Demokraatiad ja diktatuurid Demokraatiaks nimetatakse ühiskonna organisatsioonivormi, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene ...
Otsene ehk vahetu demokraatia- oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Seda nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses. Teostamise peamine viis on referendum ehk rahvahääletus. Esindus- ehk vahendatud demokraatia- kujunes koos libearismi levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev...
DEMOKRAATIAD KAHE SÕJA VAHEL USA ÕPIKUD: Fjodorov 103-107;120-127 Adamson 57-61;64-65 Laar 77;80-82 Prosperity ajajärk ehk kuldsed kahekümnendad USA oli pärast IMS tõusnud maailma juhtivaks riigiks. Teda võib pidada ainsaks IMS võitjaks. · USA-st oli saanud suurim rahandusjõud kuna ta andis sõja ajal peaaegu kõikidele euroopa riikidele laenu. Samuti tänu Dawesi plaanile hakkas kogu raha ringlema läbi USA. (Kasutusel olid naelsterlingid) · USA tööstusriigina: seoses IMS oli tööstustoodang kasvanud 20%. Ameerika oli maailmas esimesel kohal terase-, nafta- ja autotootjana. o Samuti hakati rakendama ja täiustama konveiermeetodit, mis muutis tootmise odavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks. Näiteks auto ostmine muutus ka töölisklassile võimalikuks. Samal ajal Euroopas oli auto alles luksus. ...
Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusan...
Demokraatiad ja diktatuurid 19201930 Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ,,demos" ehk rahvas ja ,,gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus ,juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitar...
Demokraatiad tänapäeva maailmas Demokratiseerumise lained 1826(?)-1922 Ladina-Ameerikast Mussolini ja NSVL-ni 1945-1960 II ms-st Hrustsovi sula lõpuni 1974 - ? Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni Demokraatiate kaart Freedom House 2006 aasta andmetel Vabadus maailmas 2001/2006 (Freedom House'i andmetel) Allikas: Freedom in the World, Freedom House Annual Report Demokraatia tunnused Mitmeparteisüsteem Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimsed, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised riigid (domin...
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seadusl...
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL. SUURBRITANNIA 1. SISEPOLIITIKA– Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused. Tähtsaim oli valimisseaduse demokratiseerimine. 1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. ...
Miks 1920-30. aastail asendus demokraatia diktatuuriga? Peale Esimest maailmasõda loodeti, et demokraatia jääb valitsema ja enam sõdu ei tule. Paraku pidid inimesed demokraatias pettuma, kuna hüppelist majanduskasvu ei tulnud ning elujärg ei läinud paremuse poole. Siinkohal kasutasid olukorda ära uute ideoloogiatega juhid. Demokraatia tähendab sõnavabadust, õiglasi valimisi ning rahva võimu. Samuti tagab see inimese eralelu puutumatuse ja isikuvabadused. Diktatuur, demokraatiale vastandudes, on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim. Sellega kaasneb isikuvabaduste piiramine ja vastaste igal võimalikul viisil mahasurumine. Sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Samuti ei saanud loodetud alasid Itaalia. Mõlemas riigis t...
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...
Idealism enne (puuduvad reaalsed õnnestunud näited) · Eksisteerinud ammu Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks · Briand-Kellogg · Rahvasteliit · Inimloomus hea, kasutame seda · Saab ilma sõjata! Keskklass ja demokraatia kui rahu toojad Demakraatliku rahu teooria (Immanuel Kant ja Woodrow Wilson) · Demokraatiate vahel on rahun(demokraatiad, vabalt valitavad ning suure valijatehulgaga min 50%) · Demokraatiad on rahumeelsed Mis on demokraatia? Erinev astmed (kes saab valida jne). Mis on rahu? Millal on rahu rikkumine, millal tagamine? Suhtumine sõdadesse (positiivne v negatiivne) ja konfliktidesse: · Realism: positiivne ja osalevad riigid (null-summa) · Idealism: negatiivne ja osalevad inimesed (pluss-summa) Demokraatia · Liberalism: negatiivne ja osalevad org, inimesed, riigid (pluss-summa) Majandus
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID
· Demokraatiad ja diktatuurid (Itaalia ja Saksamaa) Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, ...
juba ära harjutud. 1929. aastal tabas maailma aga majanduskriis, mille tagajärjel kaotasid miljonid inimesed töö ning tuhanded ettevõtted üle maailma läksid pankrotti. Inimesi valdas hirm ja masendus nii oleviku kui tuleviku üle. Meile praegu hästi tuntud riigikord demokraatia laienes alles peale esimest maailmasõda. Kõik tekkinud uued riigid muutusid demokraatlikuks sõja võitjate, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa eeskujul. Ent uued demokraatiad olid siiski nõrgad ning varisesid kokku. Üheks demokraatia kokkuvarimise põhjuseks oligi sõjajärgsete inimeste pahameel. Pärast 30-ndate aastate majanduslikke raskuseid kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse. Hakati taas uskuma, et diktatuuri taastamine võiks olukorda parandada. Arvati, et üks kindlakäeline valitseja suudaks ära teha rohkem, kui mitu nõrka ja veel rohkem nõrgemaid valitsustegelasi. Nii hakkaski diktatuur 30-ndate lõpul valitsema pea igas Euroopa riigis
JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad parlamentaarne presidentaalne rahvas valib rahvas valib presidendi ja parlamendi parlamendi parlament valib president presidendi ja
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, p...
Näiteks Hitler, Mussolini, Fidel Castro, Stalin, Lennart Meri. Tähtsad on ka traditsioonid. Näiteks kuningavõimud läbi ajaloo. Legaalne ehk mõistuslik kaalutlus, mis on iseloomulik tänapäeva Lääne demokraatiale. Kuuletutakse sedustele ja institutsioonidele kuna leitakse, et see on ühiskonnale kõige parem. See on kõige küpsem suhtumine autoriteeti. On kahte tüüp ühiskonnad: Häbi ja hirmu ühiskonnad. Häbi ühiskonnad on vanad demokraatiad, mis toimivad väga hästi. Inimestel endal on häbi rikkuda seda, milles on kokkulepitud. Ei lähe üle tee, kui on punane tuli. Teised ei ole Kanti mõistes vaimsest alaealisusest välja tulnud. Hirm on regulaator ja see peab olema pideval peale surutud. Mis ei ole lubatud on keelatud. · Sund Need kaks on tavaliselt käsikäes. Sund on igasugune vägivald, alates politseist.
riigil on oma ettekujutus ja oma suhtumine. Olenemata sellest, mida erinevad ideoloogiad ja poliitikud esindavad ja missuguseid väärtusi aktsepteerivad või tõrjuvad, on nad kõik kindlasti sunnitud viitama demokraatiale ja aktsepteerima demokraatia põhinõudeid, sest vastasel juhul ei oleks neil lootust saada piisavat toetust rahvalt, et poliitilisel areenil läbi lüüa ja püsivalt areenile jääda. Lääne demokraatiad aktsepteerivad demokraatiat kui valitsemise parimat vormi. Erinevad ideoloogilised parteid viitavad oma taotlustes demokraatiale, kuigi praktikas toimivad väga erinevalt. Miks? Miks rahvas on demokraatia poolt? Vaevalt rahvas mõtleb demokraatlike väärtuste peale, veel vähem nendele peensustele, mis näiteks siingi kirjutises toodud. Miks demokraatiat aktsepteerivad ka poliitilised liidrid, kes tegelikult on demokraatia vastu, ja koguni ebademokraatlike maade poliitikud ja rahvaliidrid?
- Põhjapanevaks on siin "ühiskondliku lepingu" (Contrat social, 1762) mõiste. - "Igaüks meist allutab oma isiku osaduskonnale ja kõik , mis meil on, ühise tahte kõrgeima juhtimise alla." - See garanteeriks kõigi vabaduse ja võrdsuse. - Omandi andmine terviku teenistusse kindlustab seadusliku omandi. - Seadused on vaid siis maksvad seadused, kui nad lähtuvad ühistahtest. Vastasel korral on need vaid individuaalsed korraldused. - Riiklik ideaal on väiksed demokraatiad. Demokraatia tuumaks on ühistahte elluviimine. - 20.sajandi totalitaarsed liikumised: kommunism ja fasism ammendasid siit oma ideid. - Võiks öelda, et Rousseau oli halb J.Locki õpilane. Too oli rõhutanud rohkem isiklikku vabadust, selle kaitsmist ja säilitamist. Religioon - Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühaduse.
