ka impulsi suurema kiiruse (kuni 100 m/s) tagamiseks. Neuronitevahelist ühenduskohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele (või ka neuronilt lõppelundile), nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete: virgatsainete (ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite) vahendusel, mille mõju võib olla kas erutav või pidurdav. Tuntumad virgatsained on atsetüülkoliin (Ach, seotud peamiselt lihaste kokkutõmbumise ja liigutuste juhtimisega); dopamiin (DA, samuti liigutused, aga ka õppimine ja mälu); serotoniin (5HT; une ja ärkveololeku rütmi regulatsioon, meeleolu); GABA jt. Teatud juhtudel, kui on vaja liigutada kiiresti, nt valuaistingu puhul, võib sünaptiline ülekanne olla ka elektriline ja toimub ülalnimetatud interneuronite vahendusel: Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Seljaaju põhiülesandeks on ühendada kehas toimuvat peaajuga
Mitmeid eessagara hormoone nim. tropiinideks, mis edendavad teiste elundite kasvu, arengut ja tööd: · Somatropiin (kasvuhormoon) somatoliberiin, somatostatiin · Kortikotropiin (adrenokortikotroopne hormoon) kortikoliberiin · Türeotropiin (türeoidnääret stimuleeriv hormoon) türeoliberiin · Follitropiin (folliikuleid stimuleeriv hormoon) gonadoliberiin · Lisaks prolaktiin prolaktoliberiin, prolaktostatiin e. dopamiin Hüpofüüsi tagasagar (neurohüpofüüs) koosneb hüpotalamusel paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad veringesse: oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni e. vasopressiini. Neerupealiste hormoonid. Neerupealiste koore hormoonid: · Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest.
Mitmeid eessagara hormoone nim. tropiinideks, mis edendavad teiste elundite kasvu, arengut ja tööd: · Somatropiin (kasvuhormoon) somatoliberiin, somatostatiin · Kortikotropiin (adrenokortikotroopne hormoon) kortikoliberiin · Türeotropiin (türeoidnääret stimuleeriv hormoon) türeoliberiin · Follitropiin (folliikuleid stimuleeriv hormoon) gonadoliberiin · Lisaks prolaktiin prolaktoliberiin, prolaktostatiin e. dopamiin Hüpofüüsi tagasagar (neurohüpofüüs) koosneb hüpotalamusel paiknevate neuronite jätketest, mis sekreteerivad veringesse: oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni e. vasopressiini. Neerupealiste hormoonid. Neerupealiste koore hormoonid: · Glükokortikoidid suurendab glükoneogeneesi maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressi taluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest.
lammutamist ja glükogenolüüsi ehk glükogeeni lammutamist. Mõlemad võimaldavad kasutada glükoosi energia saamiseks. Prolaktiin ja kasvuhormoon on kokku efektoorsed hormoonid (ei mõjuta sisesekretoorset nääret) Statiinid- ei ole nii palju, et iga jaoks oleks oma statiin 1. Stomatostatiin (SS)- tekib paljudes kohtades, pärsib kasvuhormoni produktsiooni, pärsib ka kilpnäärme hormoonide teket. 2. Dopamiin (DA)- prolaktiini inhibeerib hormoon. 12. Kilpnääre. Kilpnäärme talitluse häired - türeotoksikoos, kretinism, müksödeem. Kilpnääre on suurim sisesekretoorne nääre, mille mass on umbes 40 g. Kilpnääre paikneb kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal hingetoru ees.
On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel. · Aju: millised on neli suuraju sagarat (frontaal, temporaal, parietaal, oktsipitaal) ning millised on nende põhilised funktsioonid? Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Suuraju jaguneb neljaks suuremaks sagaraks: Frontaalsagar e otsmikusagar asub peaaju eesmises osas ja tegeleb stiimulitele regeerimisega. Selles ajupiirkonnas on peamiseks neurotransmitteriks dopamiin. Temporaalsagar e oimusagar ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaalset ja auditoorset infot, sealt tuleb sotsiaalse kognitsioonioskus. Parietaalsagar e kiirusagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all. Parietaalsagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest
Bradükardia – 0,5-1mg i/v Amidorone (cordarone) 50mg/ml – südameseiskus VT või VF , mõjustab peamiselt südant, mis avaldub südame löögisageduse aeglustumise, südamelihase kontraktiilsuse vähenemise ning hüpotensioonina, samuti müokardi hapnikuvajaduse vähenemisena. Annused: 300mg lahustatuna 20-30 ml 0,9% NaCl või %% glükoosis kiire infusioonina i/v või doos 150 mg kiire infusioonina 1mg/min; 6→ 0,5mg/min maksimumdoosini 2g/p Dopamiin 20mg/ml – tugevdab südame kontraktiilsust, väikesed doosid tekitavad vasodilatatsiooni ja suurendavad neeruperfusiooni. Toime sõltub doosist. Mitte teha samasse veeni soodaga! Lidokaiin – VF, VT ja ventrikulaarse ekstrasüstoolia korral. On ”teise rea” valik enamuses situatsioonides Annused: südameseiskusel algboolus 1,0-1,5 mg/kg i/v. Vajadusel lisadoos 0,5-0,75 mg/kg i/v 3- 5 minuti jooksul. Kogudoos 3mg/kg (või 200-300mg 1 tunni jooksul) Magneesium 250mg/ml –
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < ...
3.Võitlus alkoholi euforiseeriva toime vastu. Selle lähenemisviisi teooria põhineb asjaolul, et organismis asuvad spetsiifilised euforiseerivate ainete retseptorid, mis võivad olla endogeensed (endorfiinid, enkefaliinid, dünorfiinid) või eksogeensed (oopium, morfiin, heroiin, liperidiin, metadoon, pentasotsiin). Neid retseptoreid nimetatakse opioidretseptoriteks. Euforisatsiooniprotsessi vahendajateks on monoamiinergilised transmitterid serotoniin, noradrenaliin ja dopamiin. Alkohol stimuleerib noradrenaliini kaudu endogeensete opioidide teket, põhjustades seeläbi eufooriatunnet. Alkoholi euforiseeriva toime kõrvaldamiseks on soovitatud disulfiraami, mis toimib samuti noradrenaliini kaudu. Peale selle on olemas ained, mis blokeerivad opioidide sidumist, toimides seega konkreetse antagonistina. Neid aineid nimetatakse opioidi antagonistideks. Viimased ei oma iseenesest narkootilist toimet. Raviainetest on selliseks naloksoon (Intrenone, Narcane, Narcanti),
pidurdav postsünaptiline potentsiaal. ERITUSE LEVIKUS AVALDUB NII DIVERGENTS KUI KONVERGENTS Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse sisenev erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes, siis nimetatakse seda divergentsiks. Sellele vastupidine nähtus on konvergents, sel puhul koondub erutus suuremalt arvult kesknärvisüsteemi närvirakkudelt väiksemale arvule neuronitele. NEUROTRANSMITTERID ·Atsetüülkoliin ·Monoamiinid: noadrenaliin, dopamiin, serotoniin, melatoniin, ·Aminohapped: glutamaat, GABA, glütsiin ·Puriinid: adenosiin, ATP, GTP ·Ca50 peptiidi ·CO ja NO ·90% inimese aju sünapsitest kasutavad glutamaati. Teine enam levinud mediaatoron GABA, mida kasutavad 90% ülejäänud sünapsitest. Atsetüülkoliin on motoorsete neuromuskulaarsete sünapsite ja perifeerse NS sünapsite mediaatoraine. Kuraare seondub konkurentselt Ach retseptoriga blokeerides sünapsid. Seetõttu kasutatakse kuraaret ja
Sümptomid: ärevus, ärrituvus, treemor, higistamine ja lihasvalud. Rahustid ja uinutid. Toimed: anksiolüütiline, sedatiivne, uinutav, krambivastane, lihasrelakseeriv. Võõrutussündroom: ärevuse psüühilised ja kehalised sümptomid. Unehäired. Krambid. Stimulaatorid. Kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ecstasy. Stimulaatorid võimendavad ajus monoamiinide (dopamiin, serotoniin, noradrenaliin) poolt vahendatud närviimpulsi ülekannet, eriti sünapsites, kus mediaatoriks on dopamiin. Intoksikatsioon: eufooria, hüpervigiilsus, suurusmõtted, agressiivsus, meeleolu labiilsus, illusioonid, hallutsinatsioonid, paranoidsed mõttet, tahhükardia, oksendamine, kehakaalu langus, lihasnõrkus jne. Võõrutus: düsfooria/depressioon, väsimustunne, psühhomotoorne pidurdus või rahutus, iha stimuleeriva aine järele, söögiisu tõus, insomnia või hüpersomnia, veidrad või ebameeldivad unenäod. Hallutsinogeenid. LSD, Fentsüklidiin, Ecstasy. Intoksikatsioon
joomine, reproduktiivkäitumine) Stressor Hüpotalamus Glükokortisoolid (Kortisool- suurendab mälu protsesse, söögiisu tõstab, liikumisaktiivsust prandab) Hommikuti kõige suurem. Kui tase koguaeg kõrge, sisi unehäires, immuunsüsteem langeb, mäluprotsessid muutuvad aeglasemaks. Hüpofüüs Katekolamiinid: adrenaliin, dopamiin, noradrenaliin) Südamelöögisagedus suureneb, vere hüübimine suureneb. Neerupealise koor Neerupealise säsi H Selye Üldise adaptsioonisündroomi kohanemisereaktsiooni kolm astete: Stressor Häirevastupanukurnatus Klassikaline Henry psühhoneuroendokriinne stressimudel
Ühte stiili ei saa teisele eelistada, kõigel on miskit head. Olenemata eestvedamise stiilist on edu saavutamine võimalik ainult juhul, kui see stiil sobib antud sitatsiooniga. X. loeng: MOTIVEERIMINE 1. Milline on motiveerimise definitsioon? Motivatsioon on liikuma panev jõud inimese sees selleks, et inimene hakkaks tegutsema, eesmärgiks on ootuste ja vajaduste rahuldamine. Põhiline motivaatormehhanism on seotud dopamiin. 2. Mis on motivatsiooni olemus? · Individuaalne fenomen kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad kästileda iga inimest erinevalt · Tahtel põhinev, kavatsuslik motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all. Motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitud tegutsemisviisides · Mitmetahuline mis paneb inimesed tegutsema? kui suur on tegutsemise tung?
saada mingit kasu, head. 57. Alkoholi toime. Alkohol kui depressant, mis surub maha pidurduse läbi neurotransmitterite mõjutamise. Alkohol pidurdab pidurdusneuronite tööd. Alkohol: alguses pidurdust maha võttev, elavam jutukas, siis pidurduv, aeglustuv. Pidurduskonflikt: häbelik, siis aga konflikti otsiv, agressiivne. Seksuaalne vägivaldsus. Alkohol muudab mehed vägivaldseks 58. Dopamiini, serotoniini, noradrenaliini toime. DOPAMIIN: Palju funktsioone. tunnetus, motivatsioon, karistus, uni, mälu, õppimine. Tekib siis kui ebatavaline autasud. Amfetamiin on sarnane efektilt dopamiinile. Dopamiini üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia positiivsete sümptomitega SEROTONIIN: Pidurdus. Uni, meeleolu. Sund-impulsiivne häire NORADRENALIIN: Noradrenaliin ja adrenaliin on kehas kiiretoimelised stimulandina
1 Psühhosomaatika Loeng 1 Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
kuju ja suurusega. Närvirakud koosnevad rakukehast, dendriitidest, aksonist (neuriidist) ja närvilõpmetest. Dendriitide ülesanne on võtta vastu teateid teistelt närvirakkudelt. Akson, mille lõpus asuvad terminaalplaadikesed keemiliseks ülekandeks, annab edasi saadud informatsiooni. Raku sees toimub elektriline reaktsioon, väljas aga keemiline, mis levib erinevate ainetena. Näiteks atsetüülpoliin, mis kontrollib skeletilihaste kokkutõmbumist, dopamiin, mis pärsib osa rakke ja erutab teisi (puudujääki seostatakse parkinsoni tõvega, liiasust skisofreeniaga), serotoiin, mis on niinimetatud õnneaine, mille puudusel tekib masendus. 7. Peaaju (vt joonis). Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neu...
süsteemil ei laste enam integreeruda. Afektiivseid seisundeid saab modelleerida. Subjektiivse kogemuse mõttes oluline. Sünapsid -> neuromediaatorite mõjutamine. Piirkonnad ei kattu kognitiivsete süsteemidega (ei saa mõjutada funktsiooni, mis ei ole kaasasündinud). Psühhofarmakom mõjutab bioloogilisi, mitte psüühilisi funktsioone. b. GABA, AcCo, serotoniin jt c. Dopamiin: väliste-seesmiste süsteemide relee, enesestimulatsioon *Väike kahjustus virgatsaine anatoomilises „keskuses“ võib anda olulisi koorefunktsioneerimise häireid. *Virgatssüsteemid ei ole kognitsioonispetsiifilised. (F-)koor jaotub virgatsainete paigutuselt väga peenelt, kuid mitte funktsioonispetsiifiliselt. Virgatsainete jaotus ajukoores on lateraliseeritud. Neuroloogiline uurimine: a. Motoorsed funktsioonid – eelkõige halvatus, lihastoonuse muutused, vähem
Armastus kui seisund, suhtumine maailma Armastust ei määra "objekt"! Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus Armastuse õppimine Vt E. Fromm "Escape from Freedom" (1942), The Art of Loving" (1964) Helen Fisher: armastuse keemia H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) Armastus on vajadus Armastuse "kandjad" ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin Inimene pole armastuses "vaba". Armastuse "suunamine". Armastuse keemia Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas Individualiseerumine, autonomiseerumine üheinimese majapidamised, kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus.
