100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hunter
Õppematerjali autor
Sotsiaalmaks 33% Töötuskindlustus 1% Tulumaks 21% Pensionikindlustus 2% Demokraatia levik Demokratiseerumise lained · 18261922 LadinaAmeerikast Mussolini ja NSVLni · 19451960 II msst Hrustsovi sula lõpuni · 1974 ? Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni · kommunistliku bloki lagunemine muutis dem. ja diktatuuri vahekorda maailmas. · Dem. levik on olnud 20. sajandil ülemaailmne suundumus · Lähimate aastate põhitrendiks kujuneb demokraatia kindlustamine Siirdeperiood · Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. · Algab vabade valimistega ja lõppeb demokraatia kindlustumisega · Kestab u. 20 aastat · Ohud: · Majanduskriis, erastamine · Korruptsioon · Mässud, demonstratsioonid · Diktatuur
ja Kreekas. Totalitaarsest reziimist vabanesid ka Kesk- ja Diktatuuri langemine Ida-Euroopa riigid ning Portugalis, Nõukogude Nõukogude satelliitriigid Liidu lagunemine. Aafrikas. 6. Mis muutsid demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas? Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas. 7. Mis kujuneb lähiaastatel demokraatia põhitrendiks? Miks? Demokraatia levik on olnud 20. sajandi ülemaailmseks suundumuseks ja lähimate aastakümnete trendiks kujuneb demokraatia kindlustumine, sest viimasel aastakümnel pole demokraatlikke riike maailmakaardile lisandunud. 8. Kirjelda lk 19 tabeli põhjal mis aastal oli demokraatia juurdekasv kõige suurem ja mis aastal kõige väiksem
- 1. Laine: 1826-1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis - 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail - 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Tunnused: -kodanikuvabaduste tunnustamine -õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle
Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist. Kui uuritakse majandust ja tehnoloogiat, kasutatakse mõisteid tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond. Sotsiaalset võrdsust ja õiglust analüüsitakse heaoluriigi mõiste varal. Sotsiaalfilosoofid tarvitavad
mitmes Euroopa riigis. Suur Prantsuse revolutsioon 2. Toimus peale teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust Ida-Euroopas. 3. Algas diktatuuri langemisega Portugalis ning selle alla kuulub ka NSV Liidu lagunemine ja Ida-Kesk-Euroopa riikide iseseisvumine. Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas. Siirdeühiskond selline ühiksond, kus toimus üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele. Ümberkorraldused: Need on eripärased ja keerukad, kuna ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, kuid tegelikult on ju reformid ikkagi õiguspärased, kuna tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele. Ohtudeks on, et rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje parandamist. Probleemid: Reformide ebaühtlane tempo, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aeglaselt,
valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi institutsioonid - tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises. See tähendas ülesannete jaotamist institutsioonide vahel. Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus seaduslikkuse järelevalve institutsioon. Valgustusajal omandas suure kõlapinna John Locke'i ja Charles de Montesquieu idee võimude lahususest. Montesquieu arvas, et võim tekitab alati kiusatuse
Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V
Ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. 7. Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? Demokraatlikud riigid võtavad kodanikuühendusi oma partneritena, kaasavad neid seadusloomesse, toetavaid neid rahaliselt. 8. Mida töhendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskond on kihistunud kui inimesed jagunevad erinevatesse kihtidesse , kas siis majandusressusrsside, elustiili, päritolu põhjal. Keskklass tegelevad kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga Eliit juurdepäes riigivõimule, võimu mõjukus Alamklass teevad lihtsat tööd , saavad vähe palka, haridustase on madal 9. Mida näitab sotsiaalne staatus ja mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid