10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katja115
Õppematerjali autor
Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn. Ülikooli viimine Tartust Pärnusse oli tingitud Rootsi-vastasest koalitsioonist ning 1695.-1697. aastate suurest näljahädast. 17. sajandi lõpul oli ülikooli vaimsus ja maailmavaade mõjutatud Descartes'i filosoofiast. Keiserlik Tartu Ülikool (1802-1918) 21.- 22. aprillil 1802. aastal taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist juriidiliselt saksakeelne Vene riigiülikool. Aastatel 1828-1838 koolitati Tartu Ülikooli Professorite Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 1803
.........................................................17 SISSEJUHATUS Juba antiikajal oli võimalik omandada kõrgharidust, kuid puudusid kõrgkoolid ehk ülikoolid. Kõrgharidust oli siis võimalik omandada filosoofide, kõnemeeste, juristide või poliitikute käe all. Enamasti oli antiikajal võimalik kõrgharidust omandada neid isikuid vaadates ja kuulates. Esimesed Ülikoolid tekkisid keskajal umbes 11 sajandil Euroopas. Tegelikult enne termini studium generale loomist, mis tähendab ülikooli, olid koolid, mis pakkusid kõrgemat haridust juba loodud. Seda ajalist perioodi on nimetatud ka eel-renesanssiks. Ülikool oli asutus, mis pakkus kõrgemat haridust ja mille staatuse oli kinnitanud kõrgeim autoriteet nagu näiteks paavst. Iga ülikooli lõpetanud õpilasele pidi ülikool andma diplomi, milles oli märgitud, millise kraadi üliõpilane on omastanud. Ülikoolid tekkisid vajadustest mitme ühiskonna arengu soodsa teguri kokku sattumisel
Tartu Ülikool Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. 30. juunil 1632 avas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased võeti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Aktusel pidas Liivimaa kindralkuberner ja ülikooli kantsler Johan Skytte kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. . Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse
läheb Lõuna-Eesti Poola võimu alla. saksakeelse keiserliku ülikoolina. Tartu 1583. aastal asutavad poolakad Tartusse muutub Vene impeeriumi oluliseks jesuiitide gümnaasiumi. Rootsi-Poola teaduskeskuseks, rajatakse maailmatasemel sõdades 17. saj alguses käib linn korduvalt Tähetorn, ülikooli kliinikud, raamatukogu käest kätte kuni jääb 1625. aastal lõplikult ja botaanikaaed. Teaduse kõrval õitseb . rootslastele. 1630. aastal asutatakse Tartusse gümnaasium ja 1632. aastal ülikool, mis asutaja, Rootsi kuningas Gustav II Adolfi
Sisukord: 1. Ülikoolide tekkimine keskajal 2. Ülikoolide korraldus keskajal 3. Ülikoolide korraldus tänapäeval 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Ülikoolide tekkimine keskajal Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng. Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik. Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias.
Eesti kultuuri puudutavate ainete suur populaarsus Tartu Riiklik Ülikool (1940-1941) Suleti õpilasühendused ja akadeemilised seltsid Õppekavad ühtlustati Nõukogude Liidus kehtivatega Tartu üliõpilaskonna ja professorite küüditamine Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool (1942- 1944) Teise maalimasõja hävitustöö Tartu Riiklik Ülikool (1944-1989) 1950 eemaldati Gustav II Adolfi ausammas Tulekahju peahoones 1965 Tartu Ülikool (1989-...) 1989-1992 ülikooli organisatsiooni, akadeemilise sisu ja traditsioonide taastamine 1992 jüripäeval astetati oma kohale Gustav II Adolfi kuju Huvitavad faktid 1919. aastast esimene eestikeelne ülikool Kuulub 5% maailma parima ülikooli sekka 9 teaduskonda ja 5 kolledzit Nobeli preemia aastal 1909 (Wilhelm Ostwald, füüsikalise keemia rajaja) 1913. aastal kinnitati Inglisillale taasavatud Tartu Ülikooli esimese rektori Georg Friedrich von Parroti mälestusmedal koos pühendustekstiga
(Salupere 2004: 21) Peatselt alustati linna taastamist. Katariina II andis Tartule linna taastamiseks sooduslaenu ja kinkis linnale kivisilla. Ta keelas linna sees ehitada puitmaju, lubas elanikel tasuta võtta ehitusmaterjali linnamüüridest ja kindlustustest. Talupojad, kes linna elama asusid, pidid kaasa võtma 16kg kive. Nii kerkis klassitsistlikus stiilis Tartu ja kadusid vanad linnamüürid. (Salupere 2004: 22) Uue hingamise sai linn seoses ülikooli taasavamisega 1802, siitpeale muutus Tartu Liivi- ja Eestimaa vaimupealinnaks, kus keerles elu ülikooli ja selle teenindamise ümber. Elanikkond hakkas jõudsalt kasvama ja linna hakkas laienema ümberkaudsetele küngastele, kus varem laiusid linnalähedaste mõisate põllud. (Salupere 2004: 23) Kuigi eestlasi õppis ülikoolis vähe, sai eestlaste rahvusteadvus, kogu ärkamisaeg ja enamik kultuurialgatusi siit tuule tiibadesse. 1806. aastal trükiti Tartus lõuna-
Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid