SWOT (2)

C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi
SWOT -uuringu aruanne
Analüüsi teostaja : Lembit Õunapuu
Viljandi 2006

SISUKORD

SISUKORD 2
1. ARUANNE 1: SWOT analüüsi tulemuste faktoriseering 3
1.1. Tugevused 3
1.2. Nõrkused 5
1.3. SWOT tugevuste ja nõrkuste võrdlus 7
1.4. Võimalused 9
1.5. Ohud 10
2. ARUANNE 2: SWOT – analüüs ja rakenduslikud strateegiad 11
2.1. Nõrkus - võimalus põhine analüüs (NV analüüs) ja NV strateegia 11
2.2. Tugevus - võimalus põhine analüüs(TV analüüs) ja TV strateegia 13
2.3. Tugevus - ohud põhine TO strateegia 14
2.4. Nõrkus - ohud põhine NO strateegia 15

1. ARUANNE 1: SWOT analüüsi tulemuste faktoriseering

Järgnevas analüüsis on rakendatud SWOT meetodiga kogutud tekstilisele materjalile klassikalist kontent-analüüsi, mis eeldab tekstilise materjali alusel kategooriate süsteemi väljatöötamist konteksti arvestades.
Kontent-analüüsil määratleti analüüsi ühikuks maining, mis on väikseim sisuline teksti koostisosa.
SWOT-meetodiga kogutud tekstilise materjali analüüsi eesmärgiks on välja selgitada peategurid ( faktorid ) SWOT-meetodiga määratud valdkondades: TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED ja OHUD.
Küsimus on selles, et millised on need latentsed tegurid (faktorid), mis toimivad kollektiivi teadvuses ja tingivad selle, kuidas koolipere määratleb oma elutegevuses tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte .
Selgusid järgmised 7 põhifaktorit:

KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö)

MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus)

INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus)

KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus)

SOTSIAALNE IMIDŽ (maine, traditsioonid, sümboolika)

ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan , klasside kasut. graafikud )

VÄLISTEGUR ( hariduspoliitika , üleriigilised programmid , riiklik õppekava)
Kategooria VARIA sisaldab maininguid, mis antud süsteemi kategooriate alla ei paigutunud.
Toodud 6 põhifaktorit peegeldavad seda, millest kvalitatiivsetest näitajatest kollektiiv lähtub oma arenguruumi määratlemisel.

1.1. Tugevused

Tugevuste tekstilise materjali kontent-analüüs tõi välja 4 põhifaktorit (vt tabel 1):
1. Õppekorralduse faktor
2. Inimressursi faktor
3. Sotsiaalse imidži faktor
4. Materiaalse staatuse faktor
Tabel 1
Tugevute faktorite esinemissagedused ja osakaalud
 Faktor
Tugevus
T osakaal
KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö)
2
4,2
MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus)
7
14,6
INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus)
11
22,9
KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus)
0
0,0
SOTSIAALNE IMIDŽ (maine, traditsioonid, sümboolika)
11
22,9
ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut. graafikud)
12
25,0
VÄLISTEGUR (hariduspoliitika, üleriigilised programmid, riiklik õppekava)
0
0,0
VARIA
5
10,4
KOKKU:
48
100,0
Osakaal näitab faktorite suhtelist jaotumist tugevusi märkivate mainingute koguhulgas. Mida suurem osakaal, seda toimivam faktor. Illustreerime faktorite tervikut radardiagrammiga (vt joonis 1). Näeme, et tugevuste määratlemist kollektiivi SWOT`i käigus tingisid kolm kaalukamat faktorit : õppekorraldus, inimressurss ja sotsiaalne imidž. Seejuures määratleti juhtivaks tugevuseks õppetegevus oma õpetamise tasemega, eriklassidega ja olümpiaadide tulemustega.
Vaadates faktorite süsteemile tervikuna , võib märkida, et CRJG kollektiivi poolt oma tugevuste teadvustamise peafaktori (õppetegevus) kõrval on veel kaks olulist faktorit: inimressurss ja sotsiaalne imidž. Inimressursiks peetakse just tugevat kaadrit ja motiveeritud õpilasi. Sotsiaalse imidži faktor peegeldab head mainet, elujõulisi traditsioone ja tuntust.
Joonis 1 SWOT-meetodil kaardistatud tugevuste määratlemist tingivate faktorite süsteem
Radardiagramm (joonis 1) visualiseerib meile selle välja, kus toimub kollektiivi poolt oma tugevuste määratlemine ja teadvustamine . Ja see väli on määratud kolme teljega : Õppetegevus, inimressurss ja sotsiaalne imidž.
Eraldi analüüsimist vääriks kvaliteedijuhtimise faktor. Miks tugevuste määratlemisel osutub selle faktori osakaal tagasihoidlikuks ? Kas siin on tegu väga iseseisva, isejuhtiva ja organiseeriva ja end väga kõrgelt hindava kollektiiviga? Kui nii, siis on ka mõistetav, et kvaliteedijuhtimine juhtkonna ühispingutusena jääb vähem märgatavaks teiste tegurite kõrval.

