Portfoolio Rolliteooriast (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Ühiskonnateaduste instituut
Sotsiaaltöö
Laura-Roberta Ründva
ROLLITEOORIA
Portfoolio
Õppejõud: Reeli Sirotkina
Tallinn
2016
Sisukord
Rolliteooria ajalugu 3
Rollikogum 4
Rolliteooriaga seotud probleemid 4
Rolli identsus 5
Rolli ettekujutus 5
Rooli ootlus 6
Asukoha mõju rollile 6
Sildistamine 6
Mõttekaart 7
Enesereflektsioon 8
Kasutatud kirjandus: 9
Teadusartiklid 9

Rolliteooria ajalugu

Rolli kontseptsioon ja rolliteooria on kasulik mõistmaks indiviidide käitumist nii gruppides kui organisatsioonides. Rolliteooria sai alguse 1930ndatel, kui sotsioloogid ja antropoloogid uurisid rolle kui võtit sotsiaalse käitumise algupära seletamiseks. Sellest alates on rolliteooria kujunenud tunnustatud teaduslikuks distsipliiniks . Baseerudes rolliteooria sotsiaalsetele juurtele , koostas Graen „rollisüsteemide mudeli”, milles konkreetses rollis käitumine on organisatsiooni, sotsiaalsete ja isiklike nõuete resultaat . Katz and Kahn kohaldasid sarnaseid ideid oma organisatsiooni rolliteooriale, mis rõhutab organisatsioonilisi tegureid, isikutevahelisi tegureid ja indiviidi omadusi. ( Tamberg , 2005) Rolliteooria kasutamie mõiste tuleb ise tegelikult võimu ja mõju sünonüümist. Lisaks on rolliteooriat peetud ka teoreetiliseks lähenemiseks, mis on tulnud stabiilse süteemi järgi külma sõja ajal. (Wehner & Thies, 2014)
Rolliteooria käsitleb kõige olulisemaid tunnuseid ühiskonnaelus iseloomustavaid käitumismustreid või rolle. Ta selgitab rolle eeldusel , et inimestel on olemas sotsiaalne positsioon, ootused ja hoiakud oma käitumise ja teiste isikute suhtes. Rolliteooria sõnavara ja sellega kaasnevad mured on populaarsed ühiskonnateadlaste ja praktikute seas ning rolli mõisteid on väga palju uuritud. (Biddle, 1986) Rolliteooria uurib meie suhteid teiste inimestega ja seda, kuidas nende ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima. Ka väidab ta selle olevat sotsiaalse seletuse vormi, mis täiendab isiksuse psühholoogilist mõistmist. Periman rõhutab töö-, perekonna- ja vanemlikke rolle kui isiksuse ja käitumise kujundajaid näidates, kuidas traditsiooniline sotsiaaltöö teooria neid sotsiaalseid institutsioone rõhutab. ( Payne , 1995, lk 128) Rolliteooria on seotud strukturaal-funktsionalistliku teooriaga sotsioloogias ning moodustab osa sellest. Rolliteooria viitab selgitusele, mis juhtub siis, kui inimesed tegutsevad läbi sotsiaalsete protsesside ja hiljem tegude tagajärjega. Iga inimene on kui näitleja , kes esindab tüüpilist päriselu stsenaariumi, mille täitmisel on teatud kontekstid ja komplekte funktsioon, mis on seotud normide, ootuste, kohustuste, õiguste ja psühholoogilisest seisundist. ( Leadership , 2014) Rolliteooria püüab selgitada vastasikumõjusid üksikisiku ja organisatsioonide vahel, keskendudes rollile, mida nad kehastavad. ( Work and Family researchers network , 2001) Roll on kogum ootsusi või käitumisviise, mis on seotud asendiga sotsiaalses struktuuris. See arusaam eeldab, et suhete kontekstis tuleb alati arvestada rolle, sest rollid ilmnevad ainult suhetes. Teatud mõttes kujundavad rollid meie identiteedi nii nagu teised seda näevad, ja selle tõttu kujundavad ka meie arusaamisi meie endi indetiteedist (ruddock, 1969) (Payne, 1995, lk 128). Rollid võivad tuleneda kas meie endi või teiste ootustest. Rolle võidakse omistada mingite asjaolude tõttu (näit. naine, värviline, puudega inimene) või on omandatud meie endi poolt millegi kaudu, mis me oleme teinud (Payne, 1995, lk 128). Rolliteooria kohaselt on inimesed sotsiaalsetes struktuurides saanud teatavad positsioonid, mis võivad tuleneda kas meie endi või teiste ootustest, ning on omakorda seotud rolliga (Payne, 1995, lk 128). Rolliks peetakse kogumit ootustest ja käitumisviisidest. Kuigi rolli teooria populaarsus on aja jooskul suurenenud ja ka kahanenud, on see teooria ikka kirjeldav, organisatsiooniline ja selgitav väärtus. Need väärtused selgitavad uuenenud tähelepanu, et rolliteooria on saanud viimastel aastatel taas suurt tähelepanu, eriti välispoliitika koha pealt, sest see teooria selgitab käitumisi ning riigid kasutavad seda rahavusvahelistes süsteemides ära. (Wehner & Thies, 2014)

