Demokraatiad ja diktatuurid (0)

Demokraatiad ja diktatuurid
Demokraatiaks nimetatakse ühiskonna organisatsioonivormi, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus , opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid , USA-s vabariiklased , 2) liberalism – vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid – oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Šveits ja Tšehhoslovakkia.
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm , milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Majandusvaldkonnas on diktatuurile omane plaanimajandus ja riigi suur osakaal, majandus teenib rasketööstuse huve, valitsus kontrollib hindu, palku, investeeringuid ning eksisteerib käsumajandus. Diktaatorlikus ühiskonnas puuduvad vabad valimised, on tsensuur , ühe partei süsteem, nt: Nõukogude Liidus kommunistid , Saksamaal natsiparteid, Itaalias fašistid, üksikisiku huvid on allutatud riigi huvidele, toimub pidev noorsoo juhtimine ja mõjutamine, vangistused, repressioonid, salapolitsei tegevus, kõikekontrolliv valitsus ja partei. Riik kontrolib haridust ja kultuuri, meedia on allutatud partei kontrollile , propagandad, isikukultus ehk ühe inimese ehk juhi ülistaminening kultuur onriigi kontrolli all. Diktatuur jaguneb 1) totalitaarne diktatuur ja 2) autoritaarne võim. Nende kahe ühised tunnused on need, et võim on koondunud ühe partei ja ühe isiku kätte, erakondi on ainult üks, seadusi muudavad riigi valitsejad oma tahte järgi ja pilatakse rahva poliitilisi õigusi. Autoritaarne erineb totalitaarsest selle poolest, et seal puudub himuvalitsemine ja vangilaagrid ning mingil määral arvestatakse rahva heaoluga . Totalitaarses on aga ühiskonna- ja majanduselu pidiasjadeni reglementeeritud ning seal on rohkem kampaaniaid ja propagandasid. Autoritaarsed riigid olid 1930-ndatel enamik Euroopa noori riike nagu näiteks Ee, Läti, Leedu, Po, Hispaania – Franco diktatuur (1936-1939 oli siiski kodusõda). Totalitaarsed olid Nõukogude Vm, Itaalia ja Saksamaa.
Saksamaal tekkis diktatuur sellepärast, et ta sai lüüa I ms-s ning sellega kaasnes rahulolematus Pariisi rahukonverentsi tulemustega,eriti Versailles ' lepinguga, mille kohaselt pidi Saks maksma kõrgeid reparatsioone, teda alandati, võeti maid ära jne. 1920-ndate alguses kujunes Saks Natsionaalsotsialistlik Partei, mille juhiks sai Adolf Hitler . Esialgu ebaõnnestus tal riigipöördekatse, aga natsid said väga populaarseks, kui saabus majanduskriis , sest lubasid nt inimestele tööd, ning nad said riigipäeva valimistel võidu. Kuna ka Itaalia sai I ms-s lüüa, tekkis riigis madalseis ja nö alaväärsuskompleks, mida kasutasid osavalt ära võimuihkajad, kelle jaoks soosis olukorda ka kaotajariikide suured inimkaotused ja võlad. Itaalias kerkiski esile Mussolini , kes rõhutas rahvale nende tähtsust ning sisendas, et it peab hakkama saama iseseisvalt ning olema sõltumatu teistest riikidest. Väitis ka, et kõik indiviidi ja klassihuvid tuleb allutada rahvushuvidele, sest rahvus on prioriteet nr üks. Ende sõnadega panigi Mussolin It rahvast omale juhiks tahtma, sest temas nähti kindlakäelist ja tarka valitsejat, kes viib It kriisist välja. Nõukogude Liidus hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. a, kui riigipöördega tulid võimule kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Uljanov Lenin . 1918. a võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus ja riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922.a moodustati NSV Liit, mis hõlmas kõiki sotsialistlikke nõukogude liiduvabariike. 1924. a tuli võimule Jossif Stalin , kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks.
Demokraatia aga suutis säilida nt USA-s (demokraatlik presidentaalne liitriik ), kus võimul
olid vaheldumisi kaks parteid. Kuni 1930-ndateni oli suur õitseng ning siis algas ülemaailme majanduskriis. President Hooverarvas, et riik ei saa majandust juhtida ja presidendiks valiti Roosvelt. Alustati uut majanduspoliitikat Uus Kurss ehk New Deal. Sellega alustas majanduse reformimist. Viis USA kriisist välja ja USA-s säilis demokraatia ning ka tänu sellele, et ei sidunud end EL-ga. Välispoliitiliselt ajas isolatsioonipoliitikat, nt: jättis alles ainult mõned pangad , maksis põllumeestele peale, et nad ei toodaks jms. Suurbritannia (parlamentaarne monarhia , kahe partei süstem) kaotas oma juhtiva koha majanduses USA-le ja hiljem Saks-le. Vaatamata raskustele jäi ta 1930-ndatel demokraatlikuks. Majanduskriis puudutas vähe, sest tal oli palju kolooniaid. Hakati mõtlma kolooniate vabaksandmisele. Prantsusmaal (mitmeparteisüsteem, kirev poliitmaastik 1930-ndatel) oli koalitsioonivalitsuste eluiga lühike. Majanduskriisi ajal hakati nõudma karmi juhti. Moodustati Rahvarinne . Selle tulemusena olukord stabiliseerus.
Võib öelda, et demokraatia õigustas end, sest näiteks käsitletud diktaatorlike riikide hulgast viis mittedemokraatlik valitsemine Saks-l ja It-s hävinguni, samas, kui demokraatia säilis nii Suurbritannias, Pr-l ja USA-s.