Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mehaanika kodutöö ülesanded (0)

3 HALB
Punktid
Kodutöö ülesanded
1.  Ahto  Allik
Mootori prototüüp : Wärtsila Vasa   16 V 32  
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 700 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO180  Qa- 41500kJ/kg , 
          ps  -  0,25 MPa , 
          t0 - 10 0C , tmv.  – 0 0C , p0 – 0,825 *105 Pa, 
Analüüsida kütuse  erikulu  ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele   Qa = 42500 kJ /kg
2. Aleksandr Tutukin
Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE  
Ns = 1200 kw
          n- 115 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO 180  Qa- 42500kJ/kg , 
          ps  -  0,2 MPa , 
          t0 - 30 0C , tmv.  - 200C , p0 – 0,925 *105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
põhikütuselt  madalama kütteväärtusega kütusele   Qa = 40500 kJ /kg
3.  Andrei  Veselov
Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE  Ns = 1300 kw
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 120 p/min,  kasutatav kütus  IFO 180  Qa- 42000kJ/kg , 
          ps  -  0,25 MPa , 
          t0 –20 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,925 *105 Pa, 
Analüüsida mootori töö p+arameetreid merevee temperatuuri tõusul 50C 
võrra ja samal ajal välistemperatuuri tõusul 150C võrra .
4. Artur Iljuhhin
Mootori prototüüp : MAK  12 M43
Mootori prototüübi  ja projekteeritava mootori  antud lähteandmete põhjal 

 n- 550 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO 180  Qa- 42500kJ/kg , 
          ps  -  0,25 MPa , t0 - 20 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 *105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
madalama kütteväärtusega kütusele   Qa = 41500 kJ /kg
5. Artur Trainis
Mootori prototüüp :  Hunday B&W 6l60MCE  Ns = 1200 kw
Mootori prototüübi  ja  projekteeritava mootori antud lähteandmete : 
          n- 110 p/min,  kasutatav kütus  IFO380  Qa- 40000kJ/kg , 
          ps  -  0,25 MPa , 
          t0 - 10 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 ×105 Pa, 
Analüüsida ilmastiku tingimuste mõju mootori tööle täiskäigul 
 välisõhu rõhu tõusmisel rõhuni p02 = 0,925 ×105 Pa
6.  Elari  Seemer
Mootori prototüüp : MAN B&W 12K98MC-C  
Mootori prototüübi  ja projekteeritava mootori antud lähteandmete 
põhjal : 
n- 100 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO  Qa = 40500 kJ /kg
          ps  -  0,25 MPa , 
          t0 - 25 0C , tmv.  - 250C , p0 – 0,825 ×105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
kõrgema kütteväärtusega kütusele  Qa- 42500kJ/kg     
7. Hannes Karu
Mootori prototüüp : Wärtsila –  16 V 32 LNE
Mootori prototüübi  ja projekteeritava mootori antud lähteandmete 
põhjal : 
          n- 750 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO 180  Qa- 42500kJ/kg , 
          ps  -  0,2 MPa , 
          t0 - 30 0C , tmv.  - 200C , p0 – 0,925 *105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
põhikütuselt  madalama kütteväärtusega kütusele   Qa = 41500 kJ /kg
8.  Jevgeni  Firsov
Mootori prototüüp : Wärtsila VASA 9R32  n = 750 p/min; 
Mootori prototüübi  ja  projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal 

          n- 650 p/min,  kasutatav kütus  IFO 380  Qa- 41000kJ/kg , 
          ps  -  0,20 MPa , 
          t0 – 15 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 *105 Pa, 
Analüüsida mootori tööd välistemperatuuri tõusul 15 ja samal ajal 
merevee 
temperatuuri tõusul 10 kraadi võrra.
9. Jevgeni Pšenitšnõi
Mootori prototüüp : DEUTZ  W6M 240/ 280;  1440 KW
Mootori prototüübi  ja  projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal 

          n- 900 p/min,  kasutatav põhikütus    Qa- 42500 kJ/kg , 
          ps  -  0,2 MPa , 
          t0 - 20 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 *105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
kõrgema kütteväärtusega kütusele   Qa = 40100 kJ /kg
10.  Madis  Hansen
Mootori prototüüp : MAK  12 M43  12000KW
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 500 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO 180  Qa- 41500kJ/kg , 
          ps  -  0,2 MPa , 
          t0 - 20 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 *105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele   Qa = 42500 kJ /kg
11.  Pjotr Muhhin
Mootori prototüüp : Hunday B&W 6l60MCE  Ns = 1100 kw
Mootori prototüübi  ja  projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal 

          n- 100 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO 180  Qa- 40000kJ/kg , 
          ps  -  0,25 MPa , 
          t0 - 20 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 *105 Pa, 
Nalüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele   Qa = 42000 kJ /kg
12.
  Raido  Hanst
Mootori prototüüp :Wärtsila-Pielstick 12 PC2,6   N – 6610 kW
Mootori prototüübi  ja  projekteereitava mootori antud lähteandmete 
põhjal : 
          n- 550 p/min,  kasutatav kütus  IFO 380  Qa- 41000kJ/kg , 
          ps  -  0,15 MPa , 
          t0 – 15 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 *105 Pa, 
Analüüsida mootori tööd merevee temperatuuri tõusul 20 kraadi võrra.
13. Dzafar Aliev
Mootori prototüüp : Wärtsila –  16 V 32 LOW N – 6560 kW
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 700 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO 180  Qa- 41500kJ/kg , 
          ps  -  0,2 MPa , 
          t0 - 30 0C , tmv.  - 200C , p0 – 0,925 *105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
kõrgema kütteväärtusega kütusele   Qa = 42500 kJ /kg
14.  Vitali Belolipetski
Mootori prototüüp : Pielstick 12 PC2,2V   N – 4410 kW, 
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 550 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO 380  Qa- 41000kJ/kg , 
          ps  -  0,15 MPa , 
          t0 – 15 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 *105 Pa, 
 Analüüsida mootori tööd merevee temperatuuri tõusul 20 kraadi võrra .
15.  Pavel  Jefimov
Mootori prototüüp : MAN B&W 8K90MC-c ;  Ns – 4437 kW
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 100 p/min,  kasutatav põhikütus    Qa- 42500kJ/kg , 
          ps  -  0,20 MPa , 
          t0 - 20 0C , tmv.  - 200C , p0 – 0,825 ×105 Pa, 
AnalüüsidakKütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
põhikütuselt madalama kütteväärtusega kütusele   Qa = 41500 kJ /kg
16. Aleksei Kasjulin
Mootori prototüüp : MAN B&W 6SCA , Ns = 725 kw
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 100 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO  Qa- 40500kJ/kg , 
          ps  -  0,20 MPa , 
          t0 - 20 0C , tmv.  - 200C , p0 – 0,825 ×105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele   Qa = 42500 kJ /kg
17.Seregei Katkov
Mootori prototüüp : Wärtsila –  16 V 32 LOW LNE
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 550 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO 180  Qa- 41500kJ/kg , 
          ps  -  0,2 MPa ,      t0 - 20 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 *105 Pa
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele   Qa = 42500 kJ /kg
18.   Maksim  Kudrjašov
Mootori prototüüp : Wärtsila 26
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 900 p/min,  kasutatav põhikütus  MDO  Qa- 42500kJ/kg , 
          ps  -  0,18 MPa , 
          t0 –25 0C , tmv.  - 200C , p0 – 0,925 *105 Pa, 
Analüüsida mootori tööd üleminekul  raskele kütusele  IFO 180,  Qa- 
42500kJ/kg
19. Artjom Lihhatšov
Mootori prototüüp :  MAK 12 M43  
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 450 p/min,  kasutatav kütus  IFO180  Qa- 41500kJ/kg , 
          ps  -  0,25 MPa , 
          t0 - 10 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 ×105 Pa, 
Analüüsida ilmastiku tingimuste mõju mootori tööle täiskäigul 
          välisõhu rõhu tõusmisel rõhuni p02 = 0,925 ×105 Pa
20.Stepan Lopatin
Mootori prototüüp : Wärtsila –  16 V 32 Low NOx
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 750 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO 180  Qa- 42500kJ/kg , 
          ps  -  0,2 MPa , 
          t0 - 30 0C , tmv.  - 200C , p0 – 0,925 *105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
madalama kütteväärtusega kütusele   Qa = 41500 kJ /kg
21.Mikko Mererand
Mootori prototüüp : Wärtsila –  16 V 32 LNE
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 550 p/min,  kasutatav kütus  IFO180  Qa- 41500kJ/kg , 
          ps  -  0,2 MPa , 
          t0 - 20 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 *105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
kõrgema kütteväärtusega kütusele   Qa = 42500 kJ /kg
22.  Aleksander Palomets
Mootori prototüüp :  Wärtsila 32 ; N- 8000kw, n- 750 p/min
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 700 p/min,  kasutatav kütus  IFO180  Qa- 40000kJ/kg , 
          ps  -  0,25 MPa , 
          t0 - 10 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 ×105 Pa, 
Analüüsida ilmastiku tingimuste mõju mootori tööle täiskäigul 
          välisõhu rõhu tõusmisel rõhuni p02 = 0,925 ×105 Pa
23.   Sergei  Semjonov
Mootori prototüüp : MAN B&W 12K98MC-c
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 100 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO  Qa- 42500kJ/kg , 
          ps  -  0,20 MPa , 
          t0 - 20 0C , tmv.  - 200C , p0 – 0,825 ×105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
põhikütuselt madalama  kütteväärtusega kütusele   Qa = 41500 kJ /kg
24.  Rollo Joel  Telliskivi
Mootori prototüüp : MAN B&W 12K98MC-c
                                                    Ns – 5500 kW
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
n- 100 p/min,  kasutatav põhikütus  IFO  Qa = 40500 kJ /kg
          ps  -  0,20 MPa , 
          t0 - 20 0C , tmv.  - 150C , p0 – 0,825 ×105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele  Qa- 42000kJ/kg  
25.  Maksim Utenkov   
Mootori prototüüp : MAK  12 M43  12000KW
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 500 p/min,  kasutatav kütus  IFO180  Qa- 41500kJ/kg , 
          ps  -  0,2 MPa , 
          t0 - 20 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 ×105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
kõrgema kütteväärtusega kütusele   Qa = 42500 kJ /kg
26.  Vasily Volovik
Mootori prototüüp : Wärtsila  /Sulzer  8 MH 51/55;  N – 2530 kW
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 400 p/min,  kasutatav kütus  IFO 180  Qa- 42000kJ/kg , 
          ps  -  0,25 MPa , 
          t0 –20 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,925 *105 Pa, 
Analüüsida mootori tööd merevee temperatuuri tõusul 50C võrra ja samal 
ajal välistemperatuuri 150C võrra .
27.
  Konstantin  Koroljov
Mootori prototüüp : Pielstick 12 PC2,2V   N – 4410 kW, 
Mootori prototüübi  ja  antud andmete põhjal : 
          n- 550 p/min,  kasutatav kütus  IFO 380  Qa- 41000kJ/kg , 
          ps  -  0,15 MPa , 
          t0 – 15 0C , tmv.= 100C , p
 
0 – 0,825 *105 Pa, 
Analüüsida mootori tööd merevee temperatuuri tõusul 20 kraadi võrra.
28. Martin Unt
Mootori prototüüp : Wärtsila 12V 46  Ns – 1000 kW
Mootori prototüübi  ja  projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal 

          n- 500 p/min,  kasutatav põhikütus  Qa- 40500 kJ/kg , 
          ps  -  0,2 MPa , 
          t0 - + 10 0C , tmv.  -  +50C , p0 – 0,825 *105 Pa, 
Analüüsida kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus  üleminekuga 
põhikütuselt kõrgema kütteväärtusega kütusele   Qa = 42500 kJ /kg
29. Väino Kalda
Mootori prototüüp :  Wärtsila 32 ; N- 8000kW, n- 750 p/min
Mootori prototüübi  ja  projekteeritava mootori antud lähteandmete põhjal 

          n- 700 p/min,  kasutatav kütus  IFO180  Qa- 40000kJ/kg , 
          ps  -  0,25 MPa , 
          t0 - 10 0C , tmv.  - 100C , p0 – 0,825 ×105 Pa, 
Analüüsida ilmastiku tingimuste mõju mootori tööle täiskäigul  välisõhu 
rõhu tõusmisel rõhuni p02 = 0,925 ×105 Pa

Document Outline

  • Mootori prototüüp : Wärtsila Vasa   16 V 32  
  • Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE  
  • Mootori prototüüp : Hunday B&W 6L60MCE  Ns = 1300 kw
  • Mootori prototüüp : MAK  12 M43
  • Mootori prototüüp :  Hunday B&W 6l60MCE  Ns = 1200 kw
  • Mootori prototüüp : MAN B&W 12K98MC-C  
  • Mootori prototüüp : Wärtsila –  16 V 32 LNE
  • 8. Jevgeni Firsov
  • Mootori prototüüp : Wärtsila VASA 9R32  n = 750 p/min; 
  • Mootori prototüüp : DEUTZ  W6M 240/ 280;  1440 KW
  • Mootori prototüüp : MAK  12 M43  12000KW
  • Mootori prototüüp : Hunday B&W 6l60MCE  Ns = 1100 kw
  • Mootori prototüüp :Wärtsila-Pielstick 12 PC2,6   N – 6610 kW
  • Mootori prototüüp : Wärtsila –  16 V 32 LOW N – 6560 kW
  • Mootori prototüüp : Pielstick 12 PC2,2V   N – 4410 kW, 
  • Mootori prototüüp : MAN B&W 8K90MC-c ;  Ns – 4437 kW
  • Mootori prototüüp : MAN B&W 6SCA , Ns = 725 kw
  • Mootori prototüüp : Wärtsila –  16 V 32 LOW LNE
  • Mootori prototüüp : Wärtsila 26
  • Mootori prototüüp :  MAK 12 M43  
  • Mootori prototüüp : Wärtsila –  16 V 32 Low NOx
  • Mootori prototüüp : Wärtsila –  16 V 32 LNE
  • Mootori prototüüp :  Wärtsila 32 ; N- 8000kw, n- 750 p/min
  • Mootori prototüüp : MAN B&W 12K98MC-c
  • Mootori prototüüp : MAN B&W 12K98MC-c
  •                                                     Ns – 5500 kW
  • Mootori prototüüp : MAK  12 M43  12000KW
  • Mootori prototüüp : Wärtsila  /Sulzer  8 MH 51/55;  N – 2530 kW
  • Mootori prototüüp : Pielstick 12 PC2,2V   N – 4410 kW, 
  • Mootori prototüüp : Wärtsila 12V 46  Ns – 1000 kW
  • Mootori prototüüp :  Wärtsila 32 ; N- 8000kW, n- 750 p/min
Vasakule Paremale
Mehaanika kodutöö ülesanded #1 Mehaanika kodutöö ülesanded #2 Mehaanika kodutöö ülesanded #3 Mehaanika kodutöö ülesanded #4 Mehaanika kodutöö ülesanded #5 Mehaanika kodutöö ülesanded #6 Mehaanika kodutöö ülesanded #7 Mehaanika kodutöö ülesanded #8 Mehaanika kodutöö ülesanded #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor seawind Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Toorotsessi analuusi naidisulesanded
21
pdf

Toorotsessi analuusi naidisulesanded

Analüüsitava mootori algandmed: B & W K90 GF Silindri võimsus Ns = 2300 kW Pöörete arv n = 110 p/min; silindri diameeter 0,9 m; kolvikäik S = 1,8 m Surveaste = 13,5 Turbokompressori filtrite rõhulangus pf = 392 Pa Rõhulangus õhujahutil põj = 1962 Pa (põj = 980...2900 Pa) Välisõhu rõhk p0 = 1,013·105 Pa Masinaruumi temperatuur 20 oC, õhu suhteline niiskus 0 = 70 % Merevee temperatuur 14 0C NB !!! Kõik ülejäänud vajalikud algandmed võib valida antud mootori tüübile lubatud piirides. Ülesanne 1 Mootor töötab raskekütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg. Leida, kuidas muutuvad energeetilised ja ökonoomilised näitajad, kui mootorit ekspluateeritakse madalama kütteväärtusega kütusel Qa = 40 287 kJ/kg. Diiselmootori tööd saab hinnata järgmiste näitajate alusel: 1. Indikaatornäitajad - keskmine indikaatorrõhk - mootori indikaatorvõimsus - mootori indikaatorkasutegur 2. Efektiivnäitajad - keskmine efektiivrõhk - mootori efektiivvõimsus - mooto

Abimehanismid
Diiselmootori ehitus-teooria ja ekspluatatsioon
21
doc

Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon

EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder Kursuseprojekt õppeaines: Laeva diiseljõuseadmed Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon Kadett: Jegor Kulesov Õpperühm: MM41 Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2012 Sisukord: 1-4 Arvutustes vajalike andmete valik ja põhjendus...................................................................6 2. Arvutuslik osa..............................................................................................................................7 2-1 Töötsükli ja energeetilis-ökonoomiliste näitajate kontrollarvutus mootori prototüübi ja antud andmete põhjal...................................................................................................................7 2-2 Kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga kõrgema kütteväärt

Masinaelemendid
Diisel
15
doc

Diisel

1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa

Abimehanismid
Hoone- ja soojusautomaatika
28
docx

Hoone- ja soojusautomaatika

Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava küt

Soojustehnika
ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED
31
doc

ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistusega Rl = 1,8 .

Elektriajamid
Soojustehnika eksamiküsimused-vastused
19
doc

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika ­ teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega ­ külmutustehnika. Termodünaamika ­ Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia ­ objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia ­ kõik

Soojustehnika
Soojustehnika eksami küsimuste vastused
19
doc

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika ­ teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega ­ külmutustehnika. Termodünaamika ­ Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia ­ objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia ­ kõik

Soojustehnika
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
57
rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

Leiame näiteks lämmastiku (N2) ja hapniku (O2) kilomooli mahu normaaltingimustel, so rõhul 101335 Pa (760 mmHg) ja temperatuuril 00C. Lämmastiku erimaht on v = 0,8 m3/kg ja hapnikul v = 0,7 m3/kg Lämmastiku molaarmass µ = 28 kg/kmol, Vµ = µ v = 28 0,8 = 22,4 m3/kmol Hapniku molaarmass on µ = 32 kg/mol , Vµ = µ v = 32 · 07 = 22,4 m3/kmol . Seega on mistahes gaasi kilomooli maht normaaltingimustel 22,4 m3. 1.5. Mõned tuleohutuse ülesanded. Gaasi oleku parameetrite määramine on hädavajalik praktiliste nii tuleohutust kui ka üldse ohutust käsitlevate ülesannete lahendamisel. 1.Ülesanne: Väljendada rõhk SI süsteemi ühikutes kui on teada a) rõhk hapniku balloonis 160 at b) gaasitorbiku hermeetilisuse proovil 200 mmVS ja hõrendus 560 mmHg. Lahendus: a) 160at = 160 kGm/cm2 16 · 106Pa = 16 Mpa b) 200mmVS 2000Pa = 2kPa c) 560mmHg = 560 · 133 = 74480 Pa = 74,5 kPa . 2

Termodünaamika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun