Uni ja unenäod (0)

Tallinna Reaalkool
UNI JA UNENÄOD
Referaat
10A
Tallinn 2008
Sisukord
Uni 3
Unega kaasnevad muutused organismis 3
Une staadiumid 3
Unevajadus 4
Une tähtsus ja unepuudus 4
Une sügavus 5
Unenäod 6
Unetüübid 6
Unenägude tähendus 7
Teadlik uni 7
Seiklus ja huvi 8
Sotsiaalne praktika 8
Õudusunenägude peatamine 8
Probleemide lahendamine 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud materjalid 10
Sissejuhatus
Uni on kõigi inimeste ja loomade elus loomulik, aga ka eriline perioodiline nähtus. Ligi kolmandiku elust veedab inimene unes . Unega kaasneb ka unenägude nägemine, kuid kõik ei pruugi neid alati mäletada.
Magamise ajal aju elektriline aktiivsus pidevalt muutub ning seetõttu on une seisundid jagatud erinevatesse astmetesse.
Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja on lastel pikem kui vanematel inimestel.

Uni

Uni on psühho-füüsiline nähtus. Kaasnevad mitmed kehalised protsessid: lihaste lõtvumine, hingamise aeglustumine, temperatuuri langus. Magamine on tervisele vajalik, selle ajal läbib aju mitu staadiumit.
Une funktsiooniks on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine.
Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre ning unepuudus võib põhjustada tõsiseid psüühikahäireid.

Unega kaasnevad muutused organismis

Magades inimese lihased lõtvuvad. Istudes uinuv inimene ei suuda enam oma pead üleval hoida.
Hingamine aeglustub: tavalise keskmise 18-20 korra asemel minutis hingab magaja umbes 14-15 korda minuti jooksul.
Täiskasvanud inimese pulss langeb 70-lt 60-le löögile minutis, lastel keskmiselt 100-lt 89-le.
Keha üldine temperetuur langeb umbes poole kraadi võrra.

Une staadiumid

Uni jagatakse kõigepealt kaheks – kiire ja rahulik uni. Rahulik ehk aeglane jaguneb veel omakorda nelja astmesse (vt joonis 1)
Joonis 1. Täiskasvanu unestruktuur
( http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.ht m)
Rahulik ehk aeglane uni (NREM – Non- Rapid Eye Movement ): 75-80% kogu uneajast. Sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine.

• 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained.
  
• 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda . See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast.
  
• 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast.
  
• 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.
  

Kiire ehk paradoksaalne uni: unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti.
REM-uni esineb kõigil imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel. REM-une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; ( imikutel 50% unest REM-uni), REM-une ajal suureneb valgusüntees ajus.

Unevajadus

Imikud magavad keskmiselt 16 tundi, sellest 50% on REM-uni; noorukid keskmiselt 9 tundi, enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni), raseduse esimesel trisemestril magavad naised mõned tunnid tavalisest kauem,
vanemaealised (üle 65 a) magavad 6 tundi ja vähem, sest vanenedes unevajadus väheneb.

Une tähtsus ja unepuudus

Unel on väga suur tähtsus nii füüsilises kui ka vaimses elus.
Uni on vajalik:
1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni);
- neuroni struktuursete elementide taastmine
- talitluseks vajalike ainete /nt. mediaatorite/ süntees ja deponeerimine;
2) sest kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel sügava une ajal seostub kasvuprotsessiga;
3) keharakkude taastumiseks; reservide loomiseks aktiivseks tegevuseks
Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata.
Info säilimse osas on ilmselt oluline koht REM-unel (nagu "kõvaketta ümberkirjutamine"). Kuna aju on aineliselt pidevalt muutuv keskkond, on info püsivuse tagamiseks on vajalik selle perioodiline "ülesalvestamine".
Unedeprivatsiooni järgselt taastatakse esmalt sügava une puudus ja seejärel REM-une puudus. Unetu öö järgselt võib aeglase une osa tõusta 20%-lt 50%-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium). Sügava une puudus korvatakse reegline täielikult. REM-uni korvatakse alles pärast sügava une puuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses.
Magades uueneb kehaline ja vaimne jõud ning sügaval unel on värskendav mõju. Kuid on olemas ka niiöelda väsitav uni, mis on rahutu , katkendlik ja ühendatud raskete unenägudega.
Une puudumine võib kaasa tuua psüühikahäireid ja isegi surma. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudus.t Koertega on läbi viidud katseid, mille käigus selgus, et juba võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma.
Vanasti kasutati Hiinas unepuudust eriti raske surmajuhtumi viisina, kus inimesel taksitati und.
Umbes 20% inimestest kannatavad mõnda aega oma elust unepuuduse all. Unetus on kõige tavalisem une korratus – esinevad raskused magamajäämisega või üldse magamisega terve öö. Unetust põhjustab kõige sagedamini stress ja mured.

