Maailm kahe sõja vahel

Pärn, Jorma

Maailm kahe sõja vahel (11)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimuste vastused XII klassile

Maailm kahe sõja vahel.

Sõjajärgne majandusolukord

Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud vajaliku kiirusega, rahanduse olukord oli ebakindel. Kasvas tööpuudus, eriti suur sõjast tulnud meeste seas.
Saksamaa oli raskes majanduslikus olukorras, sest pidi Atandile reparatsioone maksma. Kuna Saksamaa enam maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Saksamaal- Ruhri. Algas hüperinflatsioon. Kannatas eriti keskklass. Saksamaa kehv olukord mõjutas ka kogu Euroopat (tööpuudus, inflatsioon).
1920.ndatel hakkas majandus tõusma USA.s. Ameerika abil kergendati Saksamaa reparatsioone ning pikendati tähtaega. Ameerika toetas ka ise Saksamaad laenudega.=Saksamaa ja Euroopa majandus pöördus ülesmäge( elujärg paranes , sõja haavad hakkasid kaduma).
1920.dnate II poolel oli Ameerika majanduskasv tohutu. Inimesed rikastusid kiiresti ja tarbisid massiliselt. Osteti aktsiad ja väärtpabereid. Suure tarbimise abli majandus mõnda aega kasvas, kuid see põhines eelkõige soodsatele laenudele. Kasv oli ebaühtlane ja soosis teatud alasid.
Riigid sõltusid üksteisest

Rahvusvahelised suhted 1920. aastail.

I MS tulemused rahuldasid väheseid. Ainsaks võitjaks võib pidada Ameerikat, mille pinnal sõda ei toimunud, kaotas vähe elusid ning mille majandus kasvas.
Suurim pettuja oli Saksamaa. Polnud rahul Versailles ´ rahulepingu tingimustega (pidas ebaõiglaseks). Eriti pahased oldi- sakslastega asutatud alad tuli loovutada naabritele.
Ungari pidi loovutama suure osa oma territooriumist.
Venemaa pidas end samuti kaotajaks, tema eesmärk oli aga maail uuesti ümber jagada.
1922. Rapallo koostööleping Saksamaa ja Venemaa vahel Versailles´ vastu. ( Saksamaa arendas Vene sõjatehastes oma sõjatööstust).
Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolelt kõige rohkem kannatanud. ( jäid ilma terrotooriumitest ja kolooniatest).
Kuna majandus oli hakanud stabiliseeruma, vähenesid ka välispoliitilised vastuolud. 1925. Locarno konverents- Sõlmiti Reini tagatispakt.(kindlustas Saksamaale Versaille´ paika pandud läänepiiri) Sarnaseid lepinguid sõlmisid ka teised. Lootus leppimisele ja rahule.
Briand `i Kellogi pakt. 15 riiki +48 kirjutas alla, mis kohustasid loobuma sõjast, kui rahvusliku poliitika vahendist.

Suur majanduskriis

20.ndate algne majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid hädad põllumajanduses, kus valitses ületootmine, mis põhjustas hindade langust. Teraviljaturg varises kokku, kui valuutanappuses NL paisaks turule suure koguse odavat vilja.
Mured põllum. Muutsid ka Ühendriikide aktsiaturu ebakindlaks- paanikas hakati müüma väärtpabereid, mille hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. Kuna laene ei suudetud maksta, varises kokku ka pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses, langes ostujõud, vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast laene tagasi, see viis kriisi ka Euroopasse.

Ületootmine
Vale majandamine( riigi toetusel võeti laene)
Valitsuse vead kriisi ajal( kõrged tollimaksud , vabakaubandusest loobumine)

(töö kaotas ˇ30 mljnt. Inimest, nälg, rahulolematus , kaotati kodud - varandus . Inimesed ei leidnud enam tööd, vähenes kaupade nõudlus. Inimesed muutusid passiivseteks.) Inimeste mõttemaailm muutus. Vajati riigi toetust. Demokraatiad, diktatuurid .

USA

Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. Kasvas nii väline- kui ka kodanlikvõimsus, jõukus. Ameerika tundus kõigile unelmate ning kõigi võimaluste maana. Selle ehtsaks näiteks oli president Herbert Hoover . Paraku seda valusam oli 1929.aastal alanud majanduskriis .
Kui ühendriikides tehti lõpp alkoholi müümisele, hakkas selle levitamisega tegelema kuritegelik organisatsioon ehk MAFFIA .
1932.aastal valiti presidendiks F.D.Roosvelt. New Deal- majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimist, mis tekitab elanike sissetuleku suurenemist. Roosvelt tõstis makse, kuid sellest ei piisanud, et oma kurssi täita. Ameerika võlad suurenesid veelgi!

