Kunst (audentese e-õpe 11.klass) (0)

Kunst
20.sajandi algus- 1970nda. Moodne kunst  on 20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist.
Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse vooludeks.
Moodsas kunstis esinevad mitmed voolud samaaegselt. On kunstnikke, kes on loonud elu jooksul erinevatesse vooludesse kuuluvaid teoseid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid .
Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid.Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist.
Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse vooludeks.
Moodsas kunstis esinevad mitmed voolud samaaegselt. On kunstnikke, kes on loonud elu jooksul erinevatesse vooludesse kuuluvaid teoseid. Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse vooludeks.
Postimpressionism 1890-1905
Moodsa kunsti eelkäijad, kes tulid peale impressionismi (post- pärast).
Prantsuslik nähtus. Terminit "postimpressionism" kasutas esimesena briti kunstnik ja kriitik Roger Fry, et kirjeldada prantsuse kunsti arengut pärast Eduard Manet ` 1919.a korraldas ta näituse "Manet ja postimpressionism".
Püüdlused olid leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. Kunstivoolu alla ühendatakse mitu suurt kunstnikku.
Pettumise põhjus oli ühesugune- impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peegeldust. Ühisjooned on intensiivne värvikäsitlus, jõuliselt modelleeritud vorm, passiivsele autoripositsioonile vastanduv elavamalt väljendatud isiklik suhe kujutavasse.
Postimpressionistidel erinev positiivne programm, lahendus, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna.
Neist said alguse 20.sajandi erinevad kunsti arenguliinid.
Naivistlik kunst sai omaette stiiliks 19. sajandi lõpul Prantsusmaal. Sel ajal hakkas levima ametlikust kunstist erinev kunst.
Saksa kunstikoguja ja kirjanik Wilhelm Uhde oli naivismi propageerija ja toetaja. Ta avaldas artikli Henri Rousseau kohta.
Maaliti nii igapäevaelu kui ka klassikalises kunstis arvestatavaid teemasid. Kujutuslaad oli naiivne ja oskamatult teostatud töödest õhkus lapselikku siirust ja rõõmu.
Naivistlikud maalid on üldjuhul dekoratiivsed, täidetud paljude pisidetailidega. Maaliti väikeste pintslitõmmetega ja kasutati erksaid, rõõmsaid värve.
Kolmemõõtmelise pildipinna tekkimine, mõjutas Cezanne , primitiivkunst- Ibeeria , Okeaania ja Aafrika kunsti näitused.
Kunst ei jäljenda tegelikkust, vaid loob ise uue tegelikkuse, mis ei allu elu, vaid kunsti seadustele . Kubistid jagasid esemed osadeks ja panid siis uuesti kokku, saades moonutatud tulemusi.
Inimene võis olla korraga otse, külg ja tagavaates.
Geomeetrilised kujundid , värv ja vorm kuubikujuline, rahutu . Tähtis ei olnud mitte värv vaid jooned. Koloriit hallid ja pruunid, levinud.
Esineti 1907 aastal Pariisis avatud Kahnweilwri galeriis. 1911a. suurem näitus .
Kõrgaeg 1907- 1914, levis maalis, skulptuuris, vaikelu (eriti muusikariistadega),
maastik ja linnavaade.
Analüütiline kubism, vorm on osadeks lahti võetud ja piserdatud tagasi maalile .
Edasi arenes kubism- portreed, muusikariistad, kannud, vaasid , nende vorm taandati tagasi geomeetrilistele kujunditele.
Sünteetiline  kubism (1912-1919), periood, kus nii Picasso kui ka Braque hakkasid oma töödele peale kleepima ajaleheväljalõikeid, kirjatähti, riideesemeid jne. Tulemuseks olid kollaažid (liimitud pildid). Kollaaž aga ei jäljendanud ruumi, vaid oli ise reljeefitaoliselt ruumiline. Nii aitas kollaažitehnika muuta pilti ümbritsevast maailmast sõltumatuks objektiks.
Sünteetilist kubismi iseloomustavad sageli suuremad geomeetrilised pinnad, selgemad kontuurid ning erksamad ja puhtamad värvitoonid.
Orfism
Maaliline kubism, kreeka lauliku Orpheuse järgi, tähelepanu värvil, nende rütm ja mõju silma võrkkestal , taotlesid värvimuusikat, jaotades kompositsiooni ringikujulisteks osakesteks.
Tubism - " Tube "-toru, tüüpilised maalidel tumedat värvi torud, silindrid, värvilaigud. Inimeste ja masinate ühtekuuluvus, vahendiks oma maalide muutmisel nurgelisemaks.
Purism peale kubismi Eriti arhitektuuris. Vabastada kaasaegsed ehitised hilisematest lisanditest, otsis geomeetrilistest põhivormidest visuaalset võrdkuju reaalsuse mõistetele.
Futurism  on kubismi sugulasnähtus Itaalias. Itaalia ühtne rahvusriik 19.saj lõpul, provintsides poolfeodaalsed traditsioonid, terav vastuolu uue elulaadiga, mis tormiliselt arenes tööstuslinnades.
Futurismi esindajaid, noori kunstnikke vaimustasid teaduse edusammud, tehnika areng – raudteevõrgud, ookeaniaurikud, lennumasinad, terassillad, autod, suurlinnad. Nad paigutasid samale maalile üheaegselt toimuvaid erinevaid liikumisi , mis väljendas elutempo kiirust, liikumist. Eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnitsistlikku ühiskonda, kaasaegset suurlinna.
Liikumise eestvedaja Filippo Tommaso Marinetti (1876- 1944), kelle algatusel avaldati rida manifeste, hiljem läks kaasa Mussolini režiimiga. Esmakordselt eksponeeriti töid Milaanos 1911.a- enne manifestid ja siis praktikas ellu viia, sõnad enne kui kunst.
Mõjutas Nietzsche üliinimese idee, kultuurianarhism, poliitilise vägivalla idee. Arengu katkestas esimene maailmasõda , 1920 ndatest teine laine kuni II MS ni.
Abstractio ld.- eraldumine. Sünnib 1910-20 üheaegselt Saksamaal (Münchenis) ja Venemaal. Abstraheerimisega tegeles kogu impressionismijärgne kunst. 
Abstraktsionism  on 19. sajandil alanud kunsti uuenemisprotsessi kulminatsioon , esineb ajaloos lainetena, tekib mitmel korral uuesti. 
Kunst on loobunud reaalsuse kujutamisest. Need maalid pole mitte vaibakavandid, vaid sügavama sisuga. Maalikunsti subjektiivne väljendus, mis pääseb maksvusele läbi värvi, pindade, joonte. 
Motiiv kui selline ei mängi üldse mingit rolli. Abstraktne teos ei vahenda midagi peale kompositsiooni ja värvi puhaste elementide, mingeid ühtseid voolulisi tunnuseid peale esemetuse abstraktsionismi kõikvõimalikel vormidel iseenesest ei ole. 
Bauhaus . Bau- ehitama, haus-maja. Kõrgem rakenduslik kunstikool, mille asutas Weimaris 1919. aastal Walter Gropius - uus ühtsus= kunst+ tehnoloogia . 
Esimene suurem näitus 1923.a. , viidi üle 1925.a Dessausse ( suurem rõhk tootmisele) ja 1932.a Berliini, seoses Hitleri võimuletulekuga 1933.a kool suleti. 
Tähtsaim avangardi õppeasutus Euroopas, valmistas ette uut-tüüpi laia profiiliga kunstnikke. Õppejõududeks tuntud avangardistid, tööstusdisaini väljatöötamine, kaotada lõhe tööstusliku tootmise ja kunsti vahel. 
Konstruktivismi ja funktsionalismi propageerija kujutavas kunstis, sisekujunduses ja arhitektuuris. 
Fovide kunsti loetakse 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks.
Ekspressionismi avaldus Prantsusmaal. Pr.k. fauves - metsikud (nime andis kunstikriitik Louis Vauxcelles). 
Fovism  kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907 aastani. Enamik foovide rühmituse liikmeid pärines Pariisist või selle ümbrusest. Põhituumik oli õppinud Gustave Moreau stuudios. Liidriks kujunes Henri Matisse.
Kasutati hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid ja erksaid toone-värvipott rahvale näkku visatud, (värviekspressionism) ning loobusid varju kasutamisest.
Ekspressionism  oli Saksamaal revolutsioon kunstis, mida on kirjeldatud ühe tähtsaima Saksamaa panusena 20-nda sajandi Euroopa kunsti. 
Ekspressionismi iseloomustab väljenduslikkus, vormi deformatsioon ning julge värvikasutus tihti negatiivse emotsiooni edastamiseks. Ekspressionism oli mäss võõrandunud maailma vastu, selle aluseks oli tunde intensiivsus ja spontaansus , mis nõudis loojalt pidevat püüet ületada iseennast ning tahet lõhkuda kehtivaid piire .
Selle voolu ajal sai kunst väga isiklikuks, tähtis oli loominguprotsess, millega vallandus kunstniku eneseväljendustung. Ekspressioniste ühendas hoiak kodanliku seltskonna vastu, mis kajastub kehtiva moraali vastasuse näitamises. 
Kasutati palju alateadvuse jõude, mitte nägemusi nagu sürrealistid, vaid pigem ürgseid tunge ning emotsioone ja erootikat, seksuaalsust.
Metafüüsiline maal
Akadeemiline maalilaad , eeskujuks itaalia eelrenessansi maalid oma perspektiivi konstruktsiooniga, sümbolistide unistav- melanhoolsed visioonid , Nietzsche filosoofia.
Teemad olid väljasurnud paigad, väljakud, mida kujutatakse liialdatud sügavusperspektiiviga, intensiivne valguse ja varju mäng.
Mannekeenid ja marionetid, absurdsed esemete kombinatsioonid sisustavad maailma, kus kõik ruumilised ja ajalised liikumised näivad olevat peatunud. 
Dadism- Šveitsis, 1916.aastal Zürichis tekkinud liikumine. Dada ei ole traditsioonilises mõttes kunstistiil . Purustada seni valitsenud traditsioonid, seadused, kõigi väljakujunenud normide hülgamine. 
Poliitiline aktiivsus oli suunatud lääneliku sõja põhjustanud tsivilisatsiooni vastu. Nonsess- tekstid ja aktsioonide, piltide, objektide ja kollaažidega viljelesid antikunsti, nihilistlik. Lahtiütlemine kunsti ülevuse mõistest. 
Manifesteeriti kõikide väärtuste devalveerumist, ka hävitamine kuulutati kunstiks. Nõuti kunstniku täielikku vabadust, spontaansust, publiku ründamist, tähtsustati juhuse osa. 
Ready - made -ese, mis muutmata kujul, ent oma algsest keskkonnast lahutatuna nimetati ümber kunstiteoseks, signeeriti. 
Kunstnik vallandas diskussiooni kunsti mõiste üle üldse. Industriaalselt toodetud tarbeese , mida nimetatakse kunstiks.
Merz . Kokkuvõttev tähistus dadaistlikest töödest, kus meelevaldselt valitud termin pärineb kollaaži osalt, mis on omakorda plakatikatke- Commertz. Mitmesuguste banaalsete, kunstniku jalutuskäikudel korjatud materjalide kaasamine kunstiteostesse. Kõik, mis kunstnik välja rebib on kunst. Kogu maja läbiv Merzbau, kollaažid, luuletused. 
Sürrealism  tekkis esmalt kirjanduses, kuid teoreetiline alus andis ühtse loomingumeetodi erinevates kunstiliikides. Sürrealism juhindus S. Freudi loodud kaasaegsest süvapsühholoogiast.
Unenäo kõikvõimsus ja ohjeldamatu mõttemäng vabastasid kunstniku traditsioonilistest väljendusviisidest asendades need assotsiatsioonide, intuitsiooni ja fantaasiaga. Sürrealismil kaks haru: 
Looduslähedane (iseloomulik unenäoliste elementide rõhutamine, maalitud väga natuuritruult). Esindajad S. Dali ja R. Magritte , M. Ernst.
Hullude või laste joonistustele sarnanevad tööd. Esindajad J. Miro, Y. Tanguy . Paul Klee maal
1940-a. tekkis USA-s uut tüüpi abstraktsionism, milles olid tugevad sürrealismi (põhilised esindajad Ameerikas), automatismi, abstraktsionismi, ekspressionismi mõjud.
Ameerika kultuuris oli siiani lünk- puudus omanäoline kunst. Eristatakse kahte suunda- brutaalsem- action painting ja meditatiivne suund- post painterly, maalilisejärgne abstraktsionism. Action Painting- tegevusmaali - maaliti suurte hoogsate korrapäratute pintslitõmmetega abstraktseid pilte
Informalism tekkis 1945-46 a. vastandina geomeetrilisele abtraktsionismile. 
Loobuti piiritletud vormidest, kindlatest kompositsiooni reeglitest, et spontaanselt leitud kujundite, rütmi, struktuuri abil vaimselt vabalt väljenduda. Peetakse vähem brutaalseks ja radikaalseks ameerika abstraktsest ekspressionismist. Maal  Pierre Soulages´
Op-kunst tekib inimese silma võrkkestal, loobuti unikaalsete kunstiesemete loomisest. Nende voolude esindajad soovisid kunsti paljundada ja rahva hulka viia. 
Geomeetriliste kujundite ja värvikontrastide mõju inimese silmale. Kunst tegeles nägemise iseärasustega, silma inertsuse tõttu, tekib geomeetriliste vormistruktuuride puhul liikumis- ja virvendusefekt, mis lähendab op-kunsti kineetilisele kunstile.
Pop-kunst keskne teema tarbimis- ühiskonna argipäev. Uus põlvkond hülgas kunsti elitaarsuse, endassesuletuse, kaotas piirid elitaarse ja massikunsti ( kitsi ) vahel. 
Tüütuseni igapäevaste tarbeesemete kujutamine, massikultuuri ning kaasaegse suurlinna visuaalse materjal antud ilma hinnanguta, sotsiaalse hoiakuta. Kujutab meediast , igapäeva keskkonnast tulnud banaalseid esemeid. 
Hüpperrealism- Fotolikkus: tehislikkus, standardsus, impersonaalsus. Foto kasutamist ei püütud varjata, vaid pigem rõhutati . Suur formaat .
Hoidub motiivi täiendamisest, näeme maju, metroovaguneid, autosid, reklaami. Ei piirdutud objektide petlikult ehtsa taasesitamisega, vaid kasutati fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist, lainurkmoonutusi või värvipunkte. Tulemuseks oli ülisuurte mõõtmetega ( 4 kuni 8 m) näivfoto, mis tekitas võõristusefekti. Samuti oli fotorealism - slaidide ja fotode abil tehtud maalingud. 
Kineetiline kunst- Kreeka keeles kineticos ehk liikumine. Kaasaegsem kineetiline kunst  luuakse osaliselt ka arvutiga, kasutatakse laserkiiri, luuakse valgusefekte. Kineetilise kunsti teosed meenutavad kummalisi, üllatavaid mänguasju. 
Kunstiteosed on mehhaanilised, magnetilise ajamigaskulptuurid kui ka tuuletõmbusega liikuvad mobiilid . 
Minimalism- Primaarne kunstiobjekti ja ruumi suhe. Kasutati peamiselt tööstuslikult toodetud materjali ning installatsioonivormi. Eesmärgiks oli ruumi korrastamine, kujundi minimaliseerimine, kunsti vabastamine üleliigsest sümbolist ja detailist. Taotleti kunstiteose totaalsust ja terviklikkust, objektiivsust, skemaatilist selgust, loogikat, ebaisikulisust.
Kontseptuaalkunstis on idee esitamine tähtis. Kunstiobjekti teostus on teisejärguline , sest olulisemaks peetakse algideed ja kontseptsiooni , millest loomisel lähtutakse. Eksponeerivad valmispilte ja skulptuuride asemel visandeid, kirjutisi, juhendavaid tekste , mis innustavad vaatajaid tegevusele. 
Oluline pole mitte ainult see, mida näha saab, vaid idee, mida teos kehastab või tekitab. Kontseptualism ei vaja tõlgendajat, kuna ta koosnebki kontseptidest, mis ühemõtteliselt on teatavaks tehtud- ettepanekud, plaanid.
Ruumiinstallatsioon siseruumis asuv ja spetsiaalselt ruumiprobleemidega tegelev . Tekkis kunstiliikide piiride kadumisel. Põhineb kunstiteoste ja ümbritseva ruumi vastastikustel mõjutustel.
Mõiste tähistab teatud spetsiifilise ruumikonteksti loomist mitmesuguste objektide rütmilise paigutuse teel. Enamasti seotud kindla ruumiga.
Happening  (toimuma)– improviseeritud etendused, aktsioonikunst. Helilooja ja filosoof John Cage avaldas sellele mõju öeldes, et kunstis tuleb ühendada kavatsus ja juhus ning saavutada publiku spontaanne osavõtt . Kunsti eesmärk olevat ebatavaline kogemus, taju ja teadvuse fookusest välja viimine . Likvideerida piir kunsti ja igapäevaelu vahel. Tegu on enamasti vabas õhus toimuvate kunstniku poolt esitatud aktsioonidega. Kui kunstnik oma kehaga suurema avalikkuse ees midagi ette võtab, on tegemist happeninguga või performance ´ga. 
Videoskulptuur- 60- 70ndad , videotehnika, kassetid, monitorid ja nende eksponeerimine iseseisva skulpturaalse objektina.
1960.ndatel alguse saanud etenduslik kunstivorm , mille meedium on inimese, tihti kunstniku enda keha. Kunstniku keha kasutati etenduses või siis selle jäädvustamine filmis, fotodel või videolindil. Inimese keha muutus visuaalse vaakumi täitjaks.
Viljeldi ka protsessikunsti - teos muutub näituse vältel vaataja silme all. 
Kehakunst  -kunstnik eksponeerib oma keha, seda jälgitakse - etendus.
Maakunst , Landart on 1960.a lõpus tekkinud kunstivorm, kus maastik ise pakub kunstilise kujundamise materjali, looduse ümberkujundamine. Minimalismist loodusmaterjalide näitusesaali toomine arenes edasi loodusesse minemisse, otse materjalide juurde. Alguses tehakse väikesed muudatused loodusobjektides ja maastikus, hiljem kaugeid ja asustamata regioone ümber kujundavaid hiidprojekte. 
Kunst väljub galeriidest, seostub keskkonnaprobleemide üldise teadvustamisega, muudab koha looduses või linnaruumis kunstiobjektiks.
Graffiti - 1980.a tekib New Yorkis seinte ja metroojaamade, vagunite peale. Enamasti on selline tegevus olnud ühiskonna poolt taunitud ja põlatud, kas või kui omavoli võõra omandi kallal. Eriti ja väga jõhkralt trotsivad seinale kirjutajad seksuaaltabusid. Harrastati graffitit kampadena, hulkuvad vaestest perekondadest pärit napi haridusega noorukid . Oli välja töötanud aerosoolvärvi purgid, millega saab kiirest ja efektselt suuri pindu katta . 
Funktsionalistliku arhitektuur - Ehitise välimuses pidi peegelduma tema sisu, otstarbekohane on ilus, lihtsad ruumijaotused.
Arhitektuurne vorm lähtub täidetavast funktsioonist. Üteldi lahti ajaloolistest stiilidest, ornamentaalidest, lähtuti masinaesteetikast. Arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Puhas, lihtne, enamasti valge geomeetriline vorm, kõik fassaadid võrdsed. 
Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906.aastal Tartus. Kristjan Raua teemad- Üldinimlikud, rahvuslikud, rahvaluulest ja “Kalevipojast” leitud teemad. Skulptuuris olid muutused aeglasemad, kunst sõltus ametlikest tellijatest . Oli siiski tunda julget üldistust ja uut vabamat vormikäsitlust. 
Pärast taasiseseisvumist ei olnud kunstid enam NSVL poolt kontrollitud ning kunstnikele jäeti vabad käed. Seetõttu tõusidki populaarseteks foto, video ja performance’id. 
1970.aastate alguseks oli eesti kunst muutunud pluralistlikuks.Kümnekonna aastaga oli eesti kunst eemaldunud Moskva ametlikust kunstist. Peaaegu kõik selle aja kunstnikud said oma töid näitustel eksponeerida. Eesti kunstis 1975-1990 tekkis vastuolulisus lääne avangardismiga. Olulisel kohal hüperrealism, mida iseloomustas jahedus ja objektiivsus. Lisandus ühiskonnakriitiline mõõde. 
Paljud kunstnikud huvitusid müütidest ja legendidest, vaikelu populaarne .
Rühmituse ANK-64 tegevust võib pidada järgmiseks oluliseks sammuks, milles osalejad kujundasid kõik omapärast käekirja ja loobuti nõukogulikust temaatikast. Neile sai tüüpiliseks isiklike subjektiivsete, fantastiliste maailmade loomine ja esteetiline nõudlikku.
SOUP 69 korraldas oma I näituse kohvikus “ Pegasus ”, kus esinesid Ando Keskküla, Andres Tolts, Leonhard Lapin, kes olid ka rühmituse ideoloogid. Neid kunstnikke on iseloomustatud kui intellektuaalset, ideekeskset, tõsidust vihkavat, hüperkriitilist, süsteemidevälist, eelarvamustevaba rühmitust. SOUP-i näituseplakatil oli Andy Warholi Campbelli supipurk. SOUP69 ringkonna oluliseks väljendusviisiks olid happening`d.
Kunstirühmitus „ Visarid ” (1967–1972) tekkis Tartu Ülikooli kunstikabineti baasil, mille juhatajaks oli aastatel 1962–1975 Kaljo Põllu.  Rühmitus määratles oma tegevuse eesmärke manifesti kaudu, kus oli kirjutaud ka rahvusliku kultuuri omapärast, harmooniast ja tasakaalust. “Visarite” liikmeiks olid kunstnikud Peeter Lukats, Jaak Olep, Kaljo Põllu, Rein Tammik, Peeter Urbla, Kaur Alttoa jt. ”Visarid” ületasid piiri Tartu konservatiivsuse ja Tallinna.
Postmodernismi (ld post, peale/pärast; ehk siis see, mis tuleb pärast modernismi) on keerukas defineerida, kuna ta on levinud erinevates distsipiilindes (filosoofia, kirjandus, kunst) nagu seda oli ka modernism
postmodernism on modernismile ajaliselt järgnev, vastanduv, eristuv, teda ületav.