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
Selliseid väikeseid reaalse elu asju, mis muidu oleksid võinud mind pahandada, ei pane üldse tähele." Noormees: ,,Kogu aeg on ängistus, siis kui kokku saad temaga, siis jälle hea olla." Neiu: ,,Armunud olles olen nagu kusagil pilvedes ära, õppida ei viitsi, mõtted on ainult ühe inimese peal, armudes kipun tihtilugu asju kõigile välja lobisema. Armumiseks kulub ainult 0.2 sekundit. Armumise korral vabanevad eufooriat esile kutsuvaid ained: dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja vasopressiin. Armumise põhjustajaks on aju, kuid samas on ka süda sellega seotud, sest armastus on keeruline nähtus, mille puhul toimuvad protsessid, kus mõlemad organid teineteist vastastikku mõjutavad. Aju teatud osade aktiveerumine võib stimuleerida südant, mille tulemuseks on tunne, et "liblikad on kõhus". Kui armumine teeb haiget Armumine ei pruugi olla ainult nauding. Sellega kaasneb palju ärevust. Raskust
Selliseid väikeseid reaalse elu asju, mis muidu oleksid võinud mind pahandada, ei pane üldse tähele.” Noormees: „Kogu aeg on ängistus, siis kui kokku saad temaga, siis jälle hea olla.” Neiu: „Armunud olles olen nagu kusagil pilvedes ära, õppida ei viitsi, mõtted on ainult ühe inimese peal, armudes kipun tihtilugu asju kõigile välja lobisema. Armumiseks kulub ainult 0.2 sekundit. Armumise korral vabanevad eufooriat esile kutsuvaid ained: dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja vasopressiin. Armumise põhjustajaks on aju, kuid samas on ka süda sellega seotud, sest armastus on keeruline nähtus, mille puhul toimuvad protsessid, kus mõlemad organid teineteist vastastikku mõjutavad. Aju teatud osade aktiveerumine võib stimuleerida südant, mille tulemuseks on tunne, et "liblikad on kõhus". Kui armumine teeb haiget Armumine ei pruugi olla ainult nauding. Sellega kaasneb palju ärevust. Raskust lisab vastandlike
doc 12 permeaablust ioonide suhtes, avanevad ligand sõltuvad kanalid (Na) ja depolariseerib postsünapstilise membraani, tekib AP, mis levib mööda membraani edasi. 3.11. Mediaatori e. transmitteri mõiste. Mediaatorite klassifikatsioon. Mediaator – neurotransmitter, virgatsaine, kiirelt toimivad väikesed olekulid, mida sünteesitakse organismis. Nt: atsetüülkoliin, amiinid (Epinefriin, norepinefriin, dopamiin (PS), serotoniin (PS), histamiin. AH: GABA (PS), glutamaat (ES), aspartaat, lämmastik(II)oksiid. ATP. Lisaks esinevad aeglaselt toimivad suured molekulid - neuropeptiidid – mitmesugused hormoonid (insuliin, glükagoon). Mõjuvad ainevahetusele, geeniaktivatsioonile. Agonist – aine, millel on mediaatoriga sarnane keemiline struktuur. Sellised ained võivad blokeerida signaali ülekande sünapsis (antagonistid). Kuraare on ACh agonist, mis konkureerib AChga retseptori seondumise pärast
elektrilisi omadusi. Näiteid virgatsaineist, mida Näide vastavatest närvi- või psüühilistest kasutab mitu rühma neuroneid funktsioonidest Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkveolek Glutamaat Üsna universaalne erutusvirgatsaine, enim uuritud seoses õppimisvõimega Noradrenaliid Tähelepanu, ärksus Dopamiin Üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Gammaaminovõihape Väga universaalne pidurdusvirgatsaine, eriti interneuronites Endropioidid (nt β-endorfiin) Valu mahasurumine, sotsiaalne lähedustaju Neuropeptiin Y Söögiisu suurendamine, ärevuse mahasurumine
