Pildil vasakult: Ookeanipõhi, Mandrinõlv, Mandrilava. Mägi - Looduslik künkast kõrgem positiivne pinnavorm. Mäe alampiiriks on 300m. Mäestik - Enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm. Mäestikud tekivad kas kahe mandrilise laama kokkupõrkel, näiteks Himaalaja või ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise alla, näiteks Andid. Mäestikud on enamasti pikliku kujuga, selle põhjuseks ongi, kas praeguse või kunagise laama serval asumine. Kõik mäestikud ei asu laamade servadel. Näiteks Uuralid märgivad kungist laamade põrkepiirkonda. Mäestikud koosnevad enamasti moondekivimeist, esineb ka vulkanismi, mistõttu võivad ka tardkivimid olla laialt levinud. Mäestike jagatakse vanadeks ning noorteks. Selle klassifikatsiooni aluseks on kurrutustsükkel, mis vastava mäestiku tekitas. Mägismaa - Ebakorrapärase pinnamoega mägine ala, kus vahelduvad teineteisega
-Teravas toonis astus Jakobson ajalehe veergudel mõisnike ja kirikuõpetajate vastu. -Ta pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele,uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste katse saada toetust vene liberaalsetelt ringkondadelt. -Tema poliitiks toetus eeskätt jõukale talurahvale. -Tema kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Venestusaeg -Aleksander III troonile asumine 1881.aastal tõi Eesti oludesse suuri muudatusi. -Kasvavat rahulolematust riigis püüti leevendada usu, keisri- ja isamaa-armastuse süvendamisega, mis tõi kaasa piirimaade venestuse laine. Venestuse algus Eestis -Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. -Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei sudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumist ''vaos hoida'' saabus 1882.a
elukvaliteediga riikide hulka Euroopas, edestades ühiskonna kvaliteedi poolest üksnes Lätit ning individuaalse elukvaliteedi osas ka Slovakkiat. Eestiga samas riikide grupis on kõik teised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (v.a Sloveenia), samuti Portugal. Kõrgeima elukvaliteediga riigiks osutus Taani, kus kõik elukvaliteedi näitajad on ühtlaselt kõrged. Taanile järgnevad Norra, Rootsi, Soome ja Austria. Kõikide Põhjamaade asumine elukvaliteedi pingerea tipus ei ole ilmselt juhus, vaid iseloomustab valitud ühiskonnakorralduse jätkusuutlikkust ja head toimimist. Huvipakkuv on, et madala ja kõrge elukvaliteediga riikide gruppide vahel on suur vahe, mis annab tunnistust mitte ainult elukvaliteedi taseme erinevusest, vaid väljendab ka selle erinevuse kvalitatiivset olulisust. Eesti elanike madal individuaalne elukvaliteet on vastavuses ühiskonna madala elamisväärsusega
Valitsejaga. (Burgundia, Normandia, Bretagne, Gascogne-ehhki keeleline erinevus, olid kombed ja tavad sarnased ja seega sai need hõlpsasti kokku liita). Ja kes seda allutatud maad hoida tahab peab jätma kohalikud seadused ja maksud muutmata ning peab hoolitsema selle eest et põlise valitseja suguvõsa oleks kõrvaldatud. Raskuseid tekitab aga see, kui vallutatakse erineva keele, kommete ja seadustega provints. Siinkohal läheb vaja õnne ja meisterlikkust. Seda hõlbustaks omandaja asumine vallutatavale maale. Näiteks nii tegi Türkalne Kreekaga. Türkalne suutis korratusi ja rahutusi ise näha ja seega ka kiiresti kõrvaldada neid. Eemal olles aga saadakse neist teada alles siis, kui need on suureks paisunud. Ka ametnikel on asi kergem siis. Teiseks abinõuks on kolooniate rajamine, mis oleksid vallutatud provintsile piiravad või hoida provintsil jala-ja ratsaväge. Sellega kahjustab ta vaid seda tühist osa , kes kaotavad oma elukoha ja
LäRo elasid keldid al. Umbes 1000 a eKr. Nende seas nt gallid, britid, skotid, helveedid Kui kehtestati Ro võim, siis nad romaniseerusid, kombed ja kultuur muutus roomalikumaks. 1. saj. eKr LäRo väljaspool elasid germaanlased. Eraldas läro reini doonau ja visla jõgi. Päritolult: indoeurooplased, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, frangid, langobardid. Nad hakkasid elama läro territooriumi aladel. 375 sai alguse germaanlaste massiline elama asumine läro riiki. Seda a. peetakse suurte rahvasterändamise alguseks. Põhjused: 1. rahvaarvu kasv, alad ei toitnud rahvast ära 2. kliima jahenemine ajend: hunnide jõudmine Europ. siseaasiast pärit karjakasvatajad. Paremate karjamaade otsimine läänes 375 ründasid idagoote, nad läksid läänegootide aladele jne Selle tulemuseda tekkisid kuningriigid, mis ei olnud aga püsivad. Toimus veel eri hõimude ja kult. kokkusulamine, selle mõjul tekkeisid uued rahvad, keeles ja
küsimustele. Kirjalikud küsimused on kirjalikult esitatud küsimus Vabariigi Valitsusele jne selle organi või ametiisiku võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta teabe saamiseks. Arupärimise ja kirjaliku küsimuse vahe on, et arupärimisel esitatakse küsimus õigusaktide kohta, kirjalikul küsimusel üldiselt. 7. RK liikme volituste peatumise alused, arutlus valitsusliikme RK-kku kuulumise võimaldamise üle V: Volituste lõppemise juhud: asumine teise riigiametisse, teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumine, tagasiastumine, kestev võimetus ülesannete täitmiseks ning surm. Riigikogu liikme volitused loetakse lõppenuks Riigikogu järgmiste valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast. 8. Vaba mandaat, immuniteet, indemniteet, inkompatibiliteet V: Vaba mandaat Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige peab
(Mingi Altmarki rahu 1629 või nii) Aadel ja rahavastik: · Regiooniti erinev suhtumine · Eestimaal säilised kõik eesõigused · Liivimaal alustati rootsistamist · 1629 määrati kindralkuberneriks Johan Skytte 1632 rajati Tartu ülikool · Püsis Gustav II Adolfi surmani 1632 · Aadli võimutsemine 1672 · Omavalitsus ehk Landesstat · Ulatuslik migratsioon · Rahvaarv alla 100 000 · Elanike juurdevool Soomest, Rootsist, Lätist · Saarlaste asumine mandrile · Mõisnikud peibutasid madalate maksudega · Rahvaarv Rootsi aja lõpuks umbes 400 000 · Negatiivselt mõjusid katk ja näljahäda · Üldiselt rahulik areng läbi terve sajandi · Rootsi-Vene sõda 1656-61 Reduktsioon: · Ehk mõisate riigistamine · Eesmärgiks täita tühjenenud riigikassat · Samuti kärpida aadlike võimu · Algus 1680, kestis Põhjasõja puhkemiseni · Tõi kaasa mõisaalade omaniku muutumise · Endine omanik nüüd rentnik
sammus ju luterliku reformatsiooni esirinnas. Millal täpselt algas reformatsiooniliikumine Liivimaal? Sellel küsimusele ei ole ajaloouurijate andmeil seni saadud kindlat vastust. Algusajaks on nimetatud aastaid: 1521, 1522, 1523 või 1524. 1521. aastat võib lugeda reformatsiooni alguseks Liivimaal Arbusowi järgi eelkõige kahel põhjusel: sel aastal oli toimunud luterliku jutlustaja Andreas Knopkeni väljasaatmine Treptowist ja saabumine Riiga ja asumine seal taas preestriametisse ning teiseks, Riia kaupmeeste (Schwarzhäupter) Mustpeade jutustuste järgi aastast 1524, oli nad ,,puhast sõna" juba ,,kolm aastat kuulanud." (Arbusow, 194). Andreas Knopkeni kui Liivimaa esimese luterliku jutlustaja elulool peab pikemalt peatuma. Knopken sündis 1468. aastal Sonnenburgis, praeguses Poolas, Sloskis. Õppis Treptowi ülikoolis, kus oli rektoriks Johannes Bugenhagen (1485 1558), kes oli Lutheri lähedasemaid kaastöölisi
diskvalifitseerimist. Teisisõnu: käesolevas Määruses toodud nõuete rikkumisega kaasneb diskvalifitseerimine. 17. Teatepulk tuleb üle anda rangelt teatevahetusalas. Teatevahetus algab hetkest, mil pulka vastuvõttev jooksja puudutab seda esimest korda ja lõpeb hetkel, mil teatepulk on ainult seda vastuvõtva jooksja käes. Teatevahetuskoha määramisel on oluline ainult teatepulga, mitte jooksjate keha ja käte-jalgade asumine teatevahetusalas. Teatepulga üleandmine väljaspool teatevahetusala põhjustab diskvalifitseerimise. 18. Teatepulka ootav ja seda üleandev võistleja peavad rangelt püsima omal rajal või samal jooksusuunal, mis neil oli teatevahetuse hetkel. Rajalt lahkuda ei tohi enne, kui tee selleks on vaba ja puudub kaasvõistlejatega kokkupõrkumise oht. Kaasvõistlejate tahtlikul takistamisel rajalt lahkumisel võistkond diskvalifitseeritakse.
Muudatuste sisuline eesmärk on parandada avalikkusele suunatud arvestusalase info kvaliteeti ja võrreldavust, ning samal ajal vähendada ka ettevõtete, eelkõige mikro- ja väikeettevõtete halduskoormust (Nõmmiste & Greenbaum, 2015)". 3 Eristamast veel väikeettevõtjat laiemalt, siis väikeettevõtte puhul on tüüpiline, et ettevõtja ja ettevõtte asukoht langevad kokku. Õiguslikult on kriteeriumiks asumine sama kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Kuid ettevõtjal võib olla ka mitu ettevõtet (tegevuskohta). Mitme ettevõttega ettevõtja asukoht langeb tavaliselt kokku ühe ettevõttega. Kuna juhatus saab asuda vaid ühes kohas, peab olema vähemalt üks nn eemalasuv ettevõte. Võib ka juhtuda, et ettevõtja asukohas ettevõtlust sisuliselt ei toimu. Ettevõtluse ülesandeks majanduse kontekstis (olenemata, kas tegemist on väike või suurettevõttega) on läbi loodava
võimalusel vaata et koondamise perioodi ei jääks muid olulisi kuupäevi (nt koondatava juubel) -Võimalusel teise töö -Selgita alternatiivse töö olemust, tingimusi, tutvusta tööd, pakkumine org.siseselt kolleege jm. Vajadusel selgita, millist koolitust nõuab asumine teisele tööle -Stress, läbipõlemine -Personaalne nõustamine, stressikoolitused -Koondamishüvitistest -Selgita töötajale, millised on koondamise käigus saadavad ülevaate andmine hüvitised (tööandjalt, riigilt) ja millal need välja makstakse Alles- -Stress, läbipõlemine, -Selgita muutuse vajalikkust, anna ülevaade
3. Majandusareng on tekitanud vajaduse spetsiifiliste ekspertide teenuste järele (juristid, finantsistid, raamatupidajad, tehnoloogia ja infosüsteemide asjatundjad) Arenenud ühiskondi iseloomustab professionalismi levik. Professionalism: käitumisviis, mille eesmärgiks on saavutada kõrge kvaliteet ja tunnustus erialalises tegevuses, et tagada eriala prestiizh ja soodne turupositsioon oma teenuse pakkumisel. Professionalismi soodustavad tegurid: (1) erialale asumine eeldab selleks kõlbulikuks tunnistamist, vastamist kokkulepitud rangetele kriteeriumidele (vastav kvalifikatsioon), (2) erialaorganisatsioon seirab, distsiplineerib oma liikmete tegevust ning võib diskvalifitseerida oma liikmeid teostab järelvalvet. Töölisklassi moodustab see osa elanikkonnast, kes on peamiselt hõivatud "sinikraedena" (oskustöölistena) või lihttöölistena. "Töölisaristokraatia" kõrgelt kvalifitseeritud oskustöölised.
5. Iseseisvussõda (1775-1783) a) Põhjus: · Sõda puhkes Inglismaa ja Ameerika kolooniate vahel. · Inglismaa hakkas takistama oma kolooniate arengut, kehtestades mitmeid piiranguid. Nõuti inglise sõjaväeülalpidamist Tõsteti maksukoormust Lisati uusi makse ebaõiglane tollipoliitika (nt Inglismaal ei tohtinud müüa Ameerika kaupu, võis kasutada ainult nende toorainet keelati uusasukate asumine lääne suunas b) Asumaade kontinentaalkongressi otsused: · 1774 otsustati katkestada kaubavahetus Inglismaaga. · 1776 loodi regulaararmee, omanikuks Virginia plantaator George Washington. · 4. juuli 1776 anti välja iseseisvusdeklaratsioon 13 kolooniat kuulutasid end iseseisvateks riikideks. c) Iseseisvus võideldi kätte sõjaga:
hooldusmees on tööst mingil põhjusel eemal on kallis. Ka teevad sellised süsteemid töö kulgemise kiiremaks. Hooldusele minnes saab süsteemist vaadata kõike, mis antud masinaga seotud on. Näiteks on Liebherri masinatel peal seade LiDat, mis saadab pidevalt masinaga seotud infot andmebaasi. Saadetava info hulgas on masina asukoht, veateated ja muu vajalik, et teha hooldus ja remont täpselt nii nagu vaja. 2. MINU TEGEVUS ETTEVÕTTES Minu tööle asumine Em-Servi toimus samal ajal kui sai alustatud kooli teed Tallinna Polütehnikumis. Töökoha valik saigi tehtud pigem selle järgi, mida õppima sai hakatud. Kuna tehnika, elektroonika ja elekter on mind huvitanud lapsepõlvest saati siis tegin lõpuks oma karjääris kannapöörde. Olin enne objekti ja projektijuht ehitusega tegelevates ettevõtetes ja palk oli samuti hea, kuid viimasel ajal oli kogu aeg tunne, et see töö ei paku enam sellist mõnu kui tahaks
Eriti tundlikud on vooluhulgad toru raadiuse muutmisele. Kui toru raadius väheneb 2 korda, siis vooluhulk väheneb = 16 korda. · Frontaaltakistus. o Frontaaltakistus on võrdeline keskkonna dünaamilise viskoossusega . o Frontaaltakistus on võrdeline keha liikumiskiirusega u vedeliku suhtes. o Frontaaltakistus on võrdeline keha ristlõiget iseloomustava mõõtmega l. · Stokesi valem. o Ffront = 6 r u. o Kehtivuse eelduseks on langeva keha asumine kaugel vedeliku (anuma) piiridest, samuti keeriste puudumine. o Mõõtes langeva keha stabiliseerunud kiirust, on Stokesi valemi järgi võimalik arvutada keskkonna dünaamilist viskoossust. NB! Sõltub temperatuurist. · Laminaarne ja turbulentne voolamine. o Laminaarne e kihiline voolamine (korrapärane). Säilib vedelikuosakeste suhteline asend voolutoru ristlõikes, seega säilib vedeliku kihisus. Viskoossus
lubatav risk (III) vajalikud meetmed riskide vähendamiseks, töötajate teavitamine ohuteguritest ning ohutu töönõuete täitmine. lubatav koos kontrollimisega (IV) töötajate ohustatus tõenäoliselt suur ja sellega kaasnev terviserisk samuti suur, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks; lubamatu risk (V) näitab riski, mille puhul tuleb töö katkestada ning kiiresti rakendada abinõusid ohu eemaldamiseks/vähendamiseks; tööle asumine ei tohi toimuda enne, kui riskitase on viidud vähemalt kolmandale tasemele ning töötajat on juhendatud, kuidas vältida terviseriske või tööõnnetuse ohtu töökohal. 2. Töökeskkonna kirjeldus Ettevõttes töötab 33 inimest: 2 juhatuse liiget, 1 raamatupidaja, 1 peamänedzer, 1 tehnik/juht, 3 koristajat, 25 klienditeenindajat. Töökorraldus. Töö sisekorraeeskirjadega on kehtestatud töö- ja puhkeajareziim. Casino töötab ööpäevaringselt
eeskirju Kui VO kahtlustab kokkupõrke võimaluse olemasolu, peab ta andma vähemalt viis lühikest üksteisele järgnevat vilesignaali, vilgutama signaalprozektorit ja kutsuma mõne ohvitseri, kes võiks kiiresti vööris ankruketti järele anda Sageli ootab laev ankrus seistes korraldusi edasiseks tegevuseks. Sel juhul peab aktiivselt jälgima VHF ja SatCom raadioid. Mõnel pool on piraatlus ja salajane laevale asumine tõsiseks probleemiks. Kõigi lähenevate ujuvvahendite jälgimine ja parraste valvas jälgimine on kaitseks selle ohu vastu. Tuleb võtta meetmeid takistamaks võõraste sissepääsu laeva ruumidesse. Selleks tuleb vahiohvitseril välja panna tekivaht (vahimadrus). Sidet silla ja tekiga peetakse kaasaskantavate raadiojaamadega. Kui märgatakse soovimatute isikute tungimist pardale, võib VO anda üldhäiresignaali, ja peab
tuleb arvestada mitmeid asjaolusid. Kahju hüvitamine tööle mitte asumisel ja omavolilisel lahkumisel. Kui töötaja ei asu tööle olulise põhjuseta, või lahkub töölt etteteatamata on tegemist töötajapoolse töökohustuste rikkumisega. Sel juhul on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Sisuliselt on tegu leppetrahviga töötaja ühe kuu keskmise töötasu suuruses summas. Tööandja ei pea tõendama, et töötaja töölt lahkumine või tööle mitte asumine tekitas kahju rohkem kui töötaja ühe kuu keskmine töötasu. Suurema kahju nõue tuleb aga tööandjal tõendada. Töötajal on võimalus taotleda hüvitamisele mineva kahju vähendamist, kui ta suudab tõendada, et tekitatud kahju pole nii suur. Kui nõue lõpeb tasaarveldusega peab tööandja esitama nõude tööandjale 20 päeva jooksul arvates töötaja töölt lahkumise või tööle mitte ilmumisest. Tööandjal peab olema töötaja eelnev kirjalik nõusolek kahju tasaarveldamiseks.
Tõelise väärtuse asumise tõenäosus 1,9 2,0 2,1 1,7 1,8 1,9 2,0 2,1 2,2 2,3 Voolutugevus (A) Voolutugevus (A) Joonis 1: Vasakul on kujutatud voolutugevuse tõelise väärtuse võimalikke asukohti vea ja pare- mal määramatuse korral. Mida tõenäolisem on tõelise väärtuse asumine mingis punktis, seda kõrgem on selles punktis värvitud ala. 10 Viga Määramatus Viga väljendab mõõtmisel tehtud Määramatus väljendab kahtlust mõõte- eksimust. tulemuse õigsusesse. Tõeline tulemus võib olla kõikjal vahemi- Tõeline tulemus on tõenäoliseimalt 2 A, kus (1,9 . .
eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, haigustele vastupidavus, suurem viljakus). Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtelsielt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Suunav valik : Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad vähem lindudele silma. Paljudel haigustekitavatel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris.
- viide töölepingu ülesütlemise tähtaegadele - tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele eelkõige tööaja algus, lõpp ja tööpäevasisesed vaheajad, kas kohaldatakse tööaja summeritud arvestus, kuidas tehakse teatavaks tööajakava (millal, kuidas, kas allkirja vastu) see on kõik endise sisekorra asemel - viide kollektiivlepingule ( kas on, kehtib ja kas kohaldatakse) Tööle asumine, tööle lubamine, tööaeg (D) Täistööajaks loetakse töötaja töötamist 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul ning 8 tundi päevas.. Pooltel on õigus kokku leppida täistööajast lühemas tööajas ja sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Töölepingus ei saa kokku leppida ületunnitöö tegemises. Töö- ja puhkeaeg (TLS § 42-53) - eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul = täistööaeg
ja Üliõpilasühingusse "Liivika". Pro venia concionandi/pro ministerio: 03.11.1943, 03.11.1943 Tallinn. Prooviaasta: 1941--43 Tartu Ülikooli kog-s J. Kimmeli juures. Ordinatsioon: 09.01.1944 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus EELK vikaarõpetajaks. Teenistuskäik: 1944 EELK vikaarõpetaja Otepää koguduses, 1944 sõjapõgenike hooldajaõpetaja, 1944--45 Laiuse koguduse ajutine õpetaja asetäitja, (1945--51 Venemaa vangilaagrid, 1951--55 asumine Suhhobuzinski rajooni Kirovi-nimelises kolhoosis farmitöölisena), 1969--95 Saarde kog õpetaja, 1974--75 Häädemeeste ja Treimani kog-te hooldajaõpetaja. 1937-- Tartu Ülikooli usuteaduskond (süstemaatiline usuteaduse ja eetika lek- tor), 1938--39 Tartu Ülikooli dotsentide ja õppeülesandetäitjate esindaja 41 http://www.eelk.ee/~elulood/salumaa_elmar.html 23 teaduskonnakogus, 1938--39 Ülikooli Nõukogu usuteaduskonna esindaja,
olnud rahvaste, sh venelaste suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid kaotusi. Mongolid tungisid Euroopasse kolme armeega. Põhjapoolne armee lõi poolakaid ja ordu vägesid, mida juhtis Henri II, Sileesia krahv. Teine armee tuli üle Karpaatide ja kolmas mööda Doonaud. Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit. Kimbutati ka Austriat, Dalmaatsiat ja Moraaviat. SAKSA ORDU ASUMINE PREISIMAALE: Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa Ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. POOLA VÕITLUSED SAKSA ORDUGA 15. SAJANDIL: 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-09 hõivas SO Poolalt Ida-Pommeri. 14. sajandi algul
vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda 3-24 liiget. Vallavanem oli tähtsaim ja valiti talurahva seast, temal oli talupoegade üle politseivõim nii talumaadel kui ka mõisamaadel. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse. 1866 reformiga paika pandud kogukondlik omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. 13. Venestusaeg Aleksander III troonile asumine 1881. aastal tõi suuri muudatusi Eesti oludesse. Eelnevalt oma isa liberaalsusest, oli tema pigem piiratud ja tagurlike vaadetega. Tema tõi kaasa ka piirimaade venestamise laine. Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Balti kubermangude etteotsa nimetati uued kindralkubernerid. Riiga Zinovjev ja Tallinnasse Sahhovskoi. Sakslaste asemele määrati kõikjale ametisse vene ametnikud, kes ei tundud kohalikku keelt ega kombeid
et nad olid suguluses niinimetatud ,,sotsiaalselt ohtliku elemendiga". Kuigi 1949. aasta küüditatud vabastati pärast Stalini surma (enamik neist 1950. aastate teisel poolel), suri nendest üle 10%. Komisjoni seisukoht rajaneb peamiselt tõsiasjal, et küüditamist tuleb eristada kohtuotsusega asumisele saatmisest. Kuigi ka niisugused kohtuotsused langetati tihtipeale õigusvastase menetluse käigus ning olid seega ebaseaduslikud, oli asumine vähemalt tavapäraselt ajaliselt piiritletud. Küüditati seevastu ilma ajalise piiritlemiseta küüditatud kaotasid alatiseks õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Arvesse tuleb võtta ka nende, oma veendumuste või suhete tõttu süüdi mõistetud või küüditatud inimeste edaspidist, nende vabastamisele järgnenud diskrimineerimist praktiliselt igal elualal. Kuigi kogu poliitiliste arreteerimiste ja süüdimõistmiste protsess oli õigusvastane, tuleb
kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Sellisel juhul on käsundita asjaajajal VÕS-i §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ulal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides 30 oluline. Kõige uldisemalt saab alusetut rikastumist iseloomustada olukorraga, kus uks isik saab varalist kasu, mis õiguse järgi peaks kuuluma teisele. Isik peab seaduse alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu (VÕS § 1027). Alusetu rikastumise juhtudel on uleandjal sõltuvalt olukorrast õigus nõuda
reproduktsiooni tõttu antud kk tingimustes. Põhitüübid: Tasakaalustav – kk tingimused suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid. Lõhestav valik – kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Osaline ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Suunav – elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude elukeskkonda. Tagajärjeks on keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Geenitriiv – alleelisageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. Pudelikaela efekt toimub populatsiooni arvukuse drastilisel vähenemisel, kui üksikud indiviidid populatsioonist jäävad ellu ja taasloovad uue populatsiooni. Sellega kaasneb geneetilise mitmekesisuse kadu.
et praegune süsteem on liialt kohtukeskne tekib ringkaitse oht. Selle välistab siiski õiguskantsleri järelevalveõigus. Menetluse algatajast tuleb pikemalt juttu allpool punktis 2.2. Justiitsministri teenistuslik järelevalve kohtunike ametikohustuste täitmise üle küll kaotati, ent see säilis madalama astme kohtute esimeeste ning kohtuametnike suhtes (KS § 45 lg-d 2 ja 3). Ka mada- lama astme kohtute asumine Justiitsministeeriumi valitsemisalas ei aita õigusemõistmisel paista sõl- tumatu. Kohtute sõltumatuse aspektist on lubamatud täidesaatva riigivõimu otsesed volitused kohtu- võimu suhtes.*13 Valitsus võib mõjutada kohtute tegevust ka riigieelarve koostamise ja selle täitmise ning seaduseelnõude algatamise kaudu. Näiteks ei ole välistatud täitmata kohtunikukohtade palgafon- di ümberjaotamine. Kuigi seadusega on täidesaatvale riigivõimule antud teatavad volitused kohtuhal-
trükkijõudmiseks mitu päeva. liigitati 1950. aastate teisel poolel Eesti enda 1950. aastate lõpul õnnestus hakata välja spordijuhtide initsiatiivil perspektiivituks alaks andma selliseid eesti kultuuri ja rahvusteadvuse ja suretati sisuliselt välja. Osalt korvas seda jaoks vajalikke ajakirju, nagu ““Loomingu” kaotust korvpalli asumine tähtsaima Raamatukogu” (1957),“Keel ja Kirjandus” ning rahvusspordiala kohale. Tartu (hiljem Tallinna) “Eesti Loodus” (mõlemad 1958; viimane Tartus). “Kalev” püsis kogu Nõukogude aja NSVL Uue aja künnisel sai Tartu teisegi olulise kõrgliigas, alustades ja lõpetades meistritiitliga väljaande: asutati ajakiri “Akadeemia” (1989). (1949 ja 1991).
pakatav Helene Fourment. Kunstniku Antverpeni töökojast väljusid üha uued maa¬lid. Neis on kahanenud senine võimas vor¬mide dünaamika, seevastu aga süvenenud sisemine pinge. Üllatavalt eripalgelisena esineb Rubens maastikumaalis. Paljudes varasemates maalides esineb maastik kompositsiooni ühe elemendina, rõhutades dramaatilisust või viidates sündmuspaigale. Kas andsid siin tõuget hollandi maastikumaalijad või elama asumine maale, on raske otsustada. Võib-olla mõjusid mõlemad tegurid, kuid fakt on, et alates 1635. aastast väljus Rubensi ateljeest arvukalt žanripuhtaid maastikumaale. Rubenslik , värvirikas palett ülistab nüüd maastikku ja maaelu. Tähelepanelikult on meister vaadelnud Flandria lauskjat maastikku ning ateljees looduselamusi taaselustades on neile and¬nud punakaspruuni õhtuõhetuses või hommikupunas särava koloriidi. Dünaamikat ja dramaatilist pinget toovad
kaasa) Surm vanadusest sündmus Surm enesetapust tegu Õiguspärane tegu 1.tehingud 2,muud õiguspärased teod. Õigusvastane tegu: 1.süüline tahtlus 2.ettevaatamatus Tegu jaguneb kaheks tegu ja tegevusetus. Õigusliku tagajärje alusel 14 · Õigusi ja kohustusi tekitavad (täisealiseks saamine,abiellumine,tööle asumine,kolledzisse astumine) · Õigusi ja kohustusi muutvad (vabaabielust registreerimisel,ühest klassist teise,kursuse vahetus) · Õigusi ja kohustusi lõpetavad (lahutus,surm,lepingute lõppemine,kooli lõpetamine) Faktide kogumi alusel · Lihtfaktid (kiiruse ületamine,lahtine turvavöö,ÜV puudu) · Liitfaktid (2 või enam asjaolu,et õigustagajärg saabuks (kiiruse ületamine,millega kaasneb varaline kahju)
Revolutsioon praktikas: Kohalike omavalitsuste ülevõtmine Tallinnas üldstreik Sõjaseisukord 12. detsember Tallinnast salgad mõisaid põletama. Karistussalgad: Keskvalitsus saatis täiendavad sõjalised jõud- kohtuvõim läks sõjaväelaste kätte. Kohtuta hukati üle 300 inimese, veel 500 sõjakohtus süüdimõistetut. Sunnitöö, vanglad, asumine, avalik ihunuhtlus. Poliitilised olud pärast revolutsiooni: Keelati manifestiga lubatud uuendused, suleti poliitilisi organisatsioone, ametiühinguid. ERE sai piiratult edasi tegutseda. Pätsi seotus Sotsiaaldemokraatidega maksis kätte, ESDTÜ oli keelatud. Enamlaste tegvus sai sisse suurema hoo ("Kiir" Jaan Anvelt) Riigiduuma: 1906. 4 eestlast, 1 venelane. BS esinduseta. Ei võetud tõsiselt. Ei olnud püsivad. 36. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana, Eesti Vabariigi iseseisvumine 24.02
vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev hingamine, südametegevus või lihastegevus. · emigrant -- isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses. Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks). · emigratsioon -- isiku elama asumine Eestist teise riiki. · emitent väärtpaberi väljaandja · eneseteostus teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada · eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · esmasturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid · esmatarbekaup hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust
Taani kuningas Knut Suur valitses nii Inglismaad, taanit kui ka Norrat. Rajas riigis kirikuid. Knuti surma järel hiigelriik lagunes. Norrassai 996 aasta lkuningana võimule kuulus viiking Olav Tryggvason. Püüdis väevõimuga ristiusku kehtsetada.Laiemalt juurdlus usk alles Olav püha ajal. Rootsi liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas, kes lasi end 1008 aastal ristida. Poliitiliseks keskuseks riigis oli Uppsala. c) Ungarlaste maahõive ja nende riigi algus ungarlaste asumine praegusele Ungari riigi territooriumile, kus varem elasid slaavlased a) Lahkumine algkodust: · umbes 100.a. pKr lahkuti Uuralite kaguosast · elama jäädi Magna Hungariasse praeguse Baskiiria aladele · kujunes hõimuliit (juhtiva hõimu järgi nimetavad ungarlased end madjariteks) · tegeldi karjakasvatuse ja põllundusega b) Edasi liikudes jõudsid ungarlased 9. sajandil Karpaatidesse: · vürst Arpadi juhtimisel peeti esimesed riigipäevad
informatsiooni analüüsimisega toime tulla. Temaatilised otsilehed Lehekülg võib sisaldada valdkonnaga seotud üldist informatsiooni (uudised, ostuinfo), et meelitada ligi külastajaid, kes otsivad veebist selleteemalist infot. Sisuosa Kaalukaim osa, mida otsimootorid arvestavad. Sisuosa analüüs sisaldab erinevaid komponente, mille põhjal koostatakse lehekülje usaldusväärsuse hinnang: Märksõna asukoht Märksõna asumine pealkirjas annab tihti suurema kaalu, kui tekstile, milles sama sõna ilmub vaid teksiosas. Hea positsiooni saavutamiseks tuleb kuvada märksõnu mitmetes asukohtades. Võtmesõnade sagedus Näitab, kui tihti märksõna leheküljel esineb. Liigne märksõna rõhutamine võib viia otsingumootori arvamusele, et tegemist on rämpsleheküljega. Sõnade koguarv Annab otsimootori silmis lehekülje üldise sisukuse hinnangu Märksõnade kaalukus
21. 2 82,08 84,68 46,13 81,51 82,56 7,7 70,6 22. 2 72,28 73,39 56,92 71,98 72,54 5,8 45,3 10. Kriipsutage alla sobiv sõna väite lõpetamiseks ja põhjendage väidet. Õigesti alla joonitud sõna andis 0,5 punkti ja õigesti põhjendatud väide 1 punkti. 10.1. (osaülesanne 23; 24) Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge/madal (valige sobiv variant), sest a) inimeste linnadesse asumine on kestnud pikka aega, b) hõive tööstuses ja teeninduses on oluliselt kõrgem kui põllumajanduses, c) linnades on rohkem töökohti ja paremad võimalused õppimiseks ja meelelahutuseks jms. 10.2. (osaülesanne 25; 26) Arengumaades kasvavad linnad kiiresti/aeglaselt (valige sobiv variant), sest a) paljud inimesed kolivad töö leidmise lootuses linnadesse, b) maal puudub elatusallikas, c) maal elab veel väga palju inimesi, linnastumine kaasaegses tähenduses ei ole
kaalub vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev hingamine, südametegevus või lihastegevus. emigrant — isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses. Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks). emigratsioon — isiku elama asumine Eestist teise riiki. emitent – väärtpaberi väljaandja eneseteostus – teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada eratarbimine – majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks esmasturg – väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid esmatarbekaup – hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust
paljuneda. Optimum- ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam. Toimib kõige soodsmalt – suur juurdekasv, kiire paljunemine – orgnismide biomass kasvab Tolerantsuspiir - ökoloogilise teguri intensiivsus, mille juures ja mida ületades organism enam elada ei saa, organism hukkub. Optimaalne tsoon- ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, mis on organismi elutegevusele soodne. Suunav valik. Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Stabiliseeriv valik. Keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid. Destabiliseeriv valik ehk lõhestav valik. Levialas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. 19.Ökonišš. Põhinišš ja tegelik nišši.
Lokaalne-liik kaob mingilt konkreetselt alalt,säilib aga naabermaades Globaalne(lõplik)-liik kaob kogu levilast Väljasuremise põhjused: · Suur kasv-peetakse jahti(vaal), mida suurem loom, seda vähem järgalsi ja seda kauem kulub aega suguküpsuseni. · Aeglane sigimine-kaasneb suure kasvuga, samuti liigisisene konkurents paaritumispartnerite pärast. · Spetsialiseerunud toiduvalik-eriti tundlikud keskkonnamuutuste suhtes nt. panda · Asumine kõrgel troofilisel tasemel-tippröövloomad 3. või veelgi kõrgemal tasemel · Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila-liik satub ohtu,kui ta sõltub mingist harvemaks uutuvast elupaigast(kasvukohast) · Kindlad rännuteed- · Elutsükli,struktuuri või käitumise erijooned · Liik on inimesele ohtlik Loomi ohustavad: · Elukeskkonna hävimine ja killustamine · Kaubanduslik jahipidamine · Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse
Väravast üritasid sissetungijad sisse pole nii ümar. Tagumine vall saada (redelitega vallile ronides). Värava kõrgus võis olla 2,5 m. enamvähem sirge, lõpust Varbola väravakäigu juures on pikem teelõik, mis on kindlustatud kergelt kaarduv müüriga käänak tingitud tahtest rakendada väravast sisenemist LÕHAVERE LINNUS kaevandite põhiplaan: linnusetorn asub vahetult enne linnuse väravat (värava kohal asumine poleks praktiline). Lõhavere linnusehooned ~4x5m, ainult üks hoone on 8x8m, mis asus otse väravakäigu vastas. Lõhavere linnuse lahtikaevatud väravakäik sarnaneb teistele linnustele (suured palgid väravas, paekivid) · Aare Lõhavere linnuselt sõrmused, ripatsid, kaelaehted, kuldbrokaaditükid (kuldniidid ümber siidiniitide) pronksehete ümber 1. hüpotees Läti Hendriku järgi lõi Lembit ühe preestri maha ja võttis riided endale 2
Ettekirjutust, mis määrab nõudmised juhi haridustasemele 5. Juhi rollid Mintzbergi järgi on: a. Suhtlusrollid, infoga seotud rollid, materiaalse ressursiga seotud rollid b. Suhtlusrollid, infoga seotud rollid, otsustamisega seotud rollid c. Suhtlusrollid, otsustamisega seotud rollid, personaliga seotud rollid 6. Volituste delegeerimise efektiivsus aitab tagada: a. Volituste ja vastutuse kirjalik fikseerimine b. Õiguste ja kohustuste vastavuse tagamine c. Alluvate asumine geograafiliselt erinevates paikades 7. Frederick Taylor ja Frank Gilberth on: a. Teadusliku juhtimise koolkonna esindajad b. Administratiivse juhtimiskoolkonna esindajad c. Inimsuhete- ja käitumusliku suuna esindajad juhtimises 8. Juhtide tüüpilise ebaedu põhjused on: a. Orienteerumine oma töötasule b. Tähelepanelikkus oma alluvate suhtes c. Orienteerumine võimu sümbolitele d. Oma arvamuse ja tunnete varjamine e
Keskkonnatingimuste muutudes jäävad ellu tugevamad või selle uuele tingimustele vastavad isendid. Sellist valikut nim, looduslikuks valikuks.Sugupõlvede jooksul vähehaaval toimuvat pärilike omaduste päärdumatut muutust nim. evolutsioonks. Väljasuremine-põhjused: Suur kasv-peetakse meelsasti jahti, spetsialiseerunud toiduvalik-eriti tundlikud keskkonnamuutuste suhtes. Aeglane sigimine-kaasneb suure kasvuga, aga ka liigisisene konkurents paaritumispartnerite pärast, asumine kürgel troofilise tasemel-tippröövloomad kannatavad rohkem bioakumulatsiooni all. Ka inimene on neid meelega hävitanud, ranged keskkonnanõuded või kitsas levila- liik satub ohtu,kui ta sõltub mingist harvemaks muutuvast elupaigast.Kindlad rännuteed- aastad samu rännuteid kasutavate liikidele võivad saada saatuslikuks küttminie või kohalikud katastroofid. Elutsükli, struktuuri või käitumise erijooned, Liik on inimsele ohtlik-suurkiskjaid peetakse ohtlikuk ulukitele ja kariloomadele
teotööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad, kes vastuhakanuid peksid. 2. juuni hommikul piiras ligi tuhat talupoega Mahtra mõisasse saadetud sõjaväe ümber, nõudes nende lahkumist. Sõnavahetus kasvas kiiresti veriseks kokkupõrkeks. Mahtra sõjas saadi surma mõlemalt poolt. Ülestõusnud anti kohtu alla ja 40. talupojale mõisteti ihunuhtlust, neist kahele 1000 hoopi kadalippu. Sellele järgnes eluaegne asumine Siberis ja pikaajaline sunnitöö 1863. aastal kehtestati uus passiseadus, mis andis talurahvale liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piirides ja see tõi endaga kaasa ulatusliku väljarändamise Eestist. Lahkunute hulk ulatus kümnetesse tuhandetesse. Eesti asundusi rajati Volgamaale, Krimmi, Kaukaasiasse ja ka Vaikse ookeani rannikule. 1897. a. rahvaloenduse järgi elas Peterburi kubermangus 64000 eestlast ja Pihkva kubermangus 25000 eestlast
4) klientuur ei pruugi olla kõige soovitum, firma imagot on raske muuta; 5) varude hulgas võib olla aegunud, moestläinud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud; 6) töökorraldust on raske muuta; 7) ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügis; 8) ettevõte on müügis, sest ei ole end õigustanud; 9) asukoht ja ruumid ei pruugi olla kavandatud muutusteks sobivad. 16. Tegutsema asumine frantsiisilepingu alusel Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel. See lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust. Sinna kuulub näiteks nimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia, väljaõppemetoodika ja muu info. Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb
Siirdetöötuteks nimetatakse ajutist, möödapääsmatut ilma Siirdetöötus tööta olekut. Näiteks töökoha vahetajad, koolilõpetajad, kes pole veel tööle asunud. Struktuurne töötus Struktuurne töötus tuleneb tehnoloogilistest ja teistest muudatustest kohalikus majanduses. Näiteks mõnede majandusharude tootmismahust tulenevalt ümber asumine uude valdkonda tootvatest majandusharudest teenindavatesse harudesse. Tsükliline töötus Majandustsüklite vaheldumine. Loomulik töötute Mõningane siirdetöötus ja ka struktuurne töötus on osatähtsus majanduses alati olemas, seega võime nende kahe töötuse liigi puhul rääkida nn loomulikust töötute osatähtsusest. Euroopas loetakse tihti loomulikuks töötute osatähtsuseks
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Põhiseadus näeb ette ainult kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga (PS § 21). Seadustega on siiski seda õigust laiendatud ka süüdistatavale ja kohtualusele ning tsiviil- ja haldusmenetluse pooltele. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Üldreeglina on ise enda kaitsma asumine mittesoovitav, keegi ei ole iseenda jaoks hea kaitsja. Professionaalne kaitsja orienteerub menetluse küsimustes paremini ja isegi kui kaitstav ise peaks olema sellel alal asjatundja siis kõrvalseisjal on ikkagi parem situatsiooni objektiivselt hinnata ja teha optimaalseid otsuseid. Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud
otsimootorid suudavad paremini graafilise informatsiooni analüüsimisega toime tulla. Temaatilised otsilehed Lehekülg võib sisaldada valdkonnaga seotud üldist informatsiooni (uudised, ostuinfo), et meelitada ligi külastajaid, kes otsivad veebist selleteemalist infot. SISUOSA - Kaalukaim osa, mida otsimootorid arvestavad. Sisuosa analüüs sisaldab erinevaid komponente, mille põhjal koostatakse lehekülje usaldusväärsuse hinnang: Märksõna asukoht- Märksõna asumine pealkirjas annab tihti suurema kaalu, kui tekstile, milles sama sõna ilmub vaid teksiosas. Hea positsiooni saavutamiseks tuleb kuvada märksõnu mitmetes asukohtades. Võtmesõnade sagedus- Näitab, kui tihti märksõna leheküljel esineb. Liigne märksõna rõhutamine võib viia otsingumootori arvamusele, et tegemist on rämpsleheküljega. Sõnade koguarv- Annab otsimootori silmis lehekülje üldise sisukuse hinnangu
Algas ühistegevuslik liikumine. Loodi piimaühistuid (hoolitsesid piima ümbertöötlemise ja turustamise eest), masinaühistuid (koos osteti kalleid põllumajandusmasinaid). Kasutatud kirjandus Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg, Ago Pajur, Eesti ajalugu- Kirjastus "Avita", Tallinn, 2001, Eesti XX sajandil 1.Eesti vabariik 1917-1939 Autonoomia (Jaan Poska) Aluse autonoomiale pani Veebruarirevolutisoon ja Venemaa asumine demokraatiateele. 30.märtsil 1917 avaldas Venemaa ajutine valitsus määruse Eesti valitsemise uue korra kohta. Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühendati ähtseks kubermanguks, mille etteossa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Valitsema hakkas Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kes seadis ametisse täidesaatva võimu- Maavalitsuse. Iseseisvuse väljakuulutamine 1917 novembris kuulutas Maapäev et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu jning selle ajani
1912-1913 viibis Pariisis Paul Burman (1888-1934), kes enne seda oli lühiajaliselt õppinud läti impressionisti Vilhelms Purvitise juures Riia kunstikoolis. Burmani stiil oli Purvitise kunstile omapäraselt prantsuse impressionismiga võrreldes dekoratiivsem, raskepärasem ja vähem õhuline. Burmani meisterlikkus avaldus ennekõike loomade ja maastiku maalimisel. Pärast 1912. aastat hakkasid kunstnikud koju tagasi pöörduma. Püsivalt koju asumine suunas kunstnike rohkem mõtlema ja kaasa tundma oma rahva püüdlustele, mis tõi kaasa eesti kunstis Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
