LÄÄNE-VIRU
RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse
ja majandusarvestuse õppetool
K11
Egle
Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat
Juhendaja :
Kaja
Altermann Mõdriku
SISUKORDSISSEJUHATUS 3
1.1 ALISTUV STIIL 5
1.2 AGRESSIIVNE STIIL 6
1.3
KEHTESTAV STIIL 7
1.3.1 KUIDAS OLLA ENNASTKEHTESTAV 8
2.ENESEKEHTESTAMINE KESKASTMEJUHI ROLLIS 10
3.
JULGUS ÖELDA EI 11
3.1 Diplomaatiline ei 11
3.2 Täielik
keeldumine 12
3.3 Osaline keeldumine 12
3.4 Muudatuste ettepanek 12
4.KRIITIKA JA KAEBLUSED 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15
SISSEJUHATUS
Referaadi
teemaks valisin enesekehtestamine.
Suhtlemine käib käsikäes
enesekehtestusega. Enesekehtestamist
kasutan igapäevaelus, olgu see
siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada,
milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen
suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii
igapäevaelus kui ka valitud erialal.
Tagasihoidlikkus pole siin
kohal voorus, vaid
takistav faktor, mis
segab mul ennast avada
suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima,
millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis
ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga
agresiivne ega liiga kehtestav, oleneb muidugi olukorrast. Samuti käib
kehtestava käitumise alla ei ütlemine. Mul on raske õelda ei oma
sugulastele, tuttavatele ja sõpradele. Seda on vaja rakendada, kuna
mõnikord ma lihtsalt ei jõua kõike teha.
KEHTESTAMISE OLEMUS
Termini
"kehtestamine" selgituseks saab öelda, et enne möödunud
sajandi 70-ndail aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese
huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek"
kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia
valdkonnaga tegelejad, et sõnad "enese maksmapanek" on
liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise
printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud
sõna "kehtestamine" (või enesekehtestamine), mille võttis
teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Kehtestamine
tähendab enese huvide eest seismist ning samas arvestavat käitumist
suhtlemispartneriga. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega
teise inimese aksepteerimist enesega võrdse indiviidina. Idee sisu
on see, et "mina olen oluline ja sina oled oluline".
Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele:
eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab
enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist. Patricia
Jakubovski arust on kehtestamine oma tunnete, arvamuste ja seisukohtade selge, aus ja kindel väljendumine teis(t)ele
inimes(t)ele. Maarja Vadi (1995) ütleb tsiteerides Barry Reece’i
ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb
mõista kolme käitumisalternatiivi: pasiivne (oma soove, mõtteid,
tundeid mahasuruv või eitav , alluv ja konflikte vältiv);
agressiivne (domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast
esiletõstev, isegi pealetükkiv) ja kehtestav (endast lugupidav,
enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega). Eesti
suhtlemiskursustel 1980. – 1990. aastani on kasutatud veel järgmist
definitsiooni: "kehtestamine on käitumine, mille abil
väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma
õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama". Mckay, Davis ja Fanning (2000) ütlevad: "Enesekehtestamine on
omandatav oskus, mitte iseloomujoon, mis ühele on kaasa antud ja
teisele mitte. Nagu agressiivsus ja passiivsus on ka enesekehtestamine õpitav sotsiaalse käitumise stiil.
Mitte
keegi ei kehtesta end vahetpidamata. Saan olla nii kehtestav,
agressiivne kui ka pasiivne erinevates olukordades .
Kehtetavat
käitumist on võimalik õppida ja siis saab inimene ise valida,
millal ja kus ennast kehtestada.
1.1
ALISTUV STIIL
Alistuvalt
stiili saab ära tunda teatud käitumisviiside järgi. Esiteks
alistuv inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid, soove otse, vaid
üritab teha seda kaudselt , näiteks kulmukortsutuse, nutu või
vaevakuuldud sosina abil. Võimalik on ka see, et alistuv inimene
hoiab oma tundeid, soove sootuks tagasi.
Alistuvas
inimene kipub palju naeratama, kuulab vaikimisi ning peab teiste
vajadusi enda omast tähtsamaks. Kui ta söandab midagi öelda, siis saadab tema arvamust vabandused: "Ma pole mingi asjatundja ...Ma
pole selles kindel...Ma ei tohiks seda küll öelda, aga..."
Midagi teiste inimestelt paluda on väga raske. Ja kui keegi palub
alistuval inimesel teha midagi vastumeelset on ta siiski sellega nõus
või mõtleb mingi ettekäände, et mitte ei öelda. Alistuva
kõneviisiga kaasneb vaikne, nõrk, isegi ebalev hääl. Lausetes on
palju pause, kõhklust, sõnade otsimist. Sageli ahjendab
ümbernurgajuttu, kasutab tihti parasiitväljendeid "see
tähendab" ja "tead." Sageli loodab, et teised
inimesed mõistavad, mida ta tegelikult tahtis öelda, paraku ei saa
sellele lootma jääda.
Kehahoiak on lodev, võimalik, et toetub mõnele mööbliesemele. Käed kipuvad
olema külmad, higised ja närvilised. Pilkkontakt tuleb vaevaliselt – pigem vaatab maha või kõrvale. Kuna ta sageli ei ütle, mida
mõtleb, jääb mulje, et ta ei mõtle seda tõsiselt, mida ütleb.
Alistuva
käitumise plussid:
- Aitab vältida konflikte.
- Mugav ja turvaline käitumisviis.
- Alistuv inimene saab sageli kiita.
- Väike vastutuskoorem kui kehtestaval ja agressiivsusel.
- Ei süüdistata alistuvat inimest.
- Valiku pärast ei saa kritiseerida, sest tema ei vali .
- Saavad tuge ja kaitset.
- Teiste kontrollimine
Kokkuvõtvalt
saab alistuv inimene teisi kontrollida, hoidudes samas konfliktist ja
vastutusest. Samal ajal on ta oma nõrkuse tõttu kontrollitavate
eest kaitstud. Ta kasutab tuntuid käitumismustreid ja pälvib oma
isetuse eest kiitust. Pole ime, et inimestel on oma alistuvast
käitumisest raske loobuda .
1.2
AGRESSIIVNE STIIL
Agressiivne
inimene väljendab oma tundeid, mõtteid ja soove sageli teiste
inimeste õiguste arvel ja tunnete kulul. Agressiivne inimene kasutab
sarkasmi ja nähvamisi, et tekitada teises inimeses ebamugavust. Kui
ta oma tahtmist ei saa, asub ta rünnakule.
Tema
süüdistav toon, tekitab teistes süütunnet ja tõrjuvust. Sageli
algavad agressiivsete inimeste laused sõnaga "sina",
millele järgneb rünnak või sildikleepimine. Tihti kasutab sõnu
nagu "alati" ja "mitte kunagi" ning tema kirjeldusest ei jää kahtlust, et temal on alati õigus.
Agressiivne
käitumine kiirgab endast üleolekut ja jõudu. Hääeletoon võib
varieeruda külmast ja haudvaiksest ninaka ja sarkastilise või valju
ja kiledani. Silmad on pilukil, pilk ei ütle midagi.
Keha
on kangestunud võitluspoosis: jalad harkis, käed puusas, lõug ette aetud , žestid jäigad, järsud ja hirmutavad. Vahel näitab näpuga
või vibutab rusikaga. Tavaliselt on oma arvamuses nii kindel, et ei
kuula, mida teised räägivad, isegi siis, kui ise neilt midagi
küsite.
Agressiivsuse
käitumise plussid:
- Suudab kindlustada endile materiaalsete vajaduste rahuldamise.
- Reeglina oskab ennast ja oma isikuruumi kaitsta.
- Ja tundub, et suudab enda ja teiste elusid kontrollida.
Ühiskonnas,
mida iseloomustab olelusvõitlus, vaenulikkus ja ohjeldamatu
võistlemine, on agressiivne inimene vähem haavatav. Agressiivsus
kannab vilja ja elab edasi, vähemalt lühemas plaanis, eelkõige
firmade või inimeste vahelises võitluses juhtiva koha pärast, küll
tööstuses, valitsuses ja kasumile mittesuunatud organisatsioonides
nagu kirik . Ja samuti tundub, et agressiivsuse eest makstakse rohkem,
kui alistuvuse eest.
Agressiivne
inimene on kokkuvõtlikult: Kontrolliv, ta kontrollib teisi võimu
abil. Ta saavutab selle, et teised teevad tema tahtmist. Asjad
lähevad tavaliselt nii nagu tama seda tahab. Oma saatuse kujunemisest võtab ta aktiivselt osa.
