RICHARD WAGNER (3)

RICHARD WAGNER 1813 -1883
Samal aastal sündisid ka Verdi ja Dargomõszki — suured ooperireformijad.
VERDI — viis ooperi uuele tasandile ; lõi nn. muusikalise draama , kus muusika ja lavaline tegevus on võrdselt tähtsad.
DARGOMÕSZKI — tõi ooperisse uue laulustiili — deklamatsiooniline stiil.
WAGNER — sümfoniseeris ooperiorkestri — suur osakaal; ooper tugineb peateemadele.
TEGEVUS

• Kõige romantilisem kõigist romantikutest
  
• Ooperikomponist, reformaator
  
• Suur dirigent — ooperiorkestri dirigent — 1. dirigent, kes seisis seljaga publiku poole, juhatas ilma partituurita
  
• Silmapaistev muusikakriitik — avaldas artikleid, mille tähtsus pole muutunud ka tänapäeval
  
• Muusikakirjanik — poeet , dramaturg, ooperilibretist
  
• Poliitikategelane — esines miitingutel, ühtse Saksamaa tuline pooldaja, Hitleri lemmikhelilooja
  

ELUST
Sündis 22.mail Leipzigis politseiinspektori perekonnas. isa suri, kui Richard oli 6- kuune . Ema abiellus uuesti ja võõrasisal oli Richardi arengus väga suur tähtsus.
Võõrasisa — romantikute poolt ülistatud süntees — maalija, luuletaja, näitleja, laulja. Perekond oli aineliselt kindlustatud, kultuurne.
1817 — kolisid Dresdenisse ja tänu võõrasisa tööle puutus Richard kokku teatrimiljöö salapärasustega. Tema kiindumuseks sai kirjandus. Erilist huvi tundis antiikkirjanduse vastu. Lemmikuks oli Shakespeare . Temast mõjutatuna hakkas ise tragöödiaid looma. 1. tema loodud draama oli “Leubald ja Adelaide”. Teos on nii suur ja sügav, et kõik 42 tegelast hukkuvad.
Richard külastas ooperiteatrit, kus vaatas Weberi “Nõidkütti”. Ta sattus etendusest suurde vaimustusse. Weber oli perekonnatuttav ja võitles rahvuslikkuse eest. Kuna aga populaane oli itaalia ooper , siis leiti, et kes tahab laulu alal edasi jõuda, peab emakeelest loobuma ja omandama itaalia keele — rahvusliku kunsti mahasurumine. Seetõttu muutusid itaallased Wagnerile pahede sumboliks. Veel üheks peretuttavaks oli itaalia laulja Sassaroli — tema oli Wagneri meelest kole ja paks kastraat .
Wagneri hinge rõhus koorem — KAS SAKSA OOPER SUUDAB OLLA VASTUKAALUKS ITAALIA OOPERILE?
Wagner hakkas võtma eratunde saksa helilooja ja kirjaniku Hoffmanni juures.
1829 — läheb Wagner Leipzigi gümnaasiumisse, kus omandab teadmised kompositsioonis, kuulab kontserte ja tutvub kuulsate kirjanike draamadega — Goethe, Schhiller, Shakespeare. Õppis ka viiuht ja klaverit .
Wagner kuulis Beethoveni ooperit “Fidelio”, kus peaosa laulis Wilhelmine Schröder — Devrient. Wagner satub temast vaimustusse, kuna lauljatar oli laulja ja näitleja süntees. Tol ajal oli see haruldus , sest primadonnad oskasid ainult laulda . Samuti paelus teda Beethoveni jõuline muusika ja Wagner jõudis otsusele, et ka tema peab midagi nii suurt ja üllast korda saatma.
1833—34 algab 1. LOOMINGUPERIOOD — kuni aastani 1842
Kirjutas 1. ooperi “ Haldjas ”. Selles teoses ei ole veel isikupära, palju on Weberi mõjutusi, samuti itaalia ooperi mõjud. Hiljem kuulis ta uuesti Devrienti laulmas ja ta leidis, et saksa ooper on poolsurnud, hingetu. Tutvus nii itaalia kui prantsuse ooperiga.
1834 — avaldas artikli “Saksa ooper”, kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks, butafoorseteks ja e1uvõõrasteks. Ütles, et tänu Mozartile ja Beethovenile on olemas instrumentaaimuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Leidis vastupidiselt varasemale suhtumise , et itaalia meloodiad on väljendusrikkad, samuti kiitis itaalia laulukunsti ja suureparaseid lauljaid. Sakslastel pidi olema kõik alles algstaadiumis .
LÕPPKOKKUVÕTTES: “Meister on see, kes kirjutab saksaparaselt”.
1836— koomiline ooper “Armastuse keeld” (Shakespeare komöödia). Selles ooperis on tunda Rossini ja Bellini mõjusid. Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike.
1834 — 37 töötas Magdeburgi ooperiteatris direktori ja dirigendina. Teater läks
pankrotti .
1837 —39 asus tööle Riia ooperiteatri kapellmeistrina. Sattus suurtesse võlgadesse.
1839 kirjutas ooperi “Rienzi”. Libreto autoriks oli ise. Siin teoses jäljendab PRANTSUSE SUURT OOPERIT ning “lööb välja” Wagneri suurejoonelisus:

võimas, monumentaalne

ajalooline süzee Rooma ajaloost

armastustemaatika

balletinumbrid

palju efekte, suured kõlakoosseisud, massistseenid

lavakujundus teatraalne, luksuslik

võimas orkester

finaalis suur tulekahjustseen
(ooperi avamangu esitatakse ka kontsertavamänguna, ülipopulaame)
KUS LAVASTADA? EESMÄRK – PARIIS!
Kuna Pariis oh Euroopa muusikatsentrum, siis otsustas just sinna pageda. Samuti põgenes ta ka võlausaldajate eest. Tõlkis ooperi prantsuse keelde ja ületas salaja riigipiiri. Purjetas Londonisse ja sealt edasi Pariisi. Elas üle tugeva tormi ja oli uppumisohus. Siit tuli idee kirjutada ooper “ Lendav Hollandlane”.
1839—42 elas Pariisis, kus teda saatis pidev ebaõnn. Ooperit lavastada ei õnnestunud, kuna igal pool öeldi viisakalt ära — algul kiideti, siis vabandused — stereotüüpne käitumine. Elas juhutöödest, kirjutas artikleid, tegi muusikaseadeid. Tihti vaevles rahapuuduses. Püüdis kohaneda, kuid...
Wagner: “Ma ei tunne mingit kalduvust istutada endasse prantsuse vaimu.”
MK: ooper “Rienzi” avamäng
1839—42 saabus tagasi Dresdenisse ja algas 2. LOOMINGUPERIOOD See oli niiöelda reformieelne periood. Ütles lahti kõikidest eeskujudest, püüdes leida saksa ooperile originaalset teed. Hakkas püüdlema teksti ja muusika ühtsuse poole Vältis kaasaega, sest kadunud oli inimlikkus. Inimese asemel oli kodanik, kes on rikutud poliitika ja raha poolt. Seetõttu ei saa olla kaasaja kunst tõde. Tuli pöörduda minevikku ja sümbolite kaudu kujutada kaasaja tõde.
Hakkas kaotama aariavormi, mille asemele tõi pika, tihedalt läbikomponeeritud monoloogivormi.
PÕHINÕUDEKS: Libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt.
1842— Dresdenis etendus ooper “Rienzi”
1843 — ooper “Lendav Hollandlane” Dresdenis lavale. Teos valmis 1841 , töötas ümber 1853.
SISU: see on legend salapärasest mustast kaptenist, maailmamerede igavesest rändurist, kes peab ekslema oma rüütlitegude eest. Lendaval Hollandlasel lasub needus — kord iga 7. aasta tagant saab ta võimaluse maabuda, et leida naine, kes on valmis oma armastusega lunastama needuse. Leiab Senta , kellel on peig Erik. Senta teab, et tema on Lendava Hollandlase päästja, aga Lendav Hollandlane näeb Sentat ja Erikut embamas ja mõtleb, et Senta pole talle truu. Tegelikult aga embasid nad jumalagajätuks. Lendav Hollandlane annab käsu laeval purjed heisata. Senta ei suuda teda tagasi hoida ja viskub kõrgelt kaljult merre. Samal hetkel vajub põhja ka Lendava Hollandlase laev. Igavene ekslemine maailrnameredel on lõppenud.
Esietendus ei leidnud publiku poolehoidu.

• Tema rütm ja muusika olid liiga uudsed. Kriitikud ja lauljad suhtusid ooperisse armutult. Alles tulevik tõi kuulsust ja au.
  
• Uudne oli ka JUHTTEEMADE kasutamine — kergelt mällusööbivad lühikesed muusikalised motiivid, mis iseloomustavad ooperi üksiktegelasi.
  