1.2. Nõrkused

Nõrkuste tekstilise materjali kontent-analüüs tõi välja 4 põhifaktorit (vt tabel 2):
1. Kvaliteedijuhtimine
2. Materiaalne staatus
3. Inimressurss
4. Kasvatustöö
Tabel 2
Nõrkuste faktorite esinemissagedused ja osakaalud
 Faktor
Nõrkus
N osakaal
KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö)
21
30,9
MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus)
15
22,1
INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus)
11
16,2
KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus)
10
14,7
SOTSIAALNE IMIDŽ (maine, traditsioonid, sümboolika)
7
10,3
ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut. graafikud)
4
5,9
VÄLISTEGUR (hariduspoliitika, üleriigilised programmid, riiklik õppekava)
0
0,0
VARIA
0
0,0
KOKKU:
68
100,0
Illustreerime ka SWOT-nõrkuste faktorite süsteemi radardiagrammiga (vt joonis 2)
Näeme, et nõrkuste määratlemisel on juhtivaks faktoriks kvaliteedijuhtimise faktor. Siinkohal tuleb rõhutada, et ei tohiks samastada kvaliteedijuhtimist juhtkonna juhtimistegevusega. Veelgi enam – tuleb rangelt jälgida, et kui interpreteeritakse ja analüüsitakse koos kollektiiviga käesolevaid SWOT-meetodi tulemusi, et ei laskutaks alateadlikult juhtkonna kriitikasse. Samas peab ka juhtkond jälgima, et ta ei võtaks tulemusi kriitikana. Tegemist on klassikalise kvaliteedijuhtimise kategooriaga ja selle mõistmiseks tuleks süveneda kategooria sisusse ja pisut mõista kontent-analüüsi saladusi. Rõhutan veel – juhtimine on kvaliteedijuhtimise kontiinumis vaid üks osake. Seda faktorit tuleks pidada üheks olulisemaks teguriks kooli elutegevuse arengut ja arengukava koostamist silmas pidades. Selle faktori korrektne „väljakaalumine“ annaks juhtkonnale läbi aastate hea „mõõdiku“ kollektiivi tegevusväljundite kvaliteedi saavutamise ja edenemise määramiseks.
Kolm järgmist faktorit - materiaalne staatus, inimressurss ja sotsiaalne imidž on analüüsitavad ja võrreldavad koos tugevustega. Seda teeme eraldi radardiagrammi abil (vt joonis 3).
Pööran tähelepanu uuele olulisele faktorile - kasvatustöö, mis näitab kollektiivi teadvuses ärkavat vajaduse mõistmist kasvatustöö spetsiaalse organiseerimise ja suunamise osas. Selle faktori avaldumine viitab sellele, et kollektiivis on olemas valmisolek, aktualiseerunud vajadus kasvatustöö tegemiseks ja sellekohase abi ning õpetuse saamiseks.
Joonis 2: SWOT-meetodil kaardistatud nõrkuste määratlemist tingivate faktorite süsteem

1.3. SWOT tugevuste ja nõrkuste võrdlus

SWOT-meetodiga kaardistatud tugevuste ja nõrkuste analüüsiks on hea illustreerida neid ühe radardiagrammiga (vt joonis 3), et uurida tugevuste ja nõrkuste määramisel toimivate faktorite süsteemi.
Võrdluse eesmärgiks on selgitada välja kollektiivi elutegevuse määratlemisel toimivate faktorite süsteem. Arengukava kirjutamise kontekstis vaadatuna tähendab see seda, et me tahaksime teada, millised on enam toimivad faktorid, millised on need sisemised tegurid, mis tingivad kollektiivi teadvuses arusaama arengust, arendustegevusest ja võimalikest tugevustest ning nõrkustest selles tegevuses. Selle alusel on võimalik valida arengustrateegia ja kavandada arengusuunad .
Joonis 3 SWOT-meetodil kaardistatud tugevuste ja nõrkuste määratlemist tingivate faktorite süsteem
Jooniselt 3 võime täheldada kahte olulist momenti, mis on olulised edasise analüüsi jaoks.
a) nõrkuste „pindalaline“ ülekaal
b) tugevuste ja nõrkuste määratlemine on suhteliselt võrdne inimressursi osas.
Seejuures õppekorraldusliku külje tugevus kaalub üles mõningad nõrkused. Praegu tuleks analüüsi keskmesse võtta nõrkused, mida tugevustele toetudes oleks võimalik vähendada või isegi elimineerida .
Nõrkuste vähendamiseks või elimineerimiseks on olemas tugev alusbaas, see on faktorite kolmik – õppekorraldus-inimressurss-sotsiaalne imidž.
Samas on nõrkuste alusbaasiks faktorite kolmik – kvaliteedijuhtimine – kasvatustöö - materiaalne staatus. Just antud faktorkolmikuga tuleks tegelda. Siinkohal tuleb rõhutada, et vähendamine või lausa elimineerimine on viljakamad, kui me ei vaatle ühtki faktorit eraldiseisvana. Näiteks on väheviljakas „murda“ nõrkuste ühte telge – materiaalne staatus, sest võime küll luua lausa ideaalse materiaalse olukorra, kuid näeme, et sellega ei pruugi kaasneda nõrkuste üldkaalu vähenemine. Sageli on materiaalse nõrkuse määratlemine seotud teatava ettekujutusega (personaalse nägemusega) ühest „õigest“ materiaalsest baasist, ja seega oleneb antud faktori kaalukus teatud arvamustesüsteemi muutmisest, mitte aga niivõrd konkreetse materiaalse olukorra parandamisest.
Soovitan vaadata arengusuundade kavandamisel nõrkuste kolmikut tervikuna koos.
Näiteks kui tahaksime vähendada nõrkuste osa, siis materiaalse staatuse osakaal hakkab vähenema kooskõlas kvaliteedijuhtimise tööga, kus tõstetakse kollektiivi teadlikkus ja kasutamisoskusi olemasolevate tehniliste vahendite parema funktsionaalse ärakasutamise osas.
Nüüd veel pisut nõrkuste nn „pindalalisest“ ülekaalust.
Tuleks silmas pidada üht olulist asja. See nõrkuste nn „pindalaline“ ülekaal ei pruugi peegeldada tegelikke nõrkusi, vaid inimeste ettekujutusi, arvamusi , käsitlusi antud nähtustest. See on see, kuidas inimesed asju näevad. Võib julgelt väita, et kui kvaliteedijuhtimise töös tehakse kollektiivseid või ainesektsioonides nn väärtuskõnelusi, siis väheneb see sinine pindala osa kiiresti.
Rõhutan siinkohal veel üht väga positiivsed näitajat – nõrkuste kasvatustöö telg . Kuigi kollektiiv on selle „rüütanud“ negatiivse märgiga, sellele vaatamata on see positiivne tulemus. Nõrkuste kasvatustöö telg peegeldab käsitlustendentsi kollektiivi pedagoogilises teadvuses: üksnes tugev aineõpetus ei kindlusta kvaliteetset õppetegevuse väljundit, peab lisanduma ka kindlalt kavandatud kasvatustöö.
Praegu interpreteerisin tulemusi arengukava kirjutamisvajaduse keskselt, kuid arengukava kirjutama hakates , eriti kavatustöö telje realiseerimise osas, on siin edaspidiseks veel väärtuslikku materjali, mis tuleks juba konkreetsesse konteksti asetada.
Ei jõua kogu interpretatsiooni kirja panna. Vajalik oleks töörühmal kokku saada ja rahulikult osaleda ühes väärtuskõneluses. Selleks oleks vajalik rahulikku aega miinimum 2 tundi. Töörühma väärtuskõnelused oleksid väga tähtsad juba selle mainingu valgusel, mida väljendati kõige mõttetuma asja kohta – SWOT analüüs. See näitab veelkord, kui lahus võivad seista tegelik olukord ja isiku arvamus sellest.

