DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

pptx

Suurbritannia kahe maailmasõja vahel

Suurbritannia kahe maailmasõja vahel Getter Orav 12. klass Suurbritannia sisepoliitiline elu Toimusid suured muutusedtähtsaimaks oli valimisseaduse demokratiseerimine Briti kaheparteisüsteemis tõusis konservatiivide põhirivaaliks leiboristid (Tööerakond) Enamiku ajast olid võimul siiski konservatiivid Tööerakond Esialgu olid leiboristid vaid võimas opositsioonierakond, kuid 1924. pääsesid nad võimule Tööerakond toetas mõõdukat sotsialiseerimisprogrammi (riik sekkub rohkem majandusse ja elanikele makstakse teatud riigipoolseid sotsiaaltoetuseid) Majandus Suurbritannia oli endiselt arenenud tööstus ja kaubandusmaa Oma majandusliku ülemvõimu maailmas oli aga kaotanud Raskeks koormaks osutus USAle tekkinud võlg Briti ettevõtetes kasutati vananenud tehnikat, söe kasutamine elektritööstuses oli kallis ja see tõi kaasa kriisi söetööstuses Kriisi ületamiseks vähendati kaevurite palku, suleti kaevandusi, töölised saade

Ajalugu

7

pptx

Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel

Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel  Suurbritannia majandus Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. 1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. 1931.a. loobus Briti valitsus naela kullastandardist. Kriis loodeti ületada ka kaitsetollide sisseseadmisega.  Suurbritannia riigikord, sisepoliitika Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust perekonnast pärit abikaasa

20. sajand maailmas

4

doc

Demokraatlikud riigid

DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid:

Ajalugu

9

docx

Pariisi rahukonverents ja rahvusvahelised suhted 1920 aastail

a. Locarno konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, millega Saksamaal keelati demilitariseerida Reini jõe vasakut kallast; 2) Briand-Kelloggi pakti mõisteti hukka igasugune sõjategevus. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. 5. I 1919. a. loodi Baieris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistiche Deutsche Arbeiterpartei - NSDAP). Väljend natsionaal-ehk rahvussotsialistlik pärines Austriast, kus sealsed juudivastased töölisgrupid püüdsid end

Ajalugu

3

doc

Maailm pärast I ms

http://www.abiks.pri.ee Mõisted Vene-Soome Tartu -lõpetas sõja Nõukogude Venemaa ja Soome vahel 1920 rahu Balti Kolmikliit -üksteise abistamiseleping Eesti, Läti, Leedu vahel Balti Liit -sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks Tööerakond -Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Dominioon -Suurbritannia "valge asumaa", kes said iseseisvaks, oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Westminister statuut -1931.a. seadus, millega said Suurbritannia kolooniad iseseisvaks Diktatuur -vägivallavõim Laupa lii

Ajalugu

22

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

reparatsioone, millest oluline osa anti üle kivisöena, okupeeris Prantsusmaa Ruhrimaa, et võtta seda jõuga. Sakslased võtsid kasutusele passiivse vastupanu - lõpetasid söe tootmise. Majanduselu seiskus, inflatsioon omandas enneolematud mõõtmed. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Kommunistid üritasid taas võimu haarata.  Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. ------------------------------------------------------------------------------------------------ ADOLF HITLER (20. IV 1889 - 30 . IV 1945), kes oli Austria-Ungari tolliametniku poeg, soovis nooruses saada kunstnikuks. Sisseastumiseksamid Viini Kunstiakadeemiasse aga ebaõnnestusid ning 1913

Ajalugu

8

doc

Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel

lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15. Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult puudus vabariikidel otsustamisõigus, kuna kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1920-ndatel aastatel oli NSVL-i välispoliitikale iseloomulik kahepalgelisus. Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924 aasta majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. Reaalpoliitikas aga sooviti lülitada NSVL rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega. 1922. aastal sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted ka Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapaniga. Saksamaa,

Ajalugu

26

docx

Ajalugu 3. kursus

saksa armeesse hakati võtma eestlasi ja teisi rahvusi siiani arvati et idaeurooplased on viletsad hoogustus sõja propaganda ja ideoloogiline kontroll riigis 1943 saksamaa löödi välja põhjaaafrikast liitlased maabusid itaaliasse mussolini kukutati võimult kuid sakslased vallutasid itaalia ja sõda jätkus lõppes leningradi blokaad kus hukkus 640000 inimest (1941-1943) nl võitis kurski kaare lahingu milles osales 2 mln meest 1 kt mis oli nep iseloomusta majandust nepi ajal 3 1920 aastate lõpul ka 1930 alguses nl 4 Industrialiseerminine 5 sundkollektiviseerimine 6 nl 1930 ndate aastatel nov – dets 1943 teherani konverents Usa ja Suurbritannia loovutasid baltimaad NL-ile saksamaalt nõuti tingimusteta allaandmist geto erireziimiga linnaosa juutide jaoks suurim varssavis holokaust on vanakreekast pärinev sõna mis tähendab nii elusa kui eluta asjade täielikku hävitamist põletamise teel

Ajalugu

Kommentaarid (0)