ja vallandub erutus Erutuse divergent ja konvergent-Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse minev erutus algab erutuse paljudes närvirakkudes, siis on see divergent. Konvergents on aga vastupidine, erutus koondub suuremalt arvult KNS närvirakkudelt väiksemale arvule neuronite. Tähtsamad neurotransmitterid ja neuropeptiidid- Transmitterid(atsetüülkoliin, noradrenaliin, hea enesetunde mediaator, dopamiin, glütsiin, inhibeeriv neurotransmitter, glutamaat, oluline õppimisel ja mälu kujunemisel ) Peptiidid(endorfiinid, toodetakse hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse ajal, koletsüstokiniin, tekitab küllastustunnet) KNS ehitusprintsiip-Pea ja seljaaju, koosnevad kahest sümmeetrilisest poolest, koosnevad üksikutest segmentidest, närvikiudude kimbud on koondunud juhtteeks. Peaaju osad-Suurajukoor osad ON JOONISEL ERALDI LEHEL
Neurotransmitteriteks võivad olla keemiliselt struktuurilt suhteliselt erinevad ained, üheks enimlevinumaks on atsetüülkoliin. Ergastavad neurotransmitterid avavad Na kanalid ja põhjustavad Na sisenemist ning seega membraani depolariseerumist. Inhibeerivad neurotransmitterid avavad Cl või K kanalid ja tavaliselt tekitavad kerge hüperpolarisatsiooni.Tüüpilisemad virgatsained on: atsetüülkoliin, glutamaat, dopamiin, norepinefriin, epinefriin, serotoniin, histamiin, -aminobutüürhape, glütsiin. . On leitud, et lämmastikoksiid (NO) ja CO võivad olla neurotransmitteriteks 21. Milline on närviimpulsi edasiliikumise kiirus? Ülekandumise kiirus on väga suur~100m/s. 22. Milline on aktsioonipotentsiaali kestvus? 1-2 ms 23. Mida nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks? Aktsioonipotentsiaal on kiire membraani depolariseerumine, millele järgneb repolariseerumine ja puhkeseisundile omase
püramiidikujulised jne. Väga oluline klass rakke on aju poolel ning hipokampuse osas püramiidjatel rakkudel informatsiooni sisude vahendamiseks. Ained, mis vahendavad infovahetust ehk neuromediaatorid on atsetüülkoliin, mis vahendab erutust. See on oluline, et aju protsessid oleksid aktiveeritud, et tähelepanu toimiks, et aju saaks juhtida edukalt liigutusi ning emotsioone. Energiat ja toimekust nõudvad emotsioonid. (sh viha, seks, agressiivsus) dopamiin, mis on pidurdava toimega. Kui on kahjustatud dopamiinsed süsteemid, võivad kaasneda haigused, kus liigutused on häiritud. See mõjutab liigutuste kontrolli, asendeid, eeleolu, positiivseid kinnitusi, sõltuvussuhteid. Dopamiin on oluline õppimisvõime tagamisel. See kinnistab õppimist. Selle ainega seotud haigused on eelkõige Parkinsoni tõbi. GABA ehk gamma-amino-võihape, on samuti pidurdava toimega. See mõjutab rütmilise
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust. On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt. Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist. Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märg...
Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus Armastuse õppimine Vt E. Fromm "Escape from Freedom" (1942), The Art of Loving" (1964) 23 Helen Fischer: armastuse keemia H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) Armastus on vajadus Armastuse "kandjad" ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin Inimene pole armastuses "vaba". Armastuse "suunamine". Tänapäeva armastuse käsitlus. Meile on sisseprogrammeeritud "lähedussuhte omamine". Meil on vaja lähedussuhet ja selle vajaduse tekitab ajus sees istuv asi (teatud keemilised aines: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin; see paneb meid lähedussuhet otsima). Kui neid aineid saab rohkem panna või maha võtta, siis oleks võimalik mängida tunnetega.