1.4. Võimalused

Võimaluste tekstilise materjali kontent-analüüs tõi välja 2 põhifaktorit (vt tabel 3ja joonis 4), milleks on välistegur ja kvaliteedijuhtimine.
Tabel 3
Võimaluste faktorite esinemissagedused ja osakaalud
 Faktor
Võimalused
V osakaal
KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö)
11
22,0
MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus)
6
12,0
INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus)
0
0,0
KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus)
0
0,0
SOTSIAALNE IMIDŽ (maine, traditsioonid, sümboolika)
0
0,0
ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut. graafikud)
0
0,0
VÄLISTEGUR (hariduspoliitika, üleriigilised programmid, riiklik õppekava)
33
66,0
VARIA
 
0,0
KOKKU:
50
100,0
Joonis 4: SWOT-meetodil kaardistatud võimaluste määratlemist tingivate faktorite süsteem

1.5. Ohud

Ohtude tekstilise materjali kontent-analüüs tõi välja 1 põhifaktori (vt tabel 4ja joonis 4), milleks on üldühiskondlik situatsioon.
Tabel 4
Ohtude faktorite esinemissagedused ja osakaalud
 Faktor
Ohud
O osakaal
KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö)
12
17,4
MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus)
1
1,4
INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus)
11
15,9
KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus)
 
0,0
SOTSIAALNE IMIDŽ (maine, traditsioonid, sümboolika)
0
0,0
ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut. graafikud)
6
8,7
VÄLISTEGUR (hariduspoliitika, üleriigilised programmid, riiklik õppekava)
39
56,5
VARIA
 
0,0
KOKKU:
69
100,0
Joonis 5 SWOT-meetodil kaardistatud ohtude määratlemist tingivate faktorite süsteem

2. ARUANNE 2: SWOT – analüüs ja rakenduslikud strateegiad

2.1. Nõrkus - võimalus põhine analüüs (NV analüüs) ja NV strateegia

Järgnev SWOT-meetodiga kogutud nõrkuste ja võimaluste analüüs on teostatud arengukava kirjutamisvajadusi ja rakendusliku strateegia valiku eesmärgil.
Teades nõrkusi ja oma võimalusi, on võimalik rakendada nn NV strateegiat. NV strateegia tähendab: kasutades võimalusi, ületame (elimineerime/vähendame) nõrkusi.
Järgnev radardiagramm (joonis 6) illustreerib seda välja, kus toimivad kaks faktorsüsteemi: a) nõrkused ja b) võimalused.
Joonis 6 SWOT-meetodiga kogutud nõrkuste ja võimaluste määratluste faktorsüsteem
Rakendusliku NV strateegia väljatöötamine põhineb NV analüüsil. Järgnevalt üks näide (tabel 5), kuidas võiks seda teha.
Tabel 5
NV analüüs
Kooli tõsisemaks kitsaskohaks näib olevat kvaliteedijuhtimise süsteemi selge struktuuri puudumine, mis ei võimalda inimressursi potentsiaali täiemahulist realiseerimist, tuues kaasa üksikliikme ülekoormuse vähese koostöö tõttu.
NV strateegia
Ellimineerida / vähendada õpetajate koormamine kooliväliste ülesannetega; Lõpetada otsuste ja nende elluviimise kampaanialikkus ja nõudmiste ebajärjekindlus, õpetajate tööaja lõhki koormamine lisaülesannetega.
NV strateegia valimisel on oluline määrata, milline on see võimaluste alusbaas (kollektiivi teadvuses), et asuta vähendama/ elimineerima /ületama. Minu jaoks on elimineerimine pisut kahlasevõitu ja idealiseeritud maiguga. Siin ilmas pole võimalik midagi elimineerida. Kui üks asi on küll silme alt füüsiliselt ära koristatud, siis sellega ei ole see veel elimineeritud inimteadvuses, ja toimib n.ö vaimsel tasandil edasi. Elimineerimispüüdlused on revolutsioonide näol saanud piisava kinnituse , et see ei õnnestu. Viljakam oleks rakendada järk-järgulist ületamist, kus ühele „NEGATIIVSELE“ nähtusele leitakse tasakaalustav või reorganiseeriv jõud.
Diagrammilt (joonis 6) torkab silma see, et kollektiiv näeb peamisi võimalusi välisteguri ärakasutamises. Kollektiiv näeb ületamisvõimalusi tingimuskeskselt. Tagasihoidlikum on sisemiste ressursside ärakasutamise osakaal.
Sellise ebaproportsionaalsuse põhjus, kus peamisi nõrkuste ületamise võimalusi nähakse väljaspool, mitte iseendas , on kaks.
1. Metoodika viga. (Mul pole päris selge, kuidas kaardistati võimalused ja kuidas sõnastati kollektiivile ülesanne. Selles osas saan teilt konsultatsiooni)
2. Kollektiiv võin olla väga enesekeskne ja end väärtustav, mis toob kaasa selle, et iseenda muutmist ja võimalusi selle taustal ei nähta või ei suudeta näha.
Metoodika viga nagu ei tohiks olla, sest siiski on nähtud ka sisemisi võimalusi. Diagrammil peegeldab seda võimaluste kvaliteedijuhtimise ja nõrkuste materiaalse teguri ühisosa.
Selline välisteguri absolutiseerimine on mõnes mõttes ka enesekaitse ja teatud ükskõiksuse väljendaja. Eneseanalüüsi ja muutmise asemel ajame kogu süü ikka kellegi teise kaela. Lahendusi ootame ikka väljastpoolt.
Arengusuundade kavandamisel on just siin (sellel diagrammil illustreeritud) nõrkuste ja võimaluste faktorite süsteemil võtmeroll. Arengukavasse peaks sisse tulema käesoleva situatsiooni sisukas analüüs ja sellest tulenev arengusuundade valik. Näiteks vaadates antud joonist 6, võin juba praegu esmalähenduses öelda, et üks olulisemaid arengusuundi kasvatustöö nõrkuse ületamiseks välja töötada toimiv ja operatsionaalne kasvatussüsteem, kuhu on integreeritud tugevus: SOTSIAALNE IMIDŽ (hea maine, tugevad traditsioonid jne). Teise arengusuunana kvaliteedijuhtimise nõrkuse ületamiseks näen korrektselt töötava kvaliteedisüsteemi määratlemist ja töösse rakendamist.
Nagu näete, pole ükski võimalusena pakututest aktuaalne kollektiivi SWOT`i tulemuste põhjal.
Siin oleks nüüd vajalik üks tõsine väärtuskõnelus ja ka pisut koos õppimist ja analüüsimist, et kogemata mitte eksida.
Raskus antud strateegia puhul, SWOT`i antud tulemuste põhjal seisneb selles, et on küllaltki raske panna inimesi nõrkusi ületama, kui võimalused on välised ja suures osas inimese enda poolt mittekontrollitavad.

2.2. Tugevus - võimalus põhine analüüs(TV analüüs) ja TV strateegia

Teades tugevusi ja oma võimalusi, on võimalik rakendada nn TV strateegiat. TV strateegia tähendab: toetudes tugevustele, kasutame ära võimalused.
Järgnev radardiagramm (joonis 7) illustreerib seda välja, kus toimivad kaks faktorsüsteemi: a) tugevused ja b) võimalused. Selgub , et võimalusi määratletakse valdavalt tingimuskeskselt välistegurina. Teatud määral on esindatud ka kvaliteedijuhtimise edendamise võimalus.
Joonis 7 SWOT-meetodiga kogutud tugevuste ja võimaluste määratluste faktorsüsteem
Rakendusliku TV strateegia väljatöötamine põhineb TV analüüsil. Järgnevalt üks näide, kuidas võiks seda teha.
Tabel 6
TV analüüs
Õppekorraldus, sotsiaalsele imidž ja inimressurss moodustavad, tugeva alusbaasi, mis võimaldab parendada kvaliteedijuhtimist ja kindlustada kvaliteetne õppeväljund. Kooli hea õpetamise tase ja traditsioonid loovad hea maine, mis kindlustab motiveeritud õpilaskontingendi. Kooli suurim võimalus peitub kvaliteedijuhtimissüsteemi parendamises ja välistegurite (projektitegevused, üleriigilistes, maakondlikes ja linna programmides osalemises jne)
TV strateegia
Kvaliteedijuhtimissüsteemi parendamise esmasteks ülesanneteks on: käsuliinide, ülesannete jaotussüsteemi, kontrolli ja tagasiside süsteemi täpne piiritlemine. Kooli ja üksikliikme eneseanalüüsi käivitamine.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi parendamisel leida mehhanismid kooli toetavate huvigruppide integreerimiseks kooli arendustegevusse.
Koolil tuleb leida stiil ja meetodid, et end aktiivselt huvigruppidele teadvustada, töötada välja tagasiside mehhanismid.
Tõhustada koostööd kohaliku establishmendiga:

2.3. Tugevus - ohud põhine TO strateegia

Teades tugevusi ja ohtusid, on võimalik rakendada nn TO strateegiat. TO strateegia tähendab: kasutades oma tugevusi väldime ohtusid.
Järgnev radardiagramm (joonis 8) illustreerib seda välja, kus toimivad kaks faktorsüsteemi: a) tugevused ja b) ohud.
Näeme, et ohu määratlemine on tugevalt tingimuskeskne ja vähesel määral seotud ka inimressursiga.
Kuna TO strateegia on suunatud ohtude vältimisele, siis siin tuleks tõsiselt kaaluda, millised välised tegurid, mida määratakse ohuna, on välditavad.
Joonis 8 SWOT-meetodiga kogutud tugevuste ja ohtude määratluste faktorsüsteem

2.4. Nõrkus - ohud põhine NO strateegia

Järgnev radardiagramm (joonis 9) illustreerib seda välja, kus toimivad kaks faktorsüsteemi: : a) nõrkused ja b) ohud.
NO strateegia seisneb oma nõrkuste ületamises ja ohtude vältimises. Seega esimese sammuna antud strateegilise perspektiivi loomisel tuleks selgelt määratleda konkreetsed nõrkused ja ohud, ning ka vastavad operatsionaalsed sammud.
Joonis 9 SWOT-meetodiga kogutud nõrkuste ja ohtude määratluste faktorsüsteem
15