Rollikogum

Rollikogum on rollide kollektsioon, mis kuulub teatud sotsiaalse positsiooni juurde: võimatu on omada mingit positsiooni, omaks võtmata mõnd või enamikku selle juurde kuuluvatest rollidest. Kui te olete isa, siis oodatakse teilt enamasti, et te olete peamine sissetuleku muretseja perekonnad, samal ajal olete tavaliselt ka abikaasa, väimees, õemees või ka vanaisa. See, kuidas me oma rolle mõistame, mõjutab ka seda, kui hästi me tuleme toime muutustega . Howard ja Johnson (1985) toovad näitena üksikvanemaga perekonna, mille puhul Ameerikas tehtud uurimused tõestavad, et inimesed, kel on oma rollist perekonnas traditsioonilised arusaamised, kohanevad raskemini üksikvanemaks olemisega kui need, kes on oma abielus kogenud paindlikke rolle. (Payne, 1995, lk 128)

Rolliteooriaga seotud probleemid

Rolli komplementaarsus esineb, kui rollid, käitumine ja ootused sobivad hästi kokku ümbritsevate inimeste ootustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega . (Payne, 1995, lk 128) See eksisteerib kui isik leiab, et teatud ühe rolli nõude täitmine teeb raskemaks teise nõudmiste täitmise. Äärmine juhtum on, kus kaks või enamrolli ootlust on vastastikku vastukäivad. Paljud uurijad arvavad , et rollikonflikt on kõige kriitilisem mõiste meie soovist seletada isikute käitumist gruppides (Robbins 1983). Meil kõigil on rollikonflikte. Ootused, ootlused ja lootused meie sõpradelt, kaastöölistelt, abikaasalt, lastelt võivad olla erinevad. Lisaks nõuetele kohaneda erisuguste ootustega suurendavad rollikonfliktid isiku sisemist pinget ja sellega mõjutavad käitumist. Käitumuslikud kohanemised rollikonfliktidega võivad näiteks olla psühholoogiline eemaldumine, viivitamine, läbirääkimine, faktide või olukordade uuesti defineerimine , et neid kooskõlastada. Rollikonflikt tekib näiteks siis kui õpetaja on samaaegselt ka õpilase lapsevanem . ( Kreem , 1995, lk 143) Selline konflikt on ka minu kunagise klassivennaga olnud. Tema ema oli meie õpetaja ja poeg ei olnud rahul ootamatu tunnikontrolli hindega, sest talle ei olnud ema öelnud , et töö tuleb. Antud olukorras pidi õpetaja täitma õpetaja rolli, mitte ema rolli, ja selgitas oma pojale, et tema ei saa sinna midagi parata, sest reeglid on sellised ning õpilastele ei pea tunnikontrolle ette ütlema. Rollidevaheline konflikt tekib aga juhul, kui ühe inimese mitu rolli on vastuolulised (Payne, 1995, lk 128). Rollisisene konflikt tekib juhul, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad. Rolli ebaselgusega on tegemist juhul kui pole selge, mida konkreetne roll endast kujutab. Üks sotsiaaltöö raskustest seisneb selles, et professionaalse suhte iseätasuse säilitamiseks eristavad töötajad teatud määral oma isiklikke hoiakuid ja käitumist sellest käitumisest, mida neilt oodatakse professionaalses rollis olles ja on olnud vaidlusi selle üle, kuidas seda tasakaalustada tendentsiga suuremale võrdsusele ja avatusele suhetes kliendiga (Munson ja Balgopal, 1978) (Payne, 1995, lk 129). Kõik rollikonfliktid tekitavad inimesele pingeid ja vajavad lahendamist. Siin aitab rollide järjestamine tähtsuse järgi ja suurema energia suunamine peamistele, selgete piiride seadmine , uute oskuste omandamine.

Rolli identsus

Teatud suhtumine ja tegelik käitumisviis, mis käivad käsikäes antud sotsiaalse rolliga, loovad rolli identsuse. Inimesed on võimelised rolle kiiresti muutma , kui nad saavad selgelt aru, et olukord ja selle tingimused nõuavad muutust. Kui olukord on aga ebamäärane ja uus roll ei ole küllalt selge, siis inimesed taganevad vanadesse rollidesse. (Kreem, 1995, lk 142)

Rolli ettekujutus

Meie vaade, kuidas peame tegutsema teatud olukorras, on meie ettekujutus rollist. Arvame, kuidas peaks tegutsema ja hakkame ka vastavalt tegutsema. Kust tulevad need ettekujutused? Me õpime rolle vanematelt, sõpradelt, TV-st, filmidest, raamatutest, koolist jne. Näiteks on õpipoisi ja spetsialisti vahekord selline, et jälgides ja imiteerides eksperdi käitumist, õpime tegutsema vastavalt ühiskondlikult ettenähtud normidele. Rolli ettekujutuse valda kuuluvad igasugused omandatud käitumised. (Kreem, 1995, lk 142)

Rooli ootlus

Rolli ootlus on see, kuidas teised arvavad, et meie peaks käituma teatud olukorras. Kuidas meie käitume, on peamiselt määratud rolli karakteristikast antud olukorras. Kohtuniku käitumises ootame väärikust ja kindlajoonelisust. Jalgpallitreenerit näeme agresiivse, dünaamilise ja mängijaid inspireerivana. Samas oleme üllatunud kui näeme oma kohalikku kirikuõpetajat baarileti taga töötamas. Just see tõttu üllatume, kuna meie ootused nende kahe ameti suhtes erinevad silmnähtavalt. Kui rollide ootused on üldistatud kategooriatesse, siis on meil niinimetatud rolli stereotüüp. Oleme arendanud endale stereotüüpe, kus kujutame ette, et teatud grupp või rahvas on täis lolle või et poksijate intelligents on madal. Näiteks 1950 aastatel oli naise ülesanne kodu loomine, laste kasvatamine ja abikaasa eest hoolitsemine. Täna suurem osa meist ei hoia sellest stereotüübist kinni. Töökohas leiame psühholoogilise lepingu, mis on kirjutamata nõusolek tööandja ja töölise vahel (Kotter 1973). See leping koosneb vastastikustest ootustest ning defineerib iga rolli käitumist. (Kreem, 1995, lk 142-143) Kui rollide ootlused ei leia rahuldamist, siis suht tööandja ja töölise vahel halveneb ning võib tekkida rollikonflikt.

