Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärast I maailmasõda - demokraatia ja diktatuurid (0)

1 Hindamata
Punktid

Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk ( kuningriik )
Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles ’ süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon
  • Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur – erinevused

Kehtestatakse mingi eelneva olukorra säilitamiseks
Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov
Luuakse repressiivorganid
Säilivad inimõigused
Sõjatööstus!
Vägivalla tase on madal
Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused
  • Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, kultuuris ja igapäevaelus.
      • Valitsus kontrollib majandust (kehtastab hinnad, palgad )
      • Ühe partei, ühe ideoloogia võim
      • Parlament on ilma võimuta
      • Kontroll omavalitsuste üle
      • Tsensuur
      • Ametiühingute tegvust kontrollib riik või on üldse keelatud
      • Streigid keelatud
      • Propaganda
      • Üksikisiku allutamine riigihuvidele (nimede eestistamine, rahvus on tähtis)
      • Naiste õiguste tähtsustamine

  • Mussolini tee võimule. Marss Rooma
      • Mussolini loob „Fassio oli Combattimente“, mis hakkas tööliste vastu võitlema, lõpetab streigid
      • Itaalia Fašistlik Partei
      • 1922. a võitlusliidu sõdurid marssisid Rooma ja nõudsid Mussolini peaministriks saamist – Marss Rooma

  • Mussolini kujunemine diktaaturiks. Korporatiivne riik, selle iseloomustus
      • 1925. a kehtestati üheparteisüsteem
      • Keelati ametiühingute tegevus, selle asemele korporatsioonid – korporatiivne suund
      • Muudeti ajaarvamist
      • Tsensuur
      • Haridus valituse kontrolli alla, olemasolevad õpikud kirjutati ümber
      • Laste sõjalised organisatsioonid (Balilla)
      • Naistel soovitati loobuda tööst, ratsutamisest ja pikkade pükste kandmisest; pidid jääma koju ja võimalikult palju lapsi sünnitama
      • Eesmärk muuta Itaalia riigiks, mis on täielikul enesevarustamisel (antarkia)
      • Kampaaniad
      • Automagistraatlide ehitamine linnadesse – suurejoonelised hooned
      • 1929. a kokkulepe Rooma paavstiga Lateraani pakt – paavst aksepteeris fašistlikku valitsust ja Mussolini kuulutas Itaalia ametlikuks usuks katoliikluse

  • Natside tõus võimule - miks see juhtus?
      • Ülemaailmne majanduskriis
      • Kardeti kommunismi võimuletulekut
      • Ei olda rahul rahulepingu tingimustega
      • Vajatakse kõva käega juhti

  • Hitleri nimetamine kantsleriks, tee diktaatoriks.
      • Saksa Töölispartei (NSDAP) koosolekul sõnavõtuga silma jäänud Hitler kooteeriti partei juhatusse, peagi sai temast partei juht
      • 1923. a üritas Hitler Baieris võimu haarata, kukkus läbi, pandi vangi, kus kirjutas „ Mein Kampf
      • Riigipäeva hoone põlemapanek 1933, süüdistatakse kommuniste
      • Peatatakse kõikide teiste erakondade tegevus
      • Sureb Weimari vabariigi president Hindenburg , Hitler uusi valimisi ei korralda ning võtab võimu enda kätte
      • Hitlerist saab Führer
  • Hitleri-Saksamaa majandus, siseolukord , rassiteooria , sõjavägi.
      • Majandus: võeti riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu, antarkia loomine, idapoolsete alade vallutamine , sõjaliste kulutuste kasv, rahva elatustasemel ei lastud langed, et säilitada poolehoid, uute töökohtade loomine, palgad riigi kontrolli all, ametiühingute likvideerimine, kauplemine balkani ja Lõuna-Ameerika riikidega ( tooraine ).
      • Siseolukord: juutide kõrvaldamine
      • Rassiteooria: aaria rass kui Euroopa kultuuriloojad, valitsejad , juudid ja mustlased on alamrass, rassidoktriinandis Saksamaale eesmärgi, ühtsustunde ja ohvrid, rass peab vabanema roojasest – hävitada füüsilise või vaimse puudega inimsed , geneetiliselt nõrgemad (pärilike haigustega), alkohoolikud, kodutud , hulkurid, homoseksuaalid
      • Sõjavägi: 1935. a kehtestati üldine sõjaväekohustus
  • Sammud sõja suunas: Anšluss, Müncheni tehing
      • Anschluss – Saksamaa annekteeris Austria 1938. a
      • Müncheni tehing – (Hitler, Mussolini, Chamberlan, Dalaidier) jagasid Tšehhoslovakkiat ja tunnistasid Saksamaa õigust Suudenimaa hõivamisele
  • Versailles ' rahulepingu rikkumised
      • 1932. a lõpetati reparatsioonide maksmine
      • 1935. a kehtestati üldine sõjaväekohustus, loodi sõjavägi Wehrmacht
      • 1936. a Reini demilitariseeritud tsooni sõjavägede viimine
      • 1935. a Inglise-Saksa mereväeleping

Pärast I maailmasõda - demokraatia ja diktatuurid #1 Pärast I maailmasõda - demokraatia ja diktatuurid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anna-kati pahker Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel
5
doc

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei

Ajalugu
Diktatuurid kahe maailmasõja vahel
7
doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

DIKTATUURID KAHE ILMASÕJA VAHEL Esimese maailmasõja järgset aastakümmet iseloomustab patsifism. ITAALIA SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL Olukord Itaalias pärast Esimest maailmasõda · Itaalia oli sõdivatest riikidest kõige enam kurnatud kuna Itaalia majandus oli väga nõrk. · Itaalias polnud ühtset sisturgu veel kujunenud. · Hariduselt, tööstuslikult ja majanduslikult oli Itaalia väga ebaühtlane. · Pettumus Pariisi rahukonverenstl: loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia kuningriik. · Kõrge tööpuudus. Sõjaveteranid ei leia rakendust. · Teravalt lõhenenud ühiskond.

Ajalugu
Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel
7
doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused

Ajalugu
Saksamaa 1920 -1930-aastatel
3
doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 ­ kukutati monarhia, 1933 ­ Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki. Majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda oli Saksamaal väga raske ­ tasuda tuli reparatsioone

Ajalugu
DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
10
doc

DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid.

Ajalugu
Ajalugu §11-14
11
doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan,

Ajalugu
Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel
17
doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused.

Maailmasõjad
DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
21
docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun