Unenäod (2)

Sindi Gümnaasium
Unenäod
Uurimistöö
Katrin Pulst
9. klass
Juhendaja Kersti Jürgenson
Sindi 2011
Sisukord
1Sissejuhatus 3
2Uni ja unenäod 4
2.1Millal me und näeme? 4
2.2Miks me und näeme? 5
2.3Unetüübid 5
2.4Mis on unenägude põhjuseks? 7
2.5Unenägude seletused 7
3Unenägude analüüs 9
3.1Kõige sagedamini nähtavad unenäod 9
3.2Kas usutakse unenägudesse? 10
3.3Unenäod ei jää meelde 11
4Kokkuvõte 13
5Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

Oma olemuselt on unenäod üürikesed ja pahatihti on neid halb meelde jätta. Kui me neid siiski mäletaksime, siis esinevad need sageli ähmaste kujundite ja tunnetega, ehkki vahetevahel näeme ka und, mis on nii selge, et püsib meeles veel mitu tundi või lausa mitu päeva tagantjärele.Mõned teooriad väidavad, et uni on tähenduseta, et uni on lihtsalt moodus , mis võimaldab ajul vabaneda päeva jooksul kogunenud taagast. ( Powell , Rosalind 8: 2001)
Võtsin käsile just selle teema, sest aegade jooksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. Samuti ka sellepärast, et ennast huvitas see teema kõige rohkem, ning oleks tore teada saada palju mud huvitavat.
Minu töö eesmärgiks on välja selgitada, millest tuleneb see, et inimesed näevad üldse und, ning kas sellel on ka mingi seos reaalsusega.
Töö tegemise käigus olid abiks mitmed õpikud, unenäonähtusele pühendatud interneti leheküljed, ning inimesed, kes täitsid töölehti, ning vastasid mu küsimustele.

Uni ja unenäod

Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu . Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudesmagama jääb, ei suuda enam oma pead püsti hoida ning tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul . Omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamise pulss väheneb nii lastel kui kui täiskasvanutel. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. ( Matt , Allen 2011)
Uni mängib meie elus nii füüsilises, kui ka vaimses elus suur rolli. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, see on meile värskendava toimega. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. On tehtud katse koertega, mis näitasid, et võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina. Inimestel takistati und. Värskendav mõju on kõigepealt sügaval unel , kuna väga kerge, pealiskaudse une tähtsus on selle poolest palju väiksem.( Fontana , David 24-25: 1994)
Unenäod on meie omad kujutlused ja, et neist aru saada läheb vaja meie oma hingeelu. Kui tahame, et me mäletaksime ma unenägusid ka edaspidi, oleks hea neid ülesse kirjutada. Magaja , kes võib näha und, võib samalajal teha ka erinevaid näoilmeid, rääkida unes, kõndida või üleüldse erinevaid tegevusi. (Matt, Allen 2011)

Millal me und näeme?

Kunagi arvati, et unenäod esinevad vaid REM- une ajal, kuid teadusuuringute areng ja suurenenud laboratooriumide hulk on võimaldanud teadlastel lähemalt magagajaid ja aju aktiivsust une ajal uurida. Selgus, et unenäod esinevad öö otsa. REM- une ajal pole need ehkki nii kujukad ning need unustatakse tihtipäeale ära.
Une kergemates faasides, kui lamame vaikses toas, laseme meeltel uidada, tajume, et unenäod meenutavad kiiresti mööduvaid kujutelmi ja mõtteid. Sügavamas unes võtavad unenäod pigem katkendlike aistingute, tunnete ja mõtete kuju. Kui inimesed aeglase une sügavamatest sataadiumitest ülesse aetakse, on nad uimased, ega ei pruugi suuta meenutada mida unes nägid.
Rem- une unenäod sisaldavad tegelasi ja süžeeliine. Sageli ärkame, ning mäletame unenägusid täiesti selgelt.
Unenäokogemustele reageerib ka meie keha. Aeglase une ajal võime me unes rääkida, tõmmelda või koguni unes kõndida, kui REM- une ajal oleme me peaaegu, et liikumatud. Aju on küll aktiivne, kuid lihased lõõgastuvad, mis muudab meid sama hästi kui öelda, et halvatuks. (Powell, Rosalind 21: 2001)

Miks me und näeme?

Kaheksateistkümnenda sajandi loodusteadlane ja arst E. Darwin arvad , et kui me magame ning näeme unenägusid, kaitsevad need meid hallutsioonide eest, ärkvel olles. Uuringud on näidanud, et kui jätta inimesed ilma heast unest, muudab see neid kergesti ärrituvaks ja neil ei ole nii hea keskendumisvõime. Taas magame minnes, püüavad nad vahelejäänud unenägusid tasa teha, ja sellepärast näevad inimesed mitut und selle jooksul. See viitab sellele, et inimesele on unenäod isegi mingil moel tervisele kasulikud. Und võime näha ka veel sellepärast, et see informatsioon, mis meile päeva jooksul ajju kogunenud on, vabaneb unenägude vaheldusel. Unenäod on ka soovidetäideminekud. Unenäod võimaldavad kogeda olukordi , fantaseeritud asjadest ja olukordadest, mis jäävad meile ärkveloleku ajal kättesaamatuks.(Powell, Rosalind 22: 2001)

Unetüübid

Ajaviiteuni
Kui elu on igav ja üksluine, näeme tihti ajaviiteund. Siin on eesmärgiks korvata argipäeva igavustja tuua elule uut mõtet.
Argiuni
Argiuni kordab päevasündmusi ja toob pisiseikadesse pisilahendusi.
Ennustusuni
On inimesi, kelle uned ennustavad tulevasi sündmusi. Neid tuleb eriti tähele panna ja võimaluse korral üles kirjutada.
Hädauni
See uni koneleb vaimuvaesusest, kuivusest, teadvusetajoudude ülevõimu haaramise ohust.
Hoiatusuni
Viitab lähenevale ohule ja ähvardusele. Siinjuures on kasulik võtta hoiatus teadmiseks.
Korguv uni
Unel on kombeks korduda seni, kuni asjasse on tulnud lahendus või pööre. See võib kesta, kuni edasiantav olulise tähtsusega sõnum on pärale jõudnud.
Lohutusuni
See on raske eluseisundi poolt sünnitatud unenägu, mis peab tooma lohutust raskustes olijale.
Ohuuni
Uni teadvustab unenägijat ähvardavast hädaohust. See ärgitab inimest mõtlema küsimuse all olevate probleemidele ja otsima abi väljaspoolt. Varjatud ohud. Hädaohu tekitajad , kellest-millest puuduvad teadmised, võivad põhjustada raskusi, kui nende teateid ei võeta tõsiselt.
Painajauni
Unetunne võib luua painaja . See kajastab ahistusi ja kartusi. Võib põhjustada ka liigne söömine või ebamugav magamisasend. Painajalikud unenäod on sellised, milles sa ei jõua kusagile. Kui tunned end unes rõhutuna, siis tunned seda ilmselt ka ärkvel olles.
Prohvetlik uni
Sarnane ennustusunega, kuid sellele lisaks kaasnevad visioonid Jumalast, inglitest ja teispoolsusest. Neil on väga tugev mõju inimese elukäigule, kuid võivad mõjutada ka tugevasti kogu ühiskonna arenemiskülge.
Seiklusuni
Analüüsi oma võimeid ja võimalusi. Selline unenägu on tavaliselt noorte inimeste külaline.
Soovuni
Uni võib muuta soovid tõeks. Eriti palju näevad seda liiki unesid noored inimesed, sest need kaasnevad armastustunde tärkamisega. Seksuaalsed soovuned on kõigil ühised.
Suuruni
Selle une tähendus ulatub kaugemale unenägija enda elust. Suurunes võib saada teate, ilmutuse või ülesande, millel võib olla mõju arengukäikudele, sündmustele või lausa maailma üldprobleemide lahendamisele.
Tähendusuni
Sellel unel on oluline tähendus unenägija enda elule. Võib näha kogu oma elusaatust.
Õudusuni
Seotud inimese hirmudega mis vajavad erilist tähelepanu, kuna need viivad inimest ärkvelolekus tasakaalust välja. Oluline on leida selle une tekkimise põhjus, ning uni ei pruugi korduda enam.
Ärritusuni
Põhjustaja võib olla külmus, palavus, janu, nälg, valud või isegi magamisasend jne, millel ei ole sümboolseid tähendusi.(Donner, F 1998)

Mis on unenägude põhjuseks?

Loomulikult unenäo põhjustajaks võib olla mitmesuguseid mooduseid.
Unenäod tekivad sellest, et aju magamise ajal edasi töötaks. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal nähatavale tulla kummaliste piltidena. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud , näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud.
Unenäod on iseenesest väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Unenäod võivad eisneda ka nii, et ööst öösse on üks ja sama uni.
Unenäo lähtepunktiks olla ka mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks.

Unenägude seletused

Loomad tähistavad meie loomulikku viastlikku ja loomalikku olemist.
Saarelt leides unenäos võib see tähendada, et vajate üksindust ja rahu.
Imik võib tähendada uut algust.
Koletise ilmumine meie unenägudes on põhjustatud allasurutud tunnetest, hirmudest ja muredest .
Ingel sümboliseerib hingepuhtust ja headust.
Haiglat nähes peaks rohkem tähelepanu pöörama oma tervisele.
Auto sümboliseerib tavaliselt ise ennast. Kui olla ise juht, võib see sümboliseerida, et vastutate oma elu eest. Kui juhib keegi teine, võib see viidata, et lasete teistel oma elu juhtida või sültute teistest liiga palju.
Surm sümboliseerib uut algust – lasete vanal minna ning valmistute millegi uue alustamiseks.
Õnnetused võivad paljastada hirmu viga saada. Liiklusavarii sattumine võib tähendada hirmu füüsiliste vigastuste ees.
Tuli sümboliseerib nii mitut asja. Viha, kirge, ohtu ja valgustust.
Lill on hapruse ja ohutuse sümbol. Nähtud lill on ka looduslik ilu. (Powell, Rosalind 52-63: 2001)
Uppumine tähendab, et unenägija pelgab, et alateadvuse sügavustes peituvad jõud võivad ta neelata.
Ämblik äratab süütunnet.
Punane roos tähendab traditsioonilist armastuse sümbolit naise suguelundit.
Hambad on ärevusunenägude teemaks.
Vari esindab kõike seda, mida unenägija olla ei soovi. Süboliseerib allasurutud aspekte .
Matused tähendavad ihade ja traumade mahasurumist.
Kaalust alla võtmine tähendab, et meid on tühjaks tõmmatud inimeste poolt, kes meilt palju tähelepanu nõuab.
Alasti naine on armastuse ja püha ilu sümbol.
Vasak kehapool tähendab alateadvust.
Parem kehapool tähendab unenäos teadvust. (Fontana, David 127-162: 1994)
Abiellumine hoiatab abielu asjus ja tähendab hingelist ühtsust.
Aevastamine võib tähendada paremat tervist.
Sild sümboliseerib uut eluetappi, rikkust ja rõõmu. Silla sissekukkumine tähendab aga suurt õnnetust.
Lendamine tähendab soovide täitumist.
Vanemad sümboliseerivad rõõmsat meelt ning rahulikku olekut.
Maavärisemine võib tähendada ilmamuutust ja ka elu muutust.

Unenägude analüüs

Alljärgnevalt annan ülevaate oma uurimustöö tulemustest.
Küsitlusest võtsid osa 22 inimest. Need moodustasid 2 gruppi. Esimene grupp koosneb 15-25 aasta vanuselistest inimestest. Teise gruppi moodustavad 30-60 aastased inimesed. Igas gruppis 11 inimest. Küsitlevad olid adekvaatsed ja ausad.