Asukoha mõju rollile

Uurimused näitavad, et see kuidas isikud paigutavad end gruppidesse ei ole juhuslik (Kelly 1974). Diskussioonigrupis paistab silma, et autokraatse iseloomuga isik paigutab end laua otsa, demokraat kuskile keskele . Asukohad võivad määrata, keda grupis valitakse juhiks. Kui tahame vastastikust või ülema-alama olukorda, siis on loomulik ennast paigutada laua taha nii, et oleks tõke. Sellega sisendame meie-teie vahe tegemist. Näiteks on traditsiooniliselt õpetaja ja õpilaste asukohad säärased, et õpetaja on ruumi ühes otsas laua taga ja õpilased tooliridades tema ees. Vähem formaalse õhkkonna saavutamiseks on toolid seotud sõõriks ja õpetaja lihtsalt istub ühele toolie. Sõõri struktuur võimaldab paremat vastastikust suhtlemist ja diskussiooni. (Kreem, 1995, lk 143-144)

Sildistamine

Sildistamine pärineb Lemerti (1972) ja Beckeri (1963) töödest. Lemerti arvates käitub enamus inimesi aeg-ajalt hälbeliselt, kusjuures keskseks küsimuseks on see, kuidas ümbritsev sotsiaalne keskkond niisugusele käiyumisele reageerib. Mõnikord paigutatakse inimesed sotsiaalsesse süsteemi, mis neid hälbelisteks või kriminaalseteks sildistab. Kord juba sildistatuna püüavad nad tõenäoliselt elada vastavalt nende sildi poolt loodud sotsiaalsetele ootustele, käitudes veelgi hälbelisemalt, mis viib veelgi tugevamale sildistamisele. Becker kirjeldab, kuidas sotsiaalsed rühmitused loovad häbeid, luues reegleid ja otsustades, kelle suhtes need kehtivad ning määratledes teisi normaalse sotsiaalse elu jaoks “autsaideriteks“. (Payne, 1995, lk 131)

Mõttekaart Kliendi tugevuste ja nõrkuste mõistmine erinevate rollide puhul (Payne, 1995, lk 128)
Olla kliendile moraalseks toeks
Rolliteooria eesmärk
Aidata kliendil leida kõige sobivam lahendus
Leida lahendus ja sobiv roll kliendile kui ka teatud olukorras olevatele inimestele
Kliendi suhete ja tema enda isiksuse mõistmine
Rolliteooria on atraktiivne ja kasulik viis leevendada inimlikke probleeme
Rolliteooria võib selgitada, mis antud situatsioonis toimus ilma kliente süüdistamata või nende käitumist kritiseerimata (Payne, 1995, lk 129)
Kuidas saab rolliteooriat kasutada sotsiaaltöö praktikas?
Erinevate juhtumite puhul saab kliente asetada teistesse rollidese, et seeäbi näha nende tugevusi ja puudusi mingi rolli puhul
Rolliteooria erinevad aspektid aitavad kliendile olukorda paremini selgitada

Enesereflektsioon

Mina valisin rolliteooria oma portfoolio teemaks sellepärast, et see teooria on minu jaoks kõige huvitavam ja laialdasem. Kuna olen selle teooriaga veidi teise tunni raames kokku puutunud, siis soovisin veel põhjalikumalt sellest teada saada.
Portfooliot koostades, materjale otsides ja raamatuid lugedes sain väga palju uut ja huvitavat rolliteooria kohta teada. Eelkõige sain teada rohkem inimestest, kellelt see teooria pärineb. Tööd tehes hakkasin rohkem mõtleme nii enda rollidele kui ka mind ümbritsevate inimeste rollidele ühiskonnas. Ning avastasin, et ka minul on päris mitu rolli - õpilane, tütar, õde ja töötaja . Igas rollis pean käituma erinevalt ja minult oodatakse vastavat käitumist minu rollile, milles antud hetkel olen.
Minu jaoks oli veel väga huvitav lugeda Payne raamatust „Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuuhatus“, et mina, kui tulevane sotsiaaltöötaja, pean aitama inimesel leida sobiva lahenduse rolliteooria abil, kui kliendi käitumine ja ootused on tema rollide suhtes väga erinevad. Selle abil mõistetakse ka, mis on kliendi tugevused ja nõrkused erinevate rollide puhul. See on minu jaoks väga huvitav ning juba ootan huviga , kuidas mina ise tulevikus selle teooria põhiselt töötama hakkan.
Varem ma ei teadnud , et rolliteooriast räägitakse lähemalt läbi rollikonfikti, rolli identsuse, rolli ettekujutuse, rolli ootluse, asukoha mõju rollis ja sildistamise kaudu. Väga huvitav oli minu jaoks just rollikonflikt, sest seda tuleb tänapäeval väga palju ette ning just suurem osa kõmuajakirju kajastavad kellegi omavahelist tüli. Rollide vahelised konflikt tekivad tavaliselt siis kui rolli ootused ei sobi ega ole kooskõlas tegelikkuses olemasoleva rolliga. Samuti kõik, mis on seotus inimeste rollidega ühiskonnas on minu jaoks väga huvitav, tänu selle teooria uurimisele.
Enda jaoks püsitatud eesmärgit täitsin rohkem ja veelgi ära, sest talletasin nii palju uut informatsiooni rolliteooria kohta. Tekkis huvi ka teisi teooriaid veel rohke uurima hakata. Mina arvan, et selliseid mahukamaid töid võiks veelgi olla, sest nii õpime me rohkem aru saama erinevatest sotsiaaltöö meetoditest ja rollidest, mis on meie tuleviku töös vajalik teada. Samas õpime me juurde ka inglise keelest eesti keelde tõlkimisel sotsiaaltööle kohaseid inglise keelseid väljendeid. Portfooliot oli veidi raske teha, sest tuli läbi töötada väga palju materjale, aga vaev tasus end ära, sest nüüd tean läbi ja lõhki rolliteooriast.

Kasutatud kirjandus:

Biddle, B. J. (August 1986. a.). Recent Developments in Role Theory. Annual Review of Sociology, 67.
Kreem, R. (1995). Sotsiaalne grupitöö. rmt: R. Kreem, Sotsiaaltöö teooria ja praktika (lk 142). Tartu: Eesti Sotsiaaltöötajate Koondis Lääneriikides.
Leadership. (2014). Leadership Theories. Kasutamise kuupäev: 15. Märts 2016. a., allikas Leadership: http://www.leadership-central.com/role-theory.html
Payne, M. (1995). Sotsiaalpsühholoogilised ja kommunikatiivsed mudelid. rmt: M. Payne, Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus (lk 127). Tallinn: Tallinna Pedagoogiline seminar .
Payne, M. (1995). Sotsiaalpsühholoogilised ja kommunikatiivsed mudelid. rmt: M. Payne, Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus (lk 128). Tallinn: Tallinna Pedagoogiline seminar.
Richardson, V. E., & S.Barusch, A. (2006). Theories of Aging. rmt: V. E. Richardson, & A. S.Barusch, Gerontological Practice for the Twenty - first Century (lk 34-36). New York : Columbia University Press.
Tamberg, T. (06. Juuni 2005. a.). Ettevõtluse osakond . Kasutamise kuupäev: 14. Märts 2016. a., allikas Tartu Ülikool Pärnu kolledž: pc.ut.ee/~ttamb/ikt/mis/mis2006/SP4IS_tolked/606-612.doc
Wehner, L. E., & Thies, C. G. (2014). Role Theory, Narratives, and Interpretation . International Studies Review, 412.
Work and Family researchers network. (24. September 2001. a.). Role Theory, Definition. Kasutamise kuupäev: 17. Märts 2016. a., allikas Resources: https://workfamily.sas.upenn.edu/glossary/r/role-theory-definitions

Teadusartiklid

Biddle, B. J. (August 1986. a.). Recent Developments in Role Theory. Annual Review of Sociology, 67.
http://www.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.so.12.080186.000435
Wehner, L. E., & Thies, C. G. (2014). Role Theory, Narratives, and Interpretation. International Studies Review, 412.
http://eds.a.ebscohost.com.ezproxy.tlu.ee/eds/pdfviewer/pdfviewer?vid=3&sid=5d4a1df3-58e2-49b2-b9ac-c84f2d2ec018%40sessionmgr4002&hid=4205