KUNSTIAJALUGU II - fovism, kubism, futurism, abstraktsionism, dadaism, sürrealism (0)

20. SAJANDI KUNST Fovism
Sai poolehoiu, sest miut erinevat stiili ja voolu, teise põhimõttega kunst. Kunst peab eluga kaasas kandma kunsti uuendusi ja omapära.
Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik , värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid jõulisena, üks kriitik leidis, et nimetada tuleks see rühmitus fauves’ deks , tähendab metsikut. Saab nimetusi fovism. Mille poolest nad erinesid varasematest? Hülgasid impressionistide muljet jäädvustava kunsti, ei pööranud tähelepanu sümbolistlikele elementidele, ülesandeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib mõne motiivi vaatamisel . St, nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed üksikasjade kujutamises, värvid võisid olla vastupidised. Foovide keskne kuju oli Henri Matisse . Ta arvas , et värvid ja jooned ei sõltu loodusest, vaid kunsntiku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil, loodus on teisejärguline. Loodusmotiiv vöib olla täis liikumist. Selmet kujutada liikumist, tabas ta hetke, mil inimene hakkab liikuma (kontuurjooned, kontrastsed värvid, mis annavad dünaamika). Eelköige on mulle tähtis väljendus.—Kunstniku idee ei tule arvesse väljaspool tajutavat kujundit. Samas kui Matisse’i täid vaadata, siis värvid on metsikud ja kohati kummalised, ent tema tööd tunduvad pigem tasakaalukad. Tahtis pakkuda rahulikku rõõmi. Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele, nagu pehme tugitööl mõjub füüsiliselt väsinud inimesele. Ta on saanud hea klassikalise joonistamishariduse. „Tants“, „ Muusika “.
Foovide rühmitus oli ühtne kuni 1907.aastani. Iga kunstnik leidis oma isikliku raja, tee, kuhu edasi minna.
Raoul Dufy – armastas muusika ja rahvapillidega seotud asju, millega sai väljendada elurõõmu ja maailmaimetlust. Vrdl Matisse’ga, on vörvid rahulikumad, õrnemad, läägemad, pintslikäsitlus närviline. Koloriit on hoopis teine.
Andre Derain – kasutab kohati lausa väga intensiivseid, kontrastseid, metsikumaid värve. Joonistuslikult on Derain oskuslikum kui Matisse.
Maurice de Vlaminck – eeskujuks oli van Goghi looming. Ka intensiivsed toonid. „Jõgi“.
Georges Rouault – „ Kloun “. Natukene erandlik kuju. Seob küll välised tunnused, ainult aiutiselt. Maalid sisulised on sünged, moraliseerivad! Saanud mõjutusi sellest, et ta töötas klaasimaalijana, keskaegsete kirikuakende restaureerimine, see mõjutas teda usuliselt. Sp. On ka usulise sisuga maale ja moraliseerivaid. Töödes võib näha klaasimaali/vitraažlikku kujutamislaadi.
Koos foovidega algab Lääne.Euroopa kunstis uus suund – ekspressionism (väljendus).
Ekspressionismi rajajateks peetakse van Goghi ja Munki. Nemad hakaksid juba väljendust rõhutama, kuid järjekindlamalt foovid . Fovismiga samaaegselt tekib väljenduslik kunst Saksamaal. Enamasti kasutatakse ekpressionismi saksa väljendusliku kunsti kohta. Natukene erinev on fovism ekrpessionistmis. Sakslastele meeldis maalile jurde mäelda tähendust ja spmboolikat (eeskujuks Munk), samas tunti huvi postimpressionistide vastu, ka Kaug-Ida ja keskaja kunstide vastu. Saksa ekpr.tide I põlvkonna moodustas Dresdenis 1905.aastal rühmitus „Die Brücke“ ( Sild ). Rühmituse eesotsas oli Ernst Ludwig Kirchner , sinna kuulus lühiajaliselt ka Emil Nolde. 8 aastat elas kogu rühmitus koos, töötasid koos ja jagasid sissetulekuid. Mõlemad rõhmitused räägivad väljendusest, kuid see väljendus on erinev /rõõmu väljendus, õnnetunne; rahutus , ühiskonna kriitika, maailmavalu, igatsus parema ühiskonna järele/. Ekspresionistid kujutasid köike dramaatilises valguses, suhtumist ümbritsevasse püüdsid näidata iimeste ja objektide tahtlikus deformeerimises. Kohati kasutavad teravaid värvikontraste, samas möned maalid tahtlikult porised. Inimesed sünged, kohati karikatuursed. Pingestatus, ärevus. Depressiivsed inimesed. Rühmitus tegeles ka graafikaga ( litograafia ja puulõige). Kirchneri värvid pole eriti hullud , ekrp.väljendus deforemeerimises. Emil Nolde – „Maskide vaikelu“, „Ristilöömine“, „Naine ja Pierrot“,