Kordamisküsimuste vastused XII klassile Maailm kahe sõja vahel. 1. Sõjajärgne majandusolukord Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud vajaliku kiirusega, rahanduse olukord oli ebakindel. Kasvas tööpuudus, eriti suur sõjast tulnud meeste seas. Saksamaa oli raskes majanduslikus olukorras, sest pidi Atandile reparatsioone maksma. Kuna Saksamaa enam maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Saksamaal- Ruhri. Algas hüperinflatsioon. Kannatas eriti keskklass. Saksamaa kehv olukord mõjutas ka kogu Euroopat (tööpuudus, inflatsioon). 1920.ndatel hakkas majandus tõusma USA.s. Ameerika abil kergendati Saksamaa reparatsioone ning pikendati tähtaega. Ameerika toetas ka ise Saksamaad laenudega.=Saksamaa ja Euroopa majandus pöördus ülesmäge( elujärg paranes, sõja haavad hakkasid ...
Valik Kombinatsioon Paranoia Skisofreenia Jumal Isa Püha Vaim Metafüüsika Iroonia Modernism ja postmodernism: Mondernism - usk progressi, toetumine mõistusele ja autoriteedi ning traditsiooni tagasilükkamine;usk teaduse võimsusesse; võtmesõnadeks on tõde, õiglus ja vabadus; arenes kaasaegne tootmine ja linnastumine; tõusid esile liberalsed demokraatiad ning ühes sellega tolerans, humanism, egalitarism, bürokraatia. Postmodernism metanarratiivid, ,aailm ei ole süsteemne ega terviklik, maailm on hoopis fragmentaarne; meie endi elu on lugu erinevatest, mittesuhestatud episoodidest. Susan Sontag `` Tõlgendamise vastu``. Selgita lähemalt. - Sontag mõistis hukka igasugused katsed tõlgendada kunstiteose teksti, st pakkuda erinevatele kujunditele erinevaid tähendusi vastavalt erinevatele teooriatele
Samal ajal toimus ka Saka-Itaalia ja Saksa-Jaapani lähenemine, mis ohutas ka lääneriike. Ka sõlmisid Inglismaa ja Saksamaa merelise 9 kokkuleppe, mille alusel lubas Inglismaa ehitada sakslastel sõjalaevastiku ja allveelaevastiku. 1936. aastal marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ja asusid toetama Francot Hispaania kodusõjas. Kuna mitte ükski riik vastupanu ei osutanud, luges Hitler sellest välja, et lääne demokraatiad on nõrgad. Samal aastal algas ka agressiivsete riikide bloki kujunemine. Samas ei pidanud Prantsusmaa ja Inglismaa seda ohtu veel liika suureks. Nad lootsid Saksamaa sõjakust järeleandmistega maandada. 1930. aastate lõpul toimunud sündmused aga näitasid, et nendel lootustel polnud mitte mingit alust. Oktoobris 1936 sõlmisid Itaalia ja Saksamaa Berliini-Rooma telje. Novembris sõlmisid Sakslased Ankomiterni pakti Jaapaniga, millega 1937. aastal liitus ka Itaalia. 1937
päriselt (mitte ainult paberil) Kõigi võrdsus seaduse ees – nt seaduserikkumise eest kõigil sama karistus. Demokraatia jagunemine: Otsene demokraatia – see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Võimalik vaid väga väikeses riigis. Esindusdemokraatia ( e vahendatud demokraatia) – kodanike huve vahendavad rahva poolt parlamenti valitud esindajad Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. 10) Diktatuuri tunnused, jagunemine. Diktatuuri tunnused: Võim ühel inimesel või kitsal grupil Diktaatoril piiramatu võim otsuste tegemisel, ta ei toetu seadustele vaid jõule. Diktatuuri jagunemine: Autoritaarne diktatuur – leebem, vähese vägivallaga Totalitaarne diktatuur – karmim, vägivaldsem 11) Riigi tunnused. Riigivõimu kolm komponenti. Riigi tunnused: Riigivõimu kolm komponenti:
Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
MAJANDUSKRIISIST 1918. a järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks sellistes riikides nagu Itaalia, Saksamaa ja Austria /---/ Demokraatia on keerukas valitsemisvorm. Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides olid demokraatlikud süsteemid välja arenenud pika aja jooksul. Paljudes Euroopa riikides aga paraku puudusid demokraatliku süsteemi juured ning rahval ei olnud eelnevat demokraatiakogemust. Demokraatiad, mis tundusid täiuslikena paberil - näiteks Weimari vabariik - tõid endaga sageli kaasa nii palju erinevaid parlamendiparteisid, et stabiilse valitsuse moodustamine osutus võimatuks ja koalitsioonide moodustamine vältimatuks. Võimulpüsimise nimel vältis valitsus vaidlusküsimusi sootuks, ehkki need ootasid lahendusi. Palju lihtsam oli uskuda Hitlerit või Mussolinit, kes lubasid just seda, millest kõik puudust tundsid - tegutsemist. Jack B. Watson
