http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija Omas mõisa, kinkis vennale, tingimusel, et see vabastab talupojad pärisorjusest. Pilt 8. Mussorgski junkrukoolis Muusikaga oli ta ka varem kokku puutunud ja muusikat armastanud nimelt oli tema ema suurepärane pianist. Kuid tänu kohtumisele Peterburis hakkas Mussorgski muusikat ka ise looma ja tegi seda palju paremini kui mõned tema kaasaegsed. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. Ta oli Tulihingeline demokraat, suurim uuendaja Võimsas rühmas", võttis vaimustusega omaks revolutsioonilised ideed. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Mussorgskil olid realistlikud kunstivaated. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahvareform
See leping koosneb vastastikustest ootustest ning defineerib iga rolli käitumist. (Kreem, 1995, lk 142- 143) Kui rollide ootlused ei leia rahuldamist, siis suht tööandja ja töölise vahel halveneb ning võib tekkida rollikonflikt. Asukoha mõju rollile Uurimused näitavad, et see kuidas isikud paigutavad end gruppidesse ei ole juhuslik (Kelly 1974). Diskussioonigrupis paistab silma, et autokraatse iseloomuga isik paigutab end laua otsa, demokraat kuskile keskele. Asukohad võivad määrata, keda grupis valitakse juhiks. Kui tahame vastastikust või ülema-alama olukorda, siis on loomulik ennast paigutada laua taha nii, et oleks tõke. Sellega sisendame meie-teie vahe tegemist. Näiteks on traditsiooniliselt õpetaja ja õpilaste asukohad säärased, et õpetaja on ruumi ühes otsas laua taga ja õpilased tooliridades tema ees. Vähem formaalse õhkkonna saavutamiseks on toolid seotud sõõriks ja õpetaja lihtsalt istub ühele toolie
· Paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passiivseks Valitsuse esialgsed tegutsemised: · Riik sekkus senisest enam majandusse. Demokraatliku traditsioonidega riigid jäid seejuures demokraatiale truuks, nooremad demokraatlikud riigid muutusid diktatuurseteks. Inimesed arvasid, et nende probleemid lahenduvad, kui päevapealt valitakse tugev juht, kes kõik probleemid kindla käega lahendaks. Roosevelti uus kurss 1932 valiti Ühendriikide presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Roosevelti reformikava - New Deal - Uus kurss Roosevelti põhimõte: majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Selle nimel võis iigieelarve tasakaalust välja lasta ja sallida mõõdukat inflatsiooni (raha ostujõu langust). Roosevelt: · Tõstis makse, kuid sellest ei piisanud => suurendas järsku Ühendriikide riigivõlga
Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika lääne- ja idatsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad külma sõja osapooled olid alustanud oma okupatsioonitsoonides uute riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV). SLV esimeseks liidukantsleriks oli 1949- 1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer (1876-1967), kelle ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia ja sotsiaalne turumajandus. Saksamaa idaosas kuulutati Moskva eestvedamisel oktoobris1949 välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Berliini blokaad: Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini
koolis peab õpetama eesti, prantsuse, inglise, saksa, ladina, vene, soome ja poola keelt. Ja tõelistele entusiastidele veel kreeka ja itaalia keelt. Tal oli tõsiselt kahju, et ta ei suutnud nende keelte õpetamist Wikmani koolis organiseerida. Poliitikat härra direktor Wikmani gümnaasiumis teha ei lubanud, vähemalt parteipoliitikat mitte. Wikmani gümnaasiumis tehti ainult haridus-poliitikat ja seda kästi teha oma parema arusaama järgi kõigest väest. Härra Wikman oli demokraat. Temale ei olnud tähtis, kas poiss on ministri või töölisperekonnast - koolikorrale pidid alluma kõik. Direktor Wikman jäi haigeks ja läks Viini ravile. Veel enne Viini minekut rääkis ta oma parimate õpilastega. Ta palus neil olla niisugused poisid, nagu ta oli tahtnud, et nad on. Ta mõistis väga hästi, et mida vanemaks poisid saavad, seda enam hakkavad nende eesti haritlase ideaalid tema omast erinema
valitsus Parlament Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee riigis
Tema pilte ja tsitaate kasutatakse tänagi veel India paremaks muutmiseks. Isegi praegu on käimas kampaania ''India puhtaks'', kus Gandhi nimel kutsutakse inimesi üles koristama ja hoidma oma riiki puhtana. Sellegi poolest on India üks räpasemaid riike maailmas, seda kindlasti ka suure rahvaarvu ja vaesuse pärast. Mahatma Gandhi oma parimate kavatsustega on kindlasti paljude iidol. Isegi Venemaa presidendi V. Putini sõnul oli Gandhi maailma kõige puhtam demokraat, selle sõna kõige ehedamas tähenduses. Vaatamata Mahatma Gandhi ebaõnnestumisele luua üks rahumeelne riik kutsutakse teda Indias ''isa'' või ''ristisia'' nimedega. Ma usun, et India oleks saavutanud iseseisvumise ka ilma Gandhi'ta, kuid sel juhul oleks Vabadusvõitlus nõudnud ilmselt palju rohkem inimelusid. Kuigi praeguse India üks suurimaid probleeme on tema väga suur ja lakkamatult kasvav rahvastik, oleks see ikkagi olnud väga kurb
seda ka võtta. Juhi käepikendus. 2. Renis Likert- sai ,,4-süsteemi". a) ekspluateeriv autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Valitseb hirmu kaudu, töötajatega mittearvestamine, türann. Töötajad muutuvad passiivseteks. b) heatahtlik autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Mängib demokraati- annab arvestamise tunnetuse, kuid lõppotsus on ainult tema oma. c) konsulteeriv demokraat: arvestab teistega, peab palju koosolekuid d) osavõtlik demokraat: töötajad ei tunne vajadust juhtimiseks ja vastupidi. Kui tuleb probleeme, siis lahendab. 3. Robert Blake ja Jane Moutun tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nim. gridmeetodiks. *töötajatele orienteeritud tegevus *tulemustele orienteeritud tegevus 1) Juhti ei tunne piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale. 2) Juht on orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta 3) Juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele
välja rabeleda vaesusest ja orjapsühholoogia kammitsaist. Ta oli eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõitleja, kes ei tunnistanud aga mässajaid kunstis. Traditsioonitruu loojana juba omas ajas, vältis Köler äärmusi ning põlgas kriitilist realismi, mis osutas igapäevasele ja inetule. Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik. Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Ta oli omaaegne kuulsaim eestlane. Nüüd on tal võrdväärne koht Eesti kultuuri suurkujude Fr. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja Koidula kõrval. August Ludwig Weizenberg oli esimene eesti rahvusest kunstnik. Sai välismaal hea kunstihariduse. Ta oli edukas. Weizenbergi loonmingu näitus Tallinnas 1878. aastal oli esimene eesti kunstniku näitus. Suri 84- aastaselt Eestis. Kasutatud kirjandus
Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. Jobs alustas kui mittesekkuv juht ja firma tõusis tippu. 13. Selgitage meeskonda loovat juhtimisstiil? Looval meeskonnal katsetatakse erinevaid juhtimisstiile ning vaadatakse, milline on kõikidest sobivaim. Lõpuks rakendatakse juhtimisstiili, mis töötab valitud tööjatatega enim. 14. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli rakendamise põhimõtet. Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid- meetodiks. Töötajatele orienteeritud tegevus Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: 1/1 juht ei tunne huvi, hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale: parandamist vajav juhtimine 9/1 juht orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta: tulemustele suunatud juhtimine 1/9 juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele: ,,küla-klubi" juhtimine
Ameerika Ühendriikides). Selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia ehk organiseeritud kuritegevus. Rikastuti salaalkoholi toel ja suurendati märkimisväärselt enda mõju. Ameerika jäi siiski tuhande võimaluste maaks, kus ajalehepoiss või usina ööga tõusta miljonäriks. Seda valusam oli Ühendriikidele 1929. aastal alanud majanduskriis ning sellega kaasnenud massiline vaesumine. 1932. aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Tema reformikava sai nimeks `New Deal' ehk "Uus kurss". Ta tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda tõstab elanike sissetulekuid. Tema algatatud reformid olid järgmised: Riik asus toetama senisest suuremas ulatuses tööhkohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid, kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva
Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist. R. Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine. Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel. Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus 31. Kirjelda eestvedamist juhtimise võrkmudeli abil. Tegevus on orienteeritud töötajatele või tulemusele. Liidri käitumise struktuur on suunatud siis vastavalt hoolivusele- inimeste vahelisele suhetele ja teisel juhul algatusele suunaga tööalastele suhetele
· Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika USA · Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti · Kasvas kodaniku jõukus · Kehtestati nn kuiv seadus (alkoholi tarbimise keeld), mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia (salaalkohol) · Ka ajalehepoiss võis tõusta tööga miljonäriks · Ameerika rikkaim mees president Herbert Hoover, kes piiras riigi osalust majanduselus ja rõhutas vabaettevõtluse tähtsust · 1929. algas majanduskriis · Massiline vaesumine · 1932.a presidendiks demokraat Franklin Delano Roosvelt · Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist · Uus Kurss tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine · J.M. Keynesi teooria võis riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni · Tänu sellele tõstei makse, millest polnud kasu, suurendades vaid USA riigivõlga TÄHTSAMAD REFORMID OLID: · Riigitoetus uutele töökohtadele, hädaabi toetus
igaühele lähedase rahvuskangelase. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantslaste rahvustunde kujunemisele. 3) ,,Laul minu Cidist" (12.saj. Hispaania kangelaseepos) Kajastab omapärast saatust varasel keskajal. 711. Aastal vallutasid muhamediusulised maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sõjandeid kestnud rekonkista ma tagasivallutamine. Jutustab sõjakäikudest ja seiklustest. Peategelaseks on Cidi, kes oli demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne, sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. 4) ,,Nibelungide laul" (13.saj., anonüümne) Esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried, kuulnud burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Isalndi kuninganna Brünhildi, kes on sõni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud
Stalini algatusel sõlmiti MRP, mida võib lugeda IIMS alguseks. Seega võib väita, et Stalin oli üks Teise maailmasõja vallapäästjatest. Karmal Afganistani president. Oli NSVL-le väga ustav. Castro Kuuba riigijuht. Tuli revolutsioonilisel teel võimule ning peale seda suhted halvenesid USAga. NSVL viis oma pommitajad Kuubale.Reaalne tuumasõja oht. Lõpuks teatas NSVL et võtab raketid ära ning USA tühistas Kuuba blokeerimise. Kennedy USA president. Mõrvati Dallases. Demokraat. Valitses Kuuba kriisi ajal. Kehtestas Kuubale mereblokaadi, sundimaks NSVL ja Kuubat rakette ära viima. Nixon esimene USA president, kes tagasi astus. Nixoni doktriin USA välispoliitilise taktika muutumine, mis oli ajendatud ebaedust Vietnami sõjas. Nixoni doktriiniga teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu ka edaspidi, kuid enam ise otseselt ei sekku. Breznev NSVL riigijuht. Breznevi doktriin NSVL takistab edaspidi kõigi
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
muusikat. Kasutas spetsiaalselt valmistatud poognat, mis oli tavalisest pikem ja raksem.) kiituse ning viimase õhutusel saadeti poiss 15-aastaselt Saksamaale Leipzigi konservatooriumi. Grieg oli mitmekülgne muusik: helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. Nii suutis ta palju korda saata Norra muusikaelu organiseerimiseks ja arendamiseks. Koos oma naise, tunnustatud lauljatari Nina Hagerupiga propageeris Grieg Norra muusikat kogu Euroopas. Grieg oli patrioot ja veendunud demokraat. Võtmata küll otseselt osa poliitilisest võitlusest, käitus ta kunstnikuna alati kodanikueetikat arvestades. Griegile avaldasid lugupidamist mitmed Euroopa maad, valides ta muusikaakadeemia liikmeks. Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Grieg oskas ka miniatuurides öelda väga palju olulist oma kodumaa ja rahva kohta ning samuti ka iseenda kohta. Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega
· Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras. 24 Eestvedamise käitumisteooriad + Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: 1. AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL 2. DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL 3. MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid- meetodiks. Töötajatele orienteeritud tegevus Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: 1 Juht ei tunne huvi piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale 2 Juht on orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta. 3 Juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele.
Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärg...
seltskonnale. · 1832 näidend ,,Kuningas lõbutseb", mille ainetel lõi Giuseppe Verdi ooperi ,,Rigoletto" · 1831 ilmus meistriteos, romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis", millega kaasnes populaarsus · Hugo jäi romantikuks oma elupäevade lõpuni (juba olid realism ja naturalism) · Hugo elas kaasa 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdlustele · Need sündmused peegeldusid hiljem tema romaanis ,,Hüljatud" (1862) · Oli rahva poolt ja demokraat, kuid eitas vägivalda · Kui riigipöörde tulemusena tuli võiumule Napoleon III, läks ta 1851 vabatahtlikult pagulusse, avaldades teravalt satiirilisi värsse uue valitseja kohta · Nii sotsiaalseid kui ka eetilisi konflikte käsitlesid hilise perioodi romaanid ,,Meretöölised" (1866), ,,Mees, kes naerab" (1869) ja ,,93. aasta" · Naasis päreast Napoleon IIIlangust 1870 Pariisi · Tema 80a juubel kujunes tõeliseks rahvuspühaks
järjest riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtlust. Selle kõige parimaks kehastuseks oli lihtfarmeri perest pärit ning hiljem üheks rikkaimaks meheks saaud president Herbert Hoover. Suur majanduskriis oli eriti ränk just Ameerikale, kus kiire elatustaseme tõus oli tuginenud heldele tarbimislaenude jagamisele ning aktsiaspekulatsioonidele. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed oma kodud ja kogu varanduse. 1932.a. valiti USA presidendiks demokraat Franklin D. Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk nn uus kurss. Roosevelt tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sisstulekute suurendamist. Inglise majandusteadlase John M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Uue kursi põhupunktid:
Organisatsioonikäitumise mõisted ja teemad: Grupp ja Tiim 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ...
Käitumisteooriad .� Milline on sobivaim käitumismall .� Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist .� Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine .� Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus Situatsioonilised teooriad .� Fred E. Fiedler (1951) .� Oluline on: 1) Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2) Ülesande struktuur 3) Positsiooni võim Liidri soovitatavad käitumismallid – juhtimisstiilid: toetav juhtimine, suunav ... Eesmärgitee teooria VÕIMU ALLIKAD 1) Tasul põhinev võim- ressursid
J.F.Kennedy John Fitzgerald Kennedy (29. mai 1917 Brookline, Massachusetts 22. november 1963 Dallas, Texas) oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph Kennedy. John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. John Kennedy oli demokraat. Ta oli senaator 1953 1960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Tema presidendiksoleku ajal toimus Kuuba kriis. John F. Kennedy mõrvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud. John Kennedy on ainuke USA president, kes on pälvinud Pulitzeri auhinna. Selle pälvis ta raamatu
85-le, seaduse järgi tõuseb minimaalne tunnitasu 70 senti aastas kuni see on saavutanud $7.25 tunnis. Terrorismiga seoses kirjutas Bush seadusandluse, mis lubab valitsusel ligipääsu Ameerika elanike telefonikõnedele ja kirjavahetusele ilma volituseta, kui on kahtlus et üks osapool ei asu Ameerikas. Kuna Bushi ametiaeg hakkas lõpule jõudma ja temal enam uuesti presidendiks saada polnud lootust, siis hooaja algul kerkisid esile kaks kandidaati demokraat Obama ja vabariiklane Huckabee. Aja möödudes tõusis vabariiklaste seast esile hoopis Arizona senaator John McCain ning demokraatide hulgast tõusis Obama kõrvale endine esimene leedi Hillary Clinton. Clintonil õnnestus saada endale suurte osariikide nagu California ja Massachusettsi hääled, kuid Obamal õnnestus saada rohkemate osariikide hääled ja nii jäid presidendi kohale võitlema vaid McCain ja Obama. Poleemikat tekitas Barack Obama nahavärv ja ka põhjusega,
aastal läbi kodanikuõiguste seaduse, milles olid valimistel osalemise takistamise eest ette nähtud ranged karistused. KENNEDY AMETIAEG Kennedy astus ametisse 1961. aastal 35-nda presidendina. Ta sündis rikkasse Iiri-katoliku perre. Sellest hoolimatta püüdis ta elus ise midagi saavutada. Näiteks kirjutas ta Harvardis tudeerides bestselleri. Ta teenis ka Teises maailmasõjas torpeedokaatril. . Poliitilistelt vaadetelt oli ta demokraat. 1952. aastal sai John Kennedy senaatoriks. Inimestele meeldis pikka kasvu, energilise, avala ja poisikeseliku silmnäoga armastusväärne katoliiklasest presidendikandidaat. Nad imetlesid tema ilusat naist Jaqueline'i ja nende armsaid lapsi. Valimiseelselt lubas ta vähendada vaesust, võtta luubi alla rassiline diskrimineerimine ja vähendada pingeid NSVL-ga. Ametikohale astus ta 43 aastasena ning ajaloo minimaalseima häälteenamusega (Nixon 49,6 % - Kennedy 49,7%). Hüüdnimi: ,,JFK"
mõistete üldistusmahu poolest (K. Davise nimetatud isiksuse omadused, Gary Yuki väljatoodud liidrite omadused ja oskused 208. - Juhi kui liidri käitumisteooriad o Kurt Levin - 3 juhi käitumistiili: autokraatlik, demokraatlik, passiivne. o Rensis Likert - juhtimisstiilide jaotus 4-süsteemi: ekspluateeriv autokraat, heatahtlik autokraat, konsulteeriv demokraat, osavõtlik demokraat o Robert Blake ja Jane Mouton juhtimisvõrgustik e gridmeetod (üks skaala näitab juhi töötajatele orienteeritust, teine skaala tulemustele orienteeritust, tekib neli /viis erinevat gruppi juhte 209. - Situatiivsed eestvedamisteooriad eesmärgiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht). Liidristiili efektiivsust mõjutavad:
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis p...
298. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. 299. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil - juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. 300. Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 301. 1. Ekspluateeriv autokraat 302. 2. Heatahtlik autokraat 303. 3. Konsulteeriv demokraat 304. 4. Osavõtlik demokraat. 305. X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) 306. X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus 307. Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. 308. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik 309. · Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks
Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA
Reimer 6 Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (okupeerivate riikide erinev poliitika lääne- ja idatsoonides, Berliini blokaad). Mõlemad külma sõja osapooled olid alustanud oma okupatsioonitsoonides uute riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949 mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV). SLV esimeseks liidukantsleriks oli 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer (1876-1967), kelle ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia ja sotsiaalne turumajandus. Saksamaa idaosas kuulutati Moskva eestvedamisel oktoobris1949 välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 2.5. Kodusõda Hiinas ja riigi lõhenemine: Hiina kodusõja (1946-1949) juured peituvad 1920.aastates, kui Hiinas kujunes välja tugev Kommunistlik Partei, kes suutis ajuti
Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. ensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1.Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) Douglas McGregor’i raamat ''The Human Side of Enterprise'' X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. • Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik • Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks;
maailmasõda. USA 1920.-1930. aastatel. USA-s toimis kaheparteisüsteem ja seal valitses vabariiklik kord. Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariikllik ja Demokraatlik Partei.Mõlemad erakonnad olid parempoolsed. Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. Demokraadid aga arvasid, et vajadusel võib majandust reguleerida. Maailmasõja ajal oli presidendiks demokraat. Pärast sõja lõppu võtsid ohjad enda kätte vabariiklased. Nad kaotasid kõik majanduspiirangud. Nad arvasid et riigivõim peaks tegelema ainult kõige tähtsamaga riigikaitse, välispoliitika, raha trükkimine jms. Kõike muud pidi reguleerima vaba turg. Niisugust poliitikat nimetatakse majanduslikuks liberalismiks. 1920.aastail võidutseski USA-s vabturg. Ametiühingute nõudmisi töötajate olukorra parandamiseks seostati kommunistide tegevusega. Hirm, et kommunism võib
Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer. Tema partei oli võimul 20 aastat ja 1949. a. 73-aastane Adenauer ise valitsusjuht 14 aastat. MAJANDUS. 1940. aastate lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras, sest linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid. Lisandunud olid veel miljonid Ida-Euroopst põgenenud sakslased, kes samuti vajasid eluaset, toitu, riiet. Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem.