Une sügavus

Juba enam kui 100 aastat on läbi viidud katseid uurimaks, kuidas muutub une sügavus magamise jooksul. Sügavuse all mõeldakse siinkohal seda, kui tugev peab olema heli, et inimes äratada – mida valjemat heli vaja läheb, seda sügavam on uni. Sellise põhimõttega tehtud äratamiskatsed näitasid, et alguses on uni suhteliselt kerge ehk pealiskaudne , kuid seejärel hahkkab selle sügavus kiirelt kasvama. Umbes kolmveerand tunni pärast peale magama jäämist jõuab unesügavus maksimumini ja on seal kuskil pool tundi. Seejärel hakkab ruttu langema ning hommikul on uni jälle võrdlemisi pealiskaudne.
Mõned uurijad on leidnud, et kui ülesärkamise järel kohe uuesti magama jääda, järgneb sellele jälle maksimumsügavusega uni, mis sellel korral küll veidi väiksema ja lühema kestvusega on.
Peale ärrituse tugevuse on oluline ka ärritust põhejustava heli tähendus. Näiteks ema, kes magab väikese lapse kõrval, võib vahel rahus magada üsna suure kära juures, kuid ärkab kohe, kui laps vähimatki häält hakkab tegema.

Unenäod

Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Unenägu kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud ning sellest ka igasugused spekulatsioonid selle olemuse kohta. On tõestatud, et me kõik näeme unenägusid. Kõige liikuvamad ja detailsemad on need REM-une ajal. REM-uni saabub aset tavaliseltt 3 kuni 4 korda öö jooksul.
Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tählepanu Sigmund Freud . Ta liigitas need manifestseteks ja latentseteks ning väitis, et unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendab alateadlikke soove ja vajadusi.
Sigmund Freud ( 1856 -1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi algataja .
Unenägu võib olla kui seeriafilm.
Unenägude üheks põhjuseks võivad olla soovid – näljane näeb unes sööki, vaene raha, aemastaja armastatut jne.
Unes ei saa näha seda, mida pole varem kuidagiviisi tajutud. Näiteks ei esine kurtidel helisid. Pimedate uni on selline, nagu nad elu ette kujutavad.
Unenägudes töötab mõte korralikult, seega on tulnud ette teaduslike probleemide lahendamist, muusikapalade loomist, küsimuste püstitamist jm. Ka mõned loomad näevad unenägusid.
Arvatavasti ei eristanud ürginimene unenägusid tegelikkusest.

Unetüübid

• Ajaviiteuni
  
• Argiuni
  
• Ennustusuni
  
• Hädauni
  
• Hoiatusuni
  
• Korduv uni
  
• Lohutusuni
  
• Ohuuni
  
• Painajauni
  
• Prohvetlik uni
  
• Seiklusuni
  
• Soovuni
  
• Tähendusuni
  
• Õudusuni
  
• Ärritusuni
  

Unenägude tähendus

Seda, kas ja milline tähendus unenägudel on, teadlased veel uurivad. Siiski leiavad paljud inimesed, kes oma unenägude kallal töötavad (kas siis ise, või teistega koos), et unenäod on nendele üpris tähendusrikkad. Need tulevad kasuks teada saamaks ja õppimaks rohkem isiku tunnete, mõtete, käitumise, motiivide ja väärtuste kohta. Paljud leiavad, et unenäod aitavad neid lahendada probleeme. Enamgi veel – kunstnikud, kirjanikud ja teadlased sageli saavad oma loomingulised ideed just unenägudest.
Rahvusvahelise Unenägude Uurimise Assotsiatsioni andmetel on palju näiteid, mille korral tundub, et unenäod ennustavad tulevikusündmusi. Arvatakse, et mõned võivad olla juhuslikud, tänu valestimäletamisele või alateadvuse hilisema seondumisega teatud informatsiooniga. Mõningad laboratoorsed uuringud on viidud läbi tulevukku ette ütlevate unenägude kohta, samuti ka selgeltnägelike ja telepaatiliste, aga tulemused on olnud varieeruvad, sest selliseid unenägusid on keeruline uurida laboratooriumi seadmetega.
Unenägude täideminemine võib olla juhus, unenägu võib lihtsalt sarnaneda reaalse sündmusega, eriti, kui seda on oodata, ja unenägu võib olla ka sündmuse põhjuseks – Aleksander Suur vallutas Tüürose linna.

Teadlik uni

On võimalik magada ja und näha ka nii, et teadvustatakse endale, et see, mis parajasti toimub, on kõik vaid unes. Kuigi seda ei juhtu eriti tihti, on sellelegi tähelepanu pööratud.
Kui inimesele mingil hetkel koidab, et ta näeb und, kogeb ta niiöelda teadlikku unenägu, hoolimata sellest, kas tal õnnestub selle üle kontroll saavutada. Teadliku unenäo tunneb tavaliselt ära mõne vihje järgi – miski, mis näitab inimesele, et ta kogeb midagi unes ja mitte reaalsuses . Kuid vihjed või võtmed pole alati vajalikud: mõned inimesed teadvustavad endale spontaanselt, et näevad und, ilma midagi ebatavalist ja imelikku märkamata. Teadlik magamine on üsna lihtne mõiste, kuid enamusel võtab aega ja kannatust, et seda saavutada.
Paistab, et paljud inimesed ei tee vahet teadlikul unel ja kontrollitaval unel. Kui ollakse võimeline oma unenägu juhtima, et tähenda see, et järgneb teadlikkus magamisest. Ka võib teadlikult und näha seda kontrollimata.
Miks saavutada teadlik uni?
Tavalised põhjused:

• Seiklus ja huvi
  
• Sotsiaalne praktika
  
• Õudusunenägude peatamine
  
• Probleemide lahendamine
  
• Muud/ mitte eriti praktilised põhjused
  

Seiklus ja huvi

Täielikuks teadliku une kogemiseks peab meeles pidama, et unes ei valitse meid ükski seadus: on vaid tõeline vabadus. Selle asemel, et kooli või tööle kõndida, võib hoopis näiteks lennata . Lennu keskel võid sa loomupäraselt otsustada, et uuriksid parema meelega kirjeldamatuid ookeanisügavusi, ja seda ilma hingamisseadmeteta, või sõita vastuvõetamatul kiirusel ja avastada lõputut taevast meie ümber. Ehk tuleb meelde mõni raamat või film, mis on hinge läinud, ning võib-olla õnnestub olla selle peategelane ja elada natuke aega selles jutus . Ehk on soov lihtsalt oma elu elada, ilma igasuguste piirenguteta tegevustes. Võib-olla on keegi alati tahtnud oma bossile vastu öeda või kiirteel täiel kiirusel sõita. Vaatama kõigele sellele läheb aega enne seda, kui võetakse omaks idee, et võid teha, mida iganes soovid – tõenäoliselt mõeldakse esimesi teadlikke unenägusid kogedes, et teatud asjad pole võimalikud.

Sotsiaalne praktika

Arvatavasti on paljud meist soovinud, et oleksid mingil hetkel midagi teisiti teinud. Loomulikult ei saa teadlik uni neid hetki tagasi anda, kuid see-eest annab võimaluse proovida, kuidas käituda erinevates olukordades, situatsioonides ja õppida tagajärgedest. Näiteks saab end ette valmistada olukordadeks, mida pole veel olnud. Mõned nendest asjadest, mille jaoks teadliku unega valmistutud, on suhtlemisolukorrad nagu avalik esinemine, kellegi vallandamine või abieluettepaneku tegemine.
Muidugi ei saa unes teada, kuidas teised inimesed reageeriksid. Mõnedes situatsioonides on seda lihtsam oletada, eriti enda varasemate kogemuste põhjal. Seega tuleb olla tähelepanelik, sest tavaelus võib kõik veidi teistmoodi olla. Samas on hoiatatud, et ei unustataks, et see on vaid kujutletav maailm, ja ka liigsel teadlikul magmisel on omad tagajärjed.

Õudusunenägude peatamine

Paljud ootavad innukalt aega, mil saab jälle magama heita, sest selle lühikese aja jooksul ollakse eemal oma töökas igapäevaelust. Mõned aga pelgavad seda, sest see on neile painajate pärast ebameeldiv. Teadlik uni võib mängida suurt rolli, leevendamaks hirmu õudusunenägude ees. Isegi siis, kui täielikku kontolli unes ei ole, olles teadlik, et nähakse parajasti und, kõrvaldab see õuduste nägemise. Psühholoogiliselt võib teadlik uni olla selle poolest kasulik, et see annab inimesele võimaluse oma hirmudele vastu seista – leid, et hirmu põhjus polegi nii jube, annab inimesele enesekindlust sellega tavaelus paremini toime tulla.

Probleemide lahendamine

Unes probleemide lahendamine on üks põnevamaid REM-une aspekte . Olgugi, et une aeg on inimesele puhkuse aeg, on aju REM-une ajal väga aktiivne. Probleemine ja tähtsate küsimuste lahendamine unes on selgitatav sellega, et, kuigi ka muul ajal on aju töö sama aktiivne, ei pea aju magamise ajal keskenduma meeltele – nägemine, kuulmine jne. Ülejäänud töö jääb enda teha.

Kokkuvõte

Unel on nii loomade kui ka inimeste elus tähtis roll. Ligikaudu kolmandiku oma elust veedab inimene magades. Magamine on eluliselt vajalik ning sellega kaasnevad tarvilikud protsessid organismis. Inimeste unevajadsu varieerub erinevates vanuseklassides, lapsed vajavad und rohkem kui vanemad inimesed.
Uni jagatakse oma olemuse põhjal laialt kahte staadiumisse. Unenägude nägemine on omane vaid teatud astmetele, kõige elavamad on need REM-une ajal.
REM-une ajal toimub ja päeva jooksul saadud info niiöelda ülesalvestamine.
Stress ja mured võivad tekitada unehäireid, mis pole tervisele hea.
Uuritud on, kuidas muutub magades une sügavus aja möödudes ning on täheldatud ka seda, et helil, mis magaja äratab, on magaja jaoks kindel tähendus, ning sellest sõltuvalt võib ema magada ka müraga, kuid oma lapse hääle peale ärkab koheselt.
Une ajal näevad inimesed ja mõned loomadki unenägusid. Nende olemust pole uuritud piisavalt ning puudub ühtne seisukoht. Peamisteks unenägude alusteks on üldarvamuse kohaselt inimese soovid ja mõtted päevasündmuste kohta, tulevikku inenäod tõenäoliselt ei ennusta.
Hoolimata sellest, et unenäod pole just kõige päevakohasem teema, on siiski pööratud tähelepanu ka olukorrale, mil inimene saab unes teadlikuks sellest, et ta parajasti magab, ning on palju juhtumeid, kus magaja oskab seda ja ära kasutada.
Teadlikul unel on mitmeid praktilisi külgi, nagu hirmudele vastu seismine ja avaliku esinemisega harjumine. Samuti võib leevendada ka õudusunenägude nägemist.
Võimaluse korral peaksid kõik leidma endale aega magamiseks. Nädalavahetusel puudu jäänud une tasamagamine ei ole sama, mis igal hommikul reipana ja puhanuna ärgata.

Kasutatud materjalid

http://www.asdreams.org/index.ht m
http://www.inimene.ee/pages.php3/210404,2051
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Un i
http://www.dreamviews.com/
"Uni ja unenäod", "Loomade mõtlemine", Prof. K. Rammul , Eesti Kirjastuse Seltsi Kirjastus, Tartu, 1934
"Understanding Psychology" fourth edition , Robert S. Feldman, 1996
"Psychology" fourth edition, Mary. E. Marshall, Camille B. Worthman, Elizabeth F. Lofus, 1992
10