Prantsuse valgustatus (1)

Prantsuse valgustus

Denis Diderot (1713-1784)

Voltaire (1694-1778)

Jean de Rond d’Alembert (1717-1783)

De Montesquieu (1689-1755

Üldiseloom:

• Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt – J.Locke ja D.Hume loomingust.

• Prantsuse valgustusele on iseloomulikud:

• Agiteeriv suunitlus

• Radikalism

• Ateistlik põhihoiak

BLAISE PASCAL
1623 - 1662

• Sündis Clermont-Ferrandis.

• On geniaalne matemaatik ja füüsik.

• Kavandas ja valmistas esimese arvuti.

• Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale.

• 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma “Memorial’is”:

• “Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Kindlus , kindlus, tunded, rõõm, rahu. Jeesuse Kristuse Jumal.”

• Hiljem: “On mitte ainult võimatu, vaid ka kasutu tunda Jumalat ilma Kristuseta.”

• Kuulsaim teos on “Pensees” – Mõtted.

• See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale.

• Pascal kannab kartesiaanliku abstraktsiooni üle üksikeksistentsile:

• “Me ei tunneta tõde mitte ainult mõistuse läbi, vaid ka südamega, viimase printsiipide alusel tunnetame me esmaseid printsiipe.”

• “Südamel on põhjendusi, millest mõistusel pole aimugi.” (Pr. Keeles sõnamäng: raison on nii mõistus kui põhjus)

• Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel.

• Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu.

Pascali kihlvedu

• Kas Jumal on olemas või mitte? Kas on olemas igavene elu?

• Mõistus ei saa anda neile küsimustele lõplikku vastust.

• Veame kihla oma lühikese maapealse elu peale. Kui võidame saame tasuks igavese õndsuse. Kui kaotame (kuna Jumalat pole), ei kaota me selles elus midagi peale pahede, saades asemele voorusliku iseloomu.

• Targa mänguri jaoks on vaid üks valik.

Suhe kristlusse

• “Mina kardaksin palju rohkem eksida ja avastada , et ristiusul on õigus, kui eksida uskudes, et tal pole õigus.”

• Inimene on oma vaimu poolest peaaegu ingel, oma madaluse tõttu peaaegu loom.

• “Inimene on vaid pilliroog , aga ta on mõtlev pilliroog.”

• “Mõistuse viimane samm on äratundmine, et on olemas lõputu arv asju, milleni ta ei küüni.”

Francois Marie Arouet Voltaire
1694-1778

• Sündis juristi pojana.

• Ema suri sünnitusel.

• Ämmaemand ennustas talle vaid üheks päevaks elu, tegelikult elas 84 aastaseks.

• Kehv tervis.

• Õppis jesuiitide kolleegiumis

• Hiljem õpib õigusteadust ja satub Temple’ vabamõtlejate ringi.

• Oma kriitiliste kirjutiste pärast istub kaks korda Bastille’s.

• On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse.

• Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad.

  • 1764 Filosoofiline sõnaraamat.

• Suur kultuurilooline väärtus on ta 14 000 kirjal ja rohkete märkmetega raamatukogul, mis asub Peterburis.

• Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja.

• Hüüti “naervaks filosoofiks”.

• Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara.

“Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu kirjutama kaks tähte …: N.L. non liquet, ei ole selge.”

• Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat.

• Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon , mis soodustaks moraali.
  
  

“Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab meile, et ta eksisteerib.”

Religiooni ülesandeks on eraomandi ja kehtiva ühiskonnakorra kaitsmine.

“Kõik meeste mõtted ei kaalu üles naise armastust.”

Denis Diderot
1713-1784

• Sai erakordselt hea hariduse jesuiitide kolleegiumis.

• 1746 ühineb ta Entsüklopeedia väljaandmisega.

• Tema käe all ilmus sellest 1772 aastani 35 köidet.

• “Esimene samm filosoofia suunas on uskmatus.”

Montesquieu
1689- 1755

Jean Jacques Rousseau
1712 -1778

• Sündis Genfis käsitöölise-kellasepa pojana.

• Kaotas sündides ema.

• Anti kasvatada sugulaste juurde.

• Puudulik haridus, kalduvus seiklustele.

• Proua Warensi maamõisas 8 aastat.

Jean Jacques Rousseau
1712-1778

• 1741 läheb Pariisi, et kodukooliõpetajana ülalpidamist teenida. Omandab Pariisi radikaalses haritlaskonnas teatud nime.

• Abiellub (ametlikult alles 25 aasta pärast) lihtsa kuid kohtlase teenijatüdruku Therese Levasseuriga, kellega oli 5 last.

• Laste kasvatamisest ta loobub andes need kasvatusasutusse.

• 1750 a. saavutab hiilgava võidu Dijoni Akadeemia konkursil: “Arutlus teaduste ja kunstide üle.”

• Ta vastab selles küsimusele: Kas teaduste ja kunstide uuendamine aitab kaasa kommete õilistamisele?

• Siit alates on ta Prantsusmaa esimene sulemeister.

Teosed:

• 1755 a. ilmub “Arutlus ebavõrdsuse üle inimeste keskel.” – Terav süüdistus kultuuriühiskonna vastu.

• 1761 Uus Heloise,

• 1762 Emile ehk kasvatusest,

• 1762 Ühiskondlikust lepingust,

• 1776-1778 Üksildase uitaja mõtisklused,

• 1782-1789 Pihtimused
  

• Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu.

• Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed:

• Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus.

• Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele, mitte mõistusele. Elu juhtigu süda.

• Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend. Iga kodanik allugu üldisele tahtele.

“Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais.”

“Inimene on loomult hea, ta armastab õiglust ja korda.”

Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed.

“Kõige üle mõtlev inimene on hälbinud loom.”

Tähtis on enesearmastus ( Amour de soi), millest on tuletatavad kõik teised, kaasarvatud kaastunne .

• Loomulikest ja lihtsatest oludest sünnib “õilis metslane”.

• Koos kultuuri (keel, teadus, kunst) ja ühiskonnavormide arenguga loomulik võrdsus laguneb.

• Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks (amour propre).

• Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja tööjaotuse väljakujunemine.

Kultuur

• “Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu.”

• Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimeste loomulikku kombelisust.

• Luksus teeb inimese nõrgaks ja maneerid kalgiks.

• Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad pahed. Inimene “võõrandub”.

Pedagoogika

• Kultuuri ja mõistuse kammitsaile vastandab Rousseau vabaduse ideaali.

• Vabadus saavutatakse kasvatuse kaudu.

• Kasvatus peaks hoolitsema selle eest, et nooruk ei satuks ühiskonna halva mõju alla.

• Eesmärgiks on seejuures “südamekasvatus”.

• Laps peab ise kogemusi koguma. Kasvatuse ülesandeks on kohanduda lapse arengule.

• Kasvatuse esimeses faasis peaks laps ise kogemusi koguma ja arenema sõltumatult.

• Seejärel peaks teda harima kunstis, kirjanduses ja religioonis.

• Laps peab ka füüsiliselt tugevnema.

• Soovitav lugemus: “Robinson Crusoe”

Riigifilosoofia

• See on teine tee vabaduse saavutamiseks.

• Põhjapanevaks on siin “ühiskondliku lepingu” (Contrat social, 1762) mõiste.

• “Igaüks meist allutab oma isiku osaduskonnale ja kõik , mis meil on, ühise tahte kõrgeima juhtimise alla.”

• See garanteeriks kõigi vabaduse ja võrdsuse.

• Omandi andmine terviku teenistusse kindlustab seadusliku omandi.

• Seadused on vaid siis maksvad seadused, kui nad lähtuvad ühistahtest. Vastasel korral on need vaid individuaalsed korraldused.

• Riiklik ideaal on väiksed demokraatiad. Demokraatia tuumaks on ühistahte elluviimine.

• 20.sajandi totalitaarsed liikumised: kommunism ja fašism ammendasid siit oma ideid.

• Võiks öelda, et Rousseau oli halb J.Locki õpilane. Too oli rõhutanud rohkem isiklikku vabadust, selle kaitsmist ja säilitamist.

Religioon

• Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühaduse.

• Tõeline religioon ei ole mõistuse vaid tunde küsimus.

• Ta kaitseb evangeeliumi tõe lihtsust.

• Ta mõjutab ilmselt L.Tolstoid ja S.Kierkegaardi.

• “Mida enam ma ennast pingutan tema (Jumala) lõputu olemise mõistmiseks, seda vähem ma taipan sellest midagi: aga ta on olemas ja sellest piisab mulle. Mida vähem ma seda mõistan, seda innukamalt palvetan ma tema poole.”

Rousseau mõju

• Ta on võrsuva revolutsiooni ideoloog.

• Tema kõlbelised põhiideed – vabadus, võrdsus, vendlus – kujunevad revolutsiooni loosungiteks.

• Suurim mõju oli tal Pestalozzi pedagoogikale.

• Ta paneb aluse liikumisele, mis püüab heita endalt mõistuse ahelad ja anda vaba voli tunnetele ja instinktidele.

Suhe valgustusse

• Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised rünnakud valgustusajastu väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele.

• Tema ideed peegelduvad 19.saj. Proudhhoni filosoofilises anarhias ja Nietzsche filosoofias.

• Hiljem leiame nende peegelduse S.Freudi psühhoanalüüsis.