Demokraatia jaguneb veel otseseks ja esindusdemokraatiaks: 11 otsene demokraatia see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur leebem, vähese vägivallaga 14 totalitaarne diktatuur karmim, vägivaldsem Totalitaarne riik on ebademokraatlik riik, kus võim on koondunud väikese kildkonna kätte, kus rikutakse inimõigusi ja on kehtestatud kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Totalitaarses riigis: 15 ei toimi võimude lahususe põhimõte 16 valitseb juhikultus
Saksamaaga. Samal aastal kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus, mille tulemusena moodustatakse Wehrmacht. Smal aastal sõlmivad ka Inglismaa ja Saksamaa mereväe kokkuleppe. Inglased lubavad sakslastel ehitada sõjalaevastiku ja allveelaevastiku. 1936. aastal Hitler viib saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Keegi vastupanu ei osutanud ja Hitler jõuab arusaamale, et lääne demokraatiad on nõrgad. Samal aastal Saksamaa sekkub Hispaania kodusõtta Franco poolel. Samal aastal algab agressiivsete riikide bloki kujunemine. Oktoobris sõlmivad Itaalaia ja Saksamaa Berliini-telje. Novembris Antikomiterni pakt Saksamaa ja Jaapani vahel. 1937. aastal liitub sellega ka Itaalia. 1937. Hossbachi protokoll, kus Hitler räägib Austria ja Slovakkia liitmisest Saksmaaga.
Seda riiklikul ja ka väiksemate kogukondade tasandil. See kaasas nii ühiskonna kui majandusmuutusi, riigiorganites olid strukturaalsed muutused, muudeti ka kultuurielu ja ka inimeste tavaelu, kogu nende mentaliteeti prooviti muuta. Algab vägivallaga ja hiljem jätkatakse saavutatuga, tihti algas see siis ka küüditamisega. 31. Rahvusdemokraatiad: üks baasmudel, erinevad arenguteed Rahvademokraatiad? Üks mudel, et ollakse rahva eest seisjad, rohkem demokraatiad kui kõik teised demokraatiad, tõelised inimeste eest seisjad, pole tegelikult rahval võimu. Tavaliselt kommunistlikud maad, tavaliselt palju pööratud pilk industrialiseerimisele, kuid näiteks Hiinas hoopis on põllumajandus selle kommunismi tähtis osa. 32. Konvergents Riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Mitu erinevat liiki – reaalne konvergents on see kui erinevate riikide reaalne keskmine
alandama või siis kuludelt tagasi tõmmata (riik ei ole hea ettevõte). Selletõttu võivad paljud inimesed kannatada, sest tihtipeale viivad multinatsionaalsed suurkorporatsioonid riikides läbi ettevõtmisi, mis kas halvendab inimeste elu või siis kahjustab keskkonda. Firmad loomulikult rikastuvad ja tugevnevad, küll aga riikide probleemid suurenevad. Praegusel ajal on ka tänu suurele rikkusele ning inimeste ahnusele ohus ka riikide demokraatiad, sest seaduseloojad pole kitsid multinatsionaalsete suurkorporatsioonide tähelepanu ja investeeringute puhul riigis kergendama üleüldisi regulatsioone või seadusi, mida eelnevalt on vastu võetud oma rahva heaolu silmas pidades, oma rahva tungival soovil. Nende käes, kellel on raha, nende käes on võim. See aga ei tähenda, et kõik oleks veel hukas. Olukord on veel päästetav. Lihtsalt selle
vahet. Enamgi veel - kommunismiohvrite arv 100 miljonit on fashismiohvrite omast neli korda suurem. tekst: Mart Laar Kui Nürnbergis mõisteti kohut nii natside kui ka natsismi üle, siis kohus kommunismi üle on jäänud pidamata. Vähe sellest. Olles Läänes viinud läbi vahel äärmusteni läinud denatsifitseerimiskampaania, astusid sealsed demokraatiad vastu väiksemalegi katsele Ida- ja Kesk- Euroopas midagi analoogset teostada. Ainsana võttis endiste juhtivate kommunistide tegevust piirava seaduse vastu Tshehhi, langedes selle tagajärjel Euroopa Nõukogu terava kriitika alla. Euroopa Nõukogu eeskuju järgides tõkestas president Lennart Meri vetoga 1993. aasta talvel ka Eesti parlamendis vastu võetud veelgi piiratuma iseloomuga tõkendi.
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse m...
materialiseerunud väljenduse hoonetes. Noor, Saksamaal usinalt tarkust taga nõudnud arhitekt alustas oma loomingulist tegevust enam-vähem moodsa arhitektuuri projekteerimisega, seda küll veidi umbusklikult ja kohalike olude tarvis traditsionaistlikult taltsaks tehes. Uude vabasse kodanlik-demokraatlikku Euroopasse kuulus Eesti Vabariik, mistõttu on loomulik, et selle ühiskonna eneseväljendus haakus mõõdukal määral moodsa arhitektuuriga. Kuid õige pea jõudsid noored kodanlikud demokraatiad kriisi ja neis maades tulid võimule autoritaarsed valitsused, mis võisid ulatuda demokraatia mõningasest piiramisest diktatuurini. Sõja järel, isikukultuste tingimustes nn. sotsialistlikku ühiskonda rajades ja laastatud maad taastades jätkus esialgu 1930. aastate traditsionalism, kuid mõne aasta jooksul surus end peale uus ametlik ideaal arhitektuurne stalinism. A. Kotlil kui väljakujunenud arhitektil oli maitseorientatsiooni muutus raske, ent oma kohusetundlikkuses, aga ka
6. terrori kasutamine elanikkonnagruppide või laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või potentsiaalsete vaenlaste suhtes hukatakse ainult reziimi vastase tegevuse eest N: kommunistlik NSVL 1917-1991 sõjaväelised diktatuurid (Hispaania 1923-1975) fasistlik Itaalia 1922(1926)-1945 üheparteilised reziimid (Eestis 1934-1938/40) natsistlik Saksamaa 1933-1945 IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas kaart nr 138) demokraatlikud riigid - ___________________________________________________________ ______________________________________________________________________________ ______________________________________________________________________________ autoritaarsed riigid - _____________________________________________________________ ______________________________________________________________________________
Sõda on kahe poole relvastatud võitlus. Hinnangud a) õiglane b) ebaõiglane Suhtumised a) Patsifism Hukkamõist sõjaväele ja sõjaväelase elukutsele. Tekkis 18. - 19. saj. Hakkas otsima võimalusi igaveseks rahuks. "Haridus võiks olla see, mis teeks sõjapidamise mõttetuks". "Vabariiklik valitsemiskord võiks olla see, mis looks igavese rahu" (Montesquieu) "Sõjapidamise eripäraks on see, et demokraatiad ei sõdi omavahel (Euroopas)" (Kant) Patsifism omandas rohkem majandusliku aspekti. St. sõjapidamine on KOOLIASJAD onenote Page 8 (Euroopas)" (Kant) Patsifism omandas rohkem majandusliku aspekti. St. sõjapidamine on mõttetu, kuna lõhub majanduse ning pole kasulik isegi võitjale. Omavahelised majanduslikud sidemed on takistuseks sõjapidamisele.
