3. ISIKLIKUD VÄÄRTUSED Kirjandus K: Parks L, Guay RP. (2009). Personality, values, and motivation. Personality and Individual Differences. 47(7):675-684. K: Olver JM, Mooradian TA. (2003). Personality traits and personal values: a conceptual and empirical integration. Personality and Individual Differences, 35(1):109-125. S: Schwartz SH (2011). Studying Values: Personal Adventure, Future Directions. Journal of Cross- Cultural Psychology, 42(2):307-319. S: Aavik, T., & Allik, J. (2002). The Structure of Estonian Personal Values: A Lexical Approach, European Journal of Personality, 16, 221-235. Esmapilgul tunduvad isiksuseomadused ja väärtused suhteliselt sarnased. Isiksuses on peamised 5 faktorit ja omadused on suhteliselt püsivad käitumised, mõtted ja emotsioonid. Väärtused on samuti suhteliselt püsivad elu eesmärgid, need mõjutavad seda, mida inimesed tunnevad, hindavad ja kuidas käituvad. Siiski on neil erinevusi
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntul...
Kodutöö ülesanded 1. Ahto Allik Mootori prototüüp : Wärtsila Vasa 16 V 32 Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 700 p/min, kasutatav põhikütus IFO180 Q a- 41500kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t0 - 10 0C , tmv. 0 0C , p0 0,825 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele Q a = 42500 kJ /kg 2. Aleksandr Tutukin Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1200 kw n- 115 p/min, kasutatav põhikütus IFO 180 Q a- 42500kJ/kg , ps - 0,2 MPa , t0 - 30 0C , tmv. - 200C , p0 0,925 *105 Pa, Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga põhikütuselt madalama kütteväärtusega kütusele Q a = 40500 kJ /kg 3. Andrei Veselov Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE Ns = 1300 kw Mootori prototüübi ja antud andmete põhjal : n- 120 p/min, kasutatav kütus IFO 180 Q a- 42000kJ/kg , ps - 0,25 MPa , t...
IQ küsimuse esitamine. Endel Tulving on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mäluuurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Peeter Tulviste on lõpetanud Tallinna 10. Keskkooli 1964 ning Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogia erialal 1969. 1975 sai ta samas psühholoogiakandidaadi kraadi ning 1987 psühholoogiadoktori kraadi. Tartu Ülikooli rektor olnud, Riigikogu liige praegu. Mõtlemise muutumine ajaloos. Jüri Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individualismi võrdlusuuringud. Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets Psühholoogialabori looja ja aeg: William James (18421910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. Funktsionalism Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine
Tähtsaimad tööstusharud on elektrienergeetika, kütusetööstus, must ja värviline metallurgia, metalli töötlemine ja igasuguste masinate, aparaatide ja kemikaalide valmistamine. Hästi mehhaniseeritud suurfarmide tõttu on põllumajandus kõrgel tasemel. Ameerika kultuur sõltus Euroopa tavadest kuni 18. saj II poolel algas iseseisvumine. Hiljem hakkas Ameerika kultuur mõjutama hoopis Euroopa ja teiste mandrite kultuuri. Aben, Allik (1985: 179-183) 4. Ameeriklased Ameeriklased on nagu lapsed - lärmakad, uudishimulikud, võimetud saladust hoidma, mitte eriti peenetundelised ning altid avalikkuses ettearvamatult käituma. Kui leppida teadmisega, et sellised noorukiloomuga olendid need ameeriklased juba on, siis saab mõistetavaks nende kultuuriline külg, ja kõik see, mis esialgu tundus nende juures kuidagi jõhkralt hoolimatu ning rumal, osutub hiljem lihtsalt võluvaks tarmukuseks.
inimeste seas hästivalitsetud riigis. Keskaeg lõi usuinimese ideaali, kes leiab õnne vaid siis, kui ta on oma suhted Jumalaga hästi korraldanud. Valgustusaeg viis täide liberalismi unistuse ja sünnitas majandusinimese (homo oeconomicus), kes ratsionaalselt kalkuleerib, mis talle kasulik on. 2 Philip Rieff. ,,Freud. The Mind of the Moralist". Viking Press 1959. Tsiteeritud läbi Sigmund Freud. ,,Inimhinge anatoomiast". Tartu Ülikooli kirjastus 1999. Lisa. Jüri Allik. ,,Sigmund Freudi elu ja töö" 4 Auru jõul 18. saj. teisel poolel puhkes Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis peagi levis ka mandri- Euroopasse. Manufaktuurid muutusid auru jõul vabrikuteks tuues üksteisega läbi põimunult kaasa tootmismahtude, tarbimise ning rahvaarvu hüppelise kasvu. Tekkis nõudlus ka uut laadi filosoofia järele
uuringutele ja käsitlustele, mis on enim mõjutanud andekuspedagoogilisi vaateid. Intelligentsus on või- Intelligentsusena mõistetakse “võimet asjadest aru saada, arutleda, me asjadest aru saada, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmus- arutleda, lahendada te põhjuslikke seoseid” (Pullmann, Allik, 2002: 204) ehk üldist suutlikkust probleeme, planee- rida, näha toimuva mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Nüüdisaegsete intelligent- mõtet ja taibata susuuringute alusel “on väga raske välja mõelda mingit uut vaimsete või- sündmuste põhjuslikke mete alatesti, mis ei korreleeruks kõigi teiste juba tuntud testidega” (Allik, seoseid.
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tul...
Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Tema isa oli Johannes Lauristin ja ema Olga Lauristin. Jaak Allik on tema poolvend. Marju Lauristin lõpetas Tartu Ülikooli 1966. aastal ajakirjanduse ja sotsioloogia erialadel. 1976. aastal sai ta Moskva Ülikoolist kandidaadikraadi. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Oli Eesti Kongressi liige. Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto" vilistlane. Marju Lauristin oli 21. oktoobrist 1992 kuni 20. septembrini 1994 Mart Laari valitsuse sotsiaalminister. 3 Marju Lauristin enda kohta
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Reaalkoolis asutas ta õpilastest sümfoonia orkestri ja keelpillikvartetti, kus 1. viiulit mängis noor Heino Eller. Tobias esines ka organisti ja pianistina ning koos A. Lätega korraldas ta suurvormide ettekandeid ( N : Händeli oratoorium Judas Maccabaeus ). Lisaks andis eratunde muusikateoorias ja klaverimängus. Looming: Tartu aastate looming : · Koorilaulud " Õõtsuv meri ", " Varas " ja " Allik " ( K. E. Sööt ), " Noored sepad " ( G. Suits ), " Neenia " ( F. R. Kreutzwald ) jm. · Melodraamad " Kalevipoja unenägu " ( 1905 1907 ) deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile. · Klaveri ja keelpillimuusikat Tobias leidis peagi, et Eestimaal ta ennast heliloojana teostada ei saa ning otsustas sõita välismaale, et Euroopas eesti kultuuri ja muusika enese näol tutvustada. 1908 a. jaanuaris sõitis ta Pariisi, et ennast seal täiendada ja kaasaegse Euroopa muusikaga
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurik...
Eesti NSV Teatriühing (ETÜ) 1945 1965 asutamisperiood. Esimehed A. Lauter, P. Põldroos, H. Laur, L. Rajala, I. Timmur 1965 -1975 teatrikunsti populariseerimine, tegevuse laienemine liikmeskonnast väljapoole. Esimehed: I. Timmur, A. Lauter, G. Ots 1975 1995 teatriliidu (ETL) loomine, erialaliitude moodustamine, esimehed K. Ird, J. Järvet, M. Mikiver 1995 tänaseni ETL kui katusorganisatsioon erialaliitudele, ühendustele. Esimehed T. Tepandi, J. Allik, R. Oja. ETÜ tegevus · Teatriürituste kohta info kogumine ja levitamine (festivalid, konverentsid jne) · Teatrikuude jm populariseerivate ürituste korraldamine · Preemiad, tunnustused · Lavastuste dokumenteerimine/arhiveerimine ajaloo jaoks (nt fotodokumentatsioon) · Komandeeringud, õppereisid · Teatritöötajate puhkekodud · Teatriühingu Tööstuskombinaat (1959) täna Teaspon Kodutekstiil ETÜ kirjastustegevus ilmuvad teatriraamatud ja sarjad:
Rudolf Tobias (29. V 1873 Käina - 29. X 1918 Berliin) on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Omades peale ...
1.Meedia ja kommunikatsiooni mõisted. Terminiga massimeedia tähistatakse lühidalt suure levialaga kommunikatsiooni vahendeid, mis jõuavad ühiskonnas igaüheni. Võib öelda, et ajakrjad, ajalehed, teevisioon, film on meediumid. Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad ...
Eestlased punaarmees Referaat 2015 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................. 3 Nõukogude armee saabumine Eesti territooriumile..................................................4 Eestlaste valikud teises maailmasõjas......................................................................5 Eesti laskurkorpused................................................................................................. 6 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus.....................................................................6 8. Eesti Laskurkorpus............................................................................................ 8 Punaarmee taas Eesti piiril....................................................................................... 9 Kokkuv...
Book Report on "Ender's Game" By Taavo Allik March 23, 2009 Book Report on "Ender's Game".................................................................................................. Orson Scott Card....................................................................................................................... The Setting................................................................................................................................ Main Characters................................................
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs: ,,Anname au!" Praktiline suhtekorraldus (SOZU.03.171) AÜ Koostajad: Grete Aare Kelly Härmson Kristel Kaljuvee Katariina Vaabel Tartu 2014 Sissejuhatus Suhtekorralduslikuks juhtumiks valisime heategevuskampaania ,,Anname Au!", mille käigus kutsuti inimesi üles kandma veteranipäeva eel ja ajal sinilille rinnamärki toetamaks Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ja nende lähedasi. Annetustena koguti ligi 56 000 eurot, mille eest soetatakse Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule uus kõnniabiseade. Töö on jaotatud kolme suurde peat...
helgemana ning seetõttu suudavad keskenduda olevikule ning midagi ette võtta. · A tüüpi käitumine: tige, võistlev, kiirustav, kannatamatu. · Perfektsionism: püüdlemine kõrgete eesmärkide poole pole vastavuses võimete ja ümbritsevate tingimustega. · Ekstravertsus seotud positiivsele keskendumisega, sotsiaalse toetuse otsimisega, huumoriga. · Neurootilisus- ennustab madalat psühholoogilist heaolu ja kehalisi kaebusi. Kasutatud kirjandus · Allik, J., Rauk, M.(2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Allik, J., Konstaabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Bachman, T., Huik, J. (1989). Imetabane taju. Tallinn: Valgus. · Bachman, T. Maruste, R. (2001). Psühholoogia alused. · Benjamin, T. (2004). Activities Handbook for the Teaching of Psychology. American Psychological Assotsation. · Christiani. A. (2004). Arenda võimeid. Ilo Print. · Clarke, R
Kahjuks on autor saanud kodust kaasa palju valusaid kogemusi ja mälestusi, mis elavad ka tänases päevas. Ülo Vooglaid on kirjutanud, et kodu kasvukultuuri kujundamine sõltub eelkõige kõigist seal elavaist täiskasvanuist. Enamasti kogeb laps eelkõige oma ema ja isa tõekspidamisi ja väärtusi. Autor arvab, et kui vanematel pole õigeid tõekspidamisi ega väärtushinnanguid, siis ei kujune neid ka lastel seni, kuni nad vanematega koos elavad . Lembe Allik Väikemõisa väikelastekodu direktor ja peaarst on öelnud kodu kohta, et kuni 5-nda eluaastani on lapsele olulisim arengukeskkond kodu, mitte välismaailm ega sõbrad. Seetõttu pole ilmtingimata vajalik, et see kodu asuks samal territooriumil, kust laps pärit on (2002). Kodu on mikromaailm, milles inimene kasvab ühte kultuuriga, omandab kultuuriväärtused ja- normid kui elamise ja käitumise enesestmõistetavad reeglid.
Vaino Väljas 2 3 14 3 3 25 Ülo Uluots 1 1 9 6 5 22 Andres Ammas 5 1 7 3 6 22 Anatoli Novohatski 0 1 6 8 6 21 Ignar Fjuk 1 7 5 2 5 20 Jaak Allik 1 6 5 2 6 20 Enn Põldroos 2 4 3 3 8 20 Andres Tarand 0 3 9 2 5 19 Sergei Sovetnikov 0 0 7 4 8 19 Mai Kolossova 0 4 8 2 5 19 Koit Raud 0 7 6 2 4 19 Tiit Made 0 3 6 5 4 18
Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademi...
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb mo...
Kemikaalid on ained ja valmistised, mis kokkupuutel teiste kemikaalidega moodustavad soojusteraldava segu (tule) Väga tuleohtlikud ained (märk F) ained ja valmistised, mis kokkupuutel õhuga võivad kuumeneda ja süttida. Ained ja valmistused, mille kokkupuutel veega, niiske õhuga, eraldub ohtlik gaas. Vedelad ained, mille leekpunkt on alla 21 C ja tahked ained ja valmistised, mis lühiajalise kokkupuute jooksul süttimisallikaga jätkab iseseisvat põlemist ka peale allik alahkumist. Erikud tuleohtlikud ained (märk; F+) gaasid ja vedelikud. Vedelike puhul leekpunkt alla 0 C, keemispunkt vähem kui 35 C. Gaasilised süttivad kokkupuutel õhuga normaalsel temperatuuril 12. Individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid Individuaalsed päästevahendid: Päästerõngad - arv sõltub laeva pikkusest: kuni 100 m kaubalaevale 8 rõngast, 101-150 10 rõngast 150-100 12 rõngast, >200 14 rõngast minimaalselt. 1 rõngas ahtris, 2 tule ja
Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6...
-. .Rahamass oli väljunud by-step", mitte maha murdma feodaal suhteid- areng peaks olema kontrolli alt.Monetaristid pidurdasid inflatsiooni,rahakursi linnastumise protsent kuni 30%-ni. (kohati isegi 50%).20. järk järguline. Preisi omapära oli selles, et kodanlus sulas kokku stab,maksud alandada.Justkindel kõva raha tekitab töötajates sajandini oli maailma arenenuim tööstusriik Suurbritannia. Kui traditsioonidega.)Riik on majandelu allik.,rikkuse all, 1800. aastal töötas seal põllumajanduses 36% elanikkonnast, siis soovi selle teenimiseks rohkem pingutada.Püüti riigieelarve 1851. aastal oli neid 21,7%, 1891. aastal 10,5% ja 1951. aastal evolutsiooniidee(rahulik,aeglane areng),ühisk.arengus kulude ja tulude osa tasakaalu viia
Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme. Eriarvamused taasisesisvumise suhtes Algul olid iseseisvumishääletuse vastu kuus kristlikku demokraati, keda juhtisid Mart Laar ja Illar Hallaste, ning 14 sõltumatut demokraati, kelle seas olid ka Jaak Allik, Indrek Toome ja Mikk Titma. Hiljem otsustasid neist mõned poolt hääletada. Tagantjärgi on Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi ühisele otsusele jõudmist nimetatud oluliseks sündmuseks. Vastuolijad põhjendasid oma seisukohti erinevalt. Illar Hallaste küsis: "Iseseisvus? Mis see meile annab? Kas tahate end teist korda okupeerida lasta?" Jaak Allik ütles: "Mis mõtet sellel on, kui rinnaga kuulipildujapesa ette viskume?" Teised seotud sündmused 1991. Aastal 3
head kui halvad teod. · Heaks abiliseks enesehinnangu kujundamisel on muinasjutud, eriti kui need pole raamatust maha vuristatud, vaid ema-isa poolt oma sõnadega ümber jutustatud. ( Pere ja kodu 2009) Joonis 1 Registreeritud esmaste haigusjuhtude arv vs. tallinlaste enesehinnang terviseseisundile 20002006 (Tallinna Linnavalitsus) Joonis 2 Minakontseptsiooni hierarhline mudel( Shavelson, hubener & Stanton, 1976). Kasutud materjal 1. Allik, J ; Realo, A ; Konstabel, K - Isiksuse psühholoogia // Tartu Ülikooli kirjastus 2003. 203 lk 2.Jorunn Hansson , Christina Oscarsson- Õnnelikud lapsed //kirjastus Varrak, 2006. 23,-26; 98-103 lk 3.Austa ennest Anita Naik// kirjastus Koolibri , Tallinn 2000. 4.Hartley-Brewer, E - Tüdrukute eneseväärikus // 2004 kirjastus ERSEN. 60 lk Internetiallikad 1.Enesehinnangust- Reiljan, Heidi [WWW] http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.htm/Internetis/ (13.01.2009) 2