• Puuduvad muusikaliselt lõpetatud numbrid , mis olid itaalia ja prantsuse ooperile kohustuslikud
  

KONFLIKT - mida täiuslikumaks muutus Wagneri looming tema enese silmis, seda resoluutsemat eitamist leidis see keskkonna poolt. Isegi Schumann suhtus tema loomingusse kahtlevalt.
1845— ooper “Tannhäuser”
Valmis aastal 1844 . lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes.
SISU: aluseks vana legend minnesinger Tannhäuseri eksirannakutest Veenuse riigis. Ta on võlutud Veenuse ilust ja armastusest, kuid igatseb tagasi maa peale. Tannhäuser kutsub appi püha neitsi Maria ja võluriik kaob. Leiab end Waitburgi lossi juurest. Kostab palverändurite laulu, kes lähevad Rooma. Tannhäuser tahab nendega kaasa minna, et pattu kahetseda, kuid tulevad sõbrad ja kutsuvad teda lossi lauluvõistlusele. Nad tuletavad Tannhäuserile meelde, et teda ootab mõrsja Elisabeth . Lauluvoistluse võidab see, kes kõige paremini laulab armastusest. Kõik laulavad puhtast armastusest, Tannhäuser aga patusest armastusest Veenuse juures. Puhkeb skandaal , Tannhäuser tahetakse tappa. Elisabeth palub maakrahvi, et mees saaks oma süü lunastada — paluda paavstilt armu. Kui paavst ei andesta, siis Tannhäuser on lindprii. Paavst ei andesta ja Tannhäuser tahab tagasi minna Veenuse riiki. Eemalt kostab leinalaulu — leinarongkäik kannab Elisabethi surnukeha, kes lunastas oma surmaga Tannhäuseri süü. Palverändurid teatavad imest — paavsti kepile kasvasid rohelised lehed.
Ooper on särav, tegevusterohke, efektsem ja teatraalsem kui “Lendav Hollandlane”. Tannhäuser on ühelt poolt mässaja, kes ei tunnista reegleid, silmakirjalikkust; teiselt poolt elumõnude nautija, kellele saab saatuslikuks eetika reeglite eiramine.
See rahutus on omane 1848 — 49 aasta Saksamaa noorusele, revolutsiooni sündmuste keerises.
Eelpool nimetatud 3 ooperit lavastusid mitmel pool Saksamaal — Dresdenis, Berliinis, Hamburgis ja ka Riias. Edu oli näiline. Nende lavastustega kasvas Wagneri veendumus: uued kunstilised suunad ja mõtted vajavad uusi lavastajaid, dirigente, lauljaid, publikut. NEID POLNUD!
1843 pakuti Wagnerile dirigendi kohta Dresdenis, samuti oleks tal olnud võimalus ooperite lavastamiseks. Pariisi viletsusaastate järel avanes normaalne arenguvõimalus — suurepärane orkester, lauljad, ooperimaja. Igaüks oleks sellega rahuldunud, TEMA
AGA...
...uus Wagner — MÄSSAJA

• Võitles selle eest, et Dresdenisse maetaks Londonis surnud Weberi põrm. Süüdistas valitsust, et kunstnik pidi lahkuma kodumaalt halva majandusliku olukorra tõttu.
  
• 1846 Kandis ette Beethoveni 9. sümfoonia, mis varem oli läbikukkunud, nüüd aga saavutas edu. Wagner oli hea, põhjalik dirigent.
  
• 1847 Liikus revolutsiooni ringkondades. Oli anarhismi rajaja Mihhail Bakunini sõber!!!
  

ANARHISM — valitsuse, võimu puudumine, seadusetus, korralagedus. Marksismivaenulik väikekodanlik vool, mis eitab igasugust riiki; organiseeritud poliitiline võitlus. (JEEEEEE!!!! (A))
Kirjutas PROKLAMATSIOONE — üleskutsed, lendlehed; jälgis vaenlaste vägede liikumist, liikus barrikaadidel.
1848— ilmus artikkel “ Revolutsioon ”: “Hävitas kõik kõduneva ja kust ma läbi lähen, seal tärkab põrmust uus elu... Vana maailm variseb , tema varemeist tekib uus.”
WAGNER SATUB HALBA NIMEKIRJA
1849— revolutsioon Dresdenis, ebaõnnesturnine... Mitmele Wagneri sõbrale määrati surmanuhtlus.
PAGULUS —25 aastat. Varjas end Weimaris Liszti juures, emigreerus Šveitsi, kus elatus taas juhutöödest. Samal ajal aitas Liszt Saksamaal lavastada Wagneri loomingut. Tänu Lisztile säilitas Wagner end füüsiliselt ja vaimselt. Pagulusaastad tapsid ka Wagneris revolutsionaari.
1850 Ooper “ Lohengrin ” — Liszti lavastus
1845 libreto
1848 partituur
1850 ettekanne Weimaris
SISU: legend graali rüütlitest — õigluse ja moraalse täiuslikkuse kehastajad,
võitmatud. Tõelise armastuse, õnne idee. Lohengrini saatuse samastab kunstniku
saatusega, kes pakub rahvale oma kunstiga palju.

