Fašism, natsism ja kommunism. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Diktatuur , demokraatia , fašism , natsism

KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa

Ajalugu

2

odt

AJALOO KT - Demokraatia, diktatuur, fašism, natsism

Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail ­ nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel

Ajalugu

3

doc

Diktatuurid Euroopas

Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas ­ keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju ­ pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis ­ vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused ­ majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine ­ parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik: -Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte, kes muudavad seadusi -

10.klassi ajalugu

4

docx

Diktatuurid Saksamaal ja NSVL

ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb paremaks. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade võimuvõitlus ei meeldinud inimestele. 6. Valimiskünnise puudumine- oli liiga palju erakondi. 3. Tv lk 20 harjutuses 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ning too iga diktatuuri kohta näited. Diktatuuri Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism iseloomulikud jooned (7 tükki) 1)võimul ainult üks Kommunistlik partei Rahvuslik Natsionaalsotsialistli partei ja üks Fasistliik Partei k Saksa Töölispartei ideoloogia 2)juhikultus Stalin Mussolini Hitler 3) piiratakse Kehtestati Kõik inimesed Ei tohtind abielluda

Ajalugu

7

doc

AJALUGU – II MS

AJALUGU ­ II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. · HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. · CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. ·

Ajalugu

4

doc

Demokraatia

riik. Iga inimese igapäevaelu juhtis riik . Kõik inimesed pidid teenima riiki . . Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust . Välispoliitika eesmärkisk oli Itaalia muutmine võimsaks riigiks ja Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Itaalia fasism oli mõõdukas . Mussolini oli suutnud luua hästitoimiva riigi. 12. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (lk 58-61): kes olid Adolf Hitler ja natsid Hitler oli Saksamaa Natsionaalsotsialistliku Partei juht. Tuli võimule 1921a. SNP loodi võitlemaks kommunismi kui punase katku vastu. Natsid kandsid pruune särke nii kutsuti neid pruuniks katkuks. Nad ründasid oma vaenlasi - juute ja kommuniste 1933.a. nimetati Saksamaa kantsleriks Adolf Hitler ja temast sai Kolmanda riigi ­ Suur- Saksamaa juht . 13.Miks kerkisid natsid Saksamaal esile , Pärast Saksa keiserriigi langust ja demokraatia kehtestamist muutus Saksamaa majanduslik ja poliitiline olukord ebakindlaks. Ohvitserid, suurkapitalistid ja töösturid

Ajalugu

4

rtf

Ajaloo valitsemisvormid

DEMOKRAATIA: Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned Demokraatia ­ rahvavõim Iseloomulikud jooned : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises; kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu. Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur ­ mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koondunud ühe isiku

Ajalugu

7

docx

Majandus demokraatia ja diktatuur kahe maailmasõja vahel

Majanduspoliitika: Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi(plaani majandus). Majanduses toimus laialdane industrialiseerimine. Põllumajanduses loodi kolhoosid. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. Loobuti välismaistest investeeringutest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. Hoogsalt arenes sõjatööstus, juhtiv maailmas. Välispoliitika: Agressiivne välispoliitika. Eesmärk oli levitada kommunismi üle maailma. ,,Abistas" teisi riike kommunistlikes revolutsioonides. 6. Võrrelda ning näha erinevusi ja sarnasusitotalitaarsel diktatuuril NSVL-s ja Saksamaal; Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. NSVL: Bolevikud tulid võimule 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga

Ajalugu

Kommentaarid (0)