Närviimpulsid levivad neuronite ahelas alati kindlas suunas. Kuna närvirakusisene erutuse levik on elektriline protess, siis ei kulge närviimpulssid hajusalt (muidu oleks nn. Lühise oht) selle vältimiseks on aksoni ümber müeliinkest- rasva-valgu ühend. See kest suurendab ühtlasi impulsi liikumiskiirust (inimesel kuni 100km/sek) Virgatsaine- e. mediator e. neurotransmitter on keemilised ained, mille vahendusel erutused sünapsis levivad. Toime võib olla nii erutav kui ka pidurdav. Dopamiin, serotonin, atsetüülkoliin. Närvisüsteem jaguneb: 1. Somaatiliseks NS-ks e. kehanärvisüsteem · Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaaju, mis kontrollib kogu elutegevust seal hulgas ka teiste närvissteemi osade tööd · Piirdenärvisüsteem- moodustavad pea-ja seljaajust väljuvad närvid, mille ülesanne on reguleerida liikumiselundite tööd (motoornesüsteem) ja
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Psühholoogia.......................................................................................................................... 3 Antiikaeg................................................................................................................................. 5 Keskaeg.................................................................................................................................. 6 Renessanss............................................................................................................................ 6 18.-19. Sajand......................................................................................................................... 8 Psühholoogia koolkonnad................................................
Üldine ligimesearmastus on eelduseks teistlaadi armastuste tekkimiseks. · Armastuse õppimine. Armastus on õpitav oskus. Helen Fisher Armastuse keemia (tänapäevane perspektiiv) · Armastus ei ole inimese vaba tahte produkt, vaid inimesele on sisse programmeeritud läheduse suhte loomise vajadus ja see, kes objektiks satub, on juhuslik. See on suunatud protsess. · Jõud mis vajadust tekitab on ajus teatud keemiliste ainetena: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin. Armunud aju: FMRI functional magnetic resonance imaging Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas · Individualiseerumine, autonomiseerumine üheinimese majapidamised, kooselu mitteabielu, nukleaarperekond, eemaldumine kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtsustamine... · Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud · Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus
eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees). 4. Mittegeneetilised tunnused (näited) Kehakujundus, sünnimärgid, kehaehitamine, ilu, perekoosseis 5. Kaksikud, sagedus 6. Sügootne kell sügootne kell (ingl. Zygotic clock)- Sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega. 7. Õnnehormoonid ja armastus Seratoniin, dopamiin. 8. Sümmeetriatelje geenid 9. Positsiooniline informatsioon Rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine positsioonilise informatsiooniga. Morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu. Teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
Ca kontsentratsioonile reageerivad mediaatorainega vesiikulid, mis liituvad rakumembraaniga. Mediaatoraine lastakse sünapsisse, osa sellest hajub, osa satub vastasraku retseptoritele, mis reageerivad mediaatorainele kas avades ioonkanalid, mille tagajärjel muutuks membraanipotentsiaal või panevad raku tootma signaali kandjaid molekule, mis muudavad raku talitlust mingil viisil. 39. Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule Serotoniin, dopamiin, endorfiinid. 40. Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule Atsetüülkoliin, (nor)epinefriin(südametegevus). 41. Nimetage sclerosis multiplex (hulgiskleroos) tekkimise põhjusi Kahjustatud müeliiniga piirkondades esineb makrofaagide infiltratsioon, mis viitab põletikulisele geneesile. Lisaks on leitud ka laialdast oligodendotsüütide apoptoosi ning mikrogliia aktivatsiooni. Immuunsussüteemi ebanormaane B- rakuline vastus
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Neurotransmitteri toime NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2. Monoamiinid: Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine Serotoniin – meeleolu, depressioon Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu 3. Atsetüülkoliin: - ANS valdav NT 4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid 5. Puriinid: ATP, Adenosiin 6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID Hormoone iseloomustab: Järk-järguline toime Muudavad tavaliselt protsessi intensiivsust / tõenäosust
närvisüsteemis). Impulsi liikumine läbi sünapsi Aktsioonipotensiaal jõuab neuroni terminaalini Neurotransmitterit sisaldavad vesiikulid sulavad eksotsütoosi protsessis kokku rakumembraaniga ja virgatsaine vabaneb ning difundeerub järgmise raku pinnal paikneva retseptorini Avanevad ligandiseoselised kanalid, Na siseneb, membraan depolariseerub ja tekib Ap Ajutegevust toetavaid signaalmolekule: Serotoniin, dopamiin, endorfiinid. Lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule Atsetüülkoliin, (nor)epinefriin(südametegevus). Sclerosis multiplex (hulgiskleroos) tekkimise põhjusi Müeliini kadumine pea- ja seljaajust Autoantikehade tootmine müeliini vastu või vastavate proteaaside tootmine Transportvalkude häiretest sõltuvaid haigusi Mootorneuronite probleemid Na+ kanalid Tsüstiline fibroos Cl – kanalid
aktsioonipotentsiaali näol jõuab terminalini, tõuseb seal Ca sisaldus tsütosoolis. See põhjustab osade vesiikulite sisu liikumist rakkudest välja paiskamise. Liikumine kuni sünapsijärgse rakuni võtab aega ~0.5 millisekundit. Toimub seostumine sünapsijärgse raku retseptoritega. See muudab membraanide läbitavust ioonide poolt ja membraanipotentsiaali, mis indutseerib aktsioonipotentsiaali sünapsijärgses rakus. 28 Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule: Serotoniin, dopamiin. 29 Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule: Atsetüülkoliin, Ca 30 Nimetage sclerosis multiplex (hulgiskleroos) tekkimise põhjusi 5 Autoantikehade produktsioon müeliini valgu suhtes või vastavate proteaaside produktsioon. 31. Nimetage ja iseloomustage transportvalkude häiretest sõltuvaid haigusi
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
· Evolutsioonilisest seisukohast on inimesed arenenud kasvatama oma järglasi koos elukaaslasega, kes on nõus kandma pikaajalisi kohustusi (Geary, 2000) · Selleks on evolutsioon andnud seksuaalsuhtele naudingulisuse, et ahvatleda meid korduvatesse vahekordadesse · Ka on evolutsioon andnud meile armastuse, mis on teiseks mehhanismiks, mis aitab keskenduda ühele partnerile, kellega korduvalt seksuaalvahekorras olla · Uurimused on näidanud, et armastusega seonduvad virgatsained dopamiin & noradrenaliin, mille rohkus tekitab eufooriat ning fenüületüülalaniin (PEA), "mis annab sulle selle haige naeratuse, mida sa võõraste poole sähvid" · Fenüületüülalaniini kontsentratsioon kehas hakkab kahe- kolme aasta pärast peale maksimumi alanema. Küsitava paralleelina tuuakse fakt, et 62-s erinevas kultuuris on lahutuste sageduse maksimum neljandal abieluaastal
..koguvad kokku infot – nii puuteundlikku laadi kui teistlaadest. pG prk nägmiinfo ja puutetundlikkuse kokkupanemisega . Ülemine temporaalsagras ka...kombinatsioone. Inimese Amügdala krutib üles neg emotsioone ja siis FS suudabs eda ka vaigistada., ajus näha, et paremal poolkeral funkis paremini arenenud. See on põhjus, miks in parem Virgatsained – dopamiin (armastus, ). Serotoniin (õnnehormoon) Adrenaliin (ajukoort ajupoolkera on ruumislis.koordineeirmis juhtimisel parem. Vasak on parem just verbaalsel ja stimuleerib). Dorsolateraalne osa – seotud nii parietaalsagara tagusmie osaga kui ka lateraalsel asjal. Kui kahjustus on paremas kiirusagaras, siis kliiniline pilt on kehvem
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Mõlemad alkoholismi vormid on päritavad, kusjuures II vormi puhul on genetilise faktori osatähtsus suurem. Alkoholismi on püütud seostada ka teatavate geenide defektidega. Nii on isoleeritud dopamiini retseptori D2 geeni DRD2 alleel A1. Analüüsides 35 hukkunud alkohooliku ja mittealkohooliku aju, leiti, et alleel A1 esines 69% juhtudest alkohoolikutel ning 20% kontrollgrupist. Sama suhe jäi kehtima ka siis, kui analüüsiti suuremat hulka indiviide. Dopamiin on neurotransmitter, mis toimib ajus nn. "mõnutsentrile". Siiski on seosed alkoholismi ja alleeli DRD2 A1 omamise vahel mõneti vasturääkivad. Nimelt on see alleel etniliselt ebaühtlaselt levinud. Näiteks Jaapanis on selle alleeli sagedus 0,50 kuid alkohoolikuid on jaapanlaste hulgas väga vähe. Põhjus võib olla selles, et jaapanlastel esineb enamasti aldehüüdi dehüdrogenaasi alleel, mille puhul alkoholi
(signaalrakk toodab signaalmolekulit, mis mõjub märkrakkule) . NÄITED: glükagooni toime insuliini produktsioonile pankrease Langerhansi saarte beta rakkudes. Vererakkude poolt toodetud ainete mõju teistele vererakkudele põletiku ja immuunreaktsioonides. Neuraalne – rakkudevahelise kontakse suhtluse 1 kõige tuntumaid vorme. Toimub neuronite ja märkrakkude vahel. Signaaliks on neurotransmitterid (atsetüülkoliin, GABA, dopamiin jne), mis toodetakse ja väljutatakse neuronitest sünapsites. Sünapsid on spetsiifilised seosed rakkude vahel. Kontaktne – esineb rakkude vahel kudedes, eriti tähtis arengus. Otsene kontakt. NÄITED: Rebukoti vereloomes on vererakkude ja stroomarakkude kontakt signaaliks erütrotsüütide diferentseerumisele. Rakkude otsene kontakt ja rakkude ja rakuvälise maatriksi kontakt on signaalideks rakkudele. 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited.