KUBISM :
1905.foovid ilmusid, siis paar aastat esinesid seal vabalt, kui siis ilmusid uued suunad. 1907. aastast alates saame rääkida kubismist. Kubistid said ka alguses nimetuse pilkest. Kuna looming vastas nimetusele, jätsid nad selle. Lähtekohaks on Cezanne ’i looming, taandada geomeetrilistele elementidele. Avaldas möju ka Aafrika neegriplastika. Rajajateks Pablo Picasso ja Georges Braque . Mõlemi loometee oli pikk, ei piirdunud ainult kubismiga, katsetasid teisi kunstivoole ka. Ükskord olen endale suurim varandus.(Picasso). Picasso ise kogus ka kunsti, Pariisis Picasso muuseumis on ka tema kogutuid töid. Elust on kirjutatud raamat, 4.naine Francois, „Elu Picassoga“, film „Picasso looja ja hävitaja“. Egotsentriline inimene. Nalja pärast astus kommunistlikusse parteisse. Parim näide: Braque’i orav, kuni nägi töö peal oravat, Braque püüdis sellest lahti saada. Klassikaline kunstiharidus . 19.sajandi lõpus saab tuttavaks Barcelona juugendlik-sümbolistliku kunstiga. Kuid 19-aastasena jõuab Pariisi, Prantsusmaast saab Picasso uus kodumaa. Kolides Pariisi, asub elama Montmartre’le, paelub pahederohke ööelu. Picasso imetleb pahedeelu (Lautrec suhtus irooniaga), joovastub sellest elust, millele õige pea järgneb pettumus ja masendus . Kui ta pettub, saabub tema kunstiloomingusse Sinine periood 1901- 1904 – maalib inimeste süngeid külgesid, õnnetud inimesed, kummaline värvikäsitlus, on tajuda seda, et vägivaldselt moonutab inimeste anatoomiat, juugendlik pehmus on kadunud, nukker , melanhoolne. Roosa periood 1904-1906 – näib, et Picasso on leidnud elumõtte loomingus ja loovisikus, kujutab artiste, kes on ainus töelise elava inimese võrdkuju, melanhoolsed meeleolud ei kao, kuid asenduvad röömsamatega, koloriit roosakas , on näha inimese keha deformeerimist. 1907.aastal asub uuele rajale. Jahmatas kunstipublikut ja köiki oma austajaid. Vöib arvata, et tõukeandjaks oli Cezanne’i looming. Cezanne’i periood kasvab üle kubismiks. Vöttis C.õpetusest üle selle, et järjekindlalt hakkas objekte taandama geomeetrilistele vormidele . Ta oli ennegi moonutanud, kuid tänu tunnetele, nyyd tegi seda süstemaatiliselt ja järjekindlalt, pildikonstruktsiooni nimel.
„Avignoni naised“ (1907), kevadel hakkab maalima, selle aluseks on groteskne pilt, mis kujtusa lõbunaisi aknal . Kunstiajalooliselt on tähtsad paremalpool asuvad 2 figuuri. Seal on näha, et need on teadlikult moonutatud, neid peetakse kubismi alguseks. Neegrimaskid on mõjutanud Picasso’t. On näha, et on tahtlikult püütud nähtavat maailma lagundada geom . Kildudeks ja see siis uuesti üles ehitada. Püüavad ühte eset korraga näidata mitmest küljest (cezannelt vöetud). „Kolm naist“. (Ka Braque maalis cezannilikke maastikumaale.) 1909.a algab periood – analüütiline kubism. Kubistid säilitavad loodusliku motiivi, kuid aineriing on hästi piiratud. Pöhiliselt maalivad puid, maju, natüürmorte (kas.esemeid, mis juba oma olemuselt on geom. vormiga : nöud, muusikariistad). Analüütilise kubismi juures suhe loodusega jääb aina rohkem väiksemaks, pilt on omaette nähtus, milles looduslik motiiv on teisejärguline, seda moonutatakse äratundmatuseni. „Maailm tuleb hakkida tükkideks, et saada ehituskive, et ehitada üles uus ehitis – pilt.“ „Ambroise Voilard’ portree“. Kubismi rajajate pöhiliseks väljendusasjanduseks pinnad, jooned, hele-tumedused. Valitsevad on pruunikad, rohekad toonid. Tähelepanu on pööratud sellele, kuidas vormi ja massi kombineerida pildi peal. Braque hakkab oma natüürmortidesse al 1911. a lisama kirjatähti. Lisaks sellele vötavad nad appi uusi vahendeid: kleebitakse ajalehe väljalõikeid, tapeeti, tükke – kujuneb kollaaž. Kollaaž ei jäjenda ruumi, on ise reljeefselt ruumiline. „Tants“ Pärast kubismi teeb ka sürrealismi, abstraktsionismi. „Naine lillega“. „ Dora Maar“ (üks tema naistet), „Nuttev naine“. „ Guernica “ Hisp.kodusõja õudused. „Naine korvtoolis“, „ Fauni pea“ ( keraamika ). Pärast II MS oli tema lemmikteemaks see, et käis mööda prügimägesid, otsis huvitavaid objekte, detaile. „Autoportree“ 1972.
GEORGES BRAQUE: Natukene tagasihoidlikum kui Picasso. Cezannelikud maastikud (pruunikad), „ Viadukt L’Estaque’s“, „Kala ja pudelid“ (an.kubism). „Mees viiuliga“.
JUAN GRIS : Samm edasi analüütilisest kubismist on Juan Grisi looming. „Kolm lampi“. Tema loomingut on hakatud nimetama sünteetiliseks kubismiks. „Pudel ja klaas“. Kombineerib kunstnik pildile vormid ja värvid ja siis toob sisse motiivi, mis on tav.natüürmort. „Arlekiin kitarriga “. Isel. Suured geom.pinnad, selgemad kontuurid, eredamad ja puhtamad värvid.
1911. aastal toimus I suurem kubistide ühisnäitus. Seal oli hästi palju kubiste, sai eristada vanasid ja noori kubiste, kelle looming oli omavajel täiesti erinevad. Üks noortest :
ROBERT DELAUNAY: Üks noortest kubistidest. Hakkab kasutama eredaid, puhtaid spektrivärve. „Difficult“. Värviprobleemide lahendamiseks püüdis ta läheneda teaduslikult, kuidas efektsemalt värve esile tuua ja näidata. „Aken linnas“. „Marsi väljak – punane torn“. Parimaid maaliseeriaid on Eiffeli torn. Maaliseeria on möeldud kogu tehnilise tsivilisatsiooni ülistamisks. Seerias on sees ekspressiivsust, joonte murdumine, tugevad kontuurid. Sellega saavutab dünaamika. „Suur paneel “.
FERNAND LEGER : „ Aktid metsas“. Ta lähtub Cezanne’i loomingust, köige järjekindlamalt. Just sellest, et maailma vöib käsitleda geom. Kujunditena. Omane tumedates värvides silindrite ja torude kasutamine. Oma loomingus püüdis ta väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust. „ Suitsetajad “. „Kontrastsed vormid“. „Sukeldujad“.
Paljudele kunstnikele kubism oli ainult vahendiks, millega muuta nurgelisemaks ja vormikindlamaks oma loomupärast suunda.
CONSTANTIN BrANCUSI: „Muusa“. Köige originaalsem on Rumeeniast Pariisi tulnud Brancusi. Teda püüdis leida iga objekti olemusliku põhivormi. „Preili Pogany portree“. „Vastsündinu“. „ Noormehe torso“. Kubistlikud skultporid kasutasid hsti palju geomeetrilisi vorme, kombineerisid kuupidest, koonustest, silindritest jne. Tegelikku motiivi kui sellist, pole näha, pigem on aimatav.
FUTURISM :
Sai alguse Itaalias. Miks seal? Itaalia sai ju rahvusriigiks alles 19.saj keskel?siis kui Itaalia ühendati. Itaalia olukord 20.saj alguses oli küllaltki keeruline, aga see kultuuriline erinevus provintside vahel, oli väga suur (isegi tänapäeval). Lõunapool – poolfeodaalne üh.korraldus, põhjapool – kiirelt edasi arenev tööstuslik piirkond. Vastuolu vana ja uue vahel on väga suur, suuremad kontrastid kui Lääne-Euroopas. Paljudele noortele tundus, et igasugused traditsioonid (sh ka Itaalia rikkalik kultuuripärand) on tegelikult koormav/ pidurdav uue kunsti loomise juures. See segab Itaalial jõuda moodsasse maailma. Leidsid , et Itaalia uuenemine on ligia aeglane. Sellepärast muutubki noorte jaoks uudsus kultusobjektiks. Nad tahavad luua sellist kunsti, mis võimaldab katkestda igasugused sidemed minevikukunstika. Mineviku asemel on tähtis tulevik, sellepärast nimetati nende looming futurismiks (it.keeles tulevik). Futurism programmina sündis palju ennem kui kunst.
Esitasid nad oma plaane manifestidena. Levitasid ka ajakirjanduses. Tegid endale reklaami – esimesed. Manifestide autoriks , eluheakorraldajaks oli Filippo Tommaso Marinetti. Teda peetakse futurismi isaks – ajakirjanik. Tegelikult tema ideeks oli see, et ta ei tahtnud luua traditsioonilist luulet, püüdis leida sellist poeesiat, mis oleks õige uues maailmas (muutuvas). Ülistas oma luules tsivilisatsiooni, väitis, et vana kunst on surnud ja kõlbmatu. Andis välja rahvusvahelist ajakirja Poeesia , kus propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust. Esimese manifesti avaldas Prantsuse leht Le Figaro . Tema avaldused olid teatraalsed ja tundeküllased. Ülistab kiirust ja sõda. Sõda oli nende jaoks ainukene hügieen maailmas. Ta astub esimeste hulgas fašistlikusse parteisse. Tema eeskujul hakkavad ka teised futuristid ülistama kiirust, tehnika arengut. Just viimase kajasgtamist peavad nad kõige väärtuslikumaks, isegi rohkem väärutslikumaks kui inimhinge probleeme. Tehnika loob ilu. Tähtis on liikumine – kunsti ülesandeks on väljendada dünaamikat.
Idee – maalikunst peab loobuma traditsioonilistest motiividest (akt); selleks, et näidata ajastu dünaamikat, tuleb kujutada motiivi arengut ajas; tuli kasutada erksaid värvikombinatsioone (mõjuvad jõudsalt). Kõlavad plaanid olid valmis, kuid kunstini ei jõutud. Selleni jõuti alles 1918. aastal Pariisis (sest enamik on kolinud kunstipealinna, tutvunud uuenduslike kusntivooludega, leiavad sealt tuge ja saavad futurismiga tegeleda). Tähtsamateks esindajateks on Umberto Boccioni , Carlo Carra , Giacomo Balla , Gino Severini .
Üks võimalus realistlik suund, teine võimalus toetuda kubismile (nähtav maailma geom.kujunditeks → paiskavad nähtava maailma pildile laiali, nad ei ehita seda uuesti üles). Futuristide pildid pigem meenutavad mosaiiki kui mingit ülesehitatud pilti (piirjooned lagunenud, esemed näivad hajuvat). Jääb püsima liikumistunne! Dünaamika! Põõavad kujutada suurlinna müra (abstraktsete geom. kujudega ). Annavad töödele imelikud pealkirjad : Auto dünamism, Tulistav kahur , Trammivaguni mürin tungib tuppa, Soomusrong lahingus. Rakendasid oma programme erinevates kustiliikides.
SKULPTUUR: UMBERTO BOCCIONI: ka kunstis dünaailine. Kehavormid on hajutatud, nad ei vasta reaalsetele vormidele.
ARHITEKTUUR: AnTONIO SANT’ ELIA Rakendust eriti ei leidnud. Tema nägemused tulevikulinnast on tänapäeval täitunud? Pole jälgegi loodusest, pole jälgegi vanas arhitektuurist , on tehiskeskkond, mitmetasandilised suurteed. Mõtles ette.
Futuristide lähtekohaks oli olnud Itaalia patriotism . Nad väitlesid tegelikult oma maa eest, rahva kiirema arengu eest. Tegelikult jäid kuni lõpuni Itaalia patriootideks, samas väitsid seda, et tehnika progress ja .. on kosmopoliitsed. Kõige rohkem müttekaaslasi leidsid futuristid Venemaalt. Miks? Venemaa ühiskond ja vaimuelu oli Itaaliaga käige rohkem sarnane. Maa oli suur, kuid mahajäänud. Rühmitus, mis vastandas ennast peterburi kunstiga ( Peterburg oli mõõdukas ja vanamoeline, akadeemilisem keskkond). Püüti ühendada Vene külakultuuri kõige algelisemaid jooni, moodsa uuendusliku läänekunstiga. Radikaalsele rühmitusele meeldis nii kubism kui futurism – kokku tuli kubofuturism. Osad futuristidest eemalduvad kunstist, nähes seda, kuidas tehnikat sõjas kasutati (seda oli ju ülistatud, nüüd paljud pettuvad futurismis). Enamik neist aga imetlevad sõjatehnikat ja selle jõulisust. Selline uuenemine ja jõukultus viib selleni, et paljud futuristid ühinevad äärmuslike massiliikumistega. Mõjutavad avangardse kunsti arengut. Oluline samm abstrakste kunsti poole.
ABTSTRAKTSIONISM: ABSTRAKTNE KUNST:
Kuni postimpressionismini oli kunsti tähtsamaid ülesandeid looduse kujutamine, alates postimpressionistmis hakkab looduslähedus kunstist kaduma. Nähtava maailma jäljendajatest olid knstiteosed muutunud omaette loomiguks. Samas erinevad kunstivoolud (pärast postimp) püüavad säilitada mingitki sidet loodusega (lihtsustati, moonutati). Kubismis looduslik motiiv vist kaob. Siis oli täiesti loomilik, et 1910 ? Aasta paiku jõuavad kunstikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus loobuti täiesti nähtava ümbruse jäljendamiseks. Piltidel ei ole är tunda nähtavat reaalsust (kubistidel) – see juhtus niimodi, et abstraksted teosed.
Aga kindlalt hakkas abstrakti joonistama Vassili Kandinsky (vene kunstnik). Temale omistatakse esimese tõelise abstraktsionismi au. Ta oli õppinud muusikat ja õigusteadust, tutvunud rahvakunstiga. Murranguliseks kujuneb Kndinskyle üks näitus: Prantsuse impressionistide näitus Moskvas. Nägi maali Mone „Heinasaad“. Jätkab juristikarjääri, kandideeris Tartu Ülikooli professori kohale, loobus nign sõidab Münvhenisse kunsti õppima. Ta leidis, et kusnt on sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Ta uskus seda, et ainult värvide mänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. 1910 aastal maalib ta oma esimesed abstraktsed akvarellid. 1912. aastal annab välja raamatu Vaimsest kunstist, kus kirjutab sellest, et kunst on sisemise vajaduse väline väljendus. Ta oli Münchenis Der Blauerraiter?? (Sinine Ratsanik – A.Mache, F.Mark) Asutuse liige. Kuidas ta jõudis abstraktsionismini? „Läbi ilmutuse taolise elamuse.“ Istus ateljees, silmitses ühte pilti → ilus → taipas , et vaatas pilti tagurpidi; motiiv ainult segab; töhtis on tunded, värvid lõuendil. St etkompositsiooni eab looma ainult värvidest ja skultuuris puhastest abstr. vormidest . 1910.aastal maalib esimesed abst.akvarellid: koosnevad hoogsatest värvilaikudest (elab Saksamaal). Rõhutavad puhaste kujutistest vabade värvide jõudu → värvid peavad olema ainult väljenduslikud. „Kompositsioon IV“ 1911, „Must laik“ 1912. Sinise Ratsaniku rühmituse liikmed olid huvitatud müstilistest õpetustest, mida püüdsid kunstis väljendada. Esimesed, kes pöörduvad kunstniku alateadvuse poole. Nad püüdsid luua täiesti uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks nende tunnetele (pilt). Nende teosed mõjuvad rahutult. „Horisontaal“. Mõnikord on neid võrreldud ekspressionistidega.
,,,František Kubka
Piet Mondrian ei pidanud kunsti isiklikuks, subjektiivseks. Tema jaosk oli see objektiivsete saduspärasuste kehastaja. Kunst luuakse loodusest sõltumata. Horisontaal- ja vertikaaljooned. Mondrian on konstruktiivse abstraktsionismi rajajaks.
Kazimir Malevitš sündis Kiievi lähedal. Öppis Moskvas kunsti, seal seda ka öpetanud (+Leningradis). On puutunud kokku pea kõikide 20.sxaj alguse kusntivooludega. Varasemates töödes on tunada kubismi ja ekspessionismi mõjusid. Aga mingist aastast hakkavfad ilmuma geomeetrilised elemendid. Töötas ka 1912.a kubofuturislikus laadis. „Must ruut“ – köige sensatsioonilisem maal. Seda peetakse moodsa kunsti ajaloosümboliks, vene avangardi kood?. Oluline pööre kunstiajaloos. 1915.aastal avaldab ta programmi: Kubismist suprematismini“. Sellepörast, et oma kunsti nimetas ta suprematismiks – ladina k. Supremus – kõrgeim, ülim. Miks niimoodi? Ta leidis, et tema on viinud täiuseni Cezanne’st alanud kunstiarengu. Suprematismiga oli saabunud lõpp senisele maalikunstile . Nüüd pidi see asenduma uut tüüpi kunstiga. See ei tegele tavalise eseme ja ruumiga, vaid suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, ei miskit ja universaalset ruumi (vaimsel tasandil paljmu kõrgemal kui varem). Ta vastab õldistele mõistetele. Tema eluaastatel pöördub igasugune poliitika abstr ja avngardismi vastu, st et ta sureb vaese ja tundmatuna. „Talvemaastik“, „Autoportree“ („ilusti“).
DADAISM : Esimene MS oli vapustanud kõiki eurooplasi. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda pettumust. Mõned kunstnikud tõmbusid sisemigratsiooni (mingi maale elama või teise riiki, mis ei mänginud kunstiloomingus erilist kaalu). Šveitsis Zürichis asutati Voltaire kabaree 1916. aastal. See kabaree korraldas skandaalseid etendusi võikses kohvikus. Etendused: kunstipublikule esitati müramuusikat, seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid → kunstike mõte seisnes selles, et nad põlgasid keskmist kodanikku. Kogu vaen oli suunatud halli massi vastu. Arvasid seda, et maailma on sõge, kuritegelik ja need korralikud kodanikud on kuriteokaaslased. Naeruvääristati kõike ilus väärtusi, kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaost, pimedust ja kõike võimsust. Juhuse kaudu leidsid nimetuse: dada. 1917.aastal asutasid nad Dada kunstigallerii. Seal eksponeeriti ka mitmete sõjaeelsete kunstike teoseid. Valikualuseks oli see, et tähtis ei olnud vormiline sarnasus ega ühtne stiil, vaid kõik teosed pidid olema uudsed – pidid sellega rabama. Dadaistid ise, ntks
Hans Arp, eelistasid kollaaže või montaaže (ehitatakse kokku). Neid tehti väärtuseta materjalidest , juhuslikest, kättesaadavast. Nende jaoks siiani kunstis kasutati väärtuslikke materjale ja väärtuslikke teoseid, see oli dadaistidele vastunäidustatud. „Väike Meudoni Veenus“. Hiljem hakkab tegema skulptuure,mis on abstraksed aga meenu´tavad nat. looduslikke vorme. Oluline on see, et visuaalne osa etenduses on oluline sõnaline looming. Kunstiteoste loomine oligi nagu üks suur etendus. Dadaism levib trükistena, läbi ajakirjade, plakatite, lendlehtede; millel on rahutu trükitehniline kujundus. Marcel Duchamp on natukene rahutum ja äärmuslikum. Säärane kunst sünnib New Yorgis . Prantslane, kelle loomingut oli Big Apple ’s näitusena, mis tutvustas Euroopas uusimat kusnti. Seal äratas erilist tähelepanu „Akt trepil “ aka „Trepist alla tulev akt“ – kas futuristi, kubismi. Idee oli selles, et ta esitas paroodia nende mõlemile voolule (kubsim, futurism). Ta tahtiks parodeerida kogu senist maalik,unsti. Selge see, et edaspidi ta loobub maalimisest ja hakkab teostena esitama tavalisi vabrikutooteid või teeb konstruktsioone senini tundmatutest materjalidest. Mitmete arvates on ta kõige rohkem mõjutanud 20.sajandi kunsti, eriti just „Fontään“. Selle teosega nimetati ta 2004.aastal kõige mõjukamaks 20.saj kusntnikuks ja seda teost kõige mõjukamaks moodsa kunsti avalduseks. Selle tähtsus ja mõju – hajutab igasuguse kunstipiiri. Kunstiteos loob kunstilise olukorra (meie vaatame, mis mulje jääb, mis emotsioonid tekivad). „Jalgratta ratas“, „L.H.O.O.Q“ – Mona Lisa repro (pilgata trad . Kunsti). Ta on esimene, kes seda teeb. Ja tema järel kõik teised (ntks dali, kes maalis end mona lisana).
Francis Picabia maalis veidraidmasinaid ja tegi iroonilisi kollaaže juhuslikest materjalidest. Tegelikult selliste teoste puhul ei saa otsida ilu, ei saa rääkida meisterlikkusest. Nad tahtsid lihtsalt šokeerida, panevad mõtlema (teosed). Sest siiamaani oli kunsti ülesanne pakkuda esteetilist naudingut. „Kükloop“, „ Hera “.
Dadaistlikud meeleolud levivad ka Saksamaal. I MS ajal aredas Hannoveris Kurt Schwitters. oli üksildane tüüp. Dadaismi arendas , tegika kollaaže. Kasutas nendes kommertslikke trükiseid, tegi ka konstruktsioone. Kui Saksamaa saab sõjas lüüa, sis levivad mässu ja protestimeelsus veelgi laiemalt. Eriti Berliinis omandas dada vasakäärmusliku propaganda ilme. Vasakäärmuslased hakkasid dada kunsti kasutama. Sarkastiliselt, raevukalt rünnati kodanlust ja ohvitserkonda (peeti sõjasüüdlasteks). Peamised vahendid plakat ja graafika . Pärast sõda dada rühmitus laguneb. Kuid idee jääb elama, alates 1960ndatest on see idee läänekunstis uuesti tugevnenud, siis räägime neodada sünnist. Seotud on sellega, et siis olid suured sõjavastased meeleolud. Dada onkunstipiiride avardaja.
Giorgio de Chirico oli enne I MS pettunud kubismis ja futurismis. Teda huvitas sümbolistlik kunst ja sümbolismiteooriad. Samuti oli ta vaimustunud itaalia kl.arhitektuurist. oma loomingutes tölgendab ta vanu linnu salapäraste, müstiliste paikadena, milles ei kehti terve mõistus. 1917.aastal liitub Chirico’ga endine futurist Carlo Carra? Ja koos arendasid nad oma kunsti edasi metafüüsiliseks. Miks metafüüsiline? – püüdsid kujutada midagi sellist, mis ulatub üle nimese igapäevase kogemuse, püüdsid kujutada selles tmidagi kõrgemat. Päõhiliselt kas linnavaated või siseruume.oma kujutamise juures rõhutasid joonperspektiivi, liialdasid sellega, et luua igavigu või ajatuse tunnet. Paljudel piltidel on realistlikud kujundid olemas, kuid paigutatud õhuta, kummalisse ruumi. Kummalised asjad, mis viitavad ajale, ruumimõõtmisele. Inimeste asemel kujutavad nad näota skultuure või mannekeene, kel puudub side ruumi ja ajaga . „ Prohvet “, „Hector ja Andromache“, „Kadunud poeg“.
SÜRREALISM:
Sõja lõppedes kogunesid dadaistid Pariisi. Sürrealistide vaimseks juhiks oli André Breton . Paar aastat käis sürrealistide ja dadaistide vahel võitlemine. Võitjana väljub Breton. Kui dada liikmed olid anarhistlikumad. 1924.aastal avaldab Breton psühhoanaluusi rajajale S.Freudile toetust tema öpetusele. Sürrealismi määratlus ei viita kunstile, nende eesmrgiks oli vähendada piiri elu ja kunsti vahel. Ühiskonda, kultuuri ja eriti läänemaailma kapitalistlikku kultuuri pidasid nad inimese vabaduse ja tegelike vajaduste mahasuruvaks jõuks. Spontaansus , alatedadlike tungide väljendamine – see vabastab inimese. Inimene vabaneb nö ühiskonna survest. See, et nad soovisid lääneõhiskonda lühkuda, see viis sürrealiste mingil hetkel kommunistide juurde. Sealt võitsid nad ainult Trotski? Öpetuse üle. Sürrealismi eesmärgiks oli elumuutmine, praktikas jääb ikkagi kunstivooluks. Nad kasutasid kunsti elu peaproovina. Püüdsid ka automaatselt jooonistada ühel lõuendil. Eeskujusid, ideid, motiive võtavad nad Freudi öpetusest (unenägude ja hallutsinatsioonide seletus). Sür.listid võtavad sealt sümbolid, samuti on eeskujuks ka laste ja vaimuhaigete joonistused. Miks? Lapsed ja vaimuhaiged pole ühiskonna poolt rikutud.
Max Ernst on kunstnik, kes tegi hõõrutuid pilte ehk frotaaže.(Krobedalt pinnalt saadud jäljendid). „Ekvivokaalne naine“,“Kuningas Ubu“
Joan Miro püüdis sümboleid abstraktseteni välja kujundada. Tema teosed on hä-sti värviküllased ja dekoratiivsed . „Arlekiini karneval “. Töödele on iseloomulik absurdne huumor. „Hollandi interjöör“. Hakkas spontaanselt joonistama,ilma igasuguse plaanita, töö teadlikku juhtimist/kompositsioonini jõudmist üritas väimalikult kaua edasi lükata. „Mai“. Poolautomaatselt vailminud kujundeid püüti hiljem viimistleda.
Yves Tanguy alstas ka tööde joonistamist spontaanselt, poolautomaatselt ja hiljem täiendas, viimistles. Tema töödes on loodusvormid , neid meenutavad massid.
20.ndate ja 30.ndate aastate sürrealismil oli tüüpiline otsida alateadvusest , unenägudest jne. Eneseväljendustest. Sürrealism on peamiselt süžeewkunst. See ei erine senisest maalikunstist maalimisviisi poolest, vaid süžee poolest (sümbolid kombineerida mõistusevastaseks). Küllaltki traditsioonilised, realistlikud. Sellest on tulnud ka realistlik-sümbolism. Kuigi kõike püüti realistlikult kujutada, on esemete omavahelises suhted moonutatud, möistusevastaseks kujutatud. Ruumi kujutatakse illusionistlikult. Realistliku-sürrealismi eeskujuks oli Chirico looming – kummalise valgusega tardunud õhutud ruumid. Sürr.dele pakuvad huvi ka objektid, mis viitavad kaudselt, otseselt seksuaalsusele. Freud on loonud sümboliteooria ja sürrealistid püüavad seda muuta realistlikuks.
Salvador Dal´i Figueres. Nuńez. Tutvub Juan Miro’ga. 23.aastal heidetakse Kunstiakadeemiast välja. Samal aastal kehtestatakse sõjaline diktatuur. Mässulisus väljendub ta loomignus. Läheb kaasa mitmete kunstivooludega. 27.aastal Pariisi, tutvub ürrealistidega. Olulised ruum ja valgus, kasuab palju tühja maastiku – kõrbe – mis peaks väljendama ajatust. „Mu ema, mu ema, mu ema“. Lõhnad, teatridekoratsioonid. Pani paika endale edetabeli, milline kunstnik on maailma pari. Köige rohkem meeldis talle J.Vermeer (olustikumaalija). Skulptuuri palju.
Sarnane, kuid iroonilisem on belglase René Magritte ’i looming. Realistliku sürrealismi pooldaja . Tema plooming ei ole nii pompöösne, ülepakutud, barokne.
Suurem osa Max Ernst’i loomingust on ka realistlik, fantaasiaküllane. Koosneb vedrates ja süngetest olenditest. Vaheldub absurdse huumoriga.
Sürrealistid ei tunnista piire kuskil (ka kunstiliikide vahel). Maalikunst ja graafika on alati olnud lähedased ja sell eüheaegne vljelemine on k üsna levinud, nii ka sõrrealistid ühendasid need kaks oma loomingus. Enamik sürrealiste harrastas ka sünakunsti – valmistati erinevad klmemöötmelisi objekte. Maalide pealkirjaks on kas sõnamänh, lühiluuletus. Kuulsad on sürrealistlikud objektid – ootamatud, erinevate materjalide ühendus. Kuulus on „Kohvitass“ (seest kaetud karusnahaga). Ajuti esinesid nendgea koos ka mitmed teised avangardismi esindajad, kes ei toeatanud sürrealistlike teooriaid , aga neid võlus uudsus ja fantaasiaküllus.
Sürrealismi lähedane oli ka skulptor Alberto Giacometti . Meelisteemaks olid inimfiguurid, kriipsutaolised, pikaks venitatud. Püüab edasi anda ilmeid ja poose, mis tunguvad öngistavad ja dramaatilised.
Syrrealism ei leia laiemat tuntust.. millalgi. Publik ja trad.kunstnikkond pidas neid skandalistiedeks. Teised vööristasid neid. Sürrealism tundus liiga literatuurne, kirjanduslik ja odav (abstraktsionistidele?). II MS alguses suundub enamik sürrealiste USA-sse. Seal andis nende looming ja teooria töuke uuele abstraktsionismile. 1940.a lõpul tekibki USA-s uus abstraktsionism . Sürrealistid saavad populaarsust juurde pärast 1947? Aastat.
Paul Delvaux – sürrealism.
KT-s: fovism, ekspressionism, kubism, futurism, abstraktsionism, dadaism, sürrealism
Autor – vool teoste juures