• Juhtmotiivid on omavahelistes intonatsioonilistes seostes
  
• Jõudis siin sümfoniseerimise teele, uuris, millise tambriga iseloomustada tegelaste sisemaailma.
  

Kirjutas palju artikleid.
1849 - raamat “Kunst ja revolutsioon” — muusikutest
REFORM :
1851— raamat “Ooper ja draama”

• Selles raamatus Wagner formuleeris edasised ideed.
  
• Traditsioonilise ooperi asemele muusikaline draama!
  
• Sõna ja muusika on võrdõiguslikud, peavad omavahel põimuma
  
• Helilooja peab olema ise libreto autor.
  
• Tegevuse katkematu kulgemine :
  
  • loobumine “numbriooperist” — ooperi jaotamine aariateks, retsitatiivideks jne. Need asendada loomulikult väljakasvavate dialoogide ja monoloogidega.
    
• Tegelased õilsad, kaastundlikud
  
• Teemadeks müüdid, legendid
  
• Orkestri ülesandeks kangelase tunnete edasiandmine
  
• Juhtteemad — kajastavad sündmusi, tegelasi, loodusnähtusi
  

Umbes 1850 tutvus Hans von Bülowga — tulevane jünger, Liszti tütremees
1850 — ilmus artikkel, kus ta oli nõus Schumanni väidetega: “Mõistus eksib,
tunded mitte iialgi.”
WAGNER - “KUNSTNIK PÖÖRDUB TUNNETE, MITTE MÕISTUSE POOLE.
KUI TUNNETELE VASTATAKSE MÕISTUSEGA, SIIS ON SEE MÕISTMATUS.”
1861 — “Tannhäuser” Pariisi laval
LAVALETULEKU NÜANSID: etendus sai Pariisis teoks läbi naise kavaluse. Kellegi
Austria saadiku abikaasa mõju oh suur Napoleon III-le. Too andis käsu lavastada.
Prantsuse ooperi vana nõue oli, et ooperis peab olema efektne ballet, ülejaanu on
teisejärguline. Ooper ilma balletita on sama, mis lauija ilma hääleta. Teostele, kus ballet puudus, tuli see juurde lisada.
PROBLEEM: Kes peaks “Tannhäuseris” balletti tantsima? Naeruväärne! Lõpuks otsustas Wagner, et balletinumber toimub Veenuse riigis. Takes skandaal — kas helilooja ironiseerib? Ballett oli väga kohmakas , rahvas jagunes 2 leeri:

“ Elagu Wagner!”

“Maha Wagner!”
Siit pärineb mõiste WAGNERIAANLUS — matkiti teadlikult või alateadlikult Wagneri stiili.
Vastandmõisteks ANTIWAGNERIAANLUS — ei poolda Wagnerit Etendus möödus skandaaliga, sest Wagner ise ei tohtinud dirigeerida, aga kohalik dirigent ei tabanud õiget tempot, rütmi, karakterit.
1862 — andis kontserte Peterburis ja Moskvas, kus saavutas suure menu. Saadud raha eest ostis Viini maja, elas külluses, kuni raha sai otsa. Sattus taas võlgadesse ja naases Saksamaale.
3. LOOMINGUPERI000 1854-1882
1859 valmis reformooper “Tristan ja Isolde” — vastas püstitatud nõuete
1869 — ooper “Nürnbergi meisterlauljad” — koomiline ooper klassikalise
ooperivormiga
Suurim avantüür (ohtlik üritus) muusikaajaloos on Wagneri loodud ooperitetraloogia “Niebelungide sõrmus”:

• “Reini kuld ”
  
• “Valküürid”
  
• “ Siegfried ”
  
• “Jumalate hukk ”
  

Probleemistik erakordne — tsivilisatsiooni hukkumine, inimese eetiline kriis. Peategelased on jumalad ja nende lapsed; hiiglased — kääbused, kes käituvad nagu inimesed. Kokku on 33 tegelast ja üle 100 leitmotiivi. Lavalist tegevust vähe, tegevustik toimub muusikas, orkestris .
MK: Ooper “Tannhäuser” avamäng
1864— Wagneri ellu sekkus Baieri kuningas Ludwig II. (hull?)
Ludwig oli vaimustuses Wagneri loomingust. Eriti meeldis talle “Lohengrin”, mis räägib luigerüütlist.
LUIK — tuleviku ettekuulutaja, jumalik olend . Ludwigi jaoks oli luik graatsia ja väarikuse kehastus.
Luigerüütel muutus Ludwigi jaoks elavaks ülluse ja elegantsi kehastuseks. Ludwig elas Schwansteini lossis (luigekivi), kus teda ümbritsesid kõikvõimalikud kunstipärased luiged . 15. aastane kroonprints kuulis “Lohengrinit”ja nuttis meeleliilgutusest. Algas Wagneri vaimustus .
Ludwigit ei haaranud ainult Wagneri muusika, vaid tervikteos. Tegehikult oli Ludwig ebamusikaalne. Tema õpetaja nimetas oma viimase tunni andmise päeva oma õnnepaevaks. Ka Wagner leidis sama, aga ütles, et Ludwigile on antud poeetiline hing.
Ludwig ümbritses end luigesümboolikaga ja lõpuks hakkas end samastama luigerüütliga — uksildus, soov põgeneda oma unelmatemaale. Ludwig õppis pähe “Lohengrini” tekstiraamatu ning luges ka teisi Wagneri teoseid. Wagneri muusika avaldas talle deemonlikku mõju. See mõjus ta närvidele valulikult ja kohati kasvasid ta tundmused haiglaslikuks. (ta keha hakkas tõmblema sel kohal, kus Tannhauser Veenusemäele läheb)
Kabinetiametnik: “See oli nii hirmus ,et kartsin epilepsiahoogu.”
Ludwig on täielikult Wagneri lummuses.

• Tasub Wagneri võlad
  
• Kingib maja, villa
  
• Aitab teatri ehitamisel
  

WAGNERI TEATER
1871 — Wagneri peas küpses mõte ehitada teater, et seal oma oopereid esitada, eriti “Niebelungide sõrmust”. Tema teater pidi olema kõige suurem ja moodsam Euroopas. 2000. istekohaga.
1872 — nurgakivi teatrile.

• Paigutus meenutab amfiteatrit — igast istekohast peab olema kõik näha
  
• Orkester asub lava all, et figuurid ei takistaks vaatamast etendust — 125 pillimeest
  
• Butafooria, mida ei vajata - MINEMA! Ei mingeid kaunistusi, sest inimesed tulevad muusikalist draamat kuulama
  
• Teater peab asuma linna serval kõrgel künkal, mis vihjaks ideaalide kõrgusele ja looduslähedusele
  
• Toolid peavad olema puust, klapiga, et inimene ei saaks magama jääda
  
• Akustikale ei leidu tänapäeval vastast — väga kompaktne kõla
  
• Puuduvad kuningaloož ja rõdud — Wagneri nõue (praegu on üleval väike rõdu, kuhu on raske pääseda)
  
• Etenduse keskel ei tohi plaksutada. Wagner: “Minu teatris on kõik võrdsed!”
  
• Orkestranti pole näha, kaar varjab ; mängijatel kitsas — viiuldajatel käivad käed vastu seina
  

1876 — avati teater, esitati tetraloogiat
Teatri avamine oli rahvusvahelise tähtsusega suursündmus. Seal viibis ka Tšaikovski. Väikelinnal oli probleeme toitlustamisega. Tšaikovski meenutab; “Kotlettidest, praetud kartulitest räägiti rohkem kui Wagneri ooperitest. Iga suutäis tuli kavalusega välja võidelda.”
4 õhtut mängiti ühte ja sama teost, sest üks osa kestis umbes 6 tundi ja et need kõik järjest ära vaadata, oleks pidanud teatris olema 24 tundi järjest! Mammutooper!
SÜNDIS SENSATSIOON
AHEL:

teatri omanik on ideaalidest lahutatud võlavangla kandidaat; üksik kunstnik- opositsionäär

kunst “tõeliste soprade” ehk “väljavalitute “jaoks

liikumapanevaks jõuks etendusel oli väljavalitute ühinemine

jõud, mis lubab materiaalselt kindlustatud ja hulkade poolt toetatud kunstnikul

tõusta ideaalideni
Publiku jaoks olid Wagneri reeglid karmid .
Mitte helilooja ei pea laskuma publiku tasemele , vaid publik peab tõusma helilooja poolt soovitud kõrgusele.

• täpne sisenejate kord — uksed lukku, hilinejad sisse ei pääsenud
  
• tulede kustutamine
  
• sildid — plaksutamisega mitte segada lauljaid vaatuse ajal — keelatud
  

1882 — ooper “Parsifal”, usulis -müstiline süžee. Kõlalt kõige parem, kuna
komponeeris teose, kui teater oli juba olemas.
1883— sureb Veneetsias, haud Bayreuthis
Tänapäevani toimuvad Bayreuthis Wagneri muusikafestivalid . Algselt jätkas neid Liszti tütar Cosima, kes oli Wagneri naine. Praegune kunstiline juht Wagneri kaheksakümnendates aastates lapselaps Wolfgang Wagner.
TÄNAPAEV
Kui tahad festivalile pääseda, pead pileti tellima vahemalt 5 aastat enne.
Suhe: 650 000 piletinõudjat —8500 piletit
ANEKDOOT : pargipõõsast leitakse luukere , käes silt: “ ostan festivali pileti.” Festivali juurde kuulub ka park, sest majas sees ei saa jalutada. Etendused toimuvad majas ainult ühel suvekuul ja siis saab jalutada iidsete puudega pargis . Etendused kestavad kuni 6 tundi ning on 2 ühetunnist vaheaega —jalutamiseks.
Wagneri ooperite tegevus on väga aeglane, kuid täis sügavaid ja kirglikke tundeid. 20. sajandil mõjub see venitamisena. Teemad kaasaegsed — rikkus, võim, au.
1997. aastal toimus samaaegselt Wagneri festivaliga kongress “Tuleviku naine. Naisetüübid Wagneri ooperites.” — naised ohverdavad end armastatu päästmiseks.
Arutatakse ka Wagneri rolli fašismi tekkes ja lähedasi perekonnasuhteid Hitleriga.
Wolfgang W. püüab hitlerisõbralikkust igati maha pesta.
ISIKSUS
“Mina olen kunstnik — ma pole Bach, kes pidi raha teenima .”
Kunst tähendas talle religiooni. MUUSIKADRAAMA - OOPER = KUNSTITEOS.
Oli järjekindel ideede teostamisel:

• ooperiteater ideest kuni teostuseni
  
• Wagneri ühingu asutamine (toetaja Ludwig)
  

WAGNER JA PUBLIK
~1850 publiku teadvusesse kui helilooja
~1860 rahvusvaheline tuntus
Tema ooperitega tutvusid ka Massenet ja Debussy .
SÜMFONISMI JA OOPERI ÜHENDAMINE
Berlioz ja Wagner on heliloojad , kes leiavad, et on vaja ühendada sümfonism ja ooper:

• ei pea lähtuma traditsioonilistest vormidest
  
• motiivide kasutamine
  
• Beethoveni mõjud Wagneril — motiiv + töötlus + varieerimine
  

Beethoven kasutas neid võtteid ooperdraamades, samuti sümfoniseeris ta ooperi.
VOKAALSTIILIST
Eksiarvamus: Wagnerit raske laulda suurte orkestrikoosseisude tõttu
Tegelikult: Wagner ei nõua karjumist, vaid hääl peab olema tugev, vastupidav. Lauljate
meloodia - tehniline alus nõrk.
Suhe orkestri ja hääle vahel uus.
TEKST
Kombeks oli kirjutada riimitud värsstekstile. See tõi kaasa perioodilise ülesehitusega
vormiskeemi. Wagner väldib seda — kasutab algriimi
NÄHTUS — MUUSIKALINE PROOSA — ei ole perioodilist ülesehitust
TÄHTSUS:

• võimas ooperireformaator — ooper kui muusikaline draama
  
• avaldas suurt mõju 20. saj. muusikutele
  
• tõeotsija nii elus kui kunstis
  
• Bayreuthi ooperiteatri asutaja
  
• 19. saj. saksa kultuuri sambaid — mõtles palju muusika olemuse üle, osakaalu üle teiste kunstide seas, osast inimese elus
  
• raudse järjekindlusega ammendas romantismi võimalused ja saavutas eesmärgi — kõikide kunstide süntees
  
• partituur keerukas — harmoonia, orkestratsioon