tegeleta ning keda liigselt karistatakse, tajuvad jalusolekut ja hüljatust. Viimaks süvenebki lapses tunne: ma pean elus üksi hakkama saama, ma ei saa kellelegi loota. Küll aga peab laps ise oma jonniga toime tulema jonnieas. Vanematelt omakorda eeldab see mõistvat suhtumist ning tasakaalukust. Kindlasti mitte piitsa ja präänikut, mida mõnikord ekslikult kasvatuseks peetakse. Neljandaks-viiendaks eluaastaks peaks alateadlik jonn olema möödas ning väike inimene õpib pikkamööda oma tegude eest vastutama. Tajudes ja aimates, et kõike, mida sa teed, teed ennekõike iseendale. Eneseimetlust varajases lapseeas nimetavad psühholoogid primaarseks nartsissismiks. Ümbrust hakkab laps tähele panema hiljem. Hilisem eneseimetluse periood (ehk sekundaarne nartsissism) pole enam loomulik nähtus, vaid tekkinud last ümbritsevate inimeste käitumise tulemusena. Kogu arm ja hirm, mida kogeme
· Teadlased ignoreerivad populaarses kirjanduses aeg- ajalt ilmuvaid avaldusi perpetum mobile leiutamisest, astroloogia ennustusi ja inimese iseloomu kirjeldamist tähtede asendi järgi. · Ignoreerimist on näidatud ka katseliselt. · Kui infot ignoreeritakse, pole vajadust teooriat muuta, mistõttu mingit muutust mõistetes ei toimu. Uue info eitamine · Sarnaselt info ignoreerimisega ei vii info eitamine muutustele mõistetes. · Kui ignoreerimine on pigem alateadlik protsess (infot ei panna tähele), siis eitamine on teadlik tegevus. · Eitamise korral suudab indiviid seletada, miks võib infot mitte arvestada. · Eitamine on levinud teadlaste hulgas. Kui esitatakse katsetulemusi, mis peaksid lükkama ümber olemasoleva teooria, otsitakse põhjendust katses kasutatavas metoodikas või juhuslikes vigades - ebatäpsustes. See võimaldabki saadud andmeid mitte arvestada. Uue info välistamine
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. "Unenägude..." kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks) lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu. "3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid, kus genitaalid ei osale; inimese seksuaalelu põhiliseks funktsiooniks on omaneda kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine
seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. "Unenägude..." kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks) lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu. 3 "3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid, kus genitaalid ei osale;
Hõredalt asustatud maakohast pärit isik vajab avaramat isiklikku ruumi kui see, kes on suurlinnas üles kasvanud. Räägitakse ka sellest, et provintsilinnast pärit inimese isiklik vöönd võib küündida kuni 1,2 m kaugusele, ja seetõttu tervitavad väikelinnade elanikud üksteist hoopis kaugemalt. On koguni täheldatud, et hõredalt asustatud kohtadest pärit inimestel on oma isikliku vööndi suhtes suured nõudmised see võib ulatuda kuni 9 meetrini. 11. PEEGELPILT - alateadlik kopeerimine Tihtipeale võime jälgida, kuidas mõned omavahel suhtlevad inimesed istuvad või seisavad ühesuguses asendis. Sellest võib järeldada, et kahe inimese mõtted ja tunded on sarnased. Vaevalt jõuab üks inimene mingi liigutuse teha, kui teine seda kordab. Kordamine jätkub seni, kuni inimesed on üksmeelel. Niisugust kopeerimist kordab ühesuguse sotsiaalse tasandiga inimeste ja lähedaste sõprade omavahelisel suhtlemisel. Nii suhtlevad ka üksmeelel olevad abikaasad. A
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõt...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992). Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad: Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot. Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud.
vaimsete häirete psühholoogilise teooria ja ravi nurgakivi. 8 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST IV. NORMI JA PATOLOOGIA PSÜHHOANALÜÜTILINE MUDEL Psühhoanalüütilise lähenemise jaoks on kõige tähtsam alateadlik motivatsioon. Loodusteadusliku haridusega arst ja eksperimentaalfüsioloog Sigmund Freud (1856-1939) oli ühelt poolt range determinist, uskudes, et kõigel, mis inimene teeb, on põhjus. Teiselt poolt ei saanud tal täpse vaatlejana jääda märkamata, et inimesed teevad palju põhjendamatuid tegusid. Vastuolu lahendas Freud elegantselt - mõtles välja uue konstrukti nimega “das Es” (mida ameeriklased tõlkisid “id” ja eestlased võiksid tõlkida “miski”) ning
50. Unenäod. Järjestikused kujundid, pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid. Teadus on ignoreerinud unenägude uurimist. Tabu teema. Unenägude funktsioon on teadmata, palju erinevaid teooriad. Psühhoanalüütilised, füsioloogilised, teoloogiline, psühholoogiline. Evolutsiooni teooria. Magades ollakse valmis. Taastusteooria. Õppimise soodustamise teooria . 51. Õudusunenäod. Põhjused: Lahendamata jäänud probleemid, Pingeline elurütm, Alateadlik viis väljendada oma hirmu, Liigne alkoholitarbimine, Tervisehädad ja ravimitesöömine 52. Ärkveloleku rütmid. Selle mittejärgimine tekitab unetust. Vt küsimus nr. 47. 53. Stressihormoonid ööpäeva jooksul. 54. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). 12 Hüpnoos on unetaoline seisund, ille hüpnotiseerija kutsub esile hüpnotiseeritavas vastavat metoodikat kasutades
arvepidamises. Varsti sai Faberile selgeks, et poisil oli terav tähelepanuvõime ja kunstianne. Kui ta aga päris Köleri kavatsuste kohta tuleviku suhtes ning küsis, kas ta ei tahaks saada maalriks, sai ta eitava vastuse, sest maalririided olevat üleni värviga määrdunud. Aga kui Faber seletas, et on ka peenemaid maalermeistreid, kelle töö on puhtam ja kes maalivad isegi pilte, nagu tema vend, kellel oma töökoda Võnnu linnas, siis oli poiss kohe nõus. See peaaegu alateadlik vastus otsustaski tema edaspidise saatuse. Võnnus sõlmis Köler maalermeister Faberiga seitsmeks aastaks õpipoisi lepingu nagu tol ajal nõuti. Kolmandal õpiaastal oli Köler juba sedavõrd edenenud, et meister usaldas talle näiteseinte maalimise läbisõidul linna tulnud teatritrupile. Lisaks aitas ta Faberil Võnnu mõisaparki ehitatud kreeka-õigeusu kirikut sisemiselt kaunistada. Tema töödega jäädi väga rahule ja see andis uut hoogu Köleri salajasele unistusele kord tõeliseks
arvepidamises. Varsti sai Faberile selgeks, et poisil oli terav tähelepanuvõime ja kunstianne. Kui ta aga päris Köleri kavatsuste kohta tuleviku suhtes ning küsis, kas ta ei tahaks saada maalriks, sai ta eitava vastuse, sest maalririided olevat üleni värviga määrdunud. Aga kui Faber seletas, et on ka peenemaid maalermeistreid, kelle töö on puhtam ja kes maalivad isegi pilte, nagu tema vend, kellel oma töökoda Võnnu linnas, siis oli poiss kohe nõus. See peaaegu alateadlik vastus otsustaski tema edaspidise saatuse. Võnnus sõlmis Köler maalermeister Faberiga seitsmeks aastaks õpipoisi lepingu nagu tol ajal nõuti. Kolmandal õpiaastal oli Köler juba sedavõrd edenenud, et meister usaldas talle näiteseinte maalimise läbisõidul linna tulnud teatritrupile. Lisaks aitas ta Faberil Võnnu mõisaparki ehitatud kreeka-õigeusu kirikut sisemiselt kaunistada. Tema töödega jäädi väga rahule ja see andis uut hoogu Köleri salajasele unistusele kord tõeliseks
2. Selgita mõisteid: Achilleuse kand, Trooja hobune, Olympos. Achilleuse kand ainus nõrk koht. Trooja hobune miski, mis paistab millegi muuna, toob õnnetust. Olympos 12 peajumala elukoht. 3. Kuidas on inspireerinud 20. sajandi psühholoogiat Sophoklese ,,Kuningas Oidipus"? 20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kangelaseeposed.
Monoloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes, ilma välise toeta. Monoloogi arendamiseks tuleb kavandada juhtmõte ja seda toetav arutlus, valida sobivaid väljendeid, hoiduda grammatilistest vigades, kavandada süntaktilise konstruktsioonid ja kõnefiguratsioonid. Monoloogilise kõne kõrge programeeritus ja tahtelisus ning nõrgast tagasisidest tulenev alateadlik pinge ,teevad selle pidamise üpris väsitavaks. Monoloogilise kõne näitajad on sisukus, ilmekus, veenvus, mõjukus. 2) Dialoogiliseks kõneks - kus õpetamise käigus luuakse eeldused kirjeldamis- ja jutustamisoskuste valdamiseks. Sellele aitab kaasa dialoogi sidusus: vestluse teemaga määratletud repliikide järgnevus ja loogilis-mõtteline omavaheline seos eri väljenduste vahel. Sellepärast on oluline,
- Sotsiaalsete vihjete kasutamine enda käitumise kontrollimiseks - Eneseseire ja tajumise täpsus järeldusi isiku kohta tehakse esitatud mulje põhjal. Inimesed on hõivatud mulje loomisega. Kommunikatsioon Kommunikatsioon on informatsiooni vahetamine (verbaalne ja mitteverbaalne) sõltumata sellest, kuidas enda mõtteid, soove, kavatsusi teatavaks tehakse või mil moel need teatavaks saavad. See võib olla nii teadlik kui alateadlik, tahtlik või tahtmatu. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse tekkimiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Shannon-Weaver´i mudel, Osgood-Schramm´i mudel, Dance´i spiraalikujuline mudel (McQuail, Windhal, 1993):
temas imetled. Tee nimekiri tema headest ja halbadest külgedest. Seejärel lõpeta halbade mõtete peas ketramine 10 Kokkuvõte Võimalik on ka otseselt tülist mitte osavõtmine, vaid hoopis pealtvaatamine. Eriti on see avaldunud laste puhul. Vanemate väljaelamata pingeid tajuvad lapsed omal viisil. Alateadlik hirm vanemate lahutuse või tülide ees jätab lapse vaimsele tervisele sügava jälje. Nähes iga päev vanemate tülitsemist, võib see lapse psüühikale ja käitumisele üsna suurt mõju avaldada. Olles üks osapooltest, on ema või isa kursis hetkeseisuga, teab võimalikke lahendusi ning kuhu lahkheli välja võib jõuda. Lapsed aga, kes on pealtvaataja rollis, suutmata midagi ette võtta, elavad hirmu all, et ehk paisub tüli suureks, tulevad parandamatud tagajärjed ja mis saab siis edasi
● tausta ja objekti eristamine -- esimene samm kujutise nägemise protsessis sageli selle eristamine taustast. Oluline on tajuja roll, mismoodi ta visuaalset pilti tõlgendab (mis on taust, mis mitte). Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus? Eemal asuva objekti teatud tunnuste, nt kuju, suuruse ja heleduse õige tajumine, ehkki proksimaalne stiimul muutub erinevate vaatamistingimuste tõttu. Kuidas tekib: 1. alateadlik järeldamine: Hermann von Helmholz: kauguse ja silma võrkkestale langeva kujutise vahel on pöördseos: kui objekt vaatajast kaugeneb, siis kujutis võrkkestal väheneb. 2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu (stiimuli joontunnused, mis näitavad objekti asendit)
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
V. Meeldivus Meeldivus inimesed eelistavad vastu tulla neile, keda nad tunnevad ja kes neile meeldivad. NT: Tupperware peod-sõbrad müüvad sõpradele, sest nad meeldivad neile. Heategevusorganisatsioonid-saadetakse annetusi küsima oma naabruskonna inimene. Nimede-kett. Müügimehed kasutavad seda ära füüsilise atraktiivsuse läbi ja luues tunde, et müügimees on kliendile kuidagi tuttav või sarnane ( tegeleb sama huvialaga või on välimuselt sarnane ) Sarnasus, tuttavlikus alateadlik sümpaatsus. Komplimendid-komplimendid mõjutavad meid Koostöö- rühmi saab kokku viia ühiste eesmärkide nimel pingutamisega.(laager poistega metsas) Hea politseinik/halb politseinik-hirm halva ees ja pika karistuse ees-hea politseinik on kui päästja Süütu assotsiatsioon kas heade või halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse.. assotsiatisooni printsiip ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest(einestamine, marsi sokolaad,ilmaennustaja)
Oma vigu ei märgata. Negatiivne - Võimendub tendentslikult halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Seostub musta lamba või valge varese fenomen. 20. Mis on stereotüüp, projektsioon, kausaalne atributsioon ja selle viga? Too näide. Stereotüüp - Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ja seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikud jooned. Kõige ennatlikum viis inimese üle otsustamiseks. Projektsioon Alateadlik tendents kanda üle iseenda ebasoovitavad jooned, omadused ebameeldivatele inimestele.Teiste inimeste halvustamine, tagarääkimine "mulle ei seletatud täpselt, kuidas teha", "minust ei saada aru" jne. Kausaalne atributsioon ja selle viga Esmalt tajutakse teiste inimeste väliseid tunnuseid ja tehakse nende järgi järeldus inimeste omaduste kohta (näiteks väljakutsuv riietus töövestlusel). Väliste tunnuste alusel omistatakse teisele käitumise põhjused.
· Organism. Ellujäämine, meeskondlik ja maatriksjuhtimine, vajadus keskkonnaga kohaneda. · Aju. Organisatsiooni visiooni, eesmärkide, normide teadvustamine ja väärtustamine. · Poliitiline süsteem. Lahknevate huvidega nõrgalt seotud võrk. Koalitsioonid, võimumängud. · Psüühiline vangla. Juurdunud mõtteviisid, mis takistavad uute võimaluste nägemist ja ideede omaksvõtu. Ebaratsionaalsus, alateadlik käitumine. · Ühiskonnaelu tervikmuster. Iseorganiseerumine, koostegevuse summas sünnib uus väärtus, muutus on isearenev nähtus, mida ei saa ette kindlaks määrata ega juhtida. · Kultuur. Sümboolsed tähendused: koosolekud, struktuur, hierarhia, reeglid, rutiinid. Jagatud tähendussüsteemid: keel, uskumused, tseremooniad, väärtushinnangud, ideoloogiad. · Valitsemine. Valitsemisvahend, mis edendab eliidi huve. 4
ihalenud osaleda sanitaarhukkamistes. Linnalaps Peeter näeb maailma tema positivistliku esmaavastaja pilgu läbi." (Ibid.) Mihkel Mutt tuletab linna totaalsuse kujutamisest kontseptsiooni, et linn on loodud iseenese tarvis ning tegelased vaid illustreerivad seda. Autori vaatepunktis domineerib kõrvaltvaataja, kes on omajagu tegevuse suhtes üleolev, teisalt tegelaste kallal töötav, neid laboratoorselt uuriv. Undi tegelaste puhul kehtib see seaduspärasus, et nende alateadlik tasand väljendub teose struktuuris, tihti iroonilisel kujul. Sügisballis saab Mustamäest, mis on seatud õigupoolest peategelase rolli, autori kujutluses kõrbelinn, eksaksete vormidega majade, tühjade väljade ning ulguva tuule tallermaa. Karpmajad on justkui puhtad vormid, milles puudub elu. Ka tegelased on karpidena visandatud, nad esindavad kindlaid tüüpe, nad ei arene, vaid on ühekorraga loodud. ("Nii
kooli, tööl. Mõju saavutamiseks on vaja neid vahendeid, mida teised inimesed tahavad, selleks, et saada need vahendid, mida soovite teie. Et teisi mõjutada peab saama aru nende emotsioonidest ning nendega hakkama saama. Me mõjutame ka üksteise meeleolusid(negatiivses või positiivses suunas )Me saadame välja emotsionaalseid signaale ning mõjutame teisi (näiteks hea tuju korral natakatame ka teisi, või vastupidi, ka alateadlik tunnete jäljendamine). Mõjutamine on efektiivse veenmise taktika kasutamine. Sellised inimesed on psavad inimeste enda poole võitmises, ja neid kuulama panna. Et mõjutada teisi on vaja neid julgustata(kiitus, mõlema huvid, tänuavaldus) . Ei tohi kasutada käitumisjooni, mi teile ei meeldi. Liigid: Vormida eeskuju kaudu ( teised näevad) luua hoolitsevad suhted(teised tunnevad) juhendada instulleerides(teised kuulevad) 24.Tunded, nende tundmine. Vastutus oma tunnete eest
Keskaju Selle tuumad: · mustollus dopamiini tootvad närvirakud · punatuumad jäsemete tahteliste liigutuste sujuv koordinatsioon · silmaliigutaja ja plokinärvi tuumad · retikulaarformatsioon serotonenergilised närvirakud, ärkvelolek, lihastoonus ja unest ärkamine Väikeaju 1/10 peaaju massist, pooled kõikidest aju neuronitest. Kaks poolkera, neid ühendav keskosa vermis (uss). Tahteliste liigutuste teostus, sujuvus, komplekssed järjestused, alateadlik aspekt skeletilihaste liigutustest, kehahoiak, tasakaal, tunnetus ja keelelise info töötlus. Väikeaju kahjustusel häirub tahteliste liigutuste koordinatsioon, tekib ataksia e düskoordineeritud liigutus Vaheaju Kummalgi pool 3 vatsakest, paariline hallaine moodustis, mida ühendab hallainest talamustevaheliide. Seljaajust, ajutüvest ajukoore suunas kulgevate sensoorsete impulsside ümberlülituse koht.
II Ego, psühholoogiline mina. Juhindub mõtlemisest, reaalsusest. Ego ülesanne on indiviidi alal hoida, ka hoolitseda soo jätkumise eest. III Superego, sotsiaalne mina. Juhindub ideaalidest, väärtustest, moraalist. Allsüsteemid: a) südametunnistus (kardab karistusi) - süümetunne b) egoideaal (ootab kiitusi) - eneseuhkus Oidipuse kompleks On arenguhäirest tulenev kompleks, mille puhul meessoost täiskasvanul on tungiv alateadlik soov ,,omada" oma ema ja kõrvaldada põhirivaal, e. isa. Oidipuse kompleks on väikeste poisslaste varajases arenguetapis normaalne, vastavalt tüdruklastel on nn. Elektra kompleks. Väikelaps kiindub enam oma vastassoost vanemasse ja mingil perioodil ,,rivaalitseb" samast soost vanemaga tähelepanu nimel. C. G. Jung. Kollektiivne alateadvus. Arhetüüp. Nende väljendumine kirjanduses. Jung ei keskendu oma psühholoogia-alastel analüüsidel mitte üksikisikule, vaid kollektiivsele
Avaliku arvamuse kujunemine ® Arutelu üksikisikute vahel (perekonnas) ® Arutelu keskmises rühmas ® Kitsam avalikkus: arutelu laieneb ühiskonna teatud sektorisse ® Laiem avalikkus: hõlmatakse kõiki olulisi ühiskonnakihte Avaliku arvamuse kujunemist mõjutavad tegurid 1 n Teemaseade (agenda püstitus) kes ning millisel hetkel teema tõstatab n Raamistamine millises valguses, millises kontekstis konkreetsest teemast räägitakse n Alateadlik assotsieerimine (praimimine) milliseid teemasid, sündmusi, isikuid omavahel assotsieeritakse n Pluralistlik teadmatus vähemuse seisukohta peetakse ekslikult enamuse arvamuseks n Ekslik üksmeel isik eeldab, et esindab enamusega sarnast seisukohta n Peegeltaju teatav rühm eeldab, et ka kõik teised esindavad nende seisukohta n Ebarealistlik optimism "minuga seda ju ei juhtu!"
o Mahasurumine ehk väljatõrjumine pinget või rahutust tekitav impulss, emotsioon jms lülitatakse välja, summutatakse, unustatakse o Reaktiivne käitumine tugineb emotsioonide (emotsioonide aluseks vajadus) ambivalentsusele, kaksipidisusele, mistõttu teadvusele vastuvõetamatu tendents asendatakse vastupidisele. Käitume vastupidiselt ootustele o Projektsioon omaenda tunnete ja tungide alateadlik ülekanne kellelegi teisele. Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha väljavalamine kättesaadavale objektile, otsitakse nö patuoinas. Vanatüdrukule tunduvad kõik ümbritsevad inimesed käituvat amoraalselt. o Ratsionaliseerimine enesepettus, püüd ratsionaalselt põhjendada absurdset või meeldivat/ebameeldivat ideed. Homme hakkan mõtlema. o Sublimatsioon sotsiaalselt vastuvõtmatu impulsi asendamine kättesaadava ja
See miski, mida loomingulised inimesed kasutavad oma loominguliste ideede teostamiseks. Suures osas on loominguline protsess intuitiivne, oma osa on siin juhuslikel seostel, mis hiljem osutuvad õigeteks. Kuna intuitsioon ja teised loomingulised aspektid toetuvad alateadvusele, tunduvad nad seetõttu salapärased. Ühest küljest on mõtlemisprotsess tahtele alluv, suunatud ja teadlik, teisest küljest aga automaatne, sundimatu ja alateadlik. Seda saab võrrelda peaaju poolkerade tööga: · Vasak poolkera verbaalne, analüütiline, sümboliline · Parem poolkera - konkreetne, globaalne, ruumiline Paljud kirjanikud teevad selget vahet loomingulisel ehk avastaval mõtlemisel ja kriitilisel ehk loogilisel (analüütilisel) arutlemisel. Nad vastandavad need kaks mõtlemistüüpi: Loominguline_____________________________Kriitiline Avastav__________________________________Analüütiline
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina. JARP Rahvusvaheline religioonipsühholoogia assotsiatsioon. 4. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1) Usuline kogemus on spontaanne nähtus, mis võib tekkida mis tahes eluhetkel....
antud ja nendest kantud vaated, ideed, väärtused jne. Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus. See on teadlikkus enese olemasolust, enesest kui isiksusest ja ühiskonnaliikmest. Teadusvälise psüühika hulka kuuluvaiks loetakse järgmisi nähtusi. - tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid töödeldud signaalid - vastureaktsioonid nõrkadele tajudele - kordamise mõjul automatiseerinud liigutused - unenäod (hallutsinatsioonid) - käitumise alateadlik motiiv - hetkel mitte teadvustunud info Lisaks sellele taandatakse teadvus ka subjektiivsele elamusele (emotsioonid, tajuelamused). PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Närvissüsteemi ehitus ja funktsioonid Kaks peamist närvisüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust ning jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentertaalne osa koosneb pea ja seljaajust
" Armastus Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis kogu maailma imelisena paista laseb. Armastuse definitsioon Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle tunde tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Iha seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 23 aasta jooksul. Armastuse kolmnurkne mudel Ameerika psühholoog Robert Sternbergi järgi armastus: intiimsus ehk lähedus
” Armastus Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis kogu maailma imelisena paista laseb. Armastuse definitsioon Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle tunde tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Iha - seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse - isiklik side ja truudus partnerile. Seotus - asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Armastuse kolmnurkne mudel Ameerika psühholoog Robert Sternbergi järgi armastus: intiimsus ehk lähedus
alusfenomeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Kuid nõrgalt argumenteerituiks jääb selles see,et millest see tahe tuleneb. Inimese aktiivsus, tema tegevus või eneseregulatsioon: Impulsiivne - käivitub inimene esmasest ajendist (vajadusest), järgib motiivi või situatsiooni nõudeid, analüüsimata lähemalt impulsi tähendust, väärtust või õigsust ning impulsile järgneva tegevuse tagajärgi. Alateadlik ning sellelaadne on suurem osa inimese käitumisest. Tahteline - tüüpiliselt inimlik. Valdavalt teadvustatud, kujutatakse enamvähem selgelt ette tegevuse eesmärki ja selle saavutamiseks vajalikke tingimusi ja teid. Kujundatakse mingi tegevuse lõppeesmärk, sinna jõudmise strateegia ja taktika. Tahte funktsioonid - eesmärgipärastab inimese tegevust Tahteakt - Vajadus -> vajaduse tunnetamine, motiivide võitlus,motivatsiooni teke ->
Millised on seosed isiksuseomaduste ja eelistuste vahel? Millised on need tarbed ja vajadused, mille baasil tekib ostusoov? Milline on ostusoovi tekkemehhanism? Kaheks peamiseks strateegiliseks võtteks on olemasolevate motiivide ärakasutamine ning uute ostumotiivide loomine. Reklaamis kujutatu viitab teatud vajaduse rahuldamise võimalusele ja teeb seda tinglikuks, kujutavas, modelleerivas vormis. Tihtipeale on sellise viite või vihje vastuvõtt tarbija poolt intuitiivne, alateadlik. Teinekord aga esitatakse apellatsioon otseselt, selgesti sõnastatult, tarbija teadvusele suunatuna. Nii või teisiti aga loob reklaam mingi kujutluse pakutavast kaubast (teenusest), mingid tundmused (suhtumise). ( Priimägi 1989:24) 9 Reklaam manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega, mitte ei loo uusi vajadusi. Küll aga võib ta luua uusi ostusoove
panga jaoks on kõrgem tootlikkus. Ludwig ja Slok on toonud välja järgmised kinnisvara hinnamuutustest tingitud efektid, mis avaldavad mõju tarbimisele (2007: 7-8): 17 1. Teadlik rikkuse efekt (realized wealth effect) – kinnisvarahindade kasv suurendab inimeste rikkust, seega on võimalik teenida kinnisvara müügist kasu või suurendada olemasoleva kinnisvara tagatisel laenukoormust. 2. Alateadlik rikkuse efekt (unrealized wealth effect) – kinnisvara väärtuse tõustes ei pruugi inimesed enam säästa, vaid eelistavad kulutada vaba raha. 3. Eelarvepiirangu efekt (budget constraint effect) – üürnikel annab kinnisvara hindade tõus tunda üürihinna tõusuna, mis tähendab eluasemekulude suurenemist, mille tõttu säästmine väheneb. 4. Likviidsuspiirangu efekt (liquidity constraint effect) – kui kinnisvara omanikul ei
· Arvati, et on olemas sõna-sõnalised semantilised ühendid, mis pole semantilised. Nüüd on selge, et see sõltub kasutuskontekstist ja sellest, kuidas me neid sõnu kasutame. Mida rohkem konkreetsest/füüsilisest kontekstist sõna eraldub, seda enam on kogu kõne inimese puhul metafoorne. · Meie mõistus on olemuslikult kehastunud. konkreetsetes suhtlussituatsioonid hakkavad mõjutama meie keelekasutust. · Mõtlemine on alateadlik. see kuidas me midagi edasi anname on toimiv alateadlike protsesside kaud. · Abstraktsed kontseptsioonid on metafoorsed. 1) Metafoor ei ole sõnade vaid mõistete omadus: 2) Metafoori eesmärgiks on mõistetes peamine aru saada ja mitte ainult kunstipärane või esteetiline väljendumine. 3) Tihiti ei rajane metaoor sarnasusel. 4) Metafoore kasutavad igapäeveus kõik inimesed.
elu tekkimise küsimus kas on võimalik elutule asjale elu sisse tuua? -) Kas ja kuivõrd on meie psüühika objektiivne või on ta subjektiivne? kas vastab just täpselt keskkonnale või on ta moonutatud? -) Mis määrab inimese olemuse rohkem ära, kas kasvatus/keskkond või pärilikkus? -) Milline on inimese loomus? kas ta on sünnipäraselt hea või ei ole? -) Kas meil on olemas vabatahe või ei ole? teadlik käitumine ja alateadlik käitumine kas me ise juhime oma käitumist või me arvame, et me ise teeme otsuseid? -) Kas inimene on kordumatu ja ainukordne või ei ole? kumb on olulisem, kas individuaalsus või universaalsus? -) ... * Psühholoogia meetodid 3 erinevat lähenemist: -) Kirjeldav uurimine/meetod *) Mingite juhtumine kirjeldused. *) Vaatlus meetod (kirjeldab mis toimub, mitte ei seleta) -) Enesevaatlus/introspektsioon (ei ole teaduslik meetod ja väga vana meetod)
2. Kirjandusteaduse koostisosad ja abiharud Kirjanduslugu võib olla sünkroonne või diakroonne. Esimesel juhul uuritakse ajaloolist konteksti, kirjandusliku teksti seoseid teiste tekstidega, teisel juhul tekstide kronoloogilist järjestust kirjandusajaloolise protsessi osana. Kirjandusteooria pole sisuliselt määratletav ja koosneb konkureerivatest teooriatest. Teooriaid saab liigitada terminite kasutuse järgi, mis viitavad maailmavaatele. Nende valik võib olla alateadlik. Tavaliselt erineb uuritava teksti keel kriitika keelest. Kirjandusteaduses on nii objekti- kui ka metakeeleks loomulik keel. Kirjandusteooria on hinnanguline ja subjektiivne. Teose kriitika on teos, kuid kui kunstiteose keel on pidev ja mitmetähenduslik ning teos lõpmatu, siis teooria keel on pidetu, ühetähenduslik ja lõplik (terminitesse suletud) ning teooria ei hõlma teost tervikuna. Kriitika objektiks on kaasaegne kirjandus. Kriitik on vahendaja lugeja ja autori vahel.
