Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs: „Anname au!“ (0)

Tartu Ülikool - Sotsioloogia - Sotsiaalteadused

1 Hindamata

Lõik failist

Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Ühiskonnateaduste instituut
Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs: „Anname au!“
Praktiline suhtekorraldus (SOZU.03.171) AÜ
Koostajad: Grete Aare
Kelly Härmson
Kristel Kaljuvee
Katariina Vaabel
Tartu 2014

Sissejuhatus

Suhtekorralduslikuks juhtumiks valisime heategevuskampaania „Anname Au!“, mille käigus kutsuti inimesi üles kandma veteranipäeva eel ja ajal sinilille rinnamärki toetamaks Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ja nende lähedasi. Annetustena koguti ligi 56 000 eurot, mille eest soetatakse Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule uus kõnniabiseade.
Töö on jaotatud kolme suurde peatükki: teema kajastamine, lisamõjutajad ning juhtumi analüüs. Lisaks, oleme töö lõppu jätnud kaks tabelit: üks meedia allikatega ning teine lisaallikatega. Kogu töö vältel viitame numbritega st igale numbrile vastab üks allikas. Teemat oli käsitletud kõikides meediakanalites (raadios, teles, online’is, trükimeedias), mis tähendab, et kajastusi oli tegelikult palju. Valisime oma töö analüüsi jaoks välja 15 sobivamat.
Käsitlesime antud teemat suhtekorraldusliku juhtumina, sest suhtekorralduslike vahenditega aidati kaasa kampaania läbiviimisele. Samuti on mõneti tegeletud brändi loomisega , ehk sinilill, mis sümboliseerib veterane ja nende toetust. Kuigi veteranipäeva tähistati juba eelmisel aastal, siis just nüüd on see puhutud suureks ning tegeletud turunduskommunikatsiooniga. Mängu on toodud prominendid, emotsionaalsusele rõhuvad uudised ja klipid, tasuta üritused, samuti on väga aktiivne meediasuhtlus. Reklaami, ürituste,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs- Anname au- #1

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs- Anname au- #2

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs- Anname au- #3

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs- Anname au- #4

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs- Anname au- #5

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs- Anname au- #6

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs- Anname au- #7

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs- Anname au- #8

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs- Anname au- #9

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs- Anname au- #10

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs- Anname au- #11

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs- Anname au- #12

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aaregrete Õppematerjali autor

Suhtekorraldusliku juhtumi analüüs Suhtekorralduslik juhtum sotsioloogia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti uusima aja ajalugu

Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917

Eesti uusima aja ajalugu

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu