Kunst 20.sajandi
algus- 1970nda.
Moodne kunst on
20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea
oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist.
Moodne
kunst ei
ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja
stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud
väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse
vooludeks.
Moodsas
kunstis esinevad mitmed voolud samaaegselt. On kunstnikke, kes on
loonud elu jooksul erinevatesse vooludesse kuuluvaid teoseid. Aluse
moodsale kunstile panid
postimpressionistid .
Aluse
moodsale kunstile panid postimpressionistid.
Moodne
kunst on
20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea
oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist.
Moodne
kunst ei
ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja
stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud
väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse
vooludeks.
Moodsas
kunstis esinevad mitmed voolud samaaegselt. On kunstnikke, kes on
loonud elu jooksul erinevatesse vooludesse kuuluvaid teoseid. Moodne
kunst ei
ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja
stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud
väljendusvahendite poolest -
neid
suundi nimetatakse vooludeks. Postimpressionism 1890-1905Moodsa kunsti eelkäijad, kes tulid peale impressionismi (post-
pärast).
Prantsuslik
nähtus.
Terminit "postimpressionism" kasutas esimesena
briti kunstnik ja kriitik
Roger Fry, et kirjeldada prantsuse kunsti
arengut pärast
Eduard Manet ` 1919.a korraldas ta näituse "Manet
ja postimpressionism".
Püüdlused
olid leida
väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. Kunstivoolu
alla ühendatakse mitu suurt kunstnikku.
Pettumise
põhjus oli ühesugune- impressionismi kogeti kui liiga passiivset
tegelikkuse peegeldust.
Ühisjooned on intensiivne värvikäsitlus,
jõuliselt modelleeritud vorm, passiivsele autoripositsioonile
vastanduv elavamalt väljendatud isiklik suhe
kujutavasse.
Postimpressionistidel
erinev positiivne programm, lahendus, aga neil ei olnud ühist
meelt selles, missuguses suunas edasi minna.
Neist
said alguse 20.sajandi erinevad kunsti arenguliinid.
Naivistlik
kunst
sai
omaette stiiliks 19. sajandi lõpul Prantsusmaal. Sel ajal hakkas
levima ametlikust kunstist erinev kunst.
Saksa
kunstikoguja ja kirjanik Wilhelm Uhde oli naivismi propageerija ja
toetaja. Ta avaldas artikli Henri
Rousseau kohta.
Maaliti nii igapäevaelu kui ka
klassikalises kunstis arvestatavaid teemasid.
Kujutuslaad oli
naiivne ja oskamatult teostatud töödest õhkus
lapselikku
siirust ja rõõmu.
Naivistlikud
maalid on üldjuhul dekoratiivsed, täidetud paljude pisidetailidega.
Maaliti väikeste pintslitõmmetega ja kasutati erksaid, rõõmsaid
värve.
Kolmemõõtmelise
pildipinna tekkimine,
mõjutas
Cezanne , primitiivkunst-
Ibeeria , Okeaania ja Aafrika kunsti
näitused.
Kunst
ei jäljenda tegelikkust, vaid loob ise uue tegelikkuse, mis ei allu
elu, vaid kunsti
seadustele .
Kubistid
jagasid esemed
osadeks ja panid siis uuesti kokku, saades moonutatud
tulemusi.
Inimene
võis olla korraga otse, külg ja tagavaates.
Geomeetrilised
kujundid , värv ja vorm kuubikujuline,
rahutu . Tähtis ei olnud mitte
värv vaid jooned. Koloriit
hallid ja pruunid, levinud.
Esineti
1907 aastal Pariisis avatud Kahnweilwri galeriis. 1911a. suurem
näitus .
Kõrgaeg
1907- 1914, levis maalis, skulptuuris,
vaikelu (eriti
muusikariistadega),
maastik ja linnavaade.
Analüütiline kubism, vorm
on osadeks lahti võetud ja piserdatud tagasi
maalile .
Edasi
arenes kubism-
portreed, muusikariistad, kannud,
vaasid , nende vorm taandati tagasi
geomeetrilistele kujunditele.
Sünteetiline kubism (1912-1919),
periood, kus nii
Picasso kui ka
Braque hakkasid oma töödele peale
kleepima ajaleheväljalõikeid, kirjatähti, riideesemeid jne.
Tulemuseks olid kollaažid (liimitud pildid). Kollaaž aga ei
jäljendanud ruumi, vaid oli ise reljeefitaoliselt ruumiline. Nii
aitas kollaažitehnika muuta pilti
ümbritsevast maailmast
sõltumatuks objektiks.
Sünteetilist
kubismi iseloomustavad sageli suuremad geomeetrilised pinnad,
selgemad kontuurid ning erksamad ja puhtamad
värvitoonid.
OrfismMaaliline kubism,
kreeka lauliku
Orpheuse järgi, tähelepanu värvil, nende rütm ja
mõju silma
võrkkestal ,
taotlesid värvimuusikat, jaotades
kompositsiooni ringikujulisteks osakesteks.
Tubism -
"
Tube "-toru, tüüpilised maalidel tumedat värvi torud,
silindrid, värvilaigud. Inimeste ja masinate ühtekuuluvus,
vahendiks oma maalide muutmisel nurgelisemaks.
Purism peale
kubismi Eriti arhitektuuris. Vabastada kaasaegsed ehitised
hilisematest lisanditest, otsis geomeetrilistest põhivormidest
visuaalset võrdkuju reaalsuse mõistetele.
Futurism on
kubismi sugulasnähtus Itaalias. Itaalia ühtne
rahvusriik 19.saj
lõpul, provintsides poolfeodaalsed traditsioonid,
terav vastuolu uue
elulaadiga, mis tormiliselt arenes tööstuslinnades.
Futurismi
esindajaid, noori kunstnikke vaimustasid teaduse edusammud, tehnika
areng – raudteevõrgud, ookeaniaurikud, lennumasinad, terassillad,
autod, suurlinnad. Nad paigutasid samale maalile üheaegselt
toimuvaid erinevaid
liikumisi , mis väljendas elutempo kiirust,
liikumist. Eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja
esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnitsistlikku ühiskonda,
kaasaegset suurlinna.
Liikumise
eestvedaja
Filippo Tommaso Marinetti (1876- 1944), kelle
algatusel avaldati rida manifeste, hiljem läks kaasa
Mussolini režiimiga.
Esmakordselt eksponeeriti töid Milaanos 1911.a- enne manifestid ja
siis praktikas ellu viia, sõnad enne kui kunst.
Mõjutas
Nietzsche üliinimese idee, kultuurianarhism, poliitilise vägivalla
idee. Arengu katkestas esimene
maailmasõda , 1920 ndatest teine laine
kuni II MS ni.
Abstractio
ld.- eraldumine.
Sünnib 1910-20 üheaegselt Saksamaal (Münchenis) ja Venemaal.
Abstraheerimisega tegeles kogu impressionismijärgne
kunst.
Abstraktsionism on
19. sajandil alanud kunsti uuenemisprotsessi
kulminatsioon , esineb
ajaloos lainetena, tekib mitmel korral uuesti.
Kunst
on
loobunud reaalsuse kujutamisest. Need maalid pole mitte
vaibakavandid, vaid sügavama sisuga. Maalikunsti subjektiivne
väljendus, mis pääseb maksvusele läbi värvi, pindade,
joonte.
Motiiv kui selline ei mängi üldse mingit rolli.
Abstraktne teos ei vahenda
midagi peale kompositsiooni ja värvi
puhaste elementide, mingeid
ühtseid voolulisi tunnuseid peale esemetuse abstraktsionismi
kõikvõimalikel vormidel iseenesest ei ole.
Bauhaus .
Bau- ehitama, haus-maja.
Kõrgem
rakenduslik kunstikool, mille asutas
Weimaris 1919. aastal
Walter Gropius - uus ühtsus= kunst+
tehnoloogia .
Esimene
suurem näitus 1923.a. , viidi üle 1925.a Dessausse ( suurem rõhk
tootmisele) ja 1932.a Berliini, seoses Hitleri võimuletulekuga
1933.a kool suleti.
