, meditssin, õigusteadus , aga veel ka oma tudengite elukorraldus, selles hulgas ka toitumine, raamatu müümine, panga teenindus, võimalus saada lisatöö vabal õpimesest ajal ning ka baarid ja diskod.
Peale selle, ülikoolides on ramatukogud, spordikeskused, tudengide ühindused, arvutiklassid ja laborid.
Paljudes ülikoolides on ka enda botaanikaaiad , astronoomilised observatooriumid, äriinkubatorid ja ülikooli kliinikud. Paljud põllumajandused ülikoolid tegutsevad nagu haridus -, teadus-ja praktilised komleksid, mille kuuluvad haridus -ja eksperimentaalsed põllumajandusettevõtted, eksperimentaalsed põllumajandusettevõtted, taimekasvatuse ja töötlemisettevõttes tooted jne.
Ülikooli koosseisul tegutsevad täishinnalised kliinikud, mis astuvad sisse linna tervishoiusüsteemisse. Need Kliinikud on teadus-ja haridusasutuste andmebaaside ja arstiteaduskonnad: anestesioloogia ja intensiivravi, hematoloogia ja onkoloogia, günekoloogia ja sünnitusabi (Naiste kliinik), dermatoloogia, kardioloogia, neuroloogia , otolaryngology, oftalmoloogia, pediaatria ( Lastehaigla ) psühhiaatria pulmonoloogia (Kopsukliinik) somaatiliste riiki (osakonna gastroenteroloogia, endokrinoloogia , nefroloogia , nakkushaigused, reumatoloogia, jne), spordimeditsiini ja taastusravi, hambaravi , vereülekannete operatsioonid .
4
2. EESTI
2.1. Kõrgharidus Eestis
Akadeemiline kõrgharidus Eestis on jagatud kolmeks tasandiks: bakalaureuse -, magistri-ja doktoriõppe. Mõnedel erialadel (baasi medetsiiniõppe, veterinaaria, farmatseutiline õppe, hambaravi-, inseneri-, arhitektuuri-, ja kooliõpetaja eriala) bakalaureusekraadi ja magistrikraadi kombineeritud ühte. Eesti avalikudes ülikoolides on rohkem sõltumatust kui rakendus kõrgkoolides.
Akadeemilise ülikooli korralduse lisaks, ülikoolid võivad luua uued õppekavad , kinnitada reegleid ja tingimusi, kinnitada rahandust ja arengusplanni, valida rektorit ja piirata küsimuste lahendamist, mis varasse puutub.
Eestis on mitu avalikku ja era ülikoolid. Suuremaid on: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnika Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool , Eesti Kunstiakadeemia ja suurim eraülikool - International University Audentes .
Eesti koolihariduse ajalugu algab esimestest kloostri- ja katedraalkoolidest, mis oli tekkitud XIII—XIV sajanditel. Esimene eesti keelne aabits ilmus 1575 . aastal. Kõige vanem ülikool Eestis on Tartu Ülikool, asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. 1919. aastal ülikooli kursused lugedakse eesti keeles.
3.TARTU ÜLIKOOL
3.1 Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikool oli asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632 Liivimaal, nime all Academia Gustaviana . Ta sai teise ülikoolina Rootsis (pärast Uppsala) - Universitas Gustaviana.
Esimeseks Akadeemia rektoriks kuningas Gustav II Adolf määratas oma õpetajat ja mentorit, Liivimaa kindralkubernerit, Ingerimaa ja Karelii-Yuhani Schutte.
5
3.2 Eesti aeg Tartu Ülikoolis
Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud - Soomest Lauri Kettunen, Ilmari Manninen, Aarne Miikael Tallgren, Arno Rafael Cederberg,Johannes Gabriel Granö , Rootsist Sten Karling, Saksamaalt Walter Anderson jpt.
Algul juhtis ülikooli kuraator. 1920. aastal rektoriks valitud Henrik Koppel algatas traditsiooni, mille järgi enamiku ülikooli rektorite perekonnanimi algab K-tähega.
1. jaanuaril 1938 jõustus Ülikoolide seadus. Uue põhiseaduse alusel oli Tartu Ülikooli rektor Riiginõukogu liige.
Ülikool koosneb üheksast teaduskonnast: teoloogia , õigus, meditsiin, filosoofia, majanduse, matemaatika -informaatikateaduskond, kehakultuuriteaduskond, teaduskondade ja kasvatusteadused; ja 5 kolledžit: Euroopa, Narva, Pärnu Türi ja kolledžid, samuti Viljandi Kultuuriakadeemia . Üliõpilaste arv aasta lõpus 2009 - rohkem kui 17000 (sh üle 600 välisüliõpilast). Ülikoolil on 3200 inimest (sh 180 professorit, rohkem kui 500 teadlast).
1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega.
Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained sh NSVL ajalugu jt Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine .
Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumi tarvis. Kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused.
Teise maailmasõja sõjatules hävis 22 ülikoolile kuulunud hoonet ja vara, õppejõudude ja teenistujate eluasemed ning raamatukogud.

6

3.2. Tartu Riiklik Ülikool

1944. aasta sügisel jätkati struktuurses tähenduses 1941. aasta suvel pooleli jäänud ümberkorraldustest. Ülikool allus Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile (aastast 1946 ministeerium ) ja alates 1946. aastast NSV Liidu Kõrgema Hariduse Ministeeriumile.
1949. ja 1950. aastate alguse kataklüsmid ja repressioonid ei jätnud puudutamata ka ülikooli. 15. mail 1950 kõrvaldati nõukogude okupatsioonivõimude poolt vana ülikooli üks sümboleist - 1928. aastal püstitatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi mälestussammmas (skulptor Otto Strandman).
TRÜ professorkond koosnes valdavas osas veel 1960. aastatelgi Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis hariduse saanutest, kes kindlustasid õppe- ja teadustegevuses ning traditsioonides järjepidevuse.
TRÜ erilisus seisnes kitsa erialaga akadeemiliste spetsialistide unikaalsuses ning globaalse tähendusega koolkondade rajamises: keeleteadlane Johannes Voldemar Veski , strukturaalse semiootika ja Tartu semiootikakoolkonna rajaja Juri Lotman , keeleteadlane, eesti foneetikateaduse algataja, fennougristikakoolkonna rajaja Paul Ariste , orientalist ja polüglott Pent Nurmekund, kunstiajaloolane Voldemar Vaga, botaanik ja biogeograaf Viktor Masing , arstiteadlane -kirurg Artur Linkberg, füsioloog Elise Käer-Kingisepp jpt.
Üliõpilaskonna ja õppejõudude, teadurite jt suhtumine ning hoiakud eestikeelse ja -meelse ülikooli säilitamisel võimaldasid taastada Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli. Aastad 1989-1992 olid meie ülikooli organisatsiooni ja akadeemilise sisu muutuse ning akadeemiliste traditsioonide taastamise aastad.
Tartu Ülikool vaatab tagasi oma 380- aastasele ajaloole, mille sümboliks on ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil 1992. aasta jüripäeval taas oma kohale asunud Gustav II Adolfi kuju (Fogelbergi kipsskulptuuri järgi 1991. aastal valmistanud Elisabeth Tebelius-Myren) hoidmas alma mater Tartuensis'e järjepidevust.
Tartu ülikooli klassitsistlikus stiilis ehitatud (1805-1809) peahoones asub ülikooli vanimaid muuseume -Kunstimuuseum.
7
Ülikooli ajalooga võib tutvuda Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis Toomel vanas toomkirikus, kus 200 aastat tagasi alustas tegevust Johann Karl Simon Morgensterni loodud ülikooli ülikooli raamatukogu.
Tartu linnavalli müüri ja bastioni jäänuseid Emajõe lammil ilmestab aastatel 1803-1806 rajatud ülikoolibotaanikaaed.
Tartu üliõpilasriigi ideede ja traditsioonide kandjateks on üliõpilasorganisatsioonid.
Tartu Ülikoolist on välja kasvanud Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool.
 
 
8
ALLIKAD:
1. www.ut.ee
2. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_%C3%BClikool2
9