konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse teisipäeval kell 15.30 oli isikul koosolek; kolmapäeval kell 16.00 isik käis sõbral külas. Mälu astmed · Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. · Primaarne ehk lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks .Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik 5 seda pikendada.Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju tuupida!Vahendab püsivat talletamist. Püsiv talletamine ongi õppimise
Rütmiühikute (värsijalgade) perioodiline kordumine värsis moodustab meetrumi. * Üks pikk silp ja lühike silp annavad trohheuse (--V). * Vastupidises järjestuses tekib jamb (v--). * Üks pikk ja kaks lühikest tekitavad daktüli (--vv). Värsirida e. värss on kahe või rohkem kui kahe rütmiühiku (värsijala) ühtum. Kuidas inimene hakkas sõnu kordama rütmiskeemis, pole päris selge. Kindlasti tunnetas ta selle organiseerivat funktsiooni ja tajus ka alateadlikult elus esinevat kvantitatiivselt erinevate osakeste vaheldust. Paljud tööliigutused korrastuvad kindlas vahelduses; käsikivi ringiajamine, sõudmine, tule puurimine, kooditamine, tõlvaga pesu pesemine jne. Üks tööliigutus nõuab teisest rohkem lihaste pingutamist. Paljud tantsudki imiteerisid tööprotsesse. Tants võis ära jääda, laul aga püsida, ja nii saada iseseisvaks. Nõnda on ka töö ja tantsud laulurütmi tekkimise allikaks
vihasena olles käituma. See näitab, et viha on võimalik kontrollida ja alati ei pea endast välja minema, karjuma hakkama ega agressiivselt käituma. Kui õpilased pole näinud, kuidas on võimalik viha teistmoodi (rahulikult) väljendada, siis ei tasu loota, et nad oskavad adekvaatselt vihastada . Nad teevad nii, kuidas nad on näinud teisi seda tegevat. Seepärast on õpetajatel oluline roll, sest õpilased võtavad teadlikult või alateadlikult neid eeskujuks ja seda ka viha väljendamisel. Kui õpilane ei saa positiivset eeskuju kodust, on väga oluline, et seda pakuks kooli keskkond. Õpetajate ülesanne õpilaste sotsialiseerimisel on ka teavitada neid emotsioonidest, mida inimene erinevatel aegadel kogeb. Need võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Tuleks selgeks teha, et negatiivsete emotsioonide kogemine nagu viha ja kurbus ei tähenda, et neid kogedes võib teha seda, mis hetkel mõtetesse tuleb
Pelg muudab inimesed vastuvõtlikumaks reklaamile ja see paneb nad alistuma lootuses, et neid vabastatakse hirmust. Meelelelahutussoov- ei soovita elada ühetoonilist, igavat elu. Mugavustarve-Inimene on loodud mugavaks, seetõttu soetatakse endale esemeid, mis teevad elu mugavamaks ja lihtsustavad igapäeva toimetusi. Selliseid oste tehakse tihtipeale emotsionaalsel tasandil, mitte ratsionaalselt mõeldes. Jäljendamine- suures soovis küll olla teistest erinev, jäljendavad paljud, kas alateadlikult või teadlikult kuulsaid ja populaarseid inimesi. Perekonna heaolu- Inimloomu omadus on soovida oma lähedastele head ja kindlustada nende elu. See motiiv on aluseks nii mänguasjade, uute majade kui ka vitamiinide ostmisel. Soov väikestviisi kaubelda- Inimene mõtleb omakasu peale, kuigi võib sellega ' orki lennata'. Allahindlused ja kampaaniad näiteks kaks ühe hinnaga. Inimesele tundub, et ta teeb
põhjustavad järgnevaid. Seetõttu ei heideta psühhoanalüüsis kõrvale midagi kui vähemtähtsat ja kõik on tähis. Psühhoanalüüsi protsessis püütakse leida vastuseid, mis juhtus ja miks juhtus. Psühhoanalüüsi eesmärk on leida üles need algpõhjused, mis on midagi hiljem välja kutsunud. *) Hüpotees alateadlike vaimsete protsesside olemasolust ja tähtsusest Freudi püüab tõestada, et suur osa vaimseid protsesse toimivad alateadlikult. Idee on sellest, et inimesed püüavad põhjendada oma käitumist, kuid siiski enamik protsessidest toimivad lihtsalt alateadvuse mõjul. *) Psühhoanalüüsi eesmärk on teadvustada alateaduslikke protsesse ja tuua alateadvusest tagasi teadvusesse erinevaid emotsioone, mälestusi jms. * ,,Kolm esseed seksuaalsus teooriast" Freudi teine väga kuulus raamat, mis ilmus aastal 1905 ja mille teooriat nimetatakse ka libiidoteooriaks. Lõplikul kujul ilmub see raamat
õpetajad on tähenärijad. Stereotüpiseerimine on väga ennatlik viis inimesest arvamuse loomiseks. · Identifitseerimine samastamine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. · Empaatia kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse üle alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). Isikutajus ilmneb seaduspärasus igapäevaelus levinud oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta so positiivne oreool
RICHARD WAGNER 1813-1883 Samal aastal sündisid ka Verdi ja Dargomõszki -- suured ooperireformijad. VERDI -- viis ooperi uuele tasandile; lõi nn. muusikalise draama, kus muusika ja lavaline tegevus on võrdselt tähtsad. DARGOMÕSZKI -- tõi ooperisse uue laulustiili -- deklamatsiooniline stiil. WAGNER -- sümfoniseeris ooperiorkestri -- suur osakaal; ooper tugineb peateemadele. TEGEVUS · Kõige romantilisem kõigist romantikutest · Ooperikomponist, reformaator · Suur dirigent -- ooperiorkestri dirigent -- 1. dirigent, kes seisis seljaga publiku poole, juhatas ilma partituurita · Silmapaistev muusikakriitik -- avaldas artikleid, mille tähtsus pole muutunud ka tänapäeval · Muusikakirjanik -- poeet, dramaturg, ooperilibretist · Poliitikategelane -- esines miitingutel, ühtse Saksamaa tuline pooldaja, Hitleri lemmikhelilooja ELUST Sündis 22.mail Leipzigis politseiinspektori perekonna...