Inglismaa

Inglismaa ei suutnud piisavalt kiiresti minna kaasa moodsate tehnoloogiate ja uuendustega. Kivisüsi oli muutunud teisejärguliseks nafta kõrval. Tekstiilitööstusele andis hoobi pidev moe muutumine.
Töölispartei. – sai algselt võimule. II x võimutsesid konservatiivid. Kõigele vaatamata jäi poliitiline olukord siiski stabiilseks.

Prantsusmaa

Sõja tulemusena sai Prantsusmaa endale suure potentsiaaliga piirkonnad. Majandust elavdasid ka suured investeeringud purustatud alade ülesehitamisse. Sõjajärgne kriis oli Prantsusmaal suhteliselt väike võrreldes teiste Euroopa riikidega. Prantsusmaa oli muutunud tööstusriigiks, tema majanduslik areng oli selgem, kui Inglismaal.
Poliitikas ei tekkinud Prantsusmaal aga eriti stabiilseid parteisid. Valitsused vahetusid kiiresti. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust, igaühe eluiga alla 6 kuu. Rahvas oli demokraatias pettunud .
Ülemaailmne majanduskriis tekitas siin äärmusliikumisi, mis lubasid riigi kriisist välja tuua. Selle vältimiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid RAHVARINDE idee. Rahvarinde valitsus ei püsinud kaua, kuid selle ajaga suutis ta poliitilist olukorda parandada.

Diktatuuride tekke põhjused

Uued rahvakihid saavad mõjutada poliitikat
Pettumine Versailles´süsteemis ja selle ülekohtused tingimused- eriti sakslastel
Pettumine demokraatias- valimiskümnise puudumine-palju väikseid parteisid
Majandusraskused

Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus

Autoritaarne
Totalitaarne
sama

Võim inimese või rühma käes
Erakondade tegevus on piiratud
Vägivald
Rahvas ei saa mõjutada

Hirmu tekitamine
Inimeste mõttemaailma kontrollimine

Diktatuuride ühisjooned

Ühisjooned
NL
Saksamaa
Itaalia
Üks partei
NLKP
NSDAP
Fašistlik partei
Üks juht
Jossiv Stalin
Adolf Hitler
Benito Musolini
Isikukultus ja aunimetused
Juht ( vozd naroda)
Führer
duce
Maj. On allutatud riigivajadustele
Täielikult ( plaanimaj.)
Riiklikud tellimused
Riiklikud tellimused
Kontrollitakse inimeste mõttemaailma( tsensuur )
ainupartei
ainupartei
ainupartei
Massiorganisatsioonid
Korporatsioonid
Propaganda
Massirepressioonid
Vangilaagrid
VTšK- üle venemaaline erakorraline komitee
NKVD- siseministeerium
GPO-poliitasjade peavalitsus
Gestapo -riiklik salapolitsei
SS-kaitsemalev
Koonduslaagrid
Rahva hirmutamine, rahvavaenlase loomine
rahvavaenlane
juudid , kommunistid
Ühtsuse loomine
Kõigi maade proletaarlased ühinege
Rassi kuuluvus, rahvuskuuluvus
rahvuskuuluvus
Noorsooorganisatsioonid
komsomol
Hitler Jugend

Natsid Saksamaal

Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemustega rahulolematud koonduma NSDAP-sse , mida juhtis Hitler. Hitler proovis kiiresti 23-ndal Münchenis võimu haarata, kuid edutult. Hitler läks vangi.
Uus võimalus avanes majanduskriisi ajal.
Kommunistid proovisid lööksalkadega vägivaldselt võimu haarata. Paljud sakslased hakkasid Hitlerit toetama ja nägid väljapääsu natside löögirühmades. Hitler ja natsid muutusid populaarseks. 1932. oli neil suurim saadikurühm Riigipäevas. Kuigi Hitleril puudus Riigipäevas enamus, õnnestus tal ennast ˇ1933.aastal valitsuse kantsleriks nimetada. Algul tegutses ta seaduse raamides. Peagi koondas ta aga võimu enda kätte, asus piirama demokraatiat. Terrori ja hirmutamisega kuulutas natslik Riigipäev ta Saksamaa diktaatoriks.

Tühistada Versailles´rahu
Kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus
Aarja rass on teistet kõrgem, säilitada selle puhtus

Itaalia

Itaalia ei olnud rahul oma positsiooniga peale sõda maailmas. Majandus oli kehv ja tööpuudus suur. Kommunistid kasutasid seda ära ja paiskasid Itaalia streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse segadusse . Neile astusid vastu endisi sõdureid ja töölisi ühendanud liikumine fašistid Benito Musoliniga eesotsas.
Tähtsaimail kohal Musolini järgi oli rahvas ja tema heaolu. Klassihuvid tuli allutada rahvuse huvidele.
1922. sai Musolini peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse ja kehtestas ühepartei süsteemi. Tal oli piiramatu . Poliitilise opositsiooni allutamiseks loodi salapolitsei ja koonduslaagrid. Majandus võeti riigi kontrolli alla. Riigis käis pidev propaganda. Välispoliitika oli väga agressiivne ja kokkuvõtteks ei suutnud Musolini Itaaliat päästa.

Olme ja eluolu sõdadevaelisel ajal

Inimesed olid sõjas pettunud ja ei mõistnud, milleks oli vaja terve põlvkonna hävingut. Sõda püüti unustada- senised karmid etiketi ja reeglid muutusid. Inimesed muutusid vabamaks Naiste osatähtsus ühiskonnas suurenes. Naine astus ühiskondlikku ellu.
Tehnika jõudis kodudesse.

Siidisukad
Võrksukad
Poisipea
Tugev make-up
Naiste suitsud
Moodi läheb egiptoloogia
Relatiivsusteooria
Sotsialistlik realism kunstis

Mood vahetus kiiresti
Kino -filmitähed muutuvad iidoliteks ( heli, värvid)
Jazz tõusis esile-Joplin Ragtime
BBC

Coco Chanell
H. Ford
C.Chaplin
Hemingway
Palju – isme . Sürrealism= Salvador Dali
Dadaism

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 257 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

257 laadimist Kokku alla laetud

11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jorma Pärn Õppematerjali autor

Kordamisküsimustel põhinev vastustega konspekt. Tabelite ja võrdlustega. Esimese maailmasõja ja Teise maailmasõja perioodist.

maailmasõda esimene maailmasõda teine maailmasõda sõda

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

Ajalugu

doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud

Ajalugu

doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

langesid kohutava kiirusega · Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine · Vale majandamine võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta · Valitsuste vead kriisi ajal TAGAJÄRJED: · Tööpuudus · Nälg ja rahulolematus · Keskklass vaesus · Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse · Tootmise langus · Uus tööpuudus DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid valmisõigus ka naistel · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD · Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism · 20.saj

Ajalugu

pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks. Saksamaa oli kaotanud kõige rohkem, Verssailes´ rahuleping oli nende jaoks ebaõiglane, nt sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa pidas end ka kaotajaks ja seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber kujundada. 1922 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Rapallos Versailles´i süsteemi vastase koostöölepingu, seejärel alustas Saksamaa Venemaa toetusel looma armeed ja arendama sõjatehnikat. Itaalia ja Jaapan ei saanud ka sõjast mingit kasu, nad pidid loovutama territooriumid ja kolooniad, mida nad seni olid omaks pidanud. Seda oleks võinud ära hoida kui eelkõige Ameerika Ühendriigid oleksid ühinenud Rahvasteliiduga

Ajalugu

docx

Maailm maailmasõja järel

osalenud innukalt repressioonides ja mõrvades. Stalin sundis inimesi end süüdi tunnistama. Kõikvõimalikud süüteod ja lasi need inimesed siis maha. Ohvriks olid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Inimesi saadeti sunnitöölaagritesse, kus vangid surid massiliselt, ebainimlikud tingimused ja ülejõu käiv töö. Ühesõnaga ohvrid olid kõik, kes mõtlesid teisiti. MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL 1. Kes järgmistest riikidest olid sinu meelest I maailmasõja võitjad, kes kaotajad? Selgita. A) USA Hinnang: VÕITJA Selgitus: Territoorium jäi sõjas puutumata. B) Saksamaa Hinnang: KAOTAJAD Selgitus: Sest sakslastega asustatud Alad tuli loovutada naabritele. C) Prantsusmaa Hinnang: VÕITJAD / KAOTAJAD Selgitus: Võit: sai tagasi oma maapiirkonnad(rikas tööstuspiirkond) Kaotus: väga suured kaotused. D) Venemaa

Ajalugu

docx

Ajaloo KT 3 - Maailm kahe sõja vahel

Majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus, mis oli eriti kõrge suur sõjast naasnud meeste seas. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas valimisõigluslike kodanike hulka peaaegu 3 korda. Demokraatlikute traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus. Demokraatia autoriteedi nõrgestamine. Peamised ideoloogiad Konservatiivid - majandusküsimused, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu, kesekendusid üksikisiku vabadustele ning traditsioonidele

Ajalugu

docx

Kordamispunktid Ajaloo KT's - Maailma kahe maailmasõja vahel

Eii tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust Keelati omada lennuväge, allveelaevu. Piirati laevastiku suurust Tuli maksta reparatsioone ehk hüvitada võitjariikidele sõjakahjud 15 aastaks hõivati Reini jõe piirkonna, et Saksamaa maksaks reparatsioone. Pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) Ungari ja Türgi: Kaotasid suured territooriumid võitjariikidele Pariisi rahukonverentsil sõmitud lepingutes oli väga palju ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekkis probleeme juurde, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani. 3. Rapallo leping (Saksamaa ja Venemaa leping Versailles' süsteemi vastu, et koostööd teha omavahel) 16

Ajalugu

doc

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms

Ajalugu

Rohkem sarnaseid