Kõige sagedamini nähtavad unenäod

I grupp
II grupp
Diagammid näitavad, et noorte unenäod on palju huvitavamad. II grupi inimesed näevad unes iseennast umbes kaks korda tihedamini. See tähendada, et nad pööravad suurt tähelepanu endale, aga nende ümber toimuvale jääb seda väheks.
I grupi rahvas näeb unenägusid koolist palju tihedamini, kui II grupi inimesed. See võib tulla sellest, et noored käivad tihedamini koolis ning see tekitab väsimust ja vahetevahel ka stressi.
Vanemad inimesed ei unista maiustustest nii palju kui noored. See võib tuleneda sellest, et noorte maitseretseptorid vajavad rohkem magusat , kui II grupi inimesed. Maiustuste üleliigne tarbimine võibki olla põhjuseks näha unenägusid maiustustest. Samas võib olla põhjuseks ka see, kui inimene tarbib just liiga vähe maiustust , või ei tarbi üldse.
II grupp tegeleb unes seiklemisega rohkem, kui I grupp. Vanematel inimestel on rohkem probleeme. Neil pole peaaegu üldse vabaaega ja nad unistavad reisimisest ning seiklemisest. Kuid seiklemiseks pole aega, siis ei jäe muud üle kui seigelda unes. Noortel on aga päeva jooksul palju erinevat tegevusi ja vabaaega.
II grupp inimesi ei näe peaaegu unenägusid suvest üldse. Noored näevad sellist tüüpi unenägusid väga tihti, sellepärast et nad peavad suve ja vaheaega sünonüümideks. Suvel saab puhata koolidest . Tööinimestel aga suvi ei tähenda puhkust.
Ülejäänuid sündmusi näevad I grupp ja II grupp inimesed peaaegu ühepalju.

Kas usutakse unenägudesse?

Küsimus seisnes selles, kas inimesed usuvad unenägudesse ja kas nad on olemas. Alljärgnevalt on toodud küsitluse tulemused.
„Ei“ vastused on ülekaalus.
Inimeste põhjus unenägusid mitteuskuda võib seisneda selles, et neil pole nende arust mingit tähtsust ning need on lihtsalt fantaasiaviljad.
Põhjus unenägusid uskuda , võib aga seisneda selles, et inimestel on tänu unenägude nägemisele juba ka midagi juhtunud, olgu see nii hea või halb.

Unenäod ei jää meelde

Umbes kaks tundi meie uneajast kulub unenägude nägemisele. See on meelespidamiseks suur ajahulk, eriti siis, kui suudame unenägusid meenutada vaid juhul, kui nende kesekl ärkame või peale unenäo lõppu. Mõned inimesed elavad kiiret elu ning juba ärgates on nad valmis alustama uut päeva. Pühendada aga mõtlemist unenägude peale, mida öösel võisime näha, tundub liiga luksusena, ning me ei saa seda endale lubada. (Powell, Rosalind 23: 2001)
Küsitluse tulemused kinnitasid, et enamik unenägudest ei jää siiski meelde. II grupp inimesed mäletavad unenägusid ärgates rohkem, kui I grupp. Samas tihti tuleb ette ka olukordi, kus mõnda aega siiski unenägu on meeles, ning siis ununeb või siis ärgates tuleb pikka aega mõtelda, mida unes nähti, ning siis jääb meelde.
Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad unenäod meelde inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem.

Kokkuvõte

Unenäod on iseenesest väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Unenäod kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud - sellest ka igasugused spekulatsioonid sellel teemal. Vaatamata sellele on uni ja unenäod lahutamatu osa meie igapäevaelust, sellega on nende seos reaalsusega väga tihe.
Töö tegemise käigus sain aru, et unenäod võivad mõjutada meie käitumist ainult siis, kui me ise ka usume nendesse. Minu meelest peaks unenägudesse suhtuma täpselt nii, nagu iga inimene heaks arvab . Unenägudesse uskumine ei tohiks panna teid arvama, et te ei sobi teiste seltskonda, või olete teistest halvemad.
Unenäod on kindlasti ühed huvitavamad nähtused inimese ja ka loomade elus. Järgmisele uurijale soovitaksin jätkata minu teemalist uurimistööd ning teha ka uurimist näiteks teemal "Unenäod loomade elus", kui see isegi võimalik oleks.

Kasutatud kirjandus

Powell, Rosalind 2001. Unenäoteraapia. Egmont Estonia.

Fontana, David 2005. Millest kõnelevad unenäod. Raul Kilgas ja AS Kirjastus Ilo.

Matt, Allen. Uni ja unenäod, http://www.hot.ee/allen/dreams.ht m

Kaldoja , H. Väike unenägude seletaja, http://sites.google.com/site/tarkaja/v%C3%A4ikeunen%C3%A4gudeseletaja

Donner, F. Unetüübid, http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#601