9.Milliseid juhtimisstiile ja juhi rolle teate? Iseloomustage neid.Mis juhi töös nõuab loovust? Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust). Juhtimisstiilid: D.Goleman`i põhjal ( Harvard Business Review 2000): Diktaatorlik stiil. Juht- sundija.; Teedrajav stiil. Juht- autoriteet; Humanistlik stiil. Juht ühendaja.; Enamust arvestav stiil. Juht demokraat.; Taset kehtestav stiil. Juht domineerija.;Juhendav stiil. Juht- nõustaja. Juhi rollid: Planeerimine; Organiseerimine; Vahetu juhtimine /mõjutamine; Kontrollimine. JUHTIDELE VAJALIKUD OSKUSED JA OMADUSED Juhile vajalikud oskused võib jagada kolme suurde rühma: Tehnilised oskused - oskused koostada ärikirju, kasutada arvutiprogramme, teada organisatsiooni põhitegevusega seotut, juhatada koosolekut jne. , Suhtlemisoskus - oskus motiveerida inimesi,
Sotsiaaldemokraadid toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid; eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suure ainelist ebavõrdsust RIIK MAJANDUS PARTEID JA POLIITILINE EU USA (demokraatlik - riik ei osalenud majanduselus - 1932 valiti presidendiks demokraat vabariik) - 1929 majanduskriis, rahva vaesumine Franklin Delano Roosevelt - Roosevelt tõstis makse, et riik kriisist - välispoliitikas ajas USA välja tuua, aga riigi võlg suurenes isolatsioonipoliitkat, püüdes maailmas - kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva toimuvast eemale hoida maksimaalne pikkus
Tsehhoslovakkia. 3. Bosnia-Hertzegoviina anti Serbiale ning Serbiast, Montenegrost, Horvaatiast moodustati uus riik Jugoslaavia kuningriik Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33 Rängalt vapustas majanduskriis I maailmasõja kaotanud riike ja monarhiate kokkuvarisemise tagajärjel iseseisvunud riike (Eesti), mis ei olnud veel suutnud oma majandust üles ehitada. USA, kus börsikrahhiga oli majanduskriis alanud, tulid sellest kõige kiiremini välja. 1932 sai presidendiks demokraat F.Roosevelt. Kui Hoower oli viinud majanduse madalseisu, siis Roosevelt üritas viia riigi majandusellu Diktatuuririigid euroopas: 1. staninlik Venemaa 2. fasistlik Itaalia 3. natsistlik Saksamaa Itaalia roll I maailmasõjas oli omapärane, kuna alustas kolmikliidus, lõpetas Entente´is. Sõttaastumise peaeesmärgiks oli saada juurde asumaid, eriti Aafrikas. Pärast sõda Itaalia lootused ei täitunud. Itaaliasse suhtuti kui kolmikliidu riiki. Kuna puhkes ulatuslik tööpuudus,
· I president parteitu föderalismi pooldaja G Washington (2x 1789-97) Virginiast · II Föderalist John Adams (1797-1801) Mass. Välispoliitika mõju: · Föderalistide jaoks on Pr. Revolutsioon võõras (väikese grupi terror) ja SB eelistamine: Hamilton, Adams ehk ,,aristokraadid" · Antiföderalistid näevad pr. Revolutsioonis demokraatia võitu: pääsevad võimule 19.saj. alguses · III president on antiföderalist demokraat T.Jefferson (1801-1809) · 1792 antiföderalistide fraktsioonist kujuneb uue nimega partei: Demokraatlik- Vabariiklik partei (tänapäeva demokraatliku partei eelkäija) · Jeffersoni eesmärgiks on demokraatia tugevdamine (vastaste jaoks ,,Napoleon") Adams ja Jefferson · Jefferson on pop. Kuju, keda ,,tavainimesed" toetavad · Kujuneb terav vastasseis: J.Adams/T.Jefferson: mõlemad on Ameerika
Tema arvates on parim vorm monarhia. Kuulekus riigile, mitte valitseja isikule. Monarhia, aristokraatia, demokraatia. Kes peaks valitsema ? ( 8.loeng ) Milline valitsuvorm on siis eelistatud ? Valitsusvorm ja valitsusviis on täiesti erinevad mõisted. Vorm- kellele kuulub võim ? Viis kuidas valitsusvõimu teostatakse ? Skaala: absoluutne piiratud võim. Demokraatia kui ideaal on väga hiline.. Lääne poliitiline mõtlemine on olnud ainuvõimu- keskne. Demokraat ei olnud mitte kiitussõna vaid pigem sõimusõna. Alusskeem loodud Aristotelese poolt. Teme terminoloogia oli määrav kuni varauusajani. Demokraatia probleemid ja kriitika : ka tänapäeval polda kohati demokraatiaga rahul. Kahte laadi kriitika : moodne demokraatia on ideaal, mille poole peaksime püüdlema, kuid tegelikkuses pole see saavutatav, tegelikult on see ,,kattevari" mingile muule võimuhierarhiale.
· Isiklikult veetlevad ja külgetõmbavad Käitumisteooria Milline on sobivam käitumismall. Pole tähtis, mida ta sisimas tunneb, vaid tähtis on see, mis ta teeb. Motiveerida saab nii prääniku kui ka piitsaga. Ühele tulebki anda piitsa aga teist ei saa sa liikuma. On töötajakeskne lähenemine ja töökeskne lähenemine juhil peaks olema mõledmad arsenalis kui koos korraga neid kasutada ei saa. Likerti juhitüübid Ekpluat autokr Heatahtlik autokr Konsult demonkr Osavõtlik demokraat Simwnsioonide ristumisel saame rääkida teatud tüüpidest 5 on parim, mis võib olla -> tasakaal ja mõlemad korraga fookuses. Situatsioonilised teooriad Kombinatsioon Töötaja siseneb paremalt- ülesandeele orineteeritus on kõrge ta mõtleb tööst. Tööoskused on madalamad, kuna tal puudub kogemus selles ettevõttes. Suhetele orient on madal, kuna ta ei tunne kedagi. Enesekindl kõrge kuna ta on selle töö saanud. Sellist inimest tuleks käskida, mida ta teeb
Kuigi kirjaniku arengus on see periood väga oluline, kuna teise loominguperioodi aeg liikus ta üha enam ja järjekindlamalt psühholoogilise realismi suunas, mis saigi aluseks järgmise perioodi kunstilistele võitudele. Loomingulise kõrgperioodi aluseks olid A.H. Tammsaare maailmavaatelised ja esteetilised seisukohad põhijoontes välja kujunenud ja kajastavad selgepiiriliselt ka tema teostest. Kirjanik oli veendunud demokraat. Sügavalt austamisväärseks pidas ta talurahva tööd ning ka üldist rahva tööd. Tammsaare mõistis et igasugune töö on ühiskonnale vajalik. Tammsaare oli paljude kodanliku Eesti elunähtuste suhtest skeptiliselt häälestatud, kuid pidas alati silmas eluväärtusi loovat tööd, humanismi, rahvuse eneseteostamise töö ja kultuuri kaudu. Isiksuse ideaaliks pidas Tammsaare inimest, kes demokraatiast ja tsivilisatsioonist ei looda ainult kasu
vabadusõigust. Thomas Hobbes (1588-1679) • Põhimõisted (terminid) ei ole sünnipärased ideed, vaid sõnaliste definitsioonide abil loodud ja kehtivad vastavalt kokkuleppele • Inimese käitumise ainsaks põhialuseks on enesealalhoiutung John Locke (1632-1704) inglise matemaatik ja loodusteadlane • Kõik teadmised on pärit kogemustest, seetõttu ei saa olla sünnipäraseid ideid või põhimõtteid • 3 liiki teadvust – tajutav, tõestav, intuitiivne • Demokraat, võim peab kuuluma enamusele • Eraomandiks peaks olema see, mis on toodetud oma tööjõuga • Ühendas idee tööst ja rikkuse tootmisest eraomandiga • Riigivõim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks ja föderatiivseks • Valitsus peab sekkuma majandusellu võimalikult vähe • Valitsuse tegevus peab olema seotud kas eraomandi kaitsega, seaduslikkuse tagamisega, riigikaitsega Jean Jacques Rousseau (1712-1778) prantsuse valgustusfilosoof
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
tasandil ametisse esitame. Nad ei saa isegi määrata, millised probleemid on olulised". (Gitelson jt, 1996, lk. 121, 126). Enamikus Euroopa riikides tähendab partei liikmeks olemine parteiga formaalset liitumist. Saadakse liikmepilet, makstakse liikmemaksu ja hääletatakse oma kohaliku partei juhi poolt. Ameerikas tähendab partei liikmeks olemine palju vähem tööd. Seal ei ole ametlikku partei ,,liiget". Kui sa usud, et sa oled demokraat või vabariiklane, siis sa oledki demokraat või vabariiklane. (G. C. Edwards, Wattenberg & Lineberry, 2014, p. 263). Vaatamata müüdile, et peamised parteid on sarnased, samastab peaaegu 60% elanikkonnast end ühega neist. Üks kolmandik hääletajatest idenfitseerib ennast sõltumatuteks. Siiski on sõltumatud vähem sõltumatud, kui võiks eeldada. Kaks kolmandikku neist arvab, et nad seisavad siiski lähemal kas Vabariiklikule või Demokraatlikule Parteile. Vähem kui 15% kõikidest hääletajatest on tõeliselt sõltumatud
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
Ta oli väga hea oraator, võrreldav Zeusiga. Ta oli kindlasti väga haritud ja rafineeritud, ta suhtles mitmete filosoofidega, tema õpetaja oli Anaxagorias, kes oli väidevalt esimene Ateena filosoof ja Pheidias. Tema naine Aspsia oli ebastandartne, see oli ta teine naine. Ta oli Miletoselt sisserännanud endine prostituut. Ka nende suhe oli tolle aja kohta ebanormaaselt austusväärne. Ta oli ka suht haritud naine. Perikles oli sisepoliitikas järjekindel demokraat, ta viis oma poliitika läbi rahvakoosoleku ja üritas tugevdada nende autoriteeti. Selleks, et vaestel kodanikel reaalset võimaldada osaleda riigivalitsemises, algatas ta riigikassast palga maksmise. See oli suht väike, on nagu miinimumpalk. See kedagi rikkaks ei teinud, aga vaestele väga oluline. Tema ajal saavutas Ateena demokraatia oma hiilguse. Periklese suund välispoliitiaks oli imperialistlik, ta soovis suurendada võimu merel ja liitlaste üle
- Ekspluateeriv autokraat: tema peamine relv on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Võtab vastu otsuseid ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides; - Heatahtlik autokraat ühendab endas kahte omadust: 1) Autokraatlik stiil. 2) Ei kasuta karistust, vaid kiitust Ta ainult kiidab, aga ei karista ka siis, kui see oleks vajalik. Ta delegeerib küll vähesel määral otsustamisõigusi, kuid lõpuks võtab otsuse vastu ise. - Konsulteeriv demokraat võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole. Annab käske, kuid võtab arvesse ka alluvate arvamusi. - Osavõtlik demokraat peab oluliseks teada saada alluvate arvamust. Juht peab ennast rohkem nagu kohtunikuks alluvate vahel, kellel on otsustamisõigus. Õigused on väga hargnevalt jaga-tud. R. Likert ise pidas kõige optimaalsemaks viimast juhtimisstiili. 261 4.5.3.3. Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad
Sellepärast, nagu varem osa aadlit kodanluse poole üle läks, nii läheb nüüd osa kodanlust proletariaadi poole üle, ja nimelt osa kodanlastest ideolooge, kes on jõudnud kogu ajaloolise liikumise teoreetilise mõistmiseni." Proletariaadil pole kodumaad Ajaloo lõpp-peatus ehk kommunism Kaotatakse: riik, tööjaotus, raha, eraomand, kodanlik perekond, rahvused, religioon ja muu ideoloogia. KPM lõpus 10 praktilist tegutsemis-soovitust Marx pole demokraat iga riik (riigivõim) teenib valitseva klassi huve (ning tagab status quo, kehtiva korra, sotsiaalse rahu), valitsusvorm ei muuda midagi. Niikaua kuni on sotsiaalne tööjaotus, ei muutu midagi, peale ajutiste leevenduste. 107 Ajaloo kulg on paratamatu ja möödapääsmatu. See kutsub inimesi osalema ja aktiivselt koostööd tegema, ennast pühendama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
