” Õpetaja Marju Lauristin“ (0)

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR
Kaugõppe Noorsootöö osakond
KNT 1
Veroonika Mätlik
” Õpetaja Marju Lauristin “
Referaat
Juhendaja : Maire Grass
Tallinn 2010
SisukordY
Sissejuhatus 3
Marju Lauristin enda kohta 4
Tsitaat 4
Teised Marju lauristini kohta 5
Kokkuvõte 9
Seda referaati tehes sain teda, et muidu nii asjalikuna tunduv Marju Lauristin on tegelikult väga muhe ja sõbralik isiksus. Ta on oma elu jooksul palju saavutanud just tänu sellele, et ta on teisi inspireerinud, neid kellega ta on koos töötanud ja neid keda ta on õpetanud. 9
Arvan et kui ma ka kunagi Tartusse õppima ei lähe, siis tema käest lisa valikaineid võtta oleks vältimatu valik. 9
Sulev Uus on tema kohta Maalehes isegi rohkem kirjutanud ja seda on võimallik internetis lugeda. 9
Marju on huvitav inimene kelle kohta lugeda ja kelle teoseid lugeda – soovitan soojalt. Allikad 10

Sissejuhatus

Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas.
Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal , Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor . Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema.
Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik . Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor.
Tema isa oli Johannes Lauristin ja ema Olga Lauristin. Jaak Allik on tema poolvend.
Marju Lauristin lõpetas Tartu Ülikooli 1966. aastal ajakirjanduse ja sotsioloogia erialadel. 1976. aastal sai ta Moskva Ülikoolist kandidaadikraadi.
Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.
Oli Eesti Kongressi liige. Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto" vilistlane.
Marju Lauristin oli 21. oktoobrist 1992 kuni 20. septembrini 1994 Mart Laari valitsuse sotsiaalminister .

Marju Lauristin enda kohta

"Punane ja sinine" sisaldab Lauristini kirjutamata elu- ja kujunemislugu , mis on intervjuudena lindistatud ja siis maha kirjutatud. Raamatu teises pooles on valik ajakirjanduses ilmunud artikleid.
Sotsiaalteadlane, professor ja poliitik Marju Lauristin 12.04.2010 Tallinnas ametlikult oma 70 aasta juubeliks valminud raamatut "Punane ja sinine" ning ta loodab, et teos annab vastuse talle sageli esitatud küsimustele.
Riigikontrollilt saabunud hiiglaslik roosikimp oli vaid üks väga paljudest lillesülemitest, mis Lauristinile Mustpeade majas ulatati. Kohale olid tulnud sõbrad, tuttavad, endised ja praegused kolleegid ning muidugi tudengid , kes armastatud õppejõudu läbi aastate Marjustiniks on hüüdnud. Neile on mõeldud ka äsjavalminud raamat, vahendas " Aktuaalne kaamera".
"Minu tunne seda tehes oligi selline, et see on minu jutt, minu jutustus minu lastele, minu lapselastele, minu tudengitele, kes võib-olla niiväga palju ei tea nendest asjadest. Ja teisalt võib-olla vastus väga paljudele inimestele, küsimustele, mida mulle on esitatud mitmetel ja mitmetel kokkusaamistel," ütles juubilar ja lisas , et on hea kõik küsimused ükskord enda jaoks põhjalikult läbi mõelda.
Marju Lauristin on õppejõu, sotsioloogi ja poliitikuna Eesti ühiskonda ja maailma lahti mõtestanud aastakümneid, tema seisukohad ärgitavad mõtlema nii rahvast kui ka poliitikuid .
Marju Lauristinil on imetlusväärne anne oma mõtetega teistele väga palju anda, samas iseennast varju jättes. Siinses kogumikus räägib Marju nüüd ka endast. Aga „Peatükke kirjutamata elulooraamatust” pole ainult Marju Lauristini elu- ja kujunemislugu.
Ta heidab pilgu Eestile keerulistele aegadele – nii neile, mis eelnesid ta sünnile aastal 1940, kui ka tänastele ja tulevastele. Ka emotsionaalselt rasketest asjadest rääkides säilitab Marju tasakaaluka, analüüsiva ja omamoodi sooja hoiaku.
Sinise ja punase alge vastandumine ja tasakaal avaneb lugejale nii Marju Lauristini eluraamatus kui ka kogumiku artiklivalimikus, mis hõlmab arutlusi ja analüüse kirjandusest ja teatrist , kultuurist, meediast ja poliitikast, eestlaste identiteedist ja vastutusest.