1.3
KEHTESTAV STIIL
Kehtestavat
suhtlusviisi kasutav inimene ütleb otse välja, mida tunneb, mõtleb
ja soovib. Kehtestav inimene seisab oma õiguste eest ning võtab
samas arvesse ka teiste õigusi ja tundeid. Kuulab tähelepanelikult
ning annab mõista, et on ka teist kuulanud. Läbirääkimistele,
kompromissidele on avatud, kuid mitte oma õiguste ja eneseväärikuse
kulul. On võimeline esitama otsekoheseid palveid ning otsekoheselt
ei ütlema. Komplimente teeb üpris palju. Vestlusel on pädev, oskab
vestlust alustada ja ka lõpetada. Talub kriitikat suurel määral,
oskab end sellel kohal kokku võtta, et mitte muutuda vaenulikuks.
Kehtestava inimene on enesekindel ja empaatiline . Tema hääletoon on
rahulik ja kindel. Silmkontakt on teise inimesega mugav. Pilk
väljendab avalust ja ausust. Kehahoiak on tasakaalustatud ja sirge.
Kehtestamise
eelised:
- Ei mängi kedagi teist, on sellised nagu nad on.
- Positiivne energia.
- Rõõm
- Võib kergemini teisi näha, kuulda ja armastada.
- Tekitab teises inimeses mugavustunde
- Kahe kehtestava isiku vahel tekivad rikastav ja tervislik suhe.
- Eneseavamine – väljendab oma sügavamaid soove, lootusi, hirme, ärevusi ja süütundeid.
- Kehtestav käitumine vähendab inimese ärevust ja hirmu.
- Üks kehtestava käitumise suuremaid plusse on iseenda elu elamine.
Kui
kehtestav inimene teatab , mida ta vajab ja asub oma õiguste ja
vajaduste kaitseks välja, paranevad märgatavalt võimalused saada elult , mida tahab. Kui klient käitub kehtestavalt, on müüjal parem
soovitada erinevaid kaupu, kuna ostjal on kindel soov olemas, mitte
nagu tavaliselt alistuval kliendil.
Minu
arvates on kehtestav käitumine oluline ja parem kolme
kehtestamisviisi hulgast. Samuti võib tulla elus ette hetki, kus
efektiivne kehtestamine ei anna mulle soovitud eesmärki. Seda tuleb
jälgida eriti töökohal, kehtestava käitumise eest võib ülemus
lahti lasta töötaja, kui ta käitub kliendiga ebasobivalt, enda
arvates kehtestavalt. Kuid usun siiski, et oma vajaduste
rahuldamiseks ja oma isikuruumi kaitsmiseks on parim kehtestev stiil.
1.3.1 KUIDAS OLLA
ENNASTKEHTESTAV
Ennatkehtestav
käitumine väldib äärmuslikkust. Järgnevalt loetlen aspekte , mida
tuleks jälgida, et olla tasakaalukas ehk ennast kehtestav, mitte
liiga alistuv:
- Huvi tundmine , aga mitte liigne uudishimu (ega pealetükkivus).
- Keskendumine sissepoole oma seesmisele kogemusele, vastandatuna keskendumisele väljapoole, teistele inimestele.
- Rääkimine versus kuulamine .
- Ühelt poolt info otsimine, teiselt poolt info teatavaks tegemine.
- Rääkimine ainult tunnetest, vastandatuna rääkimisele peamiselt faktidest.
- Mineviku mõjutuste tunnistamine, ilma, et see hakkaks teie üle valitsema või teid piirama.
- Ühest küljest äärmuslik muretsemine, kas ollakse väljaspool ohtu, teiselt poolt sekkumine seal, kus inglidki käivad kikivarvul.
- Enda intiimsete probleemide paljastamine või vaikimine seal, kus see laseb inimestel teie üle võimutseda.
- Kompromissi leidmine passiivsuse ja agressiivsuse vahel.
NÄIDE
KEHTESTAVAST KÄITUMISEST
Näiteks,
kui juht ütleb alluvale (kes hilines tööle 20 minutit) asjalikult:
"Sa hilinesid täna hommikul tööle kakskümmend minutit", siis on see sageli mõjusam niiöelda pikast kehtestusest: "Sa
hilinesid täna tööle 20 minutit, sellega saa rikkusid tööeeskirju
ja see on halb, sest seetõttu jäi töö tegemata. Ma tahan, et sa
edaspidi ei hiline ", sest viimasel juhul võib töötaja tajuda
kehtestamist norimisena.
ENESEKEHTESTAMINE KESKASTMEJUHI ROLLIS
Keskastmejuhi
rolli puhul on enesekehtestamine vajalik. Celestis Koolituse
konsultandi Anneli Salga meelest suudab end kehtestada inimene,
kellel on elulised väärtused enda jaoks paigas – kes ta inimesena on, kui väärikas ta on ja kui palju ta suudab austada teist
inimest. Alluv tunneb alateadlikult ära, kuidas juht temasse suhtub.
Ta tunneb ära juhi hoiaku.
Juhid
võib jagada nelja tüüpi: mugav, meeldiv, ebamugav ja ebameeldiv.
Juht peaks balansseerima meeldiva ja ebamugava piiril. Ta peaks olema
meeldiv isikuna, aga juhina ka ebamugav.
Self
II loovjuht Karin Hango peab enesekehtestamisel oluliseks nelja
asjaolu. Suurt tähelepanu tuleb pöörata algusele, sest olukorrale,
kui juht satub uut meeskonda juhtima. Teiseks, hiljem on oluline
järjekindlus, mis ei tohi muutuda jäikuseks. Kolmandaks , reeglite
muutumisel peab andma piisavalt informatsiooni. Ning neljandaks,
tagasiside peab olema piisav. Keskastme juhil tuleb kasuks kasutada
ka mõjutamist, et töö oleks efektiivsem.
Hea
mõjutaja
Tunneb ennast kui mõjutajat, teab kehtestava käitumise põhimõtteid.
Oskab ennast selgelt väljendada, partnereid kuulata ning kuulduga arvestada ja vastupanuga toime tulla.
Väärtustab vastastikusel lugupidamisel põhinevaid suhteid inimeste vahel.
JULGUS ÖELDA EI
Enesekehtestamise alla läheb ka julgus öelda ei. Minul on sageli seda raske
saavutada. Tavaliselt olen kõigega nõus, kuigi tegelikult minu
tõekspidamised on vastu sellele. Et mitte nõustuda kõigega,
tuleks mul esmalt konkreetses situatsioonis otsustada mida ma tahan,
seada enda prioriteedid paika, kas ma tahan seda teha või ei. Aeg ei
ole minu parim sõber, sest ma raiskan oma aega tihti tühistele
asjadele ehk siis ma ei osaka oma aega planeerida. Ma pean aru saama,
et mul on õigus öelda ei, kui ma ei soovi midagi teha. Samas pean
arveastama sellega, et see ei riivaks kellegi tundeid. Mõnikord
aitab katkise plaadi tehnika: "ei, kahjuks ma ei saa",
" seekord paraku mitte" ja "mitte kuidagi ei saa".
Laused,
mis aitavad keeldumisega paremini leppida:
- "Aitäh küsimast...", "Kena, et te minu peale mõtlesite."
- "Ma tean, et see on teile oluline." " Saan aru, et olete hädas."
- "Ma pean... minema vanaemapoole...tuludeklaratsiooni täitma...järgmise nädala tööd kavandama."
- Aitamine ja soovitamine tuleb kasuks.
Õppides
"ei" ütlema, annab see enesekindluse elus läbi lüüa ja
vähendab stressi. Jätkuv vabanduste otsimine annab võimaluse
edaspidiseks surve avaldamiseks.
3.1
Diplomaatiline ei
Elus
on olukordi , kus keeldumine on möödapääsmatu. Esiteks juhul, kui
see, mida mult küsitakse, on teile täiesti vastuvõtmatu või on
äärmiselt ebamugav. Teiseks siis, kui soovin tulle välja
olukorrast, mis mulle ei sobi või pole kunagi sobinud. Keelduma peab
ka siis, kui ma ei või (ei taha) teise nõudmisi täita.
Diplomaatilise keeldumise puhul on mul kolm võimalust: täiesti
keelduda, osaliselt keelduda ja teha muudatuste ettepanek. Alati on
õigus, isegi kohustus võtta aega mõtlemiseks, mida ma ütlen ja
valmistan vastused ette. Kui seda harjutada, leian sõnad üha
kiiremini, lihtsamalt ja loomulikult.
3.2
Täielik keeldumine
Täieliku
keeldumise korral eristatakse kolme etappi :
Esmalt näitan oma mõistmist ja empaatiat.
Teiseks väljendan oma keeldumist rahulikult ja kindlalt.
Kolmandaks esitan võimaluse korral põhjuse, samas tuleb meeles pidada, et seletamine ei tähenda enda õigustamist.
Neljandaks tuleks mul pakkuda välja muu lahendusvõimalus. Võin keelduda niimoodi : "Ma saan aru, et ...Kuid ma ei saa (või ei taha)..., sest...Võib-olla sa võiksid..."?
Näide:
"Ma tean, et sul on pärast õnnetust olnud raske ilma autota
hakkama saada, ja ma loodan, et see parandatakse ruttu ära. Kuid ma
ei saa end vabaks võtta ja sulle autojuhiks tulla, sest minu ajakava
on niigi täis. Võib-olla sa küsid mõne teise sõbra abi või
rendid aeg-ajalt auto või sõidad hoopis bussiga. Minu teada on meil
korralik ühistrantsport." Nüüd on teie kord: "Ma
mõistan, et..."
3.3
Osaline keeldumine
See
keeldumise vorm sobib, kui ma näiteks ei saa teise palvet täita,
kuid osa sellest palvest on vastuvõetav. Sellisel juhul tähendab
osaline keeldumine täpset väljaütlemist, millest osa palvest saan
täita ja samas on osa palvest, millest keeldun.
3.4
Muudatuste ettepanek
Seda
võtete tuleb mul kasutada olukorras, mida ma soovin lõpetada, sest
see ei sobi mulle enam või pole see mulle kunagi sobinud.
Muudatuseettepanek tähendab probleemi seletamist ilma süüdistamata
ja teise indentiteeti haavamata ning lahenduse pakkumist. See on nii
uut moodi esitatud palve kui ka varasema tagasilükkamine.
KRIITIKA JA KAEBLUSED
Mul
tuleb arvestada, et tulevikus ja ka nüüd satun tihti inimeste
hulka, kelle suhtumine ei ole nii tolerantne nagu minul. Mõnikord
aitavad laused: "Anna andeks, et ma pahandasin sind", "Ma
ei teinud seda meelega."
Aga
kui ma tahan ise kedagi kritiseerida või kellegi peale kaebust esitada, tuleks mul meeles pidada kolme asjaolu:
- Selgelt rääkimine. Tuleb öelda seda, mida pean, lühidalt, keerutamata. See tähendab faktidele tuginemist, olenemata, mida keegi võib arvata või mõelda. Näide: Olen sel nädalal nii enda kui sinu eest koristanud.
- Tunnete ja arvamuste sõnastamine: Tuleb öelda ausalt , mis mind häiris, tundeid välja valamata.
Näide:
Mul on tunne, et sa kasutad mind ära.
Ja
viimaks täpsustamine, mida ma tahan. Võin paluda konkreetset
muutust, näiteks kas sa tuleksid mulle appi koristama. Need kolm
aspekti aitavad vältida konflikti tekkimist. Inimene saab kaitsta
end kriitika eest, lõpetades vestluse. Kriitikat ei pea taluma ,
tuleb öelda "ei".
KOKKUVÕTE
Kui tunnen enesekehtestuse kolme viisi, muutub suhtlemine lihtsamaks,
kuna jälgin ennast ja mõtlen, milline ma olla tahaksin, mille poole
püüelda. Pigem kehtestava tüübi poole, aga ka mõnedes
situatsioonides pean käituma alistuvalt ja agressiivselt, kuigi ma
ei tahaks seda teha. Minu jaoks on hea suhtluse alus see, et vestluses on kaks inimest võrdsed oma soovide, vajaduste
väljendamises ehk siis kehtestav stiil. Alistuvas stiilis mulle ei
meeldi see, et ma ei ole valmis võtma vastutust. Seda tuleb mul
endas arendada. Maailmas valitseb agressiivsus. Agressiivse
käitumisega inimesed kasutavad ära oma võimu, et saavutada oma
eesmärki. Selle stiili juures tuleb jälgida, et olukord ei väljuks
kontrolli alt. Vahel tuleb olulisemaks seada omad toimingud , tuleb
öelda ei. On olemas nelja erinevat keeldumist: diplomaatiline ei,
täielik keeldumine osaline keeldumine ja muudatuste ettepanek. Kolm
aspekti aitavad mul esitada kaeblust või kedagi kritiseerida:
Esiteks selge rääkimine, teiseks tunnete ja arvamuste sõnastamine
ja kolmandaks täpsustamine, mida ma tahan. Keskastme juht saab
ennast kehtestada hea mõjutaja teguritega, mis on vajalikud, et töö
sujuks.
KASUTATUD KIRJANDUS
Bolton , R. Igapäevaoskused.
Butler , G. 2006. Võit sotsiaalärevuse ja häbelikkuse üle.
Davis, M.; Flanning, P.;McKay, M. 2000. Suhtlemisoskused .
Krips, H. 2002. Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel.
Petitcollin, C. 2004. Kuidas enda eest seista.
Samel , E. 2005. Suhtlemine – keskastme juhi proovikiri. Äripäeva Kirjastus AS.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
137 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
egle pikhof
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid