DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL (0)

1 Hindamata

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL.
SUURBRITANNIA

SISEPOLIITIKA– Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused. Tähtsaim oli valimisseaduse demokratiseerimine. 1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid .

MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat . Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid . Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis .

BRITI IMPEERIUM – aastail 1920 – 1930 maailma suurim riigiühendus. Pärast Esimest maailmasõda laienes see Saksamaale ja Türgile kuulunud alade arvel. Tõsiselt hädas olid inglased India ja Iirimaa iseseisvuslastega. Ideeliseks juhiks Indias oli Mahatma Gandhi. 1930.aastail algatasid Gandhi pooldajad kodanikuallumatuse kampaania, mis seisnes selles, et indialased ei täitnud inglaste seadusi ja korraldusi. 1914 võeti vastu seadus, millega Iirimaa pidi saama autonoomia . Kuid seadus jäi Esimese Maailmasõja tõttu rakendamata. Iirlased otsustasid hankida vabadust relvaga. 1921 sai Iirimaa dominiooni staatuse. Kõik kuulutati Briti Rahvaste Ühenduse vabatahtlikeks liikmeiks, keda ühendas ühine riigipea - Suurbritannia monarh .

VÄLISPOLIITIKA – põhisuund oli mitme sajandi vältel tasakaalu hoidmine Euroopas. Londoni suhted Saksamaaga olid üsna vastuolulised. Britid nägid Sakslastes ohtu, samas oli Saksamaa inglaste jaoks tasakaalustavaks jõuks Euroopas. Suurbritannia astus mitmeid samme Saksamaa toetuseks . Hiljem tuli sellest brittidele kahju. Teiseks tähtsamaks suunaks oli võitlus rahvusvahelise kommunismi vastu. Suurbritannia oli kõige kindlamaid Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu vastaseid.
PRANTSUSMAA

SISEPOLIITIKA - põhiprobleemideks olid vajadus taastada sõjast laastatud alad; elanikkonna vaesumine ; sotsiaalsete muutuste kiirenemine; suured sõjavõlad USA-le ja Suurbritanniale. Kuni 1930. Aastate keskpaigani hoidsid riigivõimu oma käes paremerakonnad.

MAJANDUS – arenes kuni suure majanduskriisini üsna soodsates tingimustes. Sai endale rikkaid alasid. Saksamaa pidi maksma prantslastele reparatsioonimakse. Põllumajanduslik maa hakkas muutuma tugevaks tööstusriigiks. Prantsusmaa elas üle tugeva tagasilöögi ning sellest ei suutnud riik Teise maailmasõja alguseks lõplikult toibuda.

VÄLISPOLIITIKA – Peale Esimest maailmasõda mõnda aega Euroopa valitsev jõud. Tal oli Euroopa ja kogu maailma võimsaim maismaa armee . Prantsusmaa hääl oli sageli määrav. Prantsusmaa katsed saavutada ülemvõim Euroopas põhjustasid vastuolusid Suurbritannia ja USA-ga. Ühelt poolt üritati luua kollektiivse julgeoleku süsteem , teiselt poolt aga sõlmiti terve rida kahepoolseid lepinguid.
AMEERIKA ÜHENDRIIGID

SISEPOLIITIKA – 1919.-1920. Iseloomustas USA sisepoliitikat nn „punane hirm“. Kartus, et enamlaste edu Venemaal innustab ka Ameerika punaseid vägivallategudele. 1920 aastal jõustunud alkoholi seadus mõjutas tugevasti USA ühiskonna arengut. Seadus lõhestas ühiskonna kaheks: keeluseaduse pooldajateks ja vastasteks.

VÄLISPOLIITIKA JA MAJANDUS– valitsesid endiselt isolatsionistlikud meeleolud. Saksamaaga sõlmiti separaatrahu. Koos Prantsusmaaga üritati saavutada ka sõdade keelustamist , kuid erilist edu see ei toonud . 1935 võeti vastu seadus, millega keelati relvade müük või saatmine sõdivatele riikidele. See seadus tühistati Teise maailmasõja algul.
ITAALIA
FAŠISTLIKU KORRA KEHTESTAMINE – oli paljuski seotud Esimese maailmasõja tulemustega. Sõjaveteranid, töötud , vaesed talupojad, ahtake kesklass - kõik ootasid olukorra paranemist. Ajuti seiskus streigilainete tõttu kogu tööstus. Oli kommunistliku revolutsiooni oht.
FAŠISM - juhikultust, agressiivset natsionalismi ja sõjakat antikommunismi propageeriv poliitiline liikumine. Rooma riigi sõnast fasces, mis tähendas rihmadega kinni seotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega- võimusümbolit, mida liktorid ametiisiku ees kandsid.
SISEPOLIITIKA –1919.aastal asutas revolutsioonimeelne sotsialist Benito Mussolini koos rühma teiste sõjaveteranidega uue , fašistliku liikumise, millest kasvas välja partei. 1922 oktoobris korraldas Mussolini oma pooldajate „marsi Rooma “. Selle survel nimetati Mussolin peaministriks. Ta kehtestas mõne aastaga piiramatu diktaatori võimu. Parlament kaotas mõju, kehtestati kontroll majanduse, hariduse, armee, politsei ja ajakirjanduse üle.
See polnud rassistlik ja verine .
Riigis loodi korporatiivne süsteem, mis põhines kollektiivsete töösuhete seadusel. Ebaseaduslikuks kuulutati ametiühingud . Tööpuuduse vähendamiseks korraldati suuri riiklikke töid.
SÕDA VAHEMERE PIIRKONNAS – Fašistlik imperialism taotles ülemvõimu Vahemere piirkonnas ja koloniaalvalduste laiendamist Aafrikas. Eriti sõjakaks muutus itaalia 1930.aastail pärast seda, kui toimus itaalia lähenemine natsi-saksamaale. 1935 aastal tungis itaalia kallale etioopial.
Saksamaa ja Itaalia koostöö tihenes 1930aastate teisel poolel.
SAKSAMAA
WEIMARI VABARIIK , KUJUNEMINE, LIKVIDEERUMINE – Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal keisririik ning kehtestati vabariik. Uue vabariigi põhiseaduse töötas 1919.aastal välja Weimari linnas kokku tulnud Asutav Kogu, sellepärast nimetati seda ka Weimari vabariigiks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 9 allalaadimist

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL #1

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL #2

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL #3

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tuulub Õppematerjali autor

Demokraatia ja diktatuurid sõdadevahelisel ajal

suurbritannia iirimaa mussolin maailmasõda gandhi mussolini diktatuurid demokraatiad lähenemine imperialism

Sarnased õppematerjalid

pptx

Suurbritannia kahe maailmasõja vahel

Suurbritannia kahe maailmasõja vahel Getter Orav 12. klass Suurbritannia sisepoliitiline elu Toimusid suured muutusedtähtsaimaks oli valimisseaduse demokratiseerimine Briti kaheparteisüsteemis tõusis konservatiivide põhirivaaliks leiboristid (Tööerakond) Enamiku ajast olid võimul siiski konservatiivid Tööerakond Esialgu olid leiboristid vaid võimas opositsioonierakond, kuid 1924. pääsesid nad võimule Tööerakond toetas mõõdukat sotsialiseerimisprogrammi (riik sekkub rohkem majandusse ja elanikele makstakse teatud riigipoolseid sotsiaaltoetuseid) Majandus Suurbritannia oli endiselt arenenud tööstus ja kaubandusmaa Oma majandusliku ülemvõimu maailmas oli aga kaotanud Raskeks koormaks osutus USAle tekkinud võlg Briti ettevõtetes kasutati vananenud tehnikat, söe kasutamine elektritööstuses oli kallis ja see tõi kaasa kriisi söetööstuses Kriisi ületamiseks vähendati kaevurite palku, suleti kaevandusi, töölised saade

Ajalugu

pptx

Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel

Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel Suurbritannia majandus Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. 1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. 1931.a. loobus Briti valitsus naela kullastandardist. Kriis loodeti ületada ka kaitsetollide sisseseadmisega. Suurbritannia riigikord, sisepoliitika Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust perekonnast pärit abikaasa

20. sajand maailmas

doc

Demokraatlikud riigid

DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid:

Ajalugu

docx

Pariisi rahukonverents ja rahvusvahelised suhted 1920 aastail

a. Locarno konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, millega Saksamaal keelati demilitariseerida Reini jõe vasakut kallast; 2) Briand-Kelloggi pakti mõisteti hukka igasugune sõjategevus. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. 5. I 1919. a. loodi Baieris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistiche Deutsche Arbeiterpartei - NSDAP). Väljend natsionaal-ehk rahvussotsialistlik pärines Austriast, kus sealsed juudivastased töölisgrupid püüdsid end

Ajalugu

doc

Maailm pärast I ms

http://www.abiks.pri.ee Mõisted Vene-Soome Tartu -lõpetas sõja Nõukogude Venemaa ja Soome vahel 1920 rahu Balti Kolmikliit -üksteise abistamiseleping Eesti, Läti, Leedu vahel Balti Liit -sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks Tööerakond -Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Dominioon -Suurbritannia "valge asumaa", kes said iseseisvaks, oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Westminister statuut -1931.a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks Diktatuur -vägivallavõim Laupa lii

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

reparatsioone, millest oluline osa anti üle kivisöena, okupeeris Prantsusmaa Ruhrimaa, et võtta seda jõuga. Sakslased võtsid kasutusele passiivse vastupanu - lõpetasid söe tootmise. Majanduselu seiskus, inflatsioon omandas enneolematud mõõtmed. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Kommunistid üritasid taas võimu haarata. Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. ------------------------------------------------------------------------------------------------ ADOLF HITLER (20. IV 1889 - 30 . IV 1945), kes oli Austria-Ungari tolliametniku poeg, soovis nooruses saada kunstnikuks. Sisseastumiseksamid Viini Kunstiakadeemiasse aga ebaõnnestusid ning 1913

Ajalugu

doc

Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel

lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15. Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult puudus vabariikidel otsustamisõigus, kuna kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1920-ndatel aastatel oli NSVL-i välispoliitikale iseloomulik kahepalgelisus. Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. Reaalpoliitikas aga sooviti lülitada NSVL rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega. 1922. aastal sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted ka Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapaniga. Saksamaa,

Ajalugu

docx

Ajalugu 3. kursus

saksa armeesse hakati võtma eestlasi ja teisi rahvusi siiani arvati et idaeurooplased on viletsad hoogustus sõja propaganda ja ideoloogiline kontroll riigis 1943 saksamaa löödi välja põhjaaafrikast liitlased maabusid itaaliasse mussolini kukutati võimult kuid sakslased vallutasid itaalia ja sõda jätkus lõppes leningradi blokaad kus hukkus 640000 inimest (1941-1943) nl võitis kurski kaare lahingu milles osales 2 mln meest 1 kt mis oli nep iseloomusta majandust nepi ajal 3 1920 aastate lõpul ka 1930 alguses nl 4 Industrialiseerminine 5 sundkollektiviseerimine 6 nl 1930 ndate aastatel nov – dets 1943 teherani konverents Usa ja Suurbritannia loovutasid baltimaad NL-ile saksamaalt nõuti tingimusteta allaandmist geto erireziimiga linnaosa juutide jaoks suurim varssavis holokaust on vanakreekast pärinev sõna mis tähendab nii elusa kui eluta asjade täielikku hävitamist põletamise teel

Ajalugu

Rohkem sarnaseid