Kuidas mõjutas I maailmasõda inimeste väärtushinnanguid. (0)

Kuidas mõjutas I maailmasõda inimeste väärtushinnaguid

Esimene maailmasõda oli esimene sõda, mis hõlmas nii paljusid riike. Sõda algas 28.juulil 1914 aastal, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja ning lõppes 11.novembril 1918. aastal, kui sõlmiti Compiegne’i vaherahu . Pärast sõda oli drastiliselt muutunud terve maailmapilt - nii riikide piirid kui inimeste elu.
Esimese maailmasõja tagajärjel hukkus ligi 10 mijonit inimest, lisaks sai haavata ligi 20 miljonit meest, kellest ligi 3,5 miljonit jäid vigasteks. Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa impeeriumid. Tekkis 9 uut riiki, nende hulgas ka Eesti, Läti, Leedu ja Soome. Inimeste elu muutus eelnenust oluliselt. Inimesed muutusid külmemaks, arvates, et inimelu ei maksa enam midagi. Riigid sekkusid järjest enam kodanike ellu ning inimeste vanad väärtused ja moraalikoodeks varisesid kokku.
Enne Esimest maailmasõda oli maailm veel täiesti Euroopakeskne, kuigi immigreeruti massiliselt Põhja-Ameerikasse. Vahetult enne sõda algas ka naiste vabanemine – tegutsesid naisõiguslased, kes nõudsid naistele meestega võrdseid poliitilisi- ja majanduslikke õiguseid. Ka kultuur ja teadus arenesid – võeti kasutusele esimesi kunstmaterjale; tehti edusamme meditsiinis, füüsikas ja paljudes teistes alades; arenes kirjandus ja kunst ; muutus ka mood ning sportlaste hulgas hakati väärtustama lisaks füüsilistele võimetele ka vaimseid võimeid (sh. käitumine, julgus , teistest lugu pidamine). Minu arvates näitas see, et ollakse valmis eesolevate suurte muutuste jaoks. Usun, et kui maailmasõdu 20. sajandil ei oleks olnud, oleks praegune elatustase ja tehnoloogia jõudnud inimesteni mitmeid kümneid aastaid varem.
Peale maailmasõda olid aga inimesed, võiks öelda, šokiseisus. „Kadunud põlvkonda“ ehk sõjakoledusi näinud inimestesse oli jäänud kustumatu arm, mis jättis kõrvale inimlikkuse ja halastuse. Sõjast pöördunud mehed ei suutnud enam „normaalsesse“ keskkonda tagasi pöörduda. Pahameel oli inimestel ka riigi vastu, kes oma sõdureid piisavalt ei tunnustanud. Olenemata sellest, oli järgnev aastakümme suhteliselt rahumeelne. Siiski leidis aset väiksemaid riikidevahelisi põrkumisi, mida aitas lahendada loodud Rahvasteliit . Tundus isegi, et rahu püsib, ent 30-ndatel muutus olukord taas. Kuna sõja ajal ei jäänud muud üle, kui naised pidid ise töötama tehastes ja tegema senini meeste tööks peetud tegusid , oldi sellega juba ära harjutud. 1929. aastal tabas maailma aga majanduskriis , mille tagajärjel kaotasid miljonid inimesed töö ning tuhanded ettevõtted üle maailma läksid pankrotti. Inimesi valdas hirm ja masendus nii oleviku kui tuleviku üle.
Meile praegu hästi tuntud riigikord demokraatia laienes alles peale esimest maailmasõda. Kõik tekkinud uued riigid muutusid demokraatlikuks sõja võitjate, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa eeskujul. Ent uued demokraatiad olid siiski nõrgad ning varisesid kokku. Üheks demokraatia kokkuvarimise põhjuseks oligi sõjajärgsete inimeste pahameel. Pärast 30-ndate aastate majanduslikke raskuseid kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse. Hakati taas uskuma, et diktatuuri taastamine võiks olukorda parandada. Arvati, et üks kindlakäeline valitseja suudaks ära teha rohkem, kui mitu nõrka ja veel rohkem nõrgemaid valitsustegelasi. Nii hakkaski diktatuur 30-ndate lõpul valitsema pea igas Euroopa riigis. Halb külg selle juures oli aga see, et inimesed ei osanud või ei tahtnud ette näha, et diktaatorid üritavad riikidevahelisi tülisid taas lahendada sõjajõuga, mis viib uue maailmasõjani.
Olen eluaeg imestanud sõdade üle – miks ja kelle jaoks neid peetakse. Kas tõesti on jupike maad nii tähtis, et tappa tuhandeid inimesi? Ajalugu järgides tundub, et see tõesti nii on. Inimestesse jätab kole sõjategevus aga kustumatu jälje. Nende arvamus maailmast muutub, neil tekib tülgastus maailmas valitseva vastu, pahatihti kaob elutahe, muututakse erakuteks ning ei suudeta ühiskonnaga leppida. Kuna Esimene maailmasõda oli esimene nii suur sõda, muutis see inimeste väärtushinnanguid tõeliselt.
Ketri Leis , 12 C