Lisaks loomulikule vabadusele on vaja ka õiguslikku vabadust. Seadusi võetaks vastu nii, et kodanikud arutavad asja läbi ja hääletavad. Rahvas võib ise valida, kelle õlule valitsemise paneb. Kui inimesed pole õigesti informeeritud, võivad valesti valida. On vaja selliseid inimesi, kes vaistlikult taipavad ära, milline on rahva üldine tahe. Nad koostavad seaduseelnõud ja veenavad inimesi nende poolt hääletama. Ühiskondlik leping tagab ka rahva suveräänsuse. Väikesed demokraatiad on siis ideaalsed. Kodanikud peaksid olema lihtste kommetega ning õigustelt ja varanduslikult võimalikult võrdsed. 09.11.11 Kant'i kategooriline imperatiiv Toimi selle põhimõtte kohaselt, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. Inimene peab moraali otsima enda seest. Sellise moraali, mis võiks kõigile kehtida. Peaksime toimima selliste põhimõtete järgi, mille täitmisega teiste hulgas ma nõustun. Moraal võib olla ka mulle ebameeldiv, seada piiranguid
kaitsta enda piire o De facto riigid- tunnustamise puudumine, nendega ei taheta suhelda, toimivad siiski riikidena o Mitteriiklikud tegutsejad Soovivad saavutada suveräänsust Setsessionism – Kataloonia, Baskimaa, Šotimaa Rahvad ilma riigita – kurdid Välispoliitika Peab mõjuma üle piiride Lahendama probleeme mis on riikidevahelised Erinevused riigiti o Demokraatiad: parlamentaarne, presidentaalne o Autokraatiad Riikide eesmärgid (Holsti) Julgeolek Heaolu Autonoomia – enam mitte nii oluline, suveräänsuses võiks olla, reaalsuses ei toimu Prestiiž Muud – missioon: teostada mingit ideoloogiat nt NSV, demokraatiat, inimõigusi Julgeolek „Rahvuslik julgeolek“ o Ettekääne o Sõjavägi, kaitsekulutused Haavatavused o Riigi omapärad
Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. V Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel Demokraatia tunnused Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seaduse) Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel Kodanikuvabadus Mitmeparteisüsteem Vanad ja noored demokraatiad Vanad- Inglismaa, Prantsusmaa, Skandinaavia Iseloomulik-pahempoolsete jõudude mõju kasv Suhteline poliitiline stabiilsus Elujärje paranemine Majanduskriisist suudeti välju ilma demokraatiast loobumata Noored- Kesk- ja Ida-Euroopas riigid 1920. Aastail Iseloomulik-pahempoolsete suur mõju Poliitiline ebastabiilsus poliitiline süsteem kujuneb-tekivad erakonnad
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud t...
monarhia) või on monarh võimutäius piiratud (konstitutsiooniline monarhia). Tänapäeval on paljudes riikides monarihid pigem rahvuse sümbolid, kui mingit poliitilist võimu omavad institutsioonid. Tänapäeva riigivormid sarnanevad rohkem status mixtusele (sega –riigivorm, kus leidub aristokraatia ja demokraatia elemente). Rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia) jne. Lääne demokraatiad põhinevad valdavalt parlamentaarsele suveräänsusel, mis on seotud Inglise parlamendi ajalooga. Inglismaal on suverääniks kuningas, House of Lords ja House of Commons. Kõrgemad esindusorganid on riigivõimu suveräänsuse kandjaiks. Kui nad teevad seda ise, on tegu parlamentaarse vabariigiga. Kui nad teostavad kõrgemat seadusandlikku võimu kõrvuti presidendiga, võib olla tegemist presidentaalse vabariigiga, kui aga monarhiga, siis konstitutsioonilise monarhiaga.
a.; Saksamaal 1933.a.). · siis eemaldati parlamendist kõige suuremad vastased (näiteks Saksamaal 1933.a. kommunistid). · sellega saavutati parlamendis absoluutne ülekaal ning oli võimalik muuta seadusandlust enesele sobilikus suunas. · nüüd kehtestati ühe partei diktatuur - parlamenti enam kokku ei kutsutud või ainult selleks, et kinnitada diktaatori otsuseid või kuulata tema kõnesid. IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas kaart nr 138) demokraatlikud riigid Island, Iirimaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Sveits, Tsehhoslovakkia autoritaarsed riigid Portugal, Hispaania, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti, totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit/ Nõukogude Venemaa
aastal jälle presidendiks ning ta sai jätkata ümberkorraldustega. Kuid siis tundis ta juba tugevat vastuseisu, aga kui1938.aastal tabas USA-d uus majanduslangus ning see sundis nii Kongressi kui ka Ülemkohut oma suhtumist presidenti muutma. Põllumajandustootjatele olid olulised maa viljakuse taastamise kavad ja tuli ka pensionikindlustusseadus. Roosevelti reformidega sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka teistes riikides, kus oli tugev demokraatlik kord. Demokraatiad 1920.-1930. aastatel. Sõna demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ( rahvas ) ja kratos ( võim ), seega on tegemist rahvavõimuga. Riigi tegevus oli avalik, sõnavabadus, trükivabadus. Tänapäeval iseloomustavad demokraatiat : kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. Enne I maailmasõda oli demokraatlikke riike tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas
ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris: - Orjanduslik - Feodaalne - Kodanlik - Sotsialistlik 2. Territooriumi ulatuse alusel aegruumis: - Linnriik - Impeerium 3. Riigi vormi alusel aegruumis: - Monarhia: a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed), b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed; kodanlikud, parlamentaarsed) - Vabariik: a) ajaloolised ( orjanduslikud: demokraatiad ja aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik); b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademokraatia) 4. Rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisel alusel: - Despootia – osavõtt 0 - Dualistlik – ehk osavõtt valitud esindajate kaudu teatud ulatuses, nt konstitutsiooniline monarhia
tagajärge: · Kultuurtööstuse toodetud kaupade üle valitseb vajadus nende väärtust turul realiseerida. · Kultuuritööstus ühtlustab kasumi suurenemise eesmärgil (sest ühtlustamisega kaasneb kulude vähenemine) kultuuritööstuse allharude ja nende toodete iseloomu. Viimase puhul osutab see toodete vormi ühtlustamises. Tõsi, lisatakse ka teatud näiv individuaalsus (kapitalistlikud demokraatiad on siiski eelkõige individuaalsust kultustav ideoloogia). Nimetamise problemaatika. · Eelnevast lähtuvalt surutakse alla alternatiivsed kultuuritootmis võimalused. Kriitika? Tõelised ja võltsvajadused. Tõelised on utoopilised ja ajaloovälised, kuid ajaloost väljahüppamine on omane ainult essentsialismile ja neid konttrollida ei osutu hetkel võimalikuks. Millest aga ei saa rääkida, sellest tuleks vaikida. Althusser rääkis
Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu. Ideaalsel juhul asetatakse iga suurem küsimus kogu valijaskonna ette rahvahääletuse korras. Esindusdemokraatia seevastu on meile tuttavam süsteem, kus kodanikud hääletavad selle üle, kes esindab neid valitsuse tasandil. Esimene süsteem tundub olevat puhta demokraatia vaimule lähemal, ent ometi on see kaasaegses maailmas peaaegu tundmatu. Moodsad demokraatiad peavad kinni esindusmudelist, kus valimisi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, kes moodustab valitsuse, mitte selleks, et otsustada konkreetsete päevaküsimuste üle. Aga kui esindussüsteemi peetakse ebademokraatlikuks, siis pole tegelikult kunagi eksisteerinud peaaegu ühtegi suurema ulatusega demokraatiat. Sellele järeldusele jõuavad paljud nüüdisaegse "liberaaldemokraatia" kriitikud. Demokraatia võib olla tore asi, ütlevad nad kui ta ainult oleks olemas.
monopol puudub/puudulik ● De facto riigid -> puudub väline juriidiline väline suveräänsus, pole tunnustatud teiste riikide poolt ● Mitteriiklikud tegutsejad - Setsessionism -> eraldumine mingist riigist, luues ise suveräänse üksuse - Rahvad ilma riigita, nt kurdid, uiguurid Välispoliitika ● “Otsustajate poolt omaks võetud üldiste põhimõtete kogum suhetes välismaailmaga” Nicholson ● Erinevused riigiti? - Demokraatiad ** Parlamentaarne ** Presidentaalne - Autokraatiad “Iga lumehelves on erisugune, aga samas väga sarnane teise lumehelbega.” Johannes Kepler Realistid ütlevad, et kõik riigid on ühesugused, sest tahavad samu asju. Riikide eesmärgid (Holsti?) ● Julgeolek ● Heaolu -> see ja julgeolek on kõige olulisemad! Samuti on heaolu väga kaasaegne (alles viimaseda ca 100 aastat) ● Autonoomia ● Prestiiž
varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunneme ka tänapäeva ühiskonnas. Periood, kus Ameerikas on indiaanlased veel olemas, kus Aafrika on täiesti tume maa - 19. sajandi alguses veel eriti ei ole kellelgil veel asja ja kuigi orjakaubanduse käib. Geograafiliselt on maailm juba tänapäevase maailma sarnane. Sotsiaalsel-poliitiliselt Euroopas demokraatiad ja monarhiad - see pingestas 19. sajandil prantsuse kirjandust, mis aitas prantsuse kirjandusel tõusta esile. 18. sajand on see sajand, kus ilukirjandus e fiktsionaalne kirjandus on aluseks. Tekib esile zanr, mida me nimetame romaaniks. 18. sajandil tekkis Prantsusmaal nn must romaan, mis ületab teatuid piire, mistõttu tekkis moralistlik vastupanu romaanile. Teine oluline nähtus veel - kirjandusele tekib institutsioon juurde. 18. sajand viitab
Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimuste...
esimene (sinine), teine (punane) ja kolmas (roheline) – majanduslikult nõrgalt arenenud piirkond, mis ei ole liitunud ühegi sõjalise blokiga (Sauvy pakkus välja) slaid: külma sõja aegne maailm hiljem ka neljas maailm – väga vaesed riigid (mõnes mõttes säilinud IMF käsitluses) 2. MacCormick – 90ndatel, tema käsitluses süsteemid kattuvad (probleemne), kokku 7 maailma (tegelikult on hierarhiline, aga välja seda ei ütle): 1) Liberaalsed demokraatiad, vastandina mittedemokraatiale //arenenud esimene maailm (Eesti!) 2) Kommunistlikud ja postkommunistlikud maad (Toomlale ei meeldi, kui Eestit siia panna, 20 aastat hiljem, aga MacCormicku arvates paigutub Eesti ikkagi siia) 3) Uued industriaalühiskonnad //nt Taiwan 4) Vähim arenenud maad (nn neljas maailm ja osa kolmandast) 5) Islamimaad 6) Marginaalne maailm (kas on või ei ole – terve rida Aafrika riike, kus riiklus ei ole kindel)
oodatav demokraatia eluiga 6.5 aastat, sissetuleku kasvades kasvab ka oodatav demokraatia eluiga c.a. 6.5 aastat iga 1000$ kohta; Huntingtoni käsitluses teatavast jõukuseastmest demokraatia püsimise väljavaated isegi kahanevad; moderniseerumine muudab nii demokraatia kui ka diktatuuri ebastabiilseks; A. Przeworski analüüsis 130 riiki ja leidis, et sissetulekuga inimese kohta 6000 $ on kõigutamatud demokraatiad 8. Demokratiseerumise põhjused: etniline kultuur Tatu Vanhanen pidas etnilist mitmekesisust ohuks demokraatiatele, seda võimalike tekkivate interetniliste pingete tõttu, mis võivad ühiskonnas segadust ja korratust külvata; 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Teatavaile religioonidele sobib demokraatia paremini kui teistele, olenevalt neile religioonidele omasest eluhoiakust; Diamond pidas näiteks islamit demokratiseerumisele ebasoodsaks teguriks (- samas- vt
peaminister (monarhia). Lõpliku pildi riigivormist loob see, millised on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Demokraatlikud riigid jagunevad kaheks ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga riigid. Liitriigid on jagatud suveräänsusega. On ka riike, kus faktiline suveräänsus on riigiväliste institutsioonide käes, nt kapitali omanike. Lääne demokraatiad põhinevad peamiselt parlamentaarsel suveräänsusel. See sai alguse Inglismaalt (16. saj esiplaanil konstitutsiooniline riik). Parlamentarism on Põhjamaades, Belgias, Hollandis, Itaalias, Prantsusmaa, Kreekas, Jaapanis, Austraalias, Nigeerias jne. Monarh on paljudes riikides vaid rahvuse sümbol, kehastab rahvuse ühtsust (nt Jaapanis keiser). Presidentaalse riigi puhul teostab parlament suveräänset riigivõimu koos presidendiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