Tsitaat

"Me ootame teistelt mõistmist, mõistmata ausalt iseennast ja ette kujutamata teiste reaktsioone, vaatepunkte ja väärtusi. Eesti riigi selge ja arusaadava ajaloonägemuse ja tulevikusõnumi puudumine nii oma rahvale kui maailmale on muutunud viimaste sündmuste käigus piinlikult läbinähtavaks. Kurvalt sümboolne on luuletajast rahvastikuministri juhtimisel sõnastatud rahvusvahelise teavituskampaania pealkiri "Unustatud rahvad ". Selmet vaba rahvana vastu võtta avatud maailma uusi väljakutseid, tegeleme uute müütide loomisega , mis jagavad maailma must-valgete skeemide järgi "omaks" ja "võõraks" ning toidavad eesti rahva hinges sügavalt juurdunud allasurutud ohvri mentaliteeti."

Teised Marju lauristini kohta

Kaitseminister ja Tartu ülikooli endine rektor Jaak Aaviksoo tõstis esile Lauristini teeneid ülikooli ees.
"Marjustin on ühtpidi kindlasti palju suurem kui Tartu ülikool või ajakirjanduskateeder. Ta on toonud ülikooli, sotsiaalteaduskonda ja kindlasti ka instituuti sotsiaalse mõtlemise, mis ulatub palju kaugemale, kui igapäevane ajakirjandus , igapäevane poliitika, igapäevane mõtlemine - sellisena on ta kindlasti asendamatu".
Lauristini endine õpilane meediaärimees Hans H Luik ütles oma endise õppejõu kohta, et ta on andnud oma õpilastele kooli, mingid raamid. "Ja nagu õpetajate puhul ikka juhtub, et algul sa tõmbud, võtad kõik omaks ja siis hakkad tõukuma, ise improviseerima , vastu rääkima. Ta on andnud ühelt poolt meile sõnad ja kontseptsioonid , millega rääkida, ja on andnud ka, millele vastu vaielda ja kust tõukuda," ütles Luik.
08.04.2010 Sulev Uus:
Laululaval kõnet pidamas, Moskvas Eesti taasiseseisvumise eest heitlemas, lugematuid intervjuusid andmas — sellist Marju Lauristini lugejad teavad. Aga milline on 70. sünnipäeva tähistav Lauristin maalähedasemalt ja lähivaates?
Juubelilugu tavatsetakse alustada autori esmakohtumisest juubilariga, või sellest kohtumisest, mis on kestvalt mällu talletunud.
Ajaraamat kinnitab, et olime Marjuga terve 1958./ 1959 . õppeaasta ülikoolis osakonnakaaslased.
Paraku ma teda tollest ajast ei mäleta — küllap sellepärast, et eesti filoloogia osakond oli suur ja Marju õppis esimesel, mina viimasel kursusel.
Kahju muidugi, olnuks ju uhke siinkohal kuulutada, et tunnen Marju Lauristini üle poole sajandi. Nüüd aga liigume ajas mõne aasta tänase poole.
Minust on saanud Edasi tööstusosakonna juhataja ja Juhan Peegli mittekoosseisuline abimees ülikoolis ajakirjanike koolitamisel , Marjust kaugõppija.
Et ülikooli kimbutas ruuminappus, pidasin loenguid tihtipeale toimetuses, väikesele rühmale koguni tööstus- ja põllumajandusosakonna toas. Nõnda ka sel korral, kui jutuks olid majandusküsimused ajakirjanduses. Üks nääpsuke prillitet noorik oli varmas küsimusi esitama ja kaasa arutlema .
Ta tuli välja huvitava mõttekäiguga, mida oli just mingist venekeelsest artiklist lugenud. Mina ei olnud lugenud.
Marju oli ametis Eesti Raadio noortesaadete toimetuses ning sulge teritanud kirjanduskriitikuna.
Sestap avaldas tema lugemus ja orienteerumine valdkonnas, mida õrnem sugu üldiselt puru-igavaks pidas, loomulikult muljet ning jäi meelde. Hiljem olen sobival hetkel ikka meenutanud, kuidas muna õpetas kana.Faktid Marju Lauristini kohta
Haridus : Tartu Ülikool, eesti filoloogia, ajakirjanduse eriharu cum laude 1966
Teaduskraad: Filoloogiakandidaat
Teaduskraadi välja andnud asutus: aasta Moskva Ülikool 1976
Tunnustused : Johann Skytte medal 1995
Riigivapi III järgu orden 1998
Demokraatia ja Kodanikuühiskonna auhind 1998 (USA valitsus ja Euroopa Komisjon )
Soome Valge Roosi Ordu 1. klassi rüütlirist 2003
Teenistuskäik: 1970-1972 TRÜ sotsioloogia labori juhataja
1972-1989 TRÜ ajakirjandusõppejõud (vanemõpetaja ja dotsent)
1989-1990 NSVL Ülemnõukogu saadik
1990-1992 EV Ülemnõukogu juhataja asetäitja
1992-1994 EV sotsiaalminister
1994-1995 Riigikogu liige
1993-1995 TÜ erakorraline sotsiaalpoliitika professor
1995-1999 TÜ sotsiaalpoliitika korraline professor
1999-2003 Riigikogu liige
1999-2003 TÜ erakorraline poliitilise kommunikatsiooni professor
2003-2005 TÜ sotsiaalse kommunikatsiooni korraline professor
2005- TÜ erakorraline sotsiaalse kommunikatsiooni professor
Teadusorganisatsiooniline ja –administratiivne tegevus: EV teaduspreemiate komisjoni liige 1996-2004
EV Haridusministeeriumi teaduspoliitika komisjoni liige 2000-2003
ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu arengupoliitika komitee liige alates 2001
Euroopa Komisjoni uurimistöö peadirektoraadi vananemis -alase ekspertgrupi liige 2001-2005
Aleksanteri Instituudi nõukogu liige, Helsingi ülikool alates 2000
ÜRO Ülikooli nõukogu liige alates 2004
European Journal of Communication toimetuskolleegiumi liige alates 1980
Juhendamisel kaitstud väitekirjad: Andres Jõesaar, MA, 2005, juh. Marju Lauristin. Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis. Tartu Ülikool
Margit Keller , PhD, 2004, juh. Marju Lauristin. Representations of Consumer Culture in Post- Soviet Estonia: Transformations and Tensions. Tartu Ülikool
Aune Unt, MA, 2003, juh. Marju Lauristin. Televisiooni zhanriline areng ja selle avaldumine Eesti teleprogrammides. Tartu Ülikool
Kaja Tampere, PhD, 2003, juh. Marju Lauristin. Public Relations in a Transition Society 1989-2002: Using a Stakeholder Approach in Organisational Communication and Relations Analyses. Jyväskylä Ülikool
Külli- Riin Tigasson, MA, 2003, juh. Marju Lauristin. Valimisreklaami muutumine televisioonis 1992-2002. Tartu Ülikool
Veronika Kalmus , PhD, 2003, juh. Marju Lauristin. School Textbooks in the Field of Socialisation. Tartu Ülikool
Maarja Lõhmus, PhD, 2002, juh. Marju Lauristin. Role of the Estonian Russian - language Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Turu Ülikool
Pille Vengerfeldt, MA, 2002, juh. Marju Lauristin. Information Flows in the New Media Environment: a Case Study of Crisis News Reception . Tartu Ülikool
Valeria Jakobson , PhD, 2002, juh. Marju Lauristin. Role of the Estonian Russian-language Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Tampere Ülikool
Inga Jagomäe, MA, 2001, juh. Marju Lauristin. Teadmusjuhtimise rakendamise võimalustest EV Majandusministeeriumi näitel. Tartu Ülikool
Kaja Tampere, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Organisatsiooni kommunikatsioon muutuvas ühiskonnas:Eesti Telefoni avalikkussuhted 1989-1992 ja 1997.. Tartu Ülikool
Margit Keller, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Tarbijakultuuri kujunemine Eestis. Mobiilside representatsioon trükireklaamis 1991-1998. Tartu Ülikool
Triin Vihalemm , PhD, 1999, juh. Marju Lauristin. Formation of Collective Identity among Russophone Population of Estonia. Tartu Ülikool
Valeria Jakobson, MA, 1997, juh. Marju Lauristin. Pressi funktsioonide arengu ajaloolised seaduspärasused ja nende ilmnemine Eesti venekeelses ajakirjanduses.. Tartu Ülikool
Maarja Lõhmus, MA, 1996, juh. Marju Lauristin. Toimetamine kui maailmapildi kujundamine: looming või tsensuur. Tartu Ülikool
Jooksvad grandid: Sihtfinantseeritav teema 0181774s01 "21.sajandi meediaühiskonna kujunemine Eestis", 2001-2005 (teema juht)
EL 6.raamprogrammi projekt 506301 "Adequate Information Management in Europe (AIM)", 2004-2007 ( vastutav täitja)
ETF grant 5799 "Infoühiskonna tekkimisega seotud sotsiaalsed ja kultuurilised praktikad Eestis", 2004-2007 (grandihoidja)
Teadustöö põhisuunad: Infoühiskonna kujunemine ja areng
Sotsiaalsed ja kultuurilised muutused post-kommunistlikus ühiskonnas Sotsiaalne ja poliitiline kommunikatsioon ning avalik sfäär
Meedia demokraatlikus ja totalitaarses ühiskonnas Kommunikatsiooniuuringute metodoloogia
Teaduspublikatsioonid: Kalmus, V., Lauristin, M., Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim). Eesti elavik 21.sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina.Maailm.Meedia tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 400 lk.
Kirss , T., Kõresaar, E., Lauristin, M. (toim). She Who Remembers Survives: Interpreting Estonian Women ’s Post-Soviet Life Stories . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 346 lk.
Lauristin, M. Social Contradictions Shadowing Estonian “Success Story”. Demokratizatsiya. The Journal of Post-Soviet Democratization, 11, 4, Fall 2003, 601-616.
Lauristin, M & Heidmets, M (toim), The Challenge of the Russian Minority: Emerging Multicultural Democracy in Estonia. Tartu: Tartu University Press, 2002, 398 lk.
Vihalemm, P. & Lauristin, M. Estonian Media and Media Research in 1991-2001. Working Papers in International Journalism, 2002, 1, 7-39.
Lauristin, M. The Social Development of Estonia. In Klöcker, G. (Ed.), Ten Years after the Baltic States Re-entered the International Stage. Baden -Baden: Nomos , 2001, 127-134.
Contandriopoulos, A.-P., Lauristin, M. & Leibovich, E. Values, Norms and the Reform of Health Care Systems. In Saltman, R.B., Figueras, J. & Sakellarides(eds.), Critical Challenges for Health Care Reform in Europe. Buckingham & Philadelphia: Open University Press. 1998, lk.339-361.
Lauristin, M. Estonia is Looking for its Own Welfare Model. In Pieters, D. (ed.), Social Protection of the Next Generation in Europe. London-Hague-Boston: Kluwer Law International. 1998, lk.277-289.
Lauristin, M. Transformations of Public Sphere and Changing Role of the Media in Post-Communist Society. In Sztompka, P. (ed.). Building Open Society and Perspectives of Sociology in East -Central Europe. Pre- Congress Volumes of the 14th World Congress of Sociology. Montreal : International Sociological Association, 1998, lk. 117-129.
Lauristin, M. & Vihalemm, P. with Rosengren, K.E. & Weibull , L. (toim), Return to the Western World: Cultural and Political Perspectives on Estonian Post-Communist Transition. Tartu: Tartu University Press. 1997, 390 lk.
Lauristin, M., Vihalemm, P. (toim). “Estonia”: The Disaster in Estonian Media. Stockholm: Styrelsen för psykologiskt försvar, 1996, 144 lk.
Lauristin, M., Vihalemm, P. Estonian Mass Media: Past, Present , Future. European Journal of Communication, 1990, 5, 2, 489-500.

Kokkuvõte

Seda referaati tehes sain teda, et muidu nii asjalikuna tunduv Marju Lauristin on tegelikult väga muhe ja sõbralik isiksus. Ta on oma elu jooksul palju saavutanud just tänu sellele, et ta on teisi inspireerinud, neid kellega ta on koos töötanud ja neid keda ta on õpetanud.

Arvan et kui ma ka kunagi Tartusse õppima ei lähe, siis tema käest lisa valikaineid võtta oleks vältimatu valik.

Sulev Uus on tema kohta Maalehes isegi rohkem kirjutanud ja seda on võimallik internetis lugeda.

Marju on huvitav inimene kelle kohta lugeda ja kelle teoseid lugeda – soovitan soojalt. Allikad

http://uudised.err.ee/index.php?06200286
http://uudised.err.ee/index.php?06200286 03.06.2010
http://www.altex-marketing.com/marju-lauristin
http://et.wikipedia.org/wiki/Marju_Lauristin +-
http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/lauristin-lahivaates.d?id=30284775
http://www.maakodu.ee/index.php?page=Arvamus&grupp=artikkel&artikkel=16969