päritoluga). 73. Richard Cloward ja Lloyd Ohlin kuritegelikud subkultuurid (kriminaalne, konfliktne, retreatlistlik). 74. Howard S Becker sildistamise teooria: esmane deviantsus (sooritatakse kuritegu), sildistamine (pannakse silt külge, et sa oled kurjategija), teisene deviantsus (võtad omaks selle sildi ja hakkadki nii käituma). 75. Edward B Tylor religioon tekkis inimeste soovist seletada loodusnähtusi. Religiooni arenguetapid: animism, polüteism, monoteism 76. Gabriel Tarde imiteerimine ehk jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess: käitumuslik nakkus, sotsiaalne õppimine ja täiuslik imiteerimine. 77. Gustav Le Bon hulkade psühholoogia. Inimesed muutuvad rahvahulkades mõjutatavamaks ning nende anonüümsuse ja karistamatuse tunne tõuseb. 78. Mancur Olson teooria kollektiivsete planeeritud tegevuste loogikast. Kasulikum on lasta teistel töö ära teha, ise ,,viilida"
1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kultuuril ? (3 aega) 2. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? 3. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. 4. Nimeta egiptuse haudehitisi 5. Kuidas kaunistati hauakambreid. 6. Kuidas kujutati inimest(egiptuse poosis)? 7. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? 8. Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure? 1. *Vana riik 2900-2200 Ekr *Keskmine riik 2100-1600 Ekr *Uusriik 1600-1000 Ekr 2. animism, fetisism, totemism ja loomadekultus 3. *Chephreni ( 142 m kõrge) *Checpsi ( 146 m kõrge) *Mykerinos 4. mastabat, püramiid, päikesetempel 5. Hauakamber kaunistati värviliste maalingutega 6. pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates 7. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad, kaunistatud täpsete maalingutega 8. Need olid suured ja uhked Kreeka kunst Kolm ajastut kreeka kultuuris:
PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mi...
valitsev kiht suurmaaomanikud, kellest valiti ka vanemad. Malev – põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnes jala- ja ratsaväest USUND: Vägi – arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. •Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. • Väge võis olla ka sõnades, mille abil lotsiti, nõiuti ja isegi raviti. •Väega inimesi nimetati tarkadeks või nõidadeks. Animism – usuti, et kõikidel ja kõigel on oma hing Tarapitha – võib olla ka Taara. •sõja- ja palvejumal •Henriku järgi oli ta eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Hing – •inimese isikupära kandja, oluline keha elus hoidmiseks •Magamise ajal võis kehast lahkuda, ringi liikuda, vahel asuda isegi teise olendi sisse. •Surma puhul lahkus hing jäädavalt kehast, kuid jäi edaspidi mõjutama
1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all 2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna. Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid. 3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid) Kunda kultuur Asulad veekogude ääres, rändav eluviis, - Küttimine, kalastus, korilus Kammkeraamika Pronksiaeg 1800-500eKr · Pronksist esemed · Asva kultuur kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed) Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr o Rauast esemed o Tarandkalmed o U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800 · Üldine rahuaeg · Linnused o Mägilinn...
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi...
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
(,,üleloomulik" on kõrvaltvaatajate termin). antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi; nähakse elusolendeid laiemalt kui tavapärasele maailmapildile omane Religiooni teke: andnud aluse religioonietnoloogiale ja antropoloogiale. · paleoliitikumis märgata matusetseremooniate olemasolu; arvatavasti usuti surmajärgsesse ellu · religioon on loodud inimeste ellu kindlatel põhjustel Religiooni tekke hüpoteesid: 1. Animism usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Nende abil mõtestati nähtuseid, mida tavapärasel moel seletada ei osatud. Usuti, et hing on kehast lahus ja suudab eksisteerida kehast eraldi. Religioon on intellektuaalse mõtlemise tulemus. Tylor jätab kõrvale religiooni tekke emotsionaalsed aspektid. 2. Animatism usk maailma hingestatusse mitteisikulistesse üleloomulikesse jõududesse (Robert Marret, 1909). Edasiarendus Tylori hüpoteesist
riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik Spartalik kasvatus- Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel. Tugevaim jalavägi. Peloponnesose sõda- (431-404 eKr)-Võitis Peloponnesose riik ning sellega lõppes Ateena ülemvõimuaeg ja algas Sparta üemvõimuaeg Muinaseestlaste usund Vägi, hing. Muinasusundi seos loodusega: animism, ohverdamine. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Vägi- arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, ent väge võis olla ka sõnades- nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimistel, kes seda oskasid, pidi endil ka olema eriline vägi- selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi,
kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone eksistentsi üldise korralduse kohta ümbritsedes need arusaamad sellise tõsiasjadele vastavuse auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased. Ninian Smart religioon kui maailmavaade. Friedrich Engels religioon kui inimesi igapäevaelus valitsevate jõudude fantastiline peegeldus inimeste teadvuses. Ed.B.Taylor (antropoloog) religioon on usk vaimolenditesse. Animism kõik, mis on meie ümber on hingestatud. James Frazer religioon on inimesest ülemate, usutavasi looduse ja inimelu kulgu suunavate ja kontrollivate vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religioon koosneb teooriast ja praktikast. William James religioon on üksikinimese tunded, tegevused ja kogemused, mida inimene teostab. RELIGIOONIUURINGUD Ülikoolide juurde loodu esimesed professuurid 19.sajandi viimasel veerandil, tähtis osa oli selles Saksa teadlasel Max Mülleril
KULTUURILUGU TEKSTIDES 1. Sumeri ja Vana- Egiptuse kultuuride võrdlus. Saranused: · Kirja olemasolu (u 4 tuh a eKr) - Sumeris kiilkiri, Egiptuse piltkiri e hieroglüüfid · Geograafiline asend- jõgede lähedus, taimekultuuride kasvatime üleujutatud kallastel · Surnute kultus- arusaam, et ekisteerib teispoolsus · Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule e...
kaitsemüürid, vahitornid ja veega täidetud kraav) · Katal Hüyük Türgis 7000 a eKr (majadel nelinurkne põhiplaan, tihedalt kõrvuti, liigeldi katustel, tänavavõrk puudus, linna ümber kaitsemüür) · Templid ja hauakambrid Maltal 5000 a eKr Euroopa vanimad kiviehitised Neoliitikum (paikseksjäämine (Eestis savinõud 4000 a eKr) kuni metallide kasutuselevõtt) · Kaoad realistlikud kujutused, kujutatakse nähtamatut · Animism (looduse hingestamine), toteism (hõimude loomadena kujutatud kaitsevaimud) · Megaliitised (suurtest kividest) ehitised prantsusmaal ja Suurbritannias · Stonehedge ringikujulisel asetatud kiviplokid, millel paarikaupa kolmas plokk peal, hauapaiga tähis, läbimõõt 60 m · Menhir kõrged püstised kivirahnud rühmiti megaliitehitiste juures (mitme km pikkune Carnac Prantsusmaal aga ka Lääne-Euroopa, Skandinaavia ja väljaspool Euroopat)
Hellenismiperioodi astronoomid uskusid kindlalt, et Maa on kerakujuline, arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Ptolemaios(II saj pKr) oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. 2. Muinaseestlaste usund Vägi, hing. Muinasusundi seos loodusega: animism, ohverdamine. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Vägi- arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, ent väge võis olla ka sõnades- nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimistel, kes seda oskasid, pidi endil ka olema eriline vägi- selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve
jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted Animatism kui kõiksuse hingestatus ebaisikulise impersonaalse ürgjõu poolt “Elava laiba” usk ja kartus Animism kui kõiksuse personaalne hingestatus, mille kontseptuaalseks keskmeks hing E.Tylori järgi animistlik hing monistlik, ainuline W.Wundti järgi aga pluralistlik – kehahing; vabahing; hingushing ja varihing Kehahing, elundhing – asub organites jõukeskustes (südames, kopsudes, neerudes). Avaused inimkehas kui kõige ohtlikumad ja ohustatumad kohad seetõttu (menstrutasioon, suudlemine, seksuaalelu) kops läks üle maksa süda vajus, saapasäärde
Pärast jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus · Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. · Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted · Animatism kui kõiksuse hingestatus ebaisikulise impersonaalse ürgjõu poolt "Elava laiba" usk ja kartus · Animism kui kõiksuse personaalne hingestatus, mille kontseptuaalseks keskmeks hing E.Tylori järgi animistlik hing monistlik, ainuline W.Wundti järgi aga pluralistlik kehahing; vabahing; hingushing ja varihing Kehahing, elundhing asub organites jõukeskustes (südames, kopsudes, neerudes). Avaused inimkehas kui kõige ohtlikumad ja ohustatumad kohad seetõttu (menstrutasioon, suudlemine, seksuaalelu) · kops läks üle maksa · süda vajus, saapasäärde
Herbert Spencer. Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele ,,inimkonna religiooni" mudelit. Comte määratles ka altruismi mõiste. Inimühiskonna arengufaasid ,,Seadus on järgnev: iga meie arusaam, iga meie teadmise osa läbib järjestikuliselt kolme erinevat teoreetilist tingimust: Teoloogilise või näilise; metafüüsilise või abstraktse; ning Teadusliku või positiivse" Comte jagas inimühiskonna faasid kolmeks: 1)teoloogiline või näiline faas Animism Polüteism Monoteism 2) metafüüsiline või abstraktne faas 3) positivistlik või teaduslik faas Ka erinevad teadused on läbinud need kolm staadiumi. Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite vaimude, hingede, jumalate jne tahtega. Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks. Hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism)
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Selliseid teadmamehi nimetati nõidadeks või tarkadeks. Väge polnud kõikjal ühepalju, kujunesid välja kindlad pühad paigad kivid, allikad, hiiepuud. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge juustes ja küüntes. Inimese isikupära kandija oli hing, ilma selleta ei saanud keha elus olla. Usuti ka hauatagusesse ellu, ning oli kujunenud oma matmiskombestik. Surnute hinged aga jäid edaspidi mõjutama oma elava perekonna elu ja käekäiku. Muinasusk oli tihedalt seotud loodusega. Animism. Kogu loodust peeti samaväärseks ja omataoliseks. Looduses esines vaime, haldjaid. Need hoidsid ja kaitsesid loodust. Tihti nimetatakse Tõnnu, Pekot, Tarapitat, Ukut. Neile lisandusid ka muistsed hiiud, kangelased. Vaimudele ja haldjatele ohverdati. Kujunesid välja kindlad ohvriallikad, ohvrikivid, hiied, mis olid pühad paigad. Sealjuures oli oluline eestlaste "püha päev" neljapäev. Ohvriandideks olid
enne seda piinati, et preestrid saaks langenud vere suunast endaid lugeda. Sümbollinnuks kurg või ka haigur (need on seot ka iiri suure kangelase Cuchulainiga). Mõnel juhul kujutatud ka puuraidurina nagu Cuchulainigi. 18. Antiikaja andmed briti-keldi jumalatest. Kolm tähtsat jumalannat rooma ajal Britannias: Brigantia, Coventina, Sulis (kõige olulisem). Britannias oli eriti levinud animism. Oluline loom metssiga. Epona e hobujumal oli siin väga levinud. Brigantia (teiste nimedega Bride, Brighid ja Bridindo) nimi tähendab "kõige kõrgem". Ta oli Põhja-Inglismaal enne roomlaste sissetungi valitseva hõimu, brigantide, peajumalanna. Brigantia seostati veega, sõjaga, ravitsemisega, poeesiaga, aga ka jõukusega. Teda kummardati terves keldi maailmas, Iirimaal tunti teda Brigidi, Gallias Brigindo nime all
kogemused pole samad ▪ nt kolme mäe katse – mägedega makett, laps istub ühes kohas, nukk istub teises kohas ja palutakse lapsel pilt valida, kuidas nukk näeb maketti, kuni 6-a valisid alati enda seisukohalt, 6-7.-a valisid juba midagi muud, 7.-9-a suutsid osi muutuseid õigesti arvestada, kuid osa mitte, alates 9-a suutis laps valida õige pildi ▪ tihti peavad lapsed monoloogi ◦ animism – elu omistamine elututele objektidele, iseloomulik 10. eluaastani ▪ põhjuseks egotsentrism – oskab näha ainult oma seisukohalt, seega teised objektid tunnevad täpselt samamoodi ▪ suutmatus eristada näivust ja tegelikkust ▪ kõige olulisem tunnus iseeneselik liikumine > autode multikas ▪ põhjuseks võivad olla ka muinasjutud, raamatute pildid 3. konkreetsete operatsioonide – kooliealine (7-12), arusaamine ja oskus üldistada
inimese loomine maapinnast. Kohustuslik kirjandus: ,,Muinasaja kirjanduse antoloogia" 2005 1) Babüloonia loomiseepos 2) Istari lahkumine manalasse 3) Adapa müüt Hinduism 250 eKr Asoka sõnastas usuvabanduse põhimõtted. 81% India elanikkonnast peab end hinduistiks, 12-13% on moslemid, 2% kristlasi ja shik'e 2%, budiste aga ainult 0,8 %, dzainiste 0,4%. Pandzabis on 63% shikid. Osades piirkondades on valitsev ka kristlus. Samuti on kohati säilinud animism ning piirkondi, kus budiste on peaaegu pool. Hinduks ei saa hakata. Hinduks saab AINULT sündida. ,,Tõdesid on mitu." Tihti on erinevaad tõed ka vastuolulised, kuid siiski mõlemad on õiged. Seda vastuolu peab aktsepteerima. Dharma õpetus, seadmus, Veda tarkus Veda kirjanduse autoriteet (loodud u 1500-500 eKr Indiasse rännanud Arialaste poolt). Arialased rändasid pidevalt ringi, nad olid mobiilne kultuur. Seetõttu neist pole enne Vedade ajastut Indiasse erilisi jälgi jätnud
Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. * Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. * Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn).
Vägi võis olla ka sõnades, nendega sa loitsida, nõiduda haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, omasid erilist väge ja neid nimetati tarkadeks või nõidadeks.Targad tundsid hästi loodust ja mingil määral oskasid ennustada. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks; magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing jäädavalt. Hiis on püha mets või salu. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Animism on kogu elusa ja eluta looduse hingestamine. Looduses esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal, setudel oli viljasalves Peko, kes toodi välja viad põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjal oli suur tähtsus, nii et teda vaadati kui jumalat. Tarapita on ainuke konkreetne muinasajast teadaolev eestlaste jumal. Tarapita oli saarlaste jumal, kes sündis Virumaal
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Igas usus esinevad kindlad komponendid, nt rituaal, doktriin, emotsioon. Sallimatus: nii mõnigi kirik on lõhenenud homoabielude keelustamise peestritele tõttu. Kõige enam levinud: kristlus, islam. Eesti elanikest aastal 2007 u 226 007 elanikku kirikutes, kogudustes. Maagia vs loits, loits vs palve, teism, deism, polüteism, monoteism, ateism, agnostsism. LOODUSUSUNDID: loodust nähakse vaimsena animism, animatism. Ühtekuuluvustunne loodusega totemism. Läbiv põhimõte on, et võta nii palju kui vajad! Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi. Tolstoi ütles, et ilma usuta ei saa olla tõelist moraali! Valgustusaeg tõi kaasa loobumise Jumala autoriteedist. Hakati tähtsustama inimest. Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab.
EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamai...
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...
kellest hiljem kõige rohkem kõneldakse, olema antud protsessi olulisim tegija, kuna protseduuri on juba ka varasematel aegadel rakendatud.) Jenner oli teinud tähelepaneku, et lüpsinaised, kes lehmadega kokkupuutudes said veiserõuge nakkuse, ei põdenud pärast rõugeid nii raskekujuliselt kui muud inimesed. Jenner hakkas 1796. a vaktsineerima, kasutades inimeste nakatamiseks rõugeviirusse veise rõugeid. Spirituaalsed (mittemateriaalsed) teooriad arstiteaduses (vitalism, animism jne) 18. sajand nägi filosoofilise õpetuse, nagu vitalism, õitsengut. Põhines seisukohal ,,elujõust". Vitalismiga seostatav oli ka 17. sajandil Saksamaal Georg-Ernst Stahl levima hakanud animism, õpetus hinge olemasolust organismidel. ,,Hing" ka kaitsenuks ja ravinuks organisme. Elujõud kui eesmärgipärane tung, hing vms, oleks seletanud nii mõndagi looduses ja ka haiguslikes protsessides. Haigus oleks elundite ettemääratud funktsioonide häirumine
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis =...
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Naad olid enamasti rikkamad. Seepärast nimetati neid Henriku kroonikas ,,vanemateks" aga ka ,,rikasteks" või ,,paremateks". Arvukamalt oli neid Lõuna- Eestis. Vahel oli nende mõjuvõim isegi nii suur, et kogu küla kutsuti vanema järgi. Näiteks nimetatakse kroonikas mitmel korral ühe tähtsama sakslaste vanema Lembitu küla. *Malev- põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnen nii ratsa- kui jalameestest. 9. Muinaseestlaste usund Lk.31-35 (vägi, animism, Uku, Tõnn, Tarapita, hing, hiis, maagia, nõidumine) *Vägi- Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikates ja taevas. Väge võis olla ka sõnedes, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Selliseis inimesi, kes sõnade väge kasutasid nimetati tarkadeks või nõidadeks
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
- Bilateraalne 38% - Patrilineaarne 46% - Matrilineaarne 16% Religioon · Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust · Religioonisotsioloogia ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle · Eestis on väga levinud õigeusk, järgmisena on luterlus Religioossed uskumused · Animism usk looduse hingestatusesse. Nt Allikvere ohvripuu, Udmurdi ohvripaik. Looduses asuvad objektid omavad hinge. Nendega tuleb suhelda ja nendele tuleb tuua ohvreid. Ka lapsed teatud vanuseni, et kõik mitteinimlikud objektid on inimlike omadustega. · Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma või taimeliigiga. Igal grupil oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid.
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1. ...
Ausalt ei kannata tema jutu järgi neid kirja panna siin, sry Religioon on jumalausk, ühe või paljude maistest tingimustest kõrgemal seisvate isikute tunnustamine. Religioone hakati jagama kaheks: teistlikud (keskne usk jumalasse kui kõrgemasse olendisse) ja mitteteistlikud (kujutlus taolistest jumalatest võib olla olemas, kuid ta on teisejärguline, põhitähelepanu on loomadele, taimedele, esivanemate hingedele jne) 19. sajandil uurijad sõnastavad palju religioonivorme nt animism (usk loodusobjektide ja -olendite hingestatusse) ja totemism (usk inimkonda suhetesse teatud loomade ja taimedega) 20. sajandi esimesel veerandil kerkib esile uus mõiste püha või pühadus. "Religiooni olemus ei peitu jumalausus, vaid pühaduse kogemuses." Religioon on inimese elamuslik kohtumine pühaduse tõelisusega. numinoosne nuumen on ebaisikulise jumala vägi, mis annab endast inimestele märku. Pühadus on ambivalentne
1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kultuuril ? (3 aega) 2. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? 3. Nimeta kolm kuulsamat püramiidi. 4. Nimeta egiptuse haudehitisi 5. Kuidas kaunistati hauakambreid. 6. Kuidas kujutati inimest(egiptuse poosis)? 7. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? 8. Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure? 1. *Vana riik 2900-2200 Ekr *Keskmine riik 2100-1600 Ekr *Uusriik 1600-1000 Ekr 2. animism, fetisism, totemism ja loomadekultus 3. *Chephreni ( 142 m kõrge) *Checpsi ( 146 m kõrge) *Mykerinos 4. mastabat, püramiid, päikesetempel 5. Hauakamber kaunistati värviliste maalingutega 6. pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates 7. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad, kaunistatud täpsete maalingutega 8. Need olid suured ja uhked Kreeka kunst Kolm ajastut kreeka kultuuris:
Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") Eesti hõimude ristiusustamise (13. saj) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudestjumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu või majahaldjaisse (nt LääneEestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn)
Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all ...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
jm.). * Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) * Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). * Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend. * Personifitseerimine - isikustama * Antropomorfiseerimine inimese taoliseks kujutamine tekstis ( samastamine inimesega) * Animism - hinge omistamine loodusnähtustele ja esemetele; usk hingedesse ja vaimudesse. * Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, * Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos * Huumor - heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...
Bilateraalne 38% Patrilineaarne 46% Matrilineaarne 16% RELIGIOON Religioon on sotsioloogia jaoks üks klassikalisemaid uurimisteemasid. Teoloogia arutleb religiooni üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust. Religioonisotsioloogia ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle. Tegeleb pigem religiooni väliste aspektidega, nt kui palju on usklikke inimesi jne. Religioossed uskumused: Animism usk looduse hingestatusesse. Loodusrahvaste religioon. Kõige primitiivsem religioon. Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma- või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Toteism tänapäeval: Teism usk teispoolsuses elavatese jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Polüteism (Antiik- Kreeka ja Rooma usundid) palju jumalaid, kes on enamvähem
liit, mida juhtis isandaks kutsutav vanem. Muinaskihelkonna keskuseks oli kas linnus või kindlustatud asula, mis oli tihti ka vanema residentsiks. Oli ka kahe ja enama vanemaga ning mitme linnusega kihelkondi. ·Vanem- tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti. ·Rahvausund- tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