Neist saavad meedia- või tele-, ravimite, rahustite või uimastisõltlased või arenemisvõimetud, mugandunud väikekodanlased. Sellel teel varitseb inimest oht kaotada see, mis eristab inimest loomast- oma eneseteadvus. Indigolaste õpetus meile · Viibida alati olevikuhetkes- olla ,,siin ja praegu" · Vastutada selle eest, mida ütleme ja mida me oma mõtete abil loome, olenemata sellest, kas loomine toimub teadlikult või alateadlikult. · Vastutada oma tegude ja valikute eest. · Kas me kõik pole mitte kuninglikud vaimsed olendid, kes peegeldavad sisemist väärtust siin Maa peal? Kokkuvõtteks Inimkonnal seisab ees tõsiste valikute aeg, et leida indigolastele see kõige parem ja kõige õigem ühiskonna mudel, millega me ei kahjustaks nende ,,kosmilist aurat". Selge on see, et tähelapsed vajavad äärmiselt tähelepanelikku ja tundlikku keskkonda ning ärkvelolekut
2. Tarbimisühiskonna sünd Keskkooliõpikutes räägitakse tööstusrevolutsioonist. Inglismaal asus 1837 Victoria troonile ja hakati aurumasinaid valmistama. Suurte tehaste ja muude tööstuste taga oli kapitalimahutused, mis muutusid üha suuremaks, st vajati rohkem kui ühe inimese raha ehk investeeringuid. Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas- pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles.
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandam...
Meie ,,999- kraadise" tagasiside ajastul pommitatakse inimesi töö juures segaste Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 7 sõnumitega: positiivseid sõnumeid varjutab alati varjatud kriitika. Seega kiida neid siiralt siis kui see on õigustatud. Veel vihjeid: aita neil näha nende edasiminekut ja seda, kuidas nende areng sobitub kujutluspildiga (nende enda, meeskonna või ettevõtte visiooniga). Aita neil kontrollida, et nad alateadlikult ennast oma ebatervisliku sisemonoloogiga ei demotiveeriks". (Landsberg 2003: 27-28) Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 8 2. EESTVEDAMINE KUI MOTIVEERIMISE ABILINE ,,Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamisele vabatahtlikult kaasa töötama." (Üksvärav 2008: 381) ,,Kõigile juhtidele on antud ametlik võim ja õigus korraldusi jagada, kuid see ei tee juhist
Illustreerime ka SWOT-nõrkuste faktorite süsteemi radardiagrammiga (vt joonis 2) Näeme, et nõrkuste määratlemisel on juhtivaks faktoriks kvaliteedijuhtimise faktor. Siinkohal tuleb rõhutada, et ei tohiks samastada kvaliteedijuhtimist juhtkonna juhtimistegevusega. Veelgi enam tuleb rangelt jälgida, et kui interpreteeritakse ja analüüsitakse koos kollektiiviga käesolevaid SWOT-meetodi tulemusi, et ei laskutaks alateadlikult juhtkonna kriitikasse. Samas peab ka juhtkond jälgima, et ta ei võtaks tulemusi kriitikana. Tegemist on klassikalise kvaliteedijuhtimise kategooriaga ja selle mõistmiseks tuleks süveneda kategooria sisusse ja pisut mõista kontent-analüüsi saladusi. Rõhutan veel juhtimine on kvaliteedijuhtimise kontiinumis vaid üks osake. Seda faktorit tuleks pidada üheks olulisemaks teguriks kooli
tajutavale objektile, vaid sõltub tema suhtumises tajutavasse, tema soovidest, emotsioonidest, teadmistest, huvidest, ja kogu eelnevast kogemusest. Inimese poolt tajutav visuaalne kujund sisaldab peale selle, mis on võrkkestal vahetult olemas, ka seda, mida näeb eelnenud kogemuse põhjal. 7. Oreool (halation) - võib olla positiivne või negatiivne ja kõik teised omadused seotakse sellega (hea lapse oreool, tippsportlase, kuulsuse oreool) 8. Projektsioon (projection) - on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omastamine. Tüüpilistel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni. 9. Lihtsustamine (simplification) - tingib keerulise, komplitseeritud ja ainuomase lihtsustamist ja hõlmavaks muutmist. 10. Tajukujundi tasakaalustamine (Balancing the perceived shape) - eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik
valikuid teha ja otsuseid langetada, eesmärke kavandada ja sihikindlalt tegutseda. Stressi käes vaevleva inimese aeg kulgeb eriliselt: kuigi teha näib olevat väga palju, ei suuda ta millestki peale hakata. Aeg kulub tulutult, käed rüpes, istumisele või mõttetult toas ringi tammumisele. Näib, nagu veenaks miski meie tegutsemise asemel hoopis ajapuudust kurtma ning sedasama nappi aega... tühiaskeldusele raiskama. Küllap pagetakse nõnda alateadlikult toimetulematuse hirmu eest. Vahel aga võib stressi käes kannatajale tunduda, et aeg on sootuks seisma jäänud: kõigest oleks nagu juba lõputult mõeldud ja räägitud, kuid kellaosutid pole peaaegu paigast nihkunudki. Ajataju võib ka erinevatel eluetappidel olla üsna erinev. Kui lapsele tundub aeg pikk, siis vanainimesele lühike. See tuleneb aju valmisolekust erinevat teavet siduda ja töödelda, mis omakorda sõltub aju närvirakkude vaheliste seoste tekkimise hulgast ja kiirusest
peaaegu samasuguselt teate transleerimisega. Kuna edasise teksti planeerimine võib nõuda rohkem aega kui plaaneeritud teksti transleerimine, tekivad produtseerimisele traditsiooniliselt suulisele kõnele eriomaseks peetud takerdused ehk prospektiivsed hesitatsioonid. Takerdusi väljendatakse jututoas tavaliselt mõttepunktidega. Mõttepunktidele lisatakse sageli üneeme- häälitus, millega suulises suhtluseses täidetakse kõnejärje hoidmiseks alateadlikult takerdusest tekkiv paus, nt tuttav na'gu on kyll aga... hmm... tqesti?. Jututoatekstides esinevad kõik suulise kõne levinumad partiklid ning ka nende protsentuaalne kasutussagedus on suulise kõnega erinev: levinumad artiklid on siis, nagu ning vat. Samuti kasutatakase informaalsele vabale suhtlusele iseloomulikke partikleid, nt jututoas kasutussageduselt järsult kasvanud lausealgulist a-partiklit, nt a kes sina oled ning
Mida õppisid loetust? Lugemistunni selline ülesehitus toetab lugemisoskuse kui iseseisva ning eluks vajaliku oskuse arendamist. Et ka keeleeksamil kontrollitakse lugemisoskust, siis tuleb arvestada testimise põhimõttega: õpeta seda, mida testid, ja testi, mida õpetad. Selge on see, et eksamil tehakse ainult lugemisaegseid harjutusi ning puuduvad tekstile häälestamise ning selle mõistmise seisukohast olulised harjutused. Eksamil tõenäoliselt läbivad õppijad alateadlikult lugemiseelsetele harjutustele omaseid protsesse (näiteks ennustavad pealkirja järgi, millest tuleb jutt, arvavad ära võtmesõnu, tundmatuid väljendeid jne) ning see aitab sooritada lugemisaegseid harjutusi. Mõttekas oleks õppijatele aimu anda, kuidas läheneda lugemistekstile ning millised võtted on kõige tulemuslikumad. (2 lk 31) 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 1. Lerkanen, M-K. (2007)
Nüüd käib asi temaga umbes niimoodi, et kui ma ütlen talle, et palun pane see laptop kinni. Siis ta vastab, et kas sa mõtled seda laptopi, mis asub õpetaja laual. Seda ikka. Kas ma pean ainult kaane sulgema või pean ma päris kinni panema? Ja nii lõpmatult. Ärge minge nende tehnikatega liiale! Peegeldamise koha pealt ültes Mark, et ma ajasin ta päris segadusse. Ehk Marki jaoks muutus suhtlemine raskeks. Tegelikult me kasutame neid tehnikaid täiesti alateadlikult kogu aeg. Kaja. Mida sa tegid nädalavahetusel? Sporti tegin. Sportisid? Mis sporti sa tegid? Jooksin. Jooksid? Pikka maad? Ei, lühikest. Lühikest? Kas sul oli tunne, et ma sind kuulasin? Panite tähele, mis ma tegin? Ma kordasin kogu aeg. Ja kui ma oleks seda niisama jutu käigus teinud, enne kui teie tähelepanu sellele juhtinud, et see on tehnika, siis oleks see tundunud täiesti loomulik. Paus. Tuletage meelde tavasuhtluse kuldreeglid. Oska vait olla. Paljud inimesed
näha? Kui inimene haigestub füüsiliselt, siis unenäod sagenevad ja võtavad ähvardava varjundi. Nähakse kosmaare, "musti" unenägusid. Riknenud toiduained, toores liha, must vesi annavad tunnistust algavatest seedesüsteemi häiretest. Paljas pealagi, räpakad juuksed, inetu peakuju, ebamugav kaabu, pinge või kuumuse tunne peas viitab pea haigestumisele. Püüa nähtud uned meelde jätta Paljugi sellest, mida me igatseme või väldime, mis meid teadlikult või alateadlikult häirib ja rõhub, ilmub kas otsesel või sümboolsel kujul ka unenäkku. Unenäost saab soovide, mõtete ja tunnete omapärane peegel. Et unenägusid analüüsida, on neid vaja mäletada. Järgnevalt toome unenägude paremaks meelde jätmiseks mõned nõuanded. Võta appi päevik, kuhu kirjuta üles nähtud unenäod. Hoia vihik ja kirjutusvahend oma voodi läheduses, et kohe pärast ärkamist oleks võimalik märkmeid teha.
8 Mis on üldsegi tingimusteta armastus? See tähendab armastada oma last vaatamata tema välimusele, võimekusele või puuetele ning vaatamata tema käitumisele. Püsivate ja kindlate suhete aluseks teismelisega on tingimusteta armastus, sest selline armastus hoiab ära vastuhaku, süü-, hirmu-ja ebakindlustunde noores hinges. Tingimusteta armastus aitab vanemal oma lapse maailma mõista, suunata ja annab ka vanemale kindluse kasvatustöös.9 Suhted ja sõbrad Me kõik otsime teadlikult või alateadlikult rahuldust ning meil on palju vajadusi. Viis, kuidas erinevad inimesed neid vajadusi rahuldavad, tingib suhte. Meie esmane suhe on emaga- see on õppimise algus. Inimese arenedes vajadused muutuvad ja olulist rolli hakkab mängima isa 5 Campbell 1998, lk. 10 6 Campbell 1998, lk. 11 7 Campbell 1998, lk. 23 8 Campbell 1998, lk. 23 9 Campbell 1998, lk.21 ning teised pereliikmed. Järk-järgult hakkame otsima erinevaid suhteid väljastpooolt perekonda, rahuldamaks uusi vajadusi.10
esine, on häälikud täiendavas jaotumises ehk komplementaarses distributsioonis. Kui häälikud on ka foneetiliselt sarnased, on nad sama foneemi esindajad ehk allofoonid. Häälikute erinevus on siis keele häälikusüsteemi seisukohalt liiane ehk redundantne. (rog vana). Lingvistilise hariduseta emakeelne kõneleja ei ole teadlin täiendavas jaotumises olevatest allofoonidest. Keele struktuurireegleid omandades on ta alateadlikult õppinud selliseid häälikuid samastama, kuna nende erinevus on keelesüsteemi seisukohast liiane. Foneetilise läheduse aste võib vahelduda ja täiendavas jaotumises olevate allofoonide erinevused võivad olla mõnikord päris suured. Täiendav jaotumine tuleb sageli koartikulatsioonist. Põhjus on kõnemoodustustasandi automaatses prtsessis assimilatsioonis. Sellega ongi seletatav,miks kõneleja ei ole teadlik automaatsusest tulenevatest allofoonidest
Ma tahan, et sa edaspidi ei hiline", sest viimasel juhul võib töötaja tajuda kehtestamist norimisena. 2. ENESEKEHTESTAMINE KESKASTMEJUHI ROLLIS Keskastmejuhi rolli puhul on enesekehtestamine vajalik. Celestis Koolituse konsultandi Anneli Salga meelest suudab end kehtestada inimene, kellel on elulised väärtused enda jaoks paigas kes ta inimesena on, kui väärikas ta on ja kui palju ta suudab austada teist inimest. Alluv tunneb alateadlikult ära, kuidas juht temasse suhtub. Ta tunneb ära juhi hoiaku. Juhid võib jagada nelja tüüpi: mugav, meeldiv, ebamugav ja ebameeldiv. Juht peaks balansseerima meeldiva ja ebamugava piiril. Ta peaks olema meeldiv isikuna, aga juhina ka ebamugav. Self II loovjuht Karin Hango peab enesekehtestamisel oluliseks nelja asjaolu. Suurt tähelepanu tuleb pöörata algusele, sest olukorrale, kui juht satub uut meeskonda juhtima. Teiseks, hiljem on oluline järjekindlus, mis ei tohi muutuda jäikuseks.
Kiiret hingamist seostame tavaliselt erutuse, hirmu, ärrituse, suure rõõmu või ärevusega. Hinge kinni hoides ja aeg-ajalt õhku ahmides anname märku ärevusest või pingete kuhjumisest. 10 6. Ruumisuhted Ruumisuhete kaudu suhtlust uuriv teadus on prokseemika. Selle teadusharu loojaks oli Edward T. Hall , kes kirjeldas nelja tsooni, mida inimesed suhtlusel alateadlikult kasutavad. Esimeseks tsooniks on intiimne mille vahemaa on 0-45 cm ning sellesse tsooni lubavad inimesed üldjuhul vaid armsama, lähedased sõbrad, vanemad või lapsed. Teiseks on personaalne tsoon, mille vahemaa on 45-125 cm, mida kasutavad inimesed seltskonnas suhtlemiseks. Kolmandaks on sotsiaalne tsoon, mille kaugus on 120-360 cm, selles tsoonis suheldakse üldjuhul kliendi või teenindajaga ning üldiselt kasutatakse seda ametiasjade ajamisel
Sisekaitseakadeemia MÕJUTAMINE Referaat Paikuse 2013 SISSEJUHATUS Mõjutamine on juba läbi aegade olnud üks inimloomuse paratamatu automaatne harjumus. Me puutume sellega kokku igapäevaselt teadlikult või alateadlikult. Me kutsume seda ise esile enesele tahtmatult või tahtlikult ja samas laseme ka ennast teistel mõjutada. Nii saame läbi suruda oma tahtmisi või muuta teiste inimeste arvamust või ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Referaadi koostasin Robert B. Cialdini raamatu: ,,Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" põhjal. Töö eesmärk on välja tuua erinevaid mõjustamis teooriad, mille lõksu me eneseteadmata langeme. Mis paneb inimesi ütlema: ,,Jah
ideaalne ja lõplikult täiuslik, see tähendab seda, et mu areng on peatatud ja tähendab surma. Looge alati niisugune mõte, millel on edasiarenemise võimalus, oleks nagu uks lahti ma lähen edasi!! Näiteks: Mina olen oskuslik oma tervise eest hoolitsemas. Läheks nagu edasi. Mina olen meisterlik oma keha eest hoolitsemas. Mina olen meisterlik oma toidulaua valimises. Need on igapäevased praktilised asjad ja teie tuju läheb paremaks. Me teeme alateadlikult negatiivseid mõtteid ja siis mõtleme, kust see paha tunne tuli? Kui on paha tunne kehas, siis kõigepealt hakake seda tunnet vaatlema, mida ta mulle ütleb, miks mul on paha tunne? Ärge samastuge mitte ühegi oma tundega! 3 Ka seda tunnet, mida te loote te ju kogete seda tunnet. Teie ei ole ise see tunne! Kui ta on meeldiv tunne, siis on seda meeldiv kogeda. Ta annab rahu, tasakaalu, harmoonia, saame puhata teatud hetke,
paaride sugulusastmega, siis viitab see geneetiliste tegurite osalusele inimeste erinevuses. 9. Milles seisneb ja millest tuleneb ühemunakaksikute diferentseerumine? Ühemunakaksikute diferentseerumine tekib tänu välistele teguritele. See tuleneb sellest, et ühemunakaksikud on sageli väliselt väga sarnased ja isegi lähikondlased kipuvad neid segi ajama, seega kooskasvanud kaksikud tekitavad endi vahele nii teadlikult kui ka alateadlikult ümbruskonnale märgatavaid erinevusi. Taju 1. Miks on taju ajalised ja ruumilised vastastoimed kasulikud? Mis on neis tajumist raskendavat? Aitavad kaasa objektide õigele kujutamisele. Raskendavad moonutused, nt. mingi koha nähtav värv ei sõltu mitte ainult koha füüsilistest omadustest, vaid ka naaberala ja kogu kujutise heledusest nng värvusest. 2. Kirjelda juhtumeid, mil teie taju on midagi õppinud. Kui kiiresti ja millise pingutusega see toimis.
- VKE-d on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht: - Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley). - Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel. - Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise “protsess – kas teadlikult või alateadlikult. 13. Turunduse mõiste, turundusmeetmestiku komponendid (4 P). TURUNDUS - tegevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Turundusmeetmestiku käsitlus 4P kujul: a. toodangupoliitika (product) käsitleb, millist sortimenti, millise kvaliteediga, kuidas pakendatult, millise teeninduse ja garantiidega pakutakse; b
armastus 7) Loovus vs stagnatsioon täiskasvanuiga - Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus 8) Integraalsus vs meeleheide - Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused Inimese käitumise juhivad alateadlikult soovid ja mälestused, sisemine tung 1) Prelatentne periood sünd-7a – oraalne -1(imemine), anaalne 1-3 (potilkäimine), falloslik 3-6 (tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm). Oidipuse (isa on pojale konkurent) ja elektra kopleks (ema on tütrele konkurent) 2) Latentne periood 6-10a – rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi 3) Geniaalne periood 10-täiskasvanu -tekib huvi vastassoo vastu, nauding
Tuues toitu koerale koos kellaga, hakkas tal sülg jooksma, ning hiljem kella kuuldes(stiimulit) hakkas koeral automaatselt sülg jooksma. ÕPPIMISE MEETOD TÄHENDAB UUE STIIMULI OMANDAMIST. Näiteks kui kella helisedes toitu ei tule, siis ei kutsu varsti enam koeral süljheeritust esile. BEEBI KATSETUS (tehti müra kui näidati rotti, hiljem hakkas kartma isegi kõiki karvaseid loomi) Operantne tingimine- vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikult soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Seda aga võimaldab suutlikus õppida oma tegevuse/käitumise tagajärjest. Tagajärjeks võib olla kinnitus või kartus. Seda uuris keegi. Näiteks loom oli kastis ja toit väljas. Kasti sees oli kang, kui loom seda vajutas sai ta välja. Algul läks kogemata sinna vastu, kuid hiljem avastas, er nii saabki välja. Niisiis omandas ta uue oskuse. Õpitakse uuesi käitumisviise!!! Sotsiaalne õppimine: Õppimine eeskujude järgi
Kooli eesmärgiks ei tohiks olla üksnes teadmiste ja tarkuse jagamine õpilastele, vaid õpetamise taga peaks peituma väärtused. Mina pean enda jaoks tähtsaks selliseid väärtusi nagu: õiglustunne, abivalmidus, austus, kohusetunne, sallivus, lojaalsus, järjekindlus ja pühendumine, kannatlikkus. Kui väärtuste õpetamine jäetakse juhuse hooleks, siis sellega kaasneb risk kaotada oluline osa omaenda kultuurist. Õpetajad õpetavad küll väärtusi, kuid sageli tehakse seda alateadlikult, nt, kui öeldakse lapsele, et valetada ei tohi, siis õpetatakse sellega tegelikult tõe väärtustamist. Seda protsessi peaksid õpetajad endale teadvustama ja paremini läbi mõtlema, kuidas väärtusi lastele edastada. Oma esimesed väärtushoiakud saadakse perekonnast. Põhiosa inimese väärtushoiakutest pärineb isalt-emalt, laps jäljendab nende käitumist, omandab nende enesekohaseid oskusi, toimimisviise, võtab üle terveid iseloomujooni
ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas? 2) Hüpotees inimese vaimsete alateadlike protsesside olemasolust ja tähtsusest. Suur osa vaimseid protsesse toimub alateadlikult (on ka teadvus ja eelteadvus). Psühhoanalüüsi eesmärk on teadvustada vaimseid protsesse ning välja tõrjutud elementide tagasi saamine teadvusesse, et kaasneks raviv efekt. Psühhoanalüüsis kasuatatakse hüpnoosi, mille ajal tehakse sisendus, mida normaalajal ei mäletata. Pilte 3. Freudi tähtsamad teosed. Freud peab oma põhiraamatuks ,,Unenägude tõlgendamist". Unenägusid põhjustavad ärritid. Välised tekk läheb pealt ära. Meeleelundite sisesed alkohol.
asendis, kõnnitakse vales asendis ja isegi oma häält kasutatakse valesti. Peale selle, et meditatsioon võimaldab inimesel näha oma hingesügavusse, aitab see ka näha, mis toimub tema kehas. See annab mahti ennast kontrollida, harjutab uuesti oma kehas elama, annab aimu sellest, kuidas ta hingab ning paljudest väikestest vaevadest ja valudest, millega ta oma harjumuspärase olekuga ennast koormab, nii et ta võib alguses teadlikult, hiljem aga harjutamise tulemusena alateadlikult neile vastu astuda. Paranenud kehatunnetus ei tohiks piirduda ainult ajaga, mis veedetakse istudes ja mediteerides. Juba päris meditatsiooniga tegelemise alguses tuleks harjuda sellega, et tõustakse pärast mediteerimisseanssi padjalt või toolilt püsti kiirustamata. Tuleks püüda käia samamoodi, lõdvestunult ja kiirutamata ning tunnetada jätkuvalt keha ja selle aistinguid. Alguses võib niisugune kõrgenenud kehatunnetus kesta vaid mõne minuti,
täiskasvanuna taasluua seda emotsionaalset keskkonda, mis teda ennast lapsepõlves ümbritses. Eelkoolieas omandatakse tavad ja moraalinormid, õpitakse vahet tegema hea ja kurja vahel ning nägema nende toimet. Kujunevad väärtushinnangud, mis võivad püsida kogu elu. Kooliealisena õpitakse elu tundma täiskasvanute reaktsioonide põhjal: vanematel, kasvatajatel, õpetajatel, treeneritel kõigil inimestel on teatud käitumismudelid ning laps immiteerib alateadlikult. Lapse ootamine on ka aeg, mil vaadatakse tagasi laspepõlve ja hinnatakse ümber suhted oma vanematega. Lapsepõlvekodus valitsenud poja ja isa suhted võivad oluliselt mõjutada seda, kui kompetentsena, suutlikuna ja armastatuna mees end oma peres nüüd tunneb. TULEVASE ISADUSEGA KAASNEVAD TUNDED JA MÕTTED Tulevase isa tunded ja mõtted võivad olla üsna vastuolulised. Positiivne suhtumine
kontrast, domineerivus, maitse, värvus, faktuu, valgus. 2.2 Proportsionaalsus ja mastaabilisus Proportsionaalsust on vaja tunnetada läbi praktika. Kompositsiooni osad peavad olema omavahel teatud reeglipära jälgides seotud tervikliku mõju saavutamiseks. Selleks, et inimene tajuks vormi erinevaid mõõtmeid, peavad need üksteisest märgatavalt erinema. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Alateadlikult võrdleb inimene kõiki objekte kogemuslikult seostades neid iseenda suurusega või talle tundut, igapäevase suurusega. Etalonideks võivad olla hooned, puud-põõsad. Tüüpilised vead suuruselt sobimatute taimede kokkusobitamisel tehakse enamasti taimmaterjali vähese tundmise tõttu. 2.3 Faktuur(tekstuur) Faktuur ehk pinnasstruktuur iseloomustab pinna visuaalset kvaliteeti. Olenevalt materjalist, värvusest, pinnatöötlusest ning pinna liigendatusest mõjb vorm erinevalt.
Ränga orjuse ja sõdadega kaasas käinud katku ning nälja tulemusel langes eestlaste arv tollel aja hetkeil 120-140 tuhandeni. Koos ristiusuga jõudsid Eestimaale ka taani, rootsi ja teiste läänekultuuride mõjud, mis aastasadade vältel suutsid jätta eesti kultuuri sügava jälje. Kuid samal ajal oli sajanditepikkune balti parunite võimu all elamine jätnud eestlaste teadvusse veel ühe jälje. Selleks oli tugev sakslaste vihkamine. Alateadlikult hakati balti aadlikest mõisnikke, kelle piitsa all eesti rahvas oli pidanud pikki aastasadu elama. Balti parunite 700-aastasest eestlaste orjastamisest on jutustanud juba meie esivanemad ja neid mälestusi on kantud edasi põlvest põlve. Vene tsaaririigis toimus eestlaste harimine ja neis rahvustunde kasvatamine Eduard Bornhöhe, Andres Saali ja teiste kirjanike raamatute vaimus, mis rääkisid eestlaste vabadusvõitlusest oma orjastajate vastu ja aitasid suuresti kaasa nende
võib vahel ka teisiti tõlgendada, eriti pahatahtlike isikute peolt. Mõni üksik rahutu Merkuuri ohvriks langenud Kalade esindaja räägib väga kiiresti, ladusalt ja palju. Tüüpiline neptuunlane räägib aeglaselt ja läbimõeldult ega püüa oma nina teiste asjadesse toppida, kuigi tal tuleb pidevalt lahata oma sugulaste, sõprade ja naabrite probleeme. Müstikud ütlevad, et neil on käsnataoline hing. Nad on sedavõrd tundlikud, et tajuvad automaatselt ja alateadlikult inimeste emotsioone, kes igatsevad neile oma südant puistata. Kalad vajavad sageli pikemaajalist puhkust. Neptuunlase hing nõuab aegajalt üksindust, et värskendav tuulepuhang saaks kosutada sinna võõraste murede tekitatud haavu. Tal on vaja aega, et taastada oma individuaalsus. Kui ta soovib olla omaette, jalutada üksi, siis laske tal seda teha. Liigne enese seltskonna pealesurumine võib võtta Kalade armastuselt kõik ilusa, mis selles leidub.
hüpnotisöör ei tohi olla süüdistava poolega seotud, ta peab olema tõeline ekspert ja kõiki intervjuud peab olema lindistatud Vaatamata nendele probleemidele, mängib hüpnoos jätkuvalt suurt rolli kuritegude lahendamisel. Eriti kasulik võib see olla siis, kui on ainult olemas mõni juhtlõng, pole peamist kahtlusalust või uurijad lihtsalt vajvad rohkem informatsiooni, millele uurimises toetuda. Sellisel juhul on palju suurem võimalus, et tunnistaja annab uurimismeeskonnale alateadlikult õigeid vastuseid. Tunnistaja poolt hüpnoosiseisundis meenutatu võib lausa viia olulise murranguni. 13 Kokkuvõte Hüpnoosi ajalugu on väga kaugele ulatuv. Paljud on kõikide nende aastate jooksul selle toimimises kahelnud, kuid on ka olnud pooldajaid. Hüpnoosi kasutatakse mitmetes valdkondades, ning nende tulemused on igale inimesele kindlasti erinevad
Meil kõigil on selliseid impulsse ja omadusi, mida me ei taha endale tunnistada. Omistades need teistele, väldime ärevust. Eitus Tähendab ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamist. Asendamine Agressiivsed impulsid suunatakse psühholoogiliselt sobivamatele objektidele kui need, mis seda ärevust on tekitanud. Kaitsemehhanismid ei lahenda probleeme Niisiis vähendavad kaitsemehhanismid meie ärevust seetõttu, et moonutavad ärevustpõhjustanud impulsse. Et nad kõik toimuvad alateadlikult, ei saa me neid kasutada teadlikult. Need mehhanismid aitavad vastu panna negatiivsetele emotsioonidele, kuid samas moonutavad reaalsust. Ülesanne Kirjuta iga minakaitsemehhanismi kohta üks näide. 1.Tõrjumine: Isa küsib naiselt, kas sa süüa tegid. Naine vastab et praegu tahan ma kududa. Vaatab hiljem. Pean oma tuba ära koristama aga ma teen kõikvõimalikke muid tegevusi et ei peaks tuba koristama. 2
20. Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus? Tajuline püsivus – taju omadus luua objektist stabiilne “pilt”, isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. (Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm) Alateadlik järeldamine – Hermann von Helmholtzi kohaselt protsess, mis selgitab teatavaid tajuga seotud nähtusi, näiteks suuruse püsivust; näiteks tajume objekti teatud kaugusel olevana, kui võtame seda alateadlikult arvesse, kui hindame sellest silma võrkkestale langeva kujutise suurust, mille tulemusena tagatakse suuruse püsivus. 21. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid ajus. Lineaarne perspektiiv – kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat. Liikumisparallaks – sügavustunnus, mis põhineb asjaolul, et kui vaatleja liigutab, liiguvad
loomisel. VKEd on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem. 25. Innovatsioon ja ettevõtte asukoht. Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley). Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel. Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub „kollektiivse õppimise“ protsess – kas teadlikult või alateadlikult. 26. Erinevatel arenguetappidel vajab ettevõte erinevate omadustega juhte või juhtimismeeskondi. Tunda nelja peamist rolli, mis ettevõtte rajamise ja laienemise käigus tuleb täita! 1. Leidur (disainer, kunstnik vms) – nõudlust omava toote/teenuse autor 2. Ettevõtja – See, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab seda ära kasutada 3. Kasvava organisatsiooni juht – juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida
4. Keel ja taju, Sapiri-Whorfi hüpotees Keel ja zestid peegeldavad kultuuris peituvaid ideaale ja suhteid, sest kultuuri kaudu õpivad ühiskonna liikmed taju struktureerima. Keel kujundab meie mõtete vormi ja sisu -->Sapiri-Whorfi hüpotees: inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas.., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Maailmad, milles erinevad ühiskonnad elavad, pole mitte eri siltidega varustatud samad maailmad, vaid eraldiseisvad maailmad. Võõra keele õppimine tähendab, et sa sisened teistsugusesse eluviisi. Ühte keelt oskavad inimesed on seega kitsarinnalisemad kui mitut keelt õppivad. Sõnavara tundmine on ka kasulik keskkonna nende aspektide mõistmiseks, mis on tähtsad grupi säilimisele. 5. Etnotsentrism ja kultuurirelativism
Ennast võidakse, kas ala- või ülehinnata (3). Enesehinnangu omadused on järgmised: 1. Enesehinnang mõjutab otseselt inimese käitumist: ühelt poolt enesehinnang loob käitumist (ka eneseületamist)– inimene teeb seda, millega arvab end hakkama saavat; teiselt poolt kujuneb enesehinnang tegude tulemuste põhjal. Selline nähtus kehtib ka inimestevahelistes suhetes– teistega lävides inimene panustab ja leiab ennast üheaegselt. 2. Inimene väljendab alateadlikult enesehinnangut oma mittesõnalises käitumises. Tegelik suhtumine iseendasse võib avalduda näiteks värisevas hääles, üleolevas poosis, närvilistes käeliigutustes või vilavas pilgus. 3. Enesehinnang on püsiv, ent arenemisvõimeline. Väljakujunenud suhtumist endasse on raske muuta, kuid mitte võimatu: see toimub pikaajalise protsessina. Lühiajaline ja kiire enesehinnangu muutus võib aset leida tugevate emotsioonide
Rahutus ning pinged lavastuses ,,Hedda Gabler" Essee Essees on analüüsitud Mehis Pihla lavastatud etendust ,,Hedda Gabler". Tegemist on suhteliselt raskesti mõistetava lavastusega, kus alles tegelaste siseelude, kehakeele ning visuaalsete ja auditiivsete märkide analüüsimise kaudu saab paremini aru, mis on nende tegelaste käitumise tagamaad. Kuna lavastus lõppeb surmaga ning tegemist on üleüldiselt suhteliselt masendavates ning kurbades toonides lavastusega, siis keskendun ka antud essees rahutuse ning pingete tekitamisele nii vaatajais kui laval olevates tegelastes. Käesolevas essees püüan leida märke, mille abil on etenduses saavutatud rahutuse tunnet, ebameeldivaid olukordi, pingelisust ning kurvatoonilist õhkkonda. Essees on tunnetele rõhumist, hirmu, kurjakuulutamist ning õudu tekitavad märgid ning Fischer-Lichte märgisüsteemide tabeli abiga püüan lei...
"kõrvalt", siis A ilma erilise näoilme muutuseta (standartne viisakus ja lahkus) nihutab ennast veidi ning B rahuliku näoilmega püüdmata pingil laiutada hõivab vaba koha. Kui oleks võimalik filmida varjatud kaameraga sellist situatsiooni tuhat korda (A loeb ajalehte ning B istub pingile) veenduksime me arvatavasti selles kuivõrd valitud rolli positsioon või suhtlemine annavad tunnistust inimese iseloomu eripärast. Paljugi toimub siin alateadlikult, ilma subjekti poolse kontrollita. Mõni isegi ei vaevu ennast liigutama, et sellel kes soovib istuda vabale kohale pingil oleks mugav istuda... Mõni lausa potsatab pingile istuma ja on näha , et teda ei huvita kas ta häirib teist või mitte... Jersovi huvitas suhtlemine, sest selle taga peegeldus iseloom; just see mida näitlejad laval esitasid, kuidas nad tõid välja karakteri. Küllaltki sarnaselt lähenes kontakti positsioonile ameerika psühhoterapeut E. Bern. Tema
Surve peale vabanevad hormoonid, väljutatakse kopsudest lima ning surve ei lase tal omakorda protsessi käigus vedelikku ja verd sisse tõmmata. (Deans, A... 233) Juba looteeas toimuvad arengud erinevalt. Kirja on pandud vaid umbkaudsed daatumid (nädal, kuu) ning sellest võibki järeldada, et igaüks meist alustab juba looteeas ,,omas tempos" arenemist. Ometi ollakse väga kiired tegema statistikaid. Statistika aga on vägagi võrdlev. Paika on pandud keskmine ning väga kiiresti ja alateadlikult võetakse see normiks. Kui arst näeb normile mittevastavate mõõtudega loodet, last või imikut, on ta automaatselt kahtlustav ning püüab kõrvalekallet parandada. Mõneti on paikapandud normid head (näiteks kooliküpsus seitsme aastaselt ...) kuid mõned lapsed arenevad täiesti omas tempos. See on vanematele väga muserdav, kui kõik tema ümber kahtlustavaid pilke saadavad ning küsivad, et kas laps on ikka normaalne.
kehad liikuma samas rütmis meie sõnadega. Samas ei tohi estidega liialdada kui nad on liiga pealekäivad, siis nad tahes tahtmata ärritavad teisi. Zestid on kasulikud, kuni säilib kontroll nende kõne üle 32. Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka kõhklust, ebakindlust ning liialdamist. Teine võimalus oma valetamist varjata on nina sügamine. Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta. Kõrva hõõrumine väljendab soovi kuuldut vältida. 33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna...
tunge,justkui ratsaniku ja hobuse vahekord; ratsanik peab hobust juhtima,pidurdama,vastasel korral võib ta surma saada. Kõige keerulisem olukord-peab oheldama Miskit,arvestama olemasolevat tegelikkust ning arvestama Ülimina reegleid. Ülimina(Super-Ego) südametunnistus, inimese moraali alus;kui rikutakse Ülimina nõudeid,tekib süütunne;vanemate ja kasvatajate ettekirjutustele tuginev;eksisteerib nii teadlikult,kui ka alateadlikult,tänu Üliminale ei saa otsene seksuaalne käitumine väljenduda,vaid energia suunatakse mujale,kuigi inimene ei saa enda seksuaaltunge muuta,saab ta muuta nende objekti(laulmine,maalimine,luuletused,sport). *Maailma sündides on inimesele vaid Miski.6-8.elukuul hakkab arenema ning areneb välja 2- 3.eluaastaks Mina,5-6 eluaastal hakkab arenema ning kujuneb välja 10-11 eluaastal Ülimina* Kaitsemehhanismid; Need mehhanismid aitavad vastu panna negatiivsetele emotsioonidele,kuid samas
jätkamiseks partner ligi meelitada. Kõrgendatud huvi puhul partneri vastu laienevad pupillid tunduvalt, millega suureneb ka pilgu maagiline mõju väljavalitule nimelt laieneb pupilli suurenemisel telepaatiline kanal ning tänu sellele võivad salajased soovid hakata mõjutama partnerit. Kui inimene on erutusseisundis, suurenevad tema silmad kuni neli korda. Tigedus- ja süngusemeeleolu sunnib aga silmateri kokku tõmbuma. Miks lähevad ehmudes silmad pärani sest inimene tahab saada alateadlikult maksimumi informatsiooni. Inimene pigistab silmad kinni või pöörab pilgu kõrvale talle osaks saanud etteheite või hukkamõistu puhul sellega kaitseb ta oma aju kõige negatiivse eest ega lase ligi võõraid emotsioone. Kui inimene pole aus või tahab midagi varjata, puutuvad teie pilgud kokku vähem kui 1/3 suhtlusajast. Silmanurgast heidetud pilk võib väljendada huvi või vaenulikkust. (Anne 1/ 2000, lk 64 65).
viivitused ja hilinemised. Polükrooniliste inimeste elu ei valitse täpsed plaanid ja kavad, suhted on need, mida oluliseks peetakse. tehakse üsna sageli kokkulepitud plaanidesse muudatusi. Polukroonilise ajakäsituse korral räägitakse harva kaotatud ajast, inimesed ja inimsuhted on alati tähtsamad kui aeg.Lõuna-Euroopa, Ladina- Ameerika, Aafrika, Aasia, araabia maad jne. FEROMOONIDE FUNKTSIOONID 5tk Kogetavate emotsioonide edastamine Inimesed on võimelised lõhnade abil alateadlikult teiste emotsioone tajuma Hirmutunne ei ole ainukene, mida teistele edastatakse. Ilmselt suudavad inimesed lõhnade abil jagada kõiki tundmusi. Lõhnade mõjuga saab ilmselt seletada ka rahvamassides toimuvat emotsioonide sünkroniseerumist. Mõju menstruaaltsüklile-Pikka aega koos elanud naiste menstruaaltsüklid nihkusid ja saavutasid kooskõla algasid ja lõppesid enam-vahem ühel ajal. Mõju imiku ja ema kiindumussuhte kujunemisele Vastsündinu ja ema vahel toimub
elukutse, rahvus jne. Identifitseerimine samastamine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. Empaatia kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse alateadlikult üle iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivatele inimestele üle oma teadvustamata häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). o Isikutaju seaduspärasused Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