Alates 1960.-ndatest on Linnart Mälli tõlkes algkeeltest ilmunud mitmed budismi alustekstid: "Seadmuseratta käimapanemine" (2004), "Dhammapada" (1977, 2004, 2005), "Teemantsuutra" (1975, 2005), "Südasuutra" (1989, 1998, 2003, 2005)," Sntideva 'Bodhitsarjvatra'" (1982, 2008), "Ühetähesuutra" (2005) jpt tekstid (erinevatel aegadel on üksikuid tekste ja katkendeid tõlkinud algkeeltest ka Andres Herkel, Maret Kark, Märt Läänemets, Teet Toome,Martti Kalda, Alari Allik, Rein Raud). Samuti oli, tulevikus toimuvat silmaspidades, oluline see, et 70.-ndate paiku sagenesid teadlaste uurimisekspeditsioonid ja budismijärgijate nn. palverännakud NSVL nendesse piirkondadesse, kus oli veel säilinud elav budistlik keskkond, traditsioon jakultuur. 70.-ndatel käidi sel eesmärgil peamiselt just Burjaatias ja Burjaadi Autonoomses Rahvusringkonnas, kus veel olid alles kaks gelukpa (gelugpa,gelug-pa, geluk, gelug, geluk-pa) traditsiooni esindavat
oleks saavutada väga tugev toodangu kvaliteet. Reklaamida oma firmat võibolla rohkem, kui praegu seda tehakse. Kindlasti tuleks siis ka investeerida firmasse uuemate seadmete ostmiseks, kuna vanade ja kasutatud seadmetega kvaliteetset toodangut ei ole võimalik lõpuks toota. Firma on puidutöötlemise alal juba aastaid ja siiamaani on firma järjest paremuse poole läinud. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Algis Perens. Teenuste marketing. Tallinna Raamatutrükikoda. Külim 1998 2. Helen Allik, Inna Dolgovskaja, Sten Hansson, Sirje Jüriso, Rait Kaarma, Kaja Kaur, Urve Miidla, Kaie Piiskop, Mare Räis, Kaie Saar, Rein Taagepera, Erko Vanatalu, Liina Võsu. Kodaniku käsiraamat. Tallinn 2006 3. Jaak Leimann, Per-Hugo Skärvad, Juhan Teder. Strateegiline Juhtimine. Tallinn 2003 4. Aivar Tamm. Reklaam väikeettevõttes. Tallinn 2001 Lisad
4. Kohajutud Helsekivi Sõmerpalus, Võhandu kaldal seisab suur 22 sammu ümbert mõõta n.n.Helse kivi mille pealt alles tänavu kevade karjalapsed 1831 a. Vene viiekopikalise leidnud. Teda ümbritsev palgimets raiuti alles mineval talvel maha. Kivi on pealt tasaseks põletatud. Rahvas teab rääkida, et vanasti Tõnise päeval siin seapäid ohverdatud. Aastat 35 tagasi vedanud veel karjased ta ümber valget oinast sarvi pidi. Kivi läheduses on väike allik, kuhu katku ajal ratta rummuga liha veetud et katk kaoks. Pühaliistu tamm Osulast Tartu-Võru uuele maanteele viivast teest ja kolhoosi väetisehoidlast 200 m kagus on vana hiiepuu - Pühaliistu tamm. Vanasti olnud seal puid rohkem. Rahvas käinud sinna Taarale ohverdamas ja ande viimas. Kui siga tapeti, viidi pea hiide. Hiies elanud Vanajuudas. Kirikuõpetaja käinud kohta õnnistamas, et Vanajuudast ära ajada. Kui vana usk kaduma hakkas, siis osad inimesed käisid ikka hiide, teised enam
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ...........................................................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA...............................................
aega nende analüüsimiseks). Mitteverbaalse keele komponentide tähendusi, nende õigeaegse märkamise suutlikkust saab endas arendada iga inimene. Oskus on paljuski õpitav nagu kõik muugi siin elus. Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega: nagu iga teine keel koosneb see sõnadest ja lausetest. 16 Kasutatud kirjandus 1. Allik, J. ja Rauk, M. (toim). 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli Kirjastus 2. Bolton, R. 2002. Igapäevaoskused. Puhja: Väike Vanker, lk 3. McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn 4. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/4soprus/opetraam/suhtlemine.htm 17
Faculty of Taste kabinetiga EKA juures. Tugevalt kokkuhoidev noorte seltskond MOBIL (Martin Pedanik, Margot Kast, Piret Räni, Marco Laimre, Piia Ruben, Kadri Kangilask) kirjeldasid tolleaegset ühiskoda fotozanri kaudu. Infotehnoloogia areng annab ka kunstile uue vormi. Ando Keskküla ja Raivo Kelomees tutvustavad Eestile elektroonilise kunsti olemust EKS juures tegutseva E-meedia keskuse kaudu. Tekkis nähtus neopop. Mall Nukke, Marko Mäetamm, Peeter Allik, Rait Pärg, Reiu Tüür, Hannes Starkopf, Tommy ja Laurentsius, Jasper Zoova, Kaspar Toome, Kadri Kangilaski ja mõneti ka Kaido Ole ei moodusta ühtset grupeeringut, aga tegele ei vormis ega zanris sarnaselt, aga ometi seob nende loomingut sarnane lähenemine popi atribuutikale. Kursi Koolkond moodustub Tartus juba aastal 1988- Ilmar Kruusimäe, Peeter Allik, Albert Gulk, Priit Pangsepp tegutsevalt humoorika slogani alusel, teha kõike vastupidiselt Tallinnale.
esialgu Toris ja hiljem Laiusel, sobis ta hästi. Laiusel sündiski Laiuseväljal Laiuse vallas kaheteistlapselise perekonna viienda lapsena 12. jaanuaril 1866. aastal üks poiss, kelle nimeks sai samuti Jaan, kirikukirjades õigeusu kombe kohaselt Ivan. Jaani isa hindas kõrgelt õigeusu haritust. Jaan oli 16-aastane, kui ta isa 1882. aastal suri.2 Tänu haritud, energilise ja elurõõmsale emale sai Poskade suur pere hea hariduse. Tänu oma andekusele ja Karksi-Nuia preestrile Allik, omandas Jaan oma alghariduse a. 1877-1880 kaheklassilises Riia vaimulikus koolis, kus tollel ajal olid rasked tingimused õppimiseks. Põhiprobleemiks oli toitlustus, kuna see oli nigel. Kõige tavalisem hommikusöök oli leib keeduveega ja lõunaks ja õhtuks sageli heeringaid. Kuid siiski oli Riia vaimulik kool hea haridusega, sest üle poolte, kes seal käisid omandasid oma elu jooksul ka kõrghariduse.
Psühholoogia on interdistsiplinaalne, huvitav on uurida mitte puhast psühholoogiat vaid mingit tegevust, nt äri muusikaga (??) Kirikuõpetaja nõustab samuti nagu psühholoogki. 2 Psühholoogial on keskne koht teaduste seas nii bioloogiline kui ühiskondlik olend on inimene. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Eesti psühholoogid on: E. Tulving, J. Allik, P. Tulviste, T. Bachmann, J. Tork. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis.
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
· Mõtette materialiseerimiseks peame loomingut kasutama. Looming on aken sisemaailma, kuigi väga tuhm, sest ükski looming ei peegelda rikkalikku sisemaailma Konstruktivistlik & strukturalistlik antropoloogia · Hegel" mina" vahendatuse protsess · Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa · ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis Psühholoogiline strateegia Jüri Allik, Psühholoogia Gümnaasiumile: · Peale meid ümbritsevate asjade (nt seinad, lauad ja toolid) ja protsesside (nt auramine) on nähtused, mida nimetatakse vaimseteks ehk mentaalseteks. Näiteks märgates, et sõber istub keskendunult, vaadates ühte punkti, küsime temalt: "Millele sa mõtled?", eeldades, et ta oli ametis tegevusega, mida me tavaliselt nimetame mõtlemiseks. Või
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest e...
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõh...
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule...........................................
organid, mis kavandasid abinõud kaubandusettevõtete tegevuse kontrollimiseks ning nende natsionaliseerimiseks. Augustikuuks oli võetud 183 suuremat kaubandusettevõtet nõukogude võimu organite kontrolli alla. Pärast uue valitsuse moodustamist, eesotsas Johannes Lauristin, peatati allkomiteede tegevus. 4 Kaubanduse rahvakomissariks nimetati Henrik Allik, tema asetäitjaks Voldemar Jaanus ja Lazar Vsevior. 1941. aasta mais määrati kaubanduse rahvakomissari esimeseks asetäitjaks Konstantin Selivanov, teiseks asetäitjaks jäi L. Vseviov. Kaubanduse rahvakomissariaadi ülesandeks oli kaubanduse ümberkorraldamine ning põllumajandussaaduste varumise ja tootmisvahenditega varustamise korraldamine. Kaubanduse rahvakomissariaadi 11 osakonnas, büroos ja inspektsioonis töötas 102 inimest.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Pustõnski, Voldemar Harving, Ivan Suhhonenko, Gert Hütsi,Valeri Maljuto, Anti Tamm, Elmo Tempel, Urmas Peterson, Jan Pisek, Joel Kuusk, Kalju Eerme. Doktorandid Mari Burmeister, Tõnis Eenmäe, Anti Hirv, Taavi Tuvikene, Tiina Liimets, Indrek Vurm, Juhan J. Liivamägi, Teet Kuutmaa, Krista Alikas, Martin Ligi, Tõnu Lükk, Kristi Uudeberg, Hannes Keernik, Margit Aun, Uno Veismann, Olavi Kärner, Viivi Russak, Ilmar Ansko, Ain Kallis, Silver Lätt, Erko Jakobson, Viljo Allik, Mart Noorma, Jouni Envall, Aivo Reinart, Urmas Kvell. Foto 20. Tõravere Observatooriumi juhtkond ja sektorijuhatajad 1970-ndatel. Autor teadmata, koht teadmata, aeg 1970. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html? teadustartuobservatooriumis.htm Intervjuu Tiina Liimetsaga 2 Foto 21. Pildil Tiina Liimets
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvuti on tarkvarast ja riistvarast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvutisüsteem on täies töökorras arvuti, kuhu kuuluvad arvuti, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti tööks. Arvuti riistvara iseloomustavad näitajad: protsessor – aritmeetika-loogikaüksus (funktsionaalsus; info töötluse kiirus ja täpsus); juhtüksus (paindlikkus; kiirus; keerukus); mälusüsteem – mälusüsteemi hierarhiline korraldus; mälude infomahutavus; mälude kiirus; maksumus; sisend-väljundsüsteem – infoläbilaskevõime (sh reaktsiooniaeg); S/V-süsteemi (SVS) struktuurne korraldus; S/V-süsteemi talitluse korraldus (programselt juhitav SVS; katkestuste süsteemi rakendav SVS; otsemällupöörduse (DMA) rakendamine; kanalite (selektro, multipleks) rakendamine; S/V-protsessorite ehk preprotsessorit...
Järjepidev areng. Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Konstantin Ramul , Juhan Tork, Peeter Tulviste, Jüri Allik Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets 10
1 I Sissejuhatus Eesti ajaloo historiograafiasse Historia – mineviku uurimine + grafo - kirjutama, kirjutan = ajaloo kirjutamine, kirjalik jutustus möödunust. Lähtudes sellest tähendusest nimetati minevikus ajalooteoste autoreid historiograafideks. Oli ametlik tiitel, amet. Sellega kaasnes riiklik stipendium ja au. Sõnal historiograafia on siiski mitmeid tähendusi: - Ajalookirjandus üldse. Tavakeeles kohtab kõige enam. - Analüüsiv kriitiline ülevaade ehk käsitlus ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta (levinuim tähendus). - Ajalooteadmiste, ajaloomõtte, ajalooteadvuse (-kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal. - Ajalooteaduse haru, mis uurib antud teadust (ajalookirjutust) ennast. 1. Historiograafia kui ülevaade ajalookirjandusest: Halvemal juhul tasemelt bibliograafiline loetelu, pa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
