Sex-Rep - soorollide repertuaari test Kohanematus: puudub adekvaatne konstrukt; liiga suletud konstrukt; liiga avatud konstrukt · Fikseeritud rollide teraapia (Fixed Role therapy) · Enesekirjeldus kolmandas isikus Fenomenoloogiline lähenemine. Eelised · Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953
erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv-reflektiivne usk (13-30) identiteet muutub teistest sõltumatuks, kriitiline reflekteerimine oma id ja maailmavaadete suhtes; 5) konjuktiivne (siduv) usk (35..) sümboolne jõud ühine kontseptuaalsega, isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalkujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine st tõdetakse et palju meie minast pärineb meie sots klassilt; 6) universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50..) inimene samastab ja reinkarneerib absoluutset tõde ja armastust siinses maailmas, tõde ei ole abstraktne vaid praktiline elulähedane reaalsuse mõistmine, muudavad meie arusaama ja kriteeriume normaalsusest, purustavad oma läbimurdega meie arusaamad õiglusest, headusest ja mõistlikkusest). 9
arvavad, et hüpnoos on äärmiselt huvitav teema ning tõhus ravivahend. Püüdsin 5 selgitada põhjusi, miks sellised vastukäivad seisukohad on kujunenud: kas need on seotud hüpnoosi ajaloo, meediakajastuse või hoopis millegi muuga. 6 1. HÜPNOOSI ALUSED 1.1. Teadvus ja alateadvus Hüpnoosi olemuse mõistmiseks on oluline aru saada teadvuse ja alateadvuse erinevusest. Teadvust seletatakse kui teadlikkust väliskeskkonnast ja iseenda olemasolust, seisundist ning tegudest. Teadvust iseloomustab kõige selgemalt ärkveloleku teadvus, kus tajume ennast ja keskkonda enda ümber. Teadvuse põhiülesandeks on tähelepanu juhtimine ja suunamine. Samuti analüüsib meie teadvus infot ning võtab vastu otsuseid. Kõik info ümbritsevast maailmast läheb teadvusse, kus infot analüüsitakse ja suunatakse see alateadvusse (Hakkmann 2010).
mis varustas ajakirjandust valitsusele sobiva teabega ning õhutas ka rahvusterviklikkust (organiseeriti näiteks kodude kaunistamise, nimede eestistamise kampaaniaid). Järgmisel aastal allutati asutus Riikliku Propaganda Talituse seadusega peaministrile, 1930nda teiseks pooleks oli sellest kujunenud ajakirjanduse sisu tsenseeriv asutus. On arvatud, et selle eeskujuks oli Saksamaa, kus Joseph Paul Goebbelsi juhitud propagandaministeeriumi töö põhines alateadvuse mõjutamisel, sümboolikal, masside üleskütmisel. Et tollased Eesti riigitegelased olid saanud koolituse vene tsaristliku reziimi ajal, tundsid nad ka selle köögipoolt, seetõttu võeti eeskujuks Venemaa kogemused. Samas olid Eesti poliitikud ja riigitegelased kursis ka Saksamaal toimuvaga. Kuigi 1934. a põhiseaduse järgi ajakirjanduse üle tsensuuri polnud, võeti pärast 1933
1. Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad) Looja- Sigmund freud Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit. Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid
vähe kannatusi. Lähisuhetes tahab inimene teiste inimeste käest saada mitmesuguseid psühholoogilisi hüvesid, mis pakuvad naudinguid nagu sõprus, armastus, kiitus, tunnustus jne. ja nende saamiseks peab teistele inimestele pakkuma seda mida nemad tahavad. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1853-1939). Marxi kõrval ilmselt kõige mõjukam sotsiaalteadlane üldse. Freudi panuse sotsioloogiasse võib jagada kaheks: 1. Freudi üldine psühholoogiline teooria tema alateadvuse, isiksuse, tungide, inimese arengu jt. käsitlused, mille mõju sotsioloogiale on olnud väga suur. 2. Freudi spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonna arengu kohta neid ei võeta tänapäeval vist kuigi tõsiselt. Kõige tuntuma taolise spekulatsiooni järgi on kultuuri tekke aluseks Oidipuse konflikt (poja alateadlik soov tappa oma isa ja saada ema endale naiseks); kunagi ürgajal leidis selline isatapp tegelikult aset ja sellest tekkinud
või sültute teistest liiga palju. Surm sümboliseerib uut algust lasete vanal minna ning valmistute millegi uue alustamiseks. Õnnetused võivad paljastada hirmu viga saada. Liiklusavarii sattumine võib tähendada hirmu füüsiliste vigastuste ees. Tuli sümboliseerib nii mitut asja. Viha, kirge, ohtu ja valgustust. Lill on hapruse ja ohutuse sümbol. Nähtud lill on ka looduslik ilu. (Powell, Rosalind 52-63: 2001) Uppumine tähendab, et unenägija pelgab, et alateadvuse sügavustes peituvad jõud võivad ta neelata. Ämblik äratab süütunnet. Punane roos tähendab traditsioonilist armastuse sümbolit naise suguelundit. Hambad on ärevusunenägude teemaks. Vari esindab kõike seda, mida unenägija olla ei soovi. Süboliseerib allasurutud aspekte. Matused tähendavad ihade ja traumade mahasurumist. Kaalust alla võtmine tähendab, et meid on tühjaks tõmmatud inimeste poolt, kes meilt palju tähelepanu nõuab. Alasti naine on armastuse ja püha ilu sümbol.
Antiik: Eepos ja eepiline laul Hesiodos: 7.saj alg e.m.a. Sündis väikeses Boiootia linnakeses Askras Helikoni mäe nõlval, kuhu ta isa oli asunud Väike-Aasia aioolia aladelt. Meieni on tervikuna jõudnud 2 eepost: jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka mü...
rohkem isiku tunnete, mõtete, käitumise, motiivide ja väärtuste kohta. Paljud leiavad, et unenäod aitavad neid lahendada probleeme. Enamgi veel kunstnikud, kirjanikud ja teadlased sageli saavad oma loomingulised ideed just unenägudest. Rahvusvahelise Unenägude Uurimise Assotsiatsioni andmetel on palju näiteid, mille korral tundub, et unenäod ennustavad tulevikusündmusi. Arvatakse, et mõned võivad olla juhuslikud, tänu valestimäletamisele või alateadvuse hilisema seondumisega teatud informatsiooniga. Mõningad laboratoorsed uuringud on viidud läbi tulevukku ette ütlevate unenägude kohta, samuti ka selgeltnägelike ja telepaatiliste, aga tulemused on olnud varieeruvad, sest selliseid unenägusid on keeruline uurida laboratooriumi seadmetega. Unenägude täideminemine võib olla juhus, unenägu võib lihtsalt sarnaneda reaalse sündmusega, eriti, kui seda on oodata, ja unenägu võib olla ka sündmuse põhjuseks
tihti negatiivse emotsiooni edastamiseks. Ekspressionism oli mäss võõrandunud maailma vastu, selle aluseks oli tunde intensiivsus ja spontaansus, mis nõudis loojalt pidevat püüet ületada iseennast ning tahet lõhkuda kehtivaid piire. Selle voolu ajal sai kunst väga isiklikuks, tähtis oli loominguprotsess, millega vallandus kunstniku eneseväljendustung. Ekspressioniste ühendas hoiak kodanliku seltskonna vastu, mis kajastub kehtiva moraali vastasuse näitamises. Kasutati palju alateadvuse jõude, mitte nägemusi nagu sürrealistid, vaid pigem ürgseid tunge ning emotsioone ja erootikat, seksuaalsust. Metafüüsiline maal Akadeemiline maalilaad, eeskujuks itaalia eelrenessansi maalid oma perspektiivi konstruktsiooniga, sümbolistide unistav- melanhoolsed visioonid, Nietzsche filosoofia. Teemad olid väljasurnud paigad, väljakud, mida kujutatakse liialdatud sügavusperspektiiviga, intensiivne valguse ja varju mäng.
Organisatsioonid kui metafoorid. Morgani käsitlus: Organisatsioon kui: masinavärk ül jaotus, kontroll Organism vastastikune sõltuvus,keskkond Aju paindlikkus, õppimine Kultuur org-de maailm, org. kultuur Pol.süsteem võimusuhted, konfliktid Vangla grupimõtlemine, alateadvuse seotus Hoovus muutused, kaos Ohjamisvahend Tööst sõltuvus, vaimne stress Kui masinavärk:igal osal oma kindel f-n.Täpsus, kellaajast kellajani.Eriti bürokraatlikud or-nid.Täpsed reeglid jne. Kui organism:oma vajaduste rahuldamine. Org-nid osalevad olelusvõitlustes ja tuleb olla elujõuline, muutuv ja laienev. Kui aju:protsessid analoogsed õppimisega Kui kultuur:analoogia sotsiaalsete suhetega
sohilaps. Ema oli kohalikust siniverelisest aadlisuguvõsast, olles heasüdamlik, soe ja paks hea hokk ja laterdaja, kes oli samas ka kuri ja võimukas väikest Carl'i hämmastas alati see, kuidas emas kaks isiksust elas. Jungile väga muinasjutte ei loetud, kuid alates neljandast eluaastast loeti talle ette raamatuid erinevate maade müütidest ja lisaks õpetati talle ka ladina keelt. -) Jung usukus, et peale individuaalse alateadvuse oli ka kollektiivne alateadvus, kus all ta väidab, et inimkonnal on olemas kollektiivne mälu, mida antakse edasi pärilikul teel ja mis loob müüdisarnaseid sümboleid, millega saab tõestada, miks on erinevates müütides nii palju sarnaseid märke. -) Väiksest saati on tal olnud väga suured huvid paranähtuste suhtes, samas on ta seisukohal, et maailmas on palju asju, mida on raske seletada, lihtsalt selle tõttu, et meie teadmised ei küündi sinna maani.
(18861971). sürrealism 20. sajandi kunsti- ja kirjandusmeetod, äärmuslik vastasseis ratsionalismile (mõistuslikkusele). Sürrealism tekkis 1920. aastate alguses rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülireaalsusega sür- reaalsusega. Nad lähtusid Sigmund Freudi psühhoanalüütilisest õpetusest ja pidasid kõiki probleeme lahendatavaks inimese alateadvuse jõudude vabastamise kaudu. Sürrealistid käsitasid loomingu lähtealusena unenägu, nägemust, vaistlikke assotsiatsioone. Nende avamiseks kasutasid nad kollektiivset ja automaatkirjutamist, võtsid appi hüpnoosi ja narkootikumid. Sürrealistid ei soovinud uuendada mitte üksnes kunsti, vaid ka üldisi arusaamu inimesest ja elust, seetõttu eitasid nad traditsioone, loogikat ja ühiskonnast lähtuvaid tendentse. Parima taseme saavutasid nad vabavärsilises luules
UNENÄOD Kuigi sa võib-olla arvad, et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada, ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid. Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu, otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märgan...
Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Freud. Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism-John Watson,B.Skinner. Väidavad,et uurida saab seda mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on stiimuli(ärritaja) ja reaktsiooni(vastuse) seos. 3. Humanistlik psühholoogia- Carl Rogers, Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vabatahet-inimene on loomult positiivne ja loov ,taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 4. Kognitiivne ehk tunnetuslik psühholoogia- Endel Tulving, Jean Piaget
Millegi meeldiva (näiteks sõpradega kohtumised, pere ühisüritused) planeerimine kindlale nädalapäevale võimaldab kujundada rituaali, mis toidab hiljem meeli elujõudu andvate mälestustega. 3. Vaheta tegevust enne, kui end ära kurnad. Vaheldus mõjub värskendavalt. Seda kiputakse sageli unustama just vaimse töö korral. Igapäevased kodutoimetusedki võivad tähtsate tööde-tegemiste vahel lõõgastavaiks hetkedeks olla. Kui mõte probleemi kallal töötamisest puhkab, saad alateadvuse lahendusi otsima häälestada. Selleks tee enne uuele tegevusele ümberlülitumist kokkuvõte sellest, mida oled juba suutnud ära teha. Kui sul on päeva jooksul mitu olulist tööd teha, siis jäta nende vahele aega kergemaks tegevuseks, lõõgastumiseks ning uuele häälestamiseks. Kui jõuad millegagi kavandatust varem valmis, autasusta end puhkusega. 4. Puhka terviseks. Kui tunned, et oled "surnud punktis" ja töö ei edene, siis pole mõtet end vägisi jätkama sundida
Krdi õps, liiga kiire. Esimene suur kristlik filosoof a) Hinge sügavused- Püüab tegeleda küsimusega, millega juba platonistid tegelesid, et uurida inimhinge sügavust. Augustinus läheneb tunduvalt teravamalt, kriitilisemalt. Teos "Pihtimused"- laotab ennast avalikult kõigi ette, räägib oma elust, ta pihib. Oma enesepaljastamisega tungib ta sellesse sfääri mida tunduvalt hilisem psühholoogia hakkab nimetama alateadvuseks. Pmst tegeleb alateadvuse küsimusega. Ja ntks mis on mälu? ME saame leida oma mälust ainult seda, mis on seal ainult kunagi varem olnud aga st seda, et meie vaim haarab ka seda, mida me ei tunnista. Inimene saab ennast tunnetada ainult nii palju, kui seda jumal laseb tunnetada, kõike saab tunnetada ainult läbi jumala, inimene saab oma tunnetusvõimet arendada ainult usu kaudu. Credo ut itelligas, itellige ut credas- usun selleks et tunnetada, tunnetan et uskuda
mõtesta see lahti otsekui tõeline. Seegi võte aitab suurendada unenägude mäletamise tõenäosust. Kuidas unenägusid tõlgendada? Inimestel on kalduvus unenägudele seletust otsida, eriti suure stressi seisundis. Teadmatuse, hirmu, äreva ootuse seisundis või meeleolu languse korral otsime sageli probleemile lahendust unenägude sisust. Unenägude analüüsiv seletamine võib olla kasulik - see annab lisainfot meie hingelise ja kehalise seisundi kohta. Oma alateadvuse otsimiseks on vaja pöörata tähelepanu unenäotegelastele, sündmustele ning nendevahelistele seostele. Võtkem arvesse, et unes toimub ka päeval nähtu või mõeldu meeldejätmise protsess, mälu korrastumine. Stressi üheks põhjustajaks on tungiva eneseteostamise soovi takistatus. Samastades end oma unenäo mitmesuguste tegelastega, võid sa oma piirangutest ja nende põhjustest selgema pildi saada. Ka see meeleolu, millega sa peale unenägu öösel või hommikul ärkad, annab sulle
on näinud seda [peenist], tal ei ole seda, ta tahab seda." (Freud: 183) Ühendades keele häälega naaseb Cixous preoidipaalse ema-lapse suhte juurde, aega, kus valitseb rohkem tundeaisting, hääl ja rütm kui nägemisaisting. See on fantastiliselt külluslik aeg, kus ei näi olevat kehade eristumist ega naudingute piiri, jagunemist minaks ja emaks. "Puuduta mind, hellita mind, sina nimetu olend, anna mulle mu enda mina!" (Cixous: 86) Ecriture feminine on kui alateadvuse "laul", mis avab sissepääsu tõrjutud mällu, äratab mälestuse esimesest aistitavast teadmisest, teadmise kehast erootilise naudingu allikana. See tagab sissepääsu ka keelde rütmina, helikujutisena ja kohalolekuna. See keha materiaalsusse kodeeritud laul peab juhtima feminiinset kirjutust. (Morris:148) "Feminiinne tekst ei või olla muud kui ümberlükkav. Ta on vulkaaniline; kirjutatuna lõhub ta vanad võimustruktuurid, maskuliinsed vormid, teist teed ei ole. Naisele ei ole
Vari. See osa teadvusest, mis Personasse, maski ei mahu. Nt omadused, mida inimene endas keeldub tunnistamast. Individuaalne, erineb teistest inimestest, indiviidi kujutelmad ja muljed Alateadvuse omadused, mis pole individuaalselt omandatud, vaid päritud. Koosneb universaalsetest ja kõikjal korduvatest sisudest. Nt instinktid, arhetüübid, rahvuslus, müüdid (kristlus, hea-kurja võitlus jne.) Hämar tunnetemeri Alfred Adler. (1870-1937). Individuaalpsühholoogia rajaja. Astus välja Freudi vastu, rõhutades, et inimesel ei ole aluseks looduslikud instinktid, vaid ühiskondlik tunne, mida ta nim
Enamik neist ei tunne oma vanemaid ja ei saa kelleltki õpetust. Miks peaksime siis arvama, et inimene on ainult olend, kes on liigiomastest instiktidest ilma jäetud või et ta psüühest evolutsiooni jäljed puuduvad? Teadvuse põhimustrid kujunesid ammu enne inimese peegeldava mõtte väljakujunemist. Mis on arhetüübid? Mõiste tuleb kahest kreekakeelsest sõnast arche+ typos ja tähendab mingit lähtekuju(algkuju). Arhetüüp asub kollektiivse alateadvuse tasandil, tõenäoliselt paremas ajupoolkeras; pärilikud reaalse representeermise eelmudelid (idee on lähedane I. Kanti vaatele, et aeg ja ruum pole mitte objektiivse reaalsuse omadused, vaid taju eelvormid, milleta kogemus oleks võimatu. Arhetüüp ei ole konkreetne (mälu)pilt, millegi seesuguse pärilikkus oleks pea võimatu. Arhetüüp on taju eelvormistik, mille kaudu me maailma struktureerime. 4 Kohtumine alateadvusega
" Meil ei ole vaja endale esemeid hulganisti kokku osta see meid õnnelikuks ei tee. Targem oleks mõelda, kas meil on neid asju üldse vaja läheb. Paistab, et tegelikult kõik mida me koju varume, ei ole otseselt vajalikud ning ilma milleta me saaksime samahästi õnnelikud olla. Rikkalik toit võib olla meeliülendav nauding, kuid me võime sama hästi elada ka ilma selleta. Samas mõne eseme soetamisel, võib olla mingi teine algselt meile mõistmatu alateadvuse soov. Näiteks ostes mullivanni, kus lesida, on tegelikult inimesel hoopis soov olla üksinda ja mõelda. Kindlasti on mullivann mugav võimalus rahu ja vaikuse saamiseks, kuid tegelikult võime me mõelda ka mujal, kui me suudame sinna tekitada endale mõtlemiseks mugava keskkonna. Seneca, tuntud filosoof oli umbes samasuguses olukorras, kui kunagi oli olnud Sokrates. Ta pidi tegema enesetapu oma perekonna ees. Mitmed katsed ebaõnnestusid ning tema
käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Psühhodünaamiline Sigmund Freud Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja psühholoogia e. Alfred Adler varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule psühhoanalüüs Carl Jung Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mis objektiivselt vaadeldav. Edward Thorndike Kogu inimese käitumine on reaktsioon Burhus Skinner stiimulile. SR ehk ärritajareaktsioon
Eitab geneetikat Inimene on tühi leht ja sp pole mõitust vajag-inimesed nagu loomad 15. Gestaltpsühholoogia. Wertheimer 1912 liikumistaju, teadvuse struktuur etteantud Tervik määrab meie käitumise mitte elemendid (nagu bih.) e tervik suurem üksikosadest Käid ülikoolis, käitud ühtmoodi, klubis teistmoodi Taju, mõtlemise uurimine, teadvus, vaimsus 16. Psühhoanalüüs. Freud (1856-1939): ego, id, super ego; teadvustamata alateadvuse mõju (käte sundpesemine) Adler: alaväärsuskompleksid, mida püüame kompenseerida (Priimäe valged riided) Jung: arhetüübid, kollektiivne alateadvus. Meil on poolused, oleme binaarsed, varjudega 17. Humanistlik. Peale II MS Inimesekeskne, inimlikkus, väärtused, hoolivus, eneseteostus Vaba tahe, sundmõtteid pole Abraham Maslow: vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus, edasipüüdlikkus,
3.4 Hüpnoosi kasutamise võimalused allergiate korral Tänapäeval on paljudel inimestel allergia. Põhilised alleriga tüübid mis on olemas: õietolmu-, piima- , tolmu- või kassialleriga. Järjest rohkem kasutatakse selliste igapäevaste allerigate ravimiseks hüpnoosi nin kuigi tulemustesse ei saa veel tõsiselt suhtuda, väigavad mõnet hüpnotiseerijad ravi efektiivsuseks umbes 80 protsenti. Hüpnoosi eesmärk on alateadvuse kaudu ümber häälestada immuunsüsteemi vastus allergeenile. Transi ajal veendakse patsienti, et allergeen ei ole tema kehale ohtlik ning seega peaks aevastamist, punetust ning allergilist nohu põhjustav allergiline reaktsioon ja histamiiini tootmine lõpema. 3.5 Hüpnoosi kasutamise võimalused kohtus Sageli on nii, et kuritegu pealt nägevatel või toime pandud inimestel on raske meenutada, mis täpsemalt juhtus. Seega on kohtulikust hüpnoosist taolistes olukordades mõnikord abi.
) Klassiühiskonnas D.) Orjanduslikus ühiskonnas 1p. Milline neist uurimisvaldkondadest on kõige tavapärasem kultuuriantropoloogias? A.) Rahvaste geneetilist koodi võrdlev uurimine B.) Rassiliste tunnuste ja intellektuaalsete võimete seose uurimine C.) Pärimusliku materjali salvestamine ja süstematiseerimine D.) Suguluse arvestamise süsteemide uurimine E.) Inimese kui liigi arengu uurimine 1p. Milline neist uurimisvaldkondadest on kõige tavapärasem sotsioloogias? A.) Alateadvuse roll inimese sotsiaalse käitumise kujundamisel B.) Biopraktilise kreatiivsuse mõju sotsiaalsele kujutlusele C.) Sotsiaalsete muutuste mõju sotsioloogilisele kujutlusele D.) Sotsiaalse keskkonna mõju inimkäitumisele E.) Koljuehituse iseärasuste mõju hälbekäitumisele 2p. Millisest haridussotsioloogilisest kontseptsioonist on jutt? A.) Varjatud õppekava – antakse edasi koolis kehtivate reeglite, väärtuste ja suhetega.
1930. aastatel võeti kasutusele 3uut ravimeetodit: insuliiniravi, elektrikrampravi, kirurgiline ravi. 1950 aastatel võeti kasutusele psühhofarmakonid 2.KAASAEGSED PARADIGMAD PSÜHHOPATOLOOGIAS. FÜSIOLOOGILINE paradigma- ebanormaalne e. Patoloogiline käitumine on esitatud meditsiinilise e haigusliku mudelina, kus esiplaanil on füsioloogilised defektid. PSÜHHOANALÜÜTILINE paradigma- rõhutab isiksuse arengut läbi erinevate psühhosex staadiumite, teadvuse ja alateadvuse osatähtsust ning kaitsemehhanismide mõju kohanemises ümbritsevaga normaalsel või ebanormaalsel tasemel. ÕPPIMISE paradigma- toob esile, et patoloogiline käitumine on õpitud nagu iga teinegi käitumise viis, minimiseeritakse füsioloogiliste faktorite osatähtsus. KOGNITIIVNE paradigma- tõestab, et mõtlemine mõjutab emotsioone ja käitumist. HUMANISTLIK paradigma- normaalne areng vajab eneserealisatsiooni. Ebanormaalsuse
Inimene kes ei saa kunagi täiskasvanuks. ???? Kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos: Eros – instinktid, mis on seotud eluga. Thanatos – surm. Alateadvuses on mõlemad esindatud. Ennast tappev inimene pole muud kui Thanatose instinkt saab ülekaalu. Asendamine – displacement. Psüühilises arengus investeerime füüsilist/psüühilist? energiat vastavalt keskkonnale. Ego energia – indentifitseerimine. Topograafiline isiksuse mudel: Kontiinum – alateadvuse teadvus. Teadvus – märgistamine ehk kui on objektile ja seisundile sümbol, siis suudan seda tähele panna ja see eksisteerib minu jaoks reaalsuses. See, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama. Nt kui meile ei meeldi mingi kehaosa, siis seda kehaosa meie jaoks ei eksisteeri (hüsteeria).Hüpnoosi all olevad hüsteeria patsiendid tundsid valu jne. Eelteadvus (preconscious) – mõtted, mälestused, tajud. Relakseeritud seisundis kutsub esile kõik mis mu sees on
Mandalat kõrvutatakse ka muude ilmaruumi sümbolitega, näiteks Hani ajastu Hiina pronkspeeglitel kujutatud universumi skeemidega või Põhja-Aasia samaanitrummidega, millel on maailma kaarti kujutavad joonistused. Taolised seisukohad näitavad paika pidavat, kuivõrd mandala printsiip ise mitte üksnes ei ole levinud mandalast kui niisugusest palju laiemalt, vaid on praktiliselt universaalne universumi või tema osade (näiteks astroloogiliste mandalade puhul) mudel ning alateadvuse süvakihtideni jõudmise vahend rituaalis või individuaalses meditatsioonis (3.). Mandala need funktsioonid on teineteisega tihedalt seotud: see, kes mediteerib või toimetab vastavalt rituaali, asetab end mandala keskmesse ning ootab jumalust, jumalikku hingust, mis peab tema peale tulema. Carl Gustav Jung rõhutas mandala 9 kui psühhokosmilise ruumi mudeli universaalset iseloomu, mis tagab erilise, makro-
* kuidas haigusi ära hoida? * kes jääb haigeks ja miks? * kes paraneb ja miks? * millised tegurid on seotud haiguse kulu ja lõppega? * kuidas paranemist soodustada? Tervisepsühholoogia jälgib, hindab, määratleb probleemi, kogub andmeid, analüüsib andmeid, loob teooria, kontrollib teooriat. Kujunemislugu. * J. Watson. Tema teene on see, et 1912 aastast alates hakkas propageerima psühholoogiakursuste läbiviimise vajadust meditsiinikoolides. * S. Freud. Hakkas rääkima alateadvuse teemast jne. * Flanders Dunbar (1943) ja Franz Alexander (1950) seostasid isiksuse profiile kindlate haigustega. Ehk siis kindla haigusega seotud isiksuse tüüp, näiteks mädapaisele kalduv isiksus. Põhjuslikku seost kinnitavaid tõendeid ei leitud. Küll aga nende töö viis järgmise punktini: * psühhosomaatiline meditsiin. Arenes välja psühhoanalüütilisest paradigmast. Haigustest näited maohaavad, astma. * biotagasiside
Johnil oli hulganisti kõrvalnaisi. Hoopis kommertslikum asutus on Hugh Hefneri ''Playboy Mansion'', kus peremehe soove on rahuldamas paras hulk ''jänkukesi''. Ega vist ei olegi kindlamat moodust oma vaimusünnitisi maha müüa kui kujutada meest, keda ümmardavad ja jumaldavad seksikad naised. Sellest aspektist lähtudes on liignaised ja haaremid kaasaegse Lääne ühiskonna ülesehituses täiesti olemas. Haaremit ei saa seletada pelgalt läbi ajaloo prisma. Haarem on kollektiivse alateadvuse ainulaadne arhetüüp patriarhaadi üsas pesitsev matriarhaat. See on lahendamatu mõistatus, kiuslik saladus, ja kahtlemata leiaks intuitsioonist juhinduv mõistus siit ammendamatu uurimisala. See on varjude maailm, mis on täis pooltoone. Palju jääb seal hämaruse peitu, palju on hävinud igaveseks, meie loomus tõrgub seda mingil moel omaks tunnistamast. See kuulub süngete saladuste ja hämarate hirmude kuningriiki ja me eelistame sellele mitte mõelda.
Biheivionistlik kui saad kontrollida kõiki mõjutegureid. Kasvatus on määrav, tosin terveid lapsi ja enda kontrolli all olev maailm ja inimesest saab kujundada, kasvatada selline spetsialist nagu ma ise tahan. Psühhoanalüütiline lähenemine inimese isiksust kujundavad teadvustamata tungid ja läbielatud sündmused. Otsustavaks teguriks on lapsepõlves läbielatud, osa meie isiksusest ei saa kunagi täiskasvanuks. Sotsiaalne keskkond kujundab isiksust läbi alateadvuse. Isiksuse jooned isiksuse põhiomadused on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või valmidused teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonna kohastumise viisides. (neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus) Isiksuse kaudne ja otsene mõõtmine kaudne mõõtmine on loodud varjatud tunnete, motiivide ja sisekonfliktide väljatoomiseks(joonistamise test nn
4. individuatiiv-reflektiivne usk (13-30a): identiteedi muutumine teistest sõltumatuks, uus eneseleidmine ja uus väärtuste süsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises, nartsissis. 5. konjunktiivne (siduv) usk (35...a): leiab aset isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, ollakse avatud oma sügavamale minale, sotsiaalse alateadvuse kriitiline tunnetamine, ohuks on paradoksaalsuse tunnetamine võib viia passiivsuseni. 6. universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50...a): elutargad, vaatavad elu teisest nurgast (tõde pole abstraktne visioon vaid praktiline elulähedane tegelikkusele suunatud reaalsuse mõistmine), need inimesed muudavad arusaama ja kriteeriume normaalsusest, on valmis ja võimelised suhtluseks inimestega
linnaülistus, patriotism, sõja, vägivallaja tugevuse ülistamine. Liikumis illusioon, dünaamilisus, rahutud muljed. Vastuhakk, jultumus, hulljulge armastus. Kubism: 20.s algus. Kujutasid asju nii, nagu need on ülesehitatud. Geomeetrilised kujundid. G.Apollinaire- kubismi luuleteooria, sürrealism. Gertrude Stein. Sürrealism: 1919 Prantsusmaa. Suunajuht Andre Breton- dadaist. Huvi inimese alateadvuse, ürgsete instinktide, keerukate tungide ning alateadvuses varjul olevate seoste vastu. 1919-23 automatism ja teadvusevool. Kujunes dadaismist. Agressiivne suhtumine lugejasse, kõlaefektid, maagilisus. Sigmund freud mõjutas. Nihestatud perspektiiv. Tähis sugutung. Unenäod, hallutsinatsioonid, veidrus ja sünge. Salvador Dali (kunstnik), 4. Woolf (elu, looming, modernism, ,,Proua Dalloway": sisu, ideed, modernistlikkus, ajakäsitlus, film
enamasti vihale. 27. George C Homans sotsiaalse vahetuse teooria. Inimeste lähisuhted on justkui majanduslik kauplemine. Inimesed tahavad saada võimalikult palju naudingut ja vähe kannatusi. Nad tahavad saada teistelt psühholoogilisi hüvesid, aga selle jaoks peavad nad pakkuma teistele seda, mida nad tahavad. 28. Sigmund Freud psühhoanalüüs. Marxi kõrval oluline sotsiaalteadlane. Üldine psühholoogiline teooria alateadvuse, isiksuse jne teooriad. Spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonnaarengu kohta Oidipuse konflikt, isatapp, looma (tootemi) kui isa sümboli austaminereligioon. Teadvuse tasandid: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Isiksuse struktuur: ID, EGO, SUPER-EGO. Internaliseerimine protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimestele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, ta täidab neid vabatahtlikult ja nende rikkumisel tunneb süütunnet.
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui
Neuroosid ning samuti apaatiaseisundiks soodmus Depressivsed seisundid (mitte ainult ajutised, vaid alalised) Probleemid isiklikus elus. Emotsionaalne/seksuaalne rahuldamatus Teineteisemõistmise puudus (näiteks perekonnas) Sotsiaalne desaptatsioon (inimesel ei ole alalist töökohta; puudub perekond; puuduvad hobid) Üksindus, igavus Alkoholisõltuvus ilmneb nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliset. Psühholoogiline sõltvus tekib alateadvuse kaudu ning on seotud neuromediaatorise vahetusega. Pidevalt alkoholi manustades, ajurakud harjuvad alkoholi sisaldusega organismis. Kuna organism on harjunud alkoholiga, on organismil tarvis seda aina tihemini saada. Seeläbi suureneb joodava alkoholi kogus. Suureks probleemiks saab see, et inimene kaotab olukorra üle kontrolli, joobeseisundis muutub käitumine ning sageli tekivad mälulüngad. Füüsiline sõltvus on seotud ainevahetuse rikkumisega, eriti orgaanilise etanooli
Struktualistlik => Võrdlev meetod. Müüdi teksti raskesti tabatavat tähendust saab ,,ilmutada" seda teiste müütidega võrreldes (mis ei tarvitse olla sama päritolu). (20. sajandi kaks suunda ritualistlik ja psühhoanalüütiline - esimene nägi müüti riituse toime sõnalise vastena, nt Harrison. Tema järgi ei ole müüti ilma riituseta, isegi kui riitus ise on ajas hävinud ja jätnud järele vaid müüdi. Teine tiib, Jung, pidas müüte ühtse alateadvuse väljendusteks, mis väljendavad alusideid. Nii seletab ta eri maailma paikadest pärinevate müütide sarnasusi. Oluliseks said arhetüübid, nt kangelane, jumal, patuoinas, teekond.) 5. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - mõistukõne. Loodusallegooriline näiteks põhineb loodusnähtustel, müüt seostub või põhineb loodussümbolitel nagu päike jne. Solaarmütoloogia, solarism.
oma mitmeti kummaliste ja keeruliste tegelaste hingesoppidesse, vaibumatu huviga salapärase ja paradoksaalse inimloomuse vastu. Vetemaa varasem proosa keerleb hea ja kurja olemuse ning kurjuse allikate mõistatuse ümber. Tegelaste kollisioonid projitseeritakse kristliku eetika taustale, nii et ilmnevad vastuolud panevad selle tõsiselt proovile. Piibliallusioonid toovad tekstimaailma sisse mõttelise vertikaali, kuna laskumised alateadvuse tumedustesse lisavad sügavusmõõtme. Sellises kunstilises koordinaadistikus uurib Vetemaa inimese kõlblusteadvust süüme ja intellekti, teo ja selle motiivide komplitseeritud vahekordi. Tavaliselt paigutab ta tegelased mingisse ekstreemsesse situatsiooni, milleks pakuvad muu hulgas materjali kriitilised perioodid Eesti lähiminevikust: maailmasõda, Saksa okupatsioon, stalinism, ühesõnaga sotsiaalne absurd
Tekst esineb alati teiste tekstide taustal. Maailmaga seovad tekste tsitaadid - ühe teksti fragmendid teises keeles. Kogu maailma kultuuri võib vaadelda tekstide jadana. Tekstide seostamine võib toimuda tsitaatide, reministsentside või kommentaaride abil. Tekstide mõistmisest. Aru saadakse mitte asjadest, vaid märkidest. Millestki aru saamine tähendab selle märgiks muutmist. Et asjast aru saada, peame me sellest eemalduma. Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega
Tekst esineb alati teiste tekstide taustal. Maailmaga seovad tekste tsitaadid - ühe teksti fragmendid teises keeles. Kogu maailma kultuuri võib vaadelda tekstide jadana. Tekstide seostamine võib toimuda tsitaatide, reministsentside või kommentaaride abil. Tekstide mõistmisest. Aru saadakse mitte asjadest, vaid märkidest. Millestki aru saamine tähendab selle märgiks muutmist. Et asjast aru saada, peame me sellest eemalduma. Märk ületab teadvuse ja alateadvuse piire, lubab objektiviseerida subjektiivset ja alateadlikku. Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega
- Somnambulism e. unesränne - (rahvakeeles kuutõbi), selle häire korral kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ei mäleta sellest pärast midagi. o Avaldub deltaune ajal ja pole seega otseselt seotud unenägude nägemisega. Sagedamini esineb lastel, nende vanemaks saades häire kaob. Sigmund Freud unenägudest - Freudi (ja tema pooldajate) arvates on unenäod teeks inimese alateadvuse juurde. - Manifestne sisu on seotud möödunud päeva sündmustega ja une ajal toimuvaga. - Latentses sisus avalduvad inimese alateadlikud soovid ja vajadused. See väljendumine toimub sümbolite kaudu. Freudi arvates on sümbolitel enamasti kindel tähendus. Meditatsioon ja Hüpnoos Meditatsioon - Meditatsiooni seisundis on aktiivne (väljapoole orienteeritud) teadvus pööratud sissepoole (inimesesse endasse).
rituaali, mis toidab hiljem meeli elujõudu andvate mälestustega.(2) 3. Vaheta tegevust enne, kui end ära kurnad. 12 Vaheldus mõjub värskendavalt. Seda kiputakse sageli unustama just vaimse töö korral. Igapäevased kodutoimetusedki võivad tähtsate tööde-tegemiste vahel lõõgastavaiks hetkedeks olla. Kui mõte probleemi kallal töötamisest puhkab, saad alateadvuse lahendusi otsima häälestada. Selleks tee enne uuele tegevusele ümberlülitumist kokkuvõte sellest, mida oled juba suutnud ära teha. Kui sul on päeva jooksul mitu olulist tööd teha, siis jäta nende vahele aega kergemaks tegevuseks, lõõgastumiseks ning uuele häälestamiseks. Kui jõuad millegagi kavandatust varem valmis, autasusta end puhkusega.(2) 4. Puhka terviseks. Kui tunned, et oled "surnud punktis" ja töö ei edene, siis pole mõtet end vägisi jätkama sundida
maailma, kus ei ole aega ega ruumi: võime jälle olla noored, võime elada minevikus või tulevikus või täiesti ajatus ruumis, kus võime Londonis siseneda uksest ja väljuda Indias, Austraalias või mõnes tundmatus, nimeta paigas. Paljud unenäod viivad meid muinasjutumaale, kus kivi muutub koogiks, ema kurjaks nõiaks ja meie suurim vaenlane meie päästjaks. Paljud teadlased on avatanud muinasjuttude seoseid unenägudega: mõlemad lubavad oma sümbolite ja moonduste keeles tutvuda alateadvuse hoovustega, kumbki neist ei tunne loogikat, aga mõlemal on oma saladusrikas "subjektiivne " tegelikkus. Ärkvelolekuga võrreldes tunduvad nii mõnedki unenäod suvalised, veidrad ning seletamatud, mida aduma mõnikord une ajalgi. "See on ju ainult unenägu," ütleme iseendale, kui mingi koletis on tõukamas meid kuristikku. Mõned unenägijad suudavad nn selgete unenägude sündmusi isegi mõjutada. Tänu uutele uurimismeetoditele saavad selgete unenägude nägijad, kes on taibanud, et
õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire . Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks
Samuti on ekslik arusaam, et kirikultuurid on keerulisema semiootilise struktuuriga. Kirjal on võrreldes sümbolitega kindlam ja üheselt mõistetavam süntaktiline reeglistik. C.Levi-Sraussi müüdisisene loogika. "Mütoloogikad" (4 köidet 19671971, "Toores ja keedetud", "Meest ja tuhast", "Lauakommete päritolu", "Alasti inimene") käsitleb müüdisisest loogikat. On mõjutatud Freudist, kes lõi inimese teadvuse ja alateadvuse kõigile kehtiva mudeli. Ka Levi-Strauss lähtub ühtsest ja universaalsest allikast. Teine Freudi avastus, mille mõjusid näeme Levi-Straussil, on semantiliste üleminekute kirjeldamine mitteteadvusest teadvusse. Lähtudes totemismi teooriatest, asendas ta Freudi unenäo sümboolika müüdi sümboolikaga ja väitis, et müütiline mõtlemine on sarnaselt Freudi mitteteadvuse teooriale metafooriline ning transformatsiooniline, st. üks märk läheb pidevalt üle teiseks
deemonlik jumal, ei otsitud seadust, mille järgi elada. Jäik determinism- väidab, et maailmas valitseb põhjuslikkus. Me ei saa valida oma tahtmisi, need on samuti determineeritud Järelikult pole ka vabadust. Spinoza metafüüsika kirjeldas maailma üheainsa ainulise substantsina, loomulikult ei mahu sinna juhus ja vabadus., mõistus saavat kontrollida tundeid. Freud oli seisukohal, et ka kõige tühisemad valikud, mida elus teeme, on alateadvuse poolt determineeritud. Tema teraapia sisuks oli samuti hegellik "tunnetatud paratamatus" -- kui saame aru, mis meie käitumist tingib, vabaneme neuroosidest. Indeterminism- väidab, et maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust.Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Tahtevabadust tunnistavad vankumatult kristlased. Inimesel on tahtevabadus: s.o. valida ise endast lähtuvalt, mida tahta. Nõrk determinism- nõustub jäiga
külastamisel, lendudel maakohal. Samanistliku maailmavaate järgi on muutused inimeste maailmas alati seotud muutustega üleloomulike olendite maailmas. Inimene saab oma elusündmusi mõjutada, mõjutades sealseid olendeid. Selleks peab ta kõigepealt teadma, keda ja kuidas mõjutada, ning siis sellele vastavalt tegutsema. 12 Kuigi taimede pärismaised tarbijad kinnitavad, et nägemused pärinevad vaimudelt, on need alateadvuse uskujate silmis avatud samale tõlgendusele nagu vaimud isegi: nimelt, et nägemuse allikas on inimeses eneses. Samaan on kärbseseene vaimu vahedaja. Samaan ei söö seent mitte ise, mitte omal soovi kohaselt. Teda sunnib sööma kärbseseene vaim, kes teadustab. Info edastamisel kuulajatele tunnetatakse ennast vaid vahendina vaimu käes. Kärbseseene tarvitamisega seotud riitusele on iseloomulik, et seene
St etkompositsiooni eab looma ainult värvidest ja skultuuris puhastest abstr.vormidest. 1910.aastal maalib esimesed abst.akvarellid: koosnevad hoogsatest värvilaikudest (elab Saksamaal). Rõhutavad puhaste kujutistest vabade värvide jõudu värvid peavad olema ainult väljenduslikud. ,,Kompositsioon IV" 1911, ,,Must laik" 1912. Sinise Ratsaniku rühmituse liikmed olid huvitatud müstilistest õpetustest, mida püüdsid kunstis väljendada. Esimesed, kes pöörduvad kunstniku alateadvuse poole. Nad püüdsid luua täiesti uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele (pilt). Nende teosed mõjuvad rahutult. ,,Horisontaal". Mõnikord on neid võrreldud ekspressionistidega. ,,,Frantisek Kubka Piet Mondrian ei pidanud kunsti isiklikuks, subjektiivseks. Tema jaosk oli see objektiivsete saduspärasuste kehastaja. Kunst luuakse loodusest sõltumata. Horisontaal- ja vertikaaljooned. Mondrian on konstruktiivse abstraktsionismi rajajaks.
spordiorganisatsiooni, usukogudusse jms). Vaja on endale teadvustada oma seisund ja hoida ennast aktiivses tegevuses. Unerohu rahustav mõju võib ulatuda 18 tunnini. Nii tunned pärast unerohuga magatud ööd omamoodi pohmelust, reaktsioonid on aeglasemad ning sellest võib tekkida õnnetusi. Unerohi võib vähendada unenägude nägemist. See võib tekitada masendust, sest unenägudes lahendame eluprobleeme alateadvuse tasemel. Unerohud võivad põhjustada ka mäluprobleeme. Eriti peaksid taoliseid ravimeid vältima nooremad inimesed. Une saabumist soodustavad ka looduslikud ravimid ja teed. Kindlasti tuleks unehäirete korral pöörduda arsti juurde. (Loogna, Georg / Naomi 1998) Kokkuvõte Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Selle üllatava tulemuse põhjal on eksperdid järeldanud, et unehäirete teema ja unehäiretega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