Tähtsaim
avangardi
õppeasutus Euroopas, valmistas ette uut-tüüpi laia
profiiliga kunstnikke. Õppejõududeks tuntud avangardistid,
tööstusdisaini väljatöötamine, kaotada
lõhe tööstusliku
tootmise ja kunsti vahel.
Konstruktivismi
ja
funktsionalismi propageerija kujutavas kunstis,
sisekujunduses ja
arhitektuuris.
Fovide
kunsti loetakse
20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks.
Ekspressionismi
avaldus Prantsusmaal. Pr.k. fauves -
metsikud (nime andis
kunstikriitik Louis Vauxcelles).
Fovism kujunes
stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907 aastani. Enamik
foovide rühmituse liikmeid pärines Pariisist või selle ümbrusest.
Põhituumik oli
õppinud Gustave Moreau stuudios.
Liidriks kujunes
Henri Matisse.
Kasutati
hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid ja erksaid toone-värvipott
rahvale näkku visatud, (värviekspressionism) ning loobusid varju
kasutamisest.
Ekspressionism oli
Saksamaal
revolutsioon kunstis, mida on kirjeldatud ühe tähtsaima
Saksamaa panusena 20-nda sajandi Euroopa kunsti.
Ekspressionismi
iseloomustab väljenduslikkus, vormi deformatsioon ning julge
värvikasutus tihti negatiivse emotsiooni
edastamiseks. Ekspressionism oli
mäss võõrandunud maailma vastu, selle aluseks oli tunde
intensiivsus ja
spontaansus , mis nõudis loojalt pidevat püüet
ületada
iseennast ning tahet lõhkuda kehtivaid
piire .
Selle
voolu ajal sai kunst väga isiklikuks, tähtis oli loominguprotsess,
millega vallandus kunstniku eneseväljendustung. Ekspressioniste
ühendas hoiak kodanliku seltskonna vastu, mis
kajastub kehtiva
moraali vastasuse näitamises.
Kasutati
palju alateadvuse jõude, mitte nägemusi nagu sürrealistid, vaid
pigem ürgseid
tunge ning emotsioone ja erootikat, seksuaalsust.
Metafüüsiline maal
Akadeemiline
maalilaad , eeskujuks itaalia eelrenessansi maalid oma perspektiivi
konstruktsiooniga, sümbolistide unistav- melanhoolsed
visioonid ,
Nietzsche filosoofia.
Teemad
olid väljasurnud paigad, väljakud, mida kujutatakse liialdatud
sügavusperspektiiviga, intensiivne valguse ja varju
mäng.
Mannekeenid
ja marionetid, absurdsed esemete kombinatsioonid sisustavad maailma,
kus kõik ruumilised ja
ajalised liikumised näivad olevat peatunud.
Dadism-
Šveitsis, 1916.aastal Zürichis tekkinud liikumine. Dada ei
ole traditsioonilises mõttes
kunstistiil . Purustada seni valitsenud
traditsioonid, seadused, kõigi väljakujunenud normide
hülgamine.
Poliitiline
aktiivsus oli suunatud lääneliku sõja põhjustanud
tsivilisatsiooni vastu. Nonsess- tekstid ja aktsioonide, piltide,
objektide ja kollaažidega viljelesid antikunsti, nihilistlik.
Lahtiütlemine kunsti ülevuse mõistest.
Manifesteeriti
kõikide väärtuste devalveerumist, ka hävitamine kuulutati
kunstiks. Nõuti kunstniku täielikku vabadust, spontaansust,
publiku ründamist, tähtsustati
juhuse osa.
Ready -
made
-ese, mis muutmata kujul, ent oma algsest keskkonnast lahutatuna
nimetati ümber kunstiteoseks, signeeriti.
Kunstnik
vallandas diskussiooni kunsti mõiste üle üldse. Industriaalselt
toodetud
tarbeese , mida nimetatakse kunstiks.
Merz .
Kokkuvõttev
tähistus dadaistlikest töödest, kus meelevaldselt
valitud termin pärineb kollaaži osalt, mis on omakorda
plakatikatke- Commertz. Mitmesuguste banaalsete, kunstniku
jalutuskäikudel korjatud materjalide kaasamine kunstiteostesse.
Kõik, mis kunstnik välja rebib on kunst. Kogu maja läbiv Merzbau,
kollaažid, luuletused.
Sürrealism tekkis
esmalt kirjanduses, kuid teoreetiline alus andis ühtse
loomingumeetodi erinevates kunstiliikides. Sürrealism juhindus
S. Freudi loodud kaasaegsest süvapsühholoogiast.
Unenäo kõikvõimsus ja ohjeldamatu mõttemäng vabastasid kunstniku
traditsioonilistest väljendusviisidest asendades need
assotsiatsioonide, intuitsiooni ja fantaasiaga.
Sürrealismil
kaks haru:
Looduslähedane (iseloomulik
unenäoliste elementide rõhutamine, maalitud väga natuuritruult).
Esindajad S. Dali ja R.
Magritte , M. Ernst.
Hullude
või laste joonistustele sarnanevad tööd.
Esindajad J. Miro, Y.
Tanguy . Paul
Klee maal
1940-a.
tekkis USA-s uut tüüpi
abstraktsionism,
milles olid tugevad sürrealismi (põhilised esindajad Ameerikas),
automatismi, abstraktsionismi, ekspressionismi mõjud.
Ameerika
kultuuris oli siiani lünk- puudus omanäoline kunst. Eristatakse
kahte suunda-
brutaalsem-
action painting
ja meditatiivne suund- post painterly,
maalilisejärgne abstraktsionism.
Action
Painting- tegevusmaali -
maaliti suurte hoogsate korrapäratute pintslitõmmetega abstraktseid
pilte
Informalism
tekkis 1945-46 a. vastandina geomeetrilisele
abtraktsionismile.
Loobuti
piiritletud vormidest, kindlatest kompositsiooni reeglitest, et
spontaanselt leitud kujundite, rütmi, struktuuri abil vaimselt
vabalt väljenduda. Peetakse vähem brutaalseks ja radikaalseks
ameerika abstraktsest ekspressionismist. Maal
Pierre Soulages´
Op-kunst
tekib inimese silma võrkkestal, loobuti unikaalsete kunstiesemete
loomisest. Nende voolude esindajad
soovisid kunsti paljundada ja
rahva hulka viia.
Geomeetriliste
kujundite ja värvikontrastide mõju inimese silmale. Kunst tegeles
nägemise iseärasustega, silma inertsuse tõttu, tekib
geomeetriliste vormistruktuuride puhul liikumis- ja virvendusefekt,
mis lähendab op-kunsti kineetilisele kunstile.
Pop-kunst keskne teema tarbimis- ühiskonna argipäev. Uus põlvkond hülgas
kunsti elitaarsuse, endassesuletuse, kaotas piirid elitaarse ja
massikunsti ( kitsi ) vahel.
Tüütuseni
igapäevaste tarbeesemete kujutamine, massikultuuri ning kaasaegse
suurlinna visuaalse materjal antud ilma hinnanguta, sotsiaalse
hoiakuta. Kujutab
meediast , igapäeva keskkonnast tulnud banaalseid
esemeid.
Hüpperrealism-
Fotolikkus:
tehislikkus, standardsus, impersonaalsus. Foto kasutamist ei püütud
varjata, vaid pigem
rõhutati . Suur
formaat .
Hoidub
motiivi täiendamisest, näeme maju, metroovaguneid, autosid,
reklaami. Ei piirdutud objektide petlikult ehtsa taasesitamisega,
vaid kasutati fotograafiale omast ebateravust, ülevalgustamist,
lainurkmoonutusi või värvipunkte. Tulemuseks
oli ülisuurte mõõtmetega ( 4 kuni 8 m) näivfoto, mis tekitas
võõristusefekti. Samuti oli
fotorealism - slaidide ja
fotode abil
tehtud maalingud.
Kineetiline
kunst-
Kreeka
keeles kineticos ehk liikumine. Kaasaegsem kineetiline
kunst
luuakse osaliselt ka arvutiga, kasutatakse laserkiiri, luuakse valgusefekte.
Kineetilise kunsti teosed meenutavad kummalisi, üllatavaid
mänguasju.
Kunstiteosed on mehhaanilised,
magnetilise ajamigaskulptuurid kui ka
tuuletõmbusega liikuvad
mobiilid .
Minimalism-
Primaarne kunstiobjekti ja ruumi suhe. Kasutati peamiselt
tööstuslikult toodetud materjali ning installatsioonivormi.
Eesmärgiks oli ruumi korrastamine, kujundi minimaliseerimine, kunsti
vabastamine üleliigsest sümbolist ja detailist. Taotleti
kunstiteose totaalsust ja terviklikkust, objektiivsust, skemaatilist
selgust, loogikat, ebaisikulisust.
Kontseptuaalkunstis
on idee esitamine tähtis. Kunstiobjekti teostus on
teisejärguline ,
sest olulisemaks peetakse algideed ja
kontseptsiooni , millest
loomisel lähtutakse. Eksponeerivad valmispilte ja skulptuuride
asemel visandeid, kirjutisi, juhendavaid
tekste , mis innustavad
vaatajaid tegevusele.
Oluline
pole mitte ainult see, mida näha saab, vaid idee, mida teos kehastab
või tekitab.
Kontseptualism ei vaja tõlgendajat, kuna ta koosnebki
kontseptidest, mis
ühemõtteliselt on teatavaks tehtud- ettepanekud,
plaanid.
Ruumiinstallatsioon
siseruumis asuv ja spetsiaalselt ruumiprobleemidega
tegelev . Tekkis
kunstiliikide piiride kadumisel. Põhineb kunstiteoste ja ümbritseva
ruumi vastastikustel mõjutustel.
Mõiste
tähistab teatud spetsiifilise ruumikonteksti loomist mitmesuguste
objektide rütmilise paigutuse teel. Enamasti seotud kindla ruumiga.
Happening (toimuma)– improviseeritud
etendused, aktsioonikunst. Helilooja ja
filosoof John
Cage avaldas
sellele mõju öeldes, et kunstis tuleb ühendada
kavatsus ja juhus
ning saavutada publiku spontaanne
osavõtt . Kunsti eesmärk olevat
ebatavaline kogemus, taju ja teadvuse fookusest välja
viimine .
Likvideerida piir kunsti ja igapäevaelu vahel. Tegu on enamasti
vabas õhus toimuvate kunstniku poolt esitatud aktsioonidega. Kui
kunstnik oma
kehaga suurema avalikkuse ees midagi ette võtab, on
tegemist happeninguga või
performance ´ga.
Videoskulptuur-
60-
70ndad , videotehnika, kassetid, monitorid ja nende eksponeerimine
iseseisva skulpturaalse objektina.
1960.ndatel
alguse saanud etenduslik
kunstivorm , mille
meedium on inimese, tihti
kunstniku enda keha. Kunstniku keha kasutati etenduses või siis
selle jäädvustamine filmis, fotodel või videolindil. Inimese keha
muutus visuaalse vaakumi täitjaks.
Viljeldi
ka protsessikunsti - teos muutub näituse vältel vaataja silme
all.
Kehakunst -kunstnik
eksponeerib oma keha, seda jälgitakse - etendus.
Maakunst ,
Landart on 1960.a lõpus tekkinud kunstivorm, kus maastik ise pakub
kunstilise kujundamise materjali, looduse ümberkujundamine.
Minimalismist loodusmaterjalide näitusesaali toomine arenes edasi
loodusesse minemisse, otse materjalide juurde. Alguses tehakse
väikesed muudatused loodusobjektides ja maastikus, hiljem kaugeid ja
asustamata regioone ümber kujundavaid hiidprojekte.
Kunst
väljub galeriidest, seostub keskkonnaprobleemide üldise
teadvustamisega, muudab koha looduses või linnaruumis
kunstiobjektiks.
Graffiti -
1980.a tekib New
Yorkis seinte ja metroojaamade, vagunite peale.
Enamasti on selline tegevus olnud ühiskonna poolt taunitud ja
põlatud, kas või kui omavoli võõra omandi kallal. Eriti ja väga
jõhkralt trotsivad seinale kirjutajad seksuaaltabusid. Harrastati
graffitit kampadena,
hulkuvad vaestest perekondadest pärit napi
haridusega
noorukid . Oli välja töötanud aerosoolvärvi purgid,
millega saab
kiirest ja efektselt suuri pindu
katta .
Funktsionalistliku arhitektuur -
Ehitise
välimuses pidi peegelduma tema sisu, otstarbekohane on ilus, lihtsad
ruumijaotused.
Arhitektuurne
vorm lähtub täidetavast funktsioonist. Üteldi lahti ajaloolistest
stiilidest, ornamentaalidest, lähtuti masinaesteetikast. Arhitektuur
tuli välja
lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega.
Puhas, lihtne, enamasti valge geomeetriline vorm, kõik
fassaadid võrdsed.
Esimene
eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906.aastal Tartus.
Kristjan Raua teemad- Üldinimlikud, rahvuslikud, rahvaluulest ja
“Kalevipojast” leitud teemad. Skulptuuris olid muutused
aeglasemad,
kunst
sõltus ametlikest tellijatest . Oli
siiski tunda julget üldistust ja uut vabamat vormikäsitlust.
Pärast
taasiseseisvumist
ei olnud kunstid enam NSVL poolt kontrollitud ning kunstnikele jäeti
vabad käed. Seetõttu tõusidki populaarseteks foto, video ja
performance’id.
1970.aastate
alguseks
oli eesti kunst muutunud pluralistlikuks.Kümnekonna aastaga oli
eesti kunst eemaldunud Moskva ametlikust kunstist. Peaaegu kõik
selle aja
kunstnikud said oma töid näitustel eksponeerida.
Eesti
kunstis 1975-1990
tekkis vastuolulisus lääne avangardismiga. Olulisel
kohal hüperrealism,
mida iseloomustas
jahedus ja objektiivsus. Lisandus
ühiskonnakriitiline mõõde.
Paljud
kunstnikud huvitusid müütidest ja legendidest, vaikelu
populaarne .
Rühmituse
ANK-64 tegevust
võib pidada järgmiseks oluliseks sammuks, milles osalejad
kujundasid kõik
omapärast käekirja ja loobuti nõukogulikust
temaatikast. Neile sai tüüpiliseks isiklike subjektiivsete,
fantastiliste
maailmade loomine ja
esteetiline nõudlikku.
SOUP 69 korraldas oma I näituse kohvikus Pegasus , kus
esinesid Ando Keskküla, Andres Tolts, Leonhard Lapin, kes olid ka
rühmituse ideoloogid. Neid kunstnikke on iseloomustatud kui
intellektuaalset, ideekeskset, tõsidust vihkavat, hüperkriitilist,
süsteemidevälist, eelarvamustevaba rühmitust. SOUP-i
näituseplakatil oli
Andy Warholi
Campbelli supipurk. SOUP69
ringkonna oluliseks väljendusviisiks olid happening`d.
Kunstirühmitus
„ Visarid ” (1967–1972)
tekkis Tartu Ülikooli kunstikabineti baasil, mille juhatajaks oli
aastatel 1962–1975
Kaljo Põllu.
Rühmitus määratles oma tegevuse eesmärke manifesti kaudu, kus oli kirjutaud
ka rahvusliku kultuuri omapärast, harmooniast ja tasakaalust.
Visarite liikmeiks olid kunstnikud Peeter Lukats, Jaak Olep,
Kaljo Põllu,
Rein Tammik, Peeter Urbla,
Kaur Alttoa jt. Visarid
ületasid piiri Tartu konservatiivsuse ja Tallinna.
Postmodernismi
(ld post, peale/pärast; ehk siis see, mis tuleb pärast modernismi)
on keerukas defineerida, kuna ta on levinud erinevates
distsipiilindes (filosoofia, kirjandus, kunst) nagu seda oli ka
modernism postmodernism on
modernismile ajaliselt järgnev, vastanduv, eristuv, teda ületav.
Kõik kommentaarid