Demokraatiad ja diktatuurid 1920-1930 (3)

Demokraatiad ja diktatuurid 1920-1930
Sõna „demokraatia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest „demos“ ehk rahvas ja „gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus , juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki- ja sõnavabadus .Aastatel 1920-1930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A.
Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit Vana-Roomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused . Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord . Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud (Hitleri-aegne Venemaa) Seda iseloomustavad: ühe partei võim, juhikultus, demokraatlike vabaduste piiramine,riigi huvide asetamine kõrgemale üksikisiku huvidest, inimeste hirmutamine sise ja välisvaenlastega, pidev valmistumine sõjaks ning julgeolekuorganite piiramatu võim.Diktatuuririigid olid Venemaa ,Saksamaa ,Ungari ,Türgi, Itaalia, Kreeka, Portugal , Bulgaaria , Hispaania , Jugoslaavia .
Esimene maailmasõda(1914-1918) näitas ,et suured keisririigid( näiteks Venemaa, Saksamaa,Austria- Ungari ja Türgi), kus puudus demokraatia olid oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid ( näiteks Prantsusmaa, Inglismaa, U.S.A.) aga tõestasid ,et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olid edukad ka suures sõjas. Enamik uusi riike ( näiteks Eesti, Läti, Leedu,Soome,Austria)valis samuti demokraatia, kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis,mis tähendas seda, et demokraatia ei lahendanud riikide ja rahvaste raskeid probleeme ning inimesed lootsid saada abi diktatuuridelt.
Keskklassi inimesed kaotasid oma mõjuvõimu , sest töölised said valimisõigused. Paljud inimesed aga olid harjunud karmikäelise valitsemisega ning seega oli sellistel juhtidel ka palju pooldajaid.Maailmasõja kaotanud rahvad olid rahulolematud Versailles leppega ning toetasid juhte ,kes lubasid oma rahvale tehtud ülekohtu heastada.Sõja kaotanud riikides oli kõrge inflatsioon ning majandusraskused, millest loodeti diktatuuri abil üle saada.Rahvast vihastas erakondade paljususest tulenev parlamendi aeglane otsuste vastuvõtmine. Need olidki diktatuuride tekkepõhjused. Tänu paljudele toetajatele pidigi demokraatia1930.aastatel alistuma diktatuuridele.
Suured sõja kahjud ning majanduskriis nõrgestasid Euroopa riike tugevalt.Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi , lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida.
Vaatamata sellele ,et diktaatorite ideed ja eesmärgid erinesid , oli diktatuuridel palju ühiseid jooni: ühepartei süsteem, juhikultus,demokraatia piiramine,inimese allutamine võimule ning julgeoleku organite piiramatu võim.Kuigi demokraatia ei aidanud paljusid riike nende probleemides oli tal siiski palju plusse . Nendeks olid: rahva iseseisvus, võrdsed demokraatlikud vabadused ja õigused, majanduslik piiramatus ,rahva vabadused ja majandulikud heaolud, arenguvõimalus ning mitu ideoloogiat mille vahel valida.
Ma leian ,et demokraatia on kindlasti parem kui diktatuur ,kuid olukorras, kus riikidel on väga raske ning puudub demokraatia kogemus kipuvad inimesed ja riigid siiski valima diktatuurid.
Aastatel 1920-1930 oli Euroopa riikide olukord väga raske ning sellest sõltuvalt tegid nad ka otsuseid , mis alguses tundusid õiged kuid tegelikult osutusid väga valedeks.
Jaana Mõtsar 9a