• Armastust ei määra “objekt”! • Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus • Armastuse õppimine • Vt E. Fromm “Escape from Freedom” (1942), The Art of Loving” (1964) Helen Fisher: armastuse keemia • H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 • Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) • Armastus on vajadus • Armastuse “kandjad” ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin • Inimene pole armastuses “vaba”. Armastuse “suunamine”. Armastuse keemia Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas • Individualiseerumine, autonomiseerumine – üheinimese majapidamised, kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine • Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud • Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas – õnneuuringud.
ganglionid ehk põimikud. Koosneb 100 millionist neuronist, nn ‘‘teine aju’’, suudab autonoomselt funktsioneerida, sooletraktis võib eristada enam kui 10 erinevat neuronit. Suudab iseseisvalt koordineerida reflekse. Koordineerib sekretoorset aktiivsust seedeelundkonnas. Soole närvisüsteemi mediaatorid: leidub üle 30 mediaatori, enamus identsed kesknärvisüsteemis olevatega. Peamised mediaatorid on atsetüülkoliin, serotoniin ja dopamiin. Rohkem kui 90% kogu keha serotoniinist asub sooles. Rohkem kui 50% kodu keha dopamiinist asub sooles. Postganglionaarne neuron – neuronid, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse Preganglionaarne neuron – neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused.
riliiserhormoone ning pidurdavaid e. inhibiitorhormoone. Praeguseks hetkeks on teada viis hüpofüüsi e. ajuripatsi eesagara tegevust reguleerivat hormooni: 1) türeotropiini vabastajahormoon (TRH) 2) gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH) 3) kasvuhormooni vabastamist inhibeeriv (pärssiv) hormoon e. somatostatiin 4) kasvuhormooni vabastajahormoon (GH-RH) 5) kortikotropiini vabastajahormoon (CHR) Lisaks on teada, et prolaktiini (PRL) inhibiitorhormoonina toimib dopamiin. Hüpotaalamusest erituvad vabastaja- ja inhibiitorhormoonid ajuripatsi e. hüpofüüsi eessagarasse, kus nad mõjutavad hormoonide vabanemist. Gonadotropiini vabastajahormoon tagab hüpofüüsi eesmises sagaras gonadotropiinide s.o. 1) folliikleid stimuleeriva hormooni (FSH) ning 2) luteiniseeriva hormooni (LH) sünteesi ja vabanemist. Hüpofüüsi eesmises sagaras toodetakse ka prolaktiini (PRL). FSH mõjutab folliiklite kasvu munasarjas ja östrogeensete hormoonide toodangut munasarjas.
signaali neurotransmitteri ehk virgatsaine abil. Nende ainete olemasolu tuvastavad retseptorid, mis muudavad keemilise signaali jälle elektriliseks. 37 Joonis 3.9. Närvirakk Sooma – tuuma ümbritsev närviraku põhiosa Tähtsamad virgatsained Erutusvirgatsained: atsetüülkoliin, substants P, glutamaat. Pidurdusvirgatsained: glütsiin, gamma-aminovõihape. Retseptorile omavad nii ergutavat kui ka pidurdavat toimet: noradrenaliin, adrenaliin, dopamiin. Väga väikeses koguses satuvad need ained ka verre ning mõjuvad siis nii nagu hormoonid Füsioloogiliselt ja anatoomiliselt jaguneb närvisüsteem kesknärvisüsteemiks (KNS), sinna kuuluvad pea- ja seljaaju; perifeerseks närvisüsteemiks (PNS): kraniaal- ja spinaalnärvid; vegetatiivseks ehk autonoomseks närvisüsteemiks (VNS), mis jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. 3.2.1.Kesknärvisüsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