16. Kellele kuulub "Robinson Crusoe", "Gulliveri reisid", Wilhelm Tell," "Carmen", "Othello", "Aeneas" 17. Lisa teose autor, pealkiri ja peategelase nimi, lähtudes antud teemast-probleemist 1) Romantiline armastustruudus madala elunautimise ja sadistlik-vôimuka elulaadi küüsis. Armastus ei nôua vastuarmastust, armastusvabaduse nimel surmaminek. 2) Rikka loomusega romantilise üksikkangelase traagika tegevusetus keskkonnas, mis viib spliinini. 3) Üksikisiku ja ühiskonna pôline vastuolu, alateadlik protest ema truudusetuse suhtes, teo ja môtte vaheline vastuolu. 4) Kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole, seitsme surmapatu hukkamôist läbi üheksa pôrgu astme. 5) Patriotismitunde sünd isasüdame kaudu. 6) Elumôtte otsimine teaduse ,armastuse, nooruse kaudu, vôideldes oma mina kuratliku poolega 18. Milles leppisid kokku Faust ja Mefistofeles? Teose pôhiidee. 19. Miks Tatjana ei vôta vastu Jevgeni armastust. Loetle pôhjusi. 20
· Iha pahvak hõrku lõhnaõli; · Vastumeelsus arbuusisuurused ja ilmselgelt kunstrinnad või huuleimplantaat, mida oleks justkui mesilane nõelanud; · Erutus mälestus esimesest armastusest, mille eesistuja kuklajoon uuesti meelde tõi; · Huvi puudumine kummaline nähtamatus, mis välistab need, kes ei vasta seksuaalse reaktsiooni eeltingimustele. Mõni nendest mõjudest võib olla instinktiivne, geneetiline või alateadlik, näiteks kikkis rinnad erutavad instinktiivselt peaaegu kõiki mehi, samal ajal kui pikad sportlikud kandilise lõua ja karmi iluga mehed panevad naiste südame kiiremini põksuma. Teised mõjud võivad olla kultuurilised, näiteks kõhnad androgüünsed lapsmodellid Lääne reklaamide iluikoonidena. Mõni mõju on aga seotud ainulaadse looga tundub, et tõmbume kummalisel moel inimeste poole, kes on meie endi või ühe meie vanema moodi.
valitseda. Nad eelistavad enamasti selliseid eluaalasid, mis on seotud juhtimise ja võimuga. Näiteks korra, seaduse, autoriteedi nimel töötajad. Näiteks poliitikute seas on tihti sunduslike joontega inimesi. Inimestevahelistes suhetes teevad nad teistele pidevalt ettekirjutusi, millised nad peaksid olema. Eriti tuleb nende puhul välja põlvkondadevahelised probleemid. Sundustega tüüp arvab, et teine põlvkond elab valesti, mõtleb valesti jne. Neil inimestel on alateadlik hirm, et kõik võib iga silmapilk muutuda kaootiliseks, kui nad enese või teiste kontrollimisest loobuvad. Palju võimu, palju teadmisi, palju harjutamist selle poole nad püüdlevad, et seda kontrolli kindlustada. Tihtipeale nad lähevad selles nii kaugele, et nad oma tegeliku elu juurde ei jõuagi. Nad kogu aeg kindlustavad, et midagi ootamatut ei juhtuks. Enda kindlustamine kõige selle vastu, mida ei tohiks olla, saab tihtipeale nende inimeste tähtsaimaks elupõhimõtteks
Destosterooni kõrgem tase pole otseselt seotud sellega, et indiviid agresiivselt käitub, vaid on kindlaks tehtud see, et teatud situatsioonides on agresiivsus suurem, mitte ülekaalus. Poistel on agressiivne käitumine suurem, kuna neil on destosterooni rohkem. 2. Psühhoanalüütiline teooria: S. Freud. Postuleeris, et agressiivne käitumine on sünnipärane, kaasasündinud efekt, kuid alateadlik tegevus. Osad indiviidid käituvad agressiivselt, kuna neil on alateadlikult rohkem energiat, kuna neil pole võimalus laadida agressiivset käitumist portsudena. Surmatungi ülekaal. Agressiivse käitumise alged peidus alateadvuses. Inimesel tekib agressiivsuse tung. Kui energial pole võimalust leevenduda ühiskondlikult aktsepteeritud teel, siis tekib energias akumulatsioon ehk tammi taha kogunenud energia ja selleks on vaja otsest ajendit et
tegevuse ja olemise alusfenomeeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. 3. Eneseregulatsioon- impulsiivne, tahteline- Impulsiivsel käitumisel ,,käivitub" inimene esmasest ajendist (vajadusest) ,järgib motiivi või situatsiooni nõudeid ,analüüsimata lähemalt impulsi tähendust,väärtust või õigsust ning impulsile järgneva tegevuse tagajärgi.Impulsiivne käitumine on oma allikailt alateadlik ning sellelaadne on suurem osa inimese käitum isest (kuigi ta ei ole inimesele tüüpiline). Tüüpiliselt inimlik käitumine on tahteline käitumine.Tahtelises käitumises, mis on valdavalt teadvustatud, kujutakse enam-vähem selgelt ette tegevuse eesmärki ja selle saavutamiseks vajalikke tingimusi ja teid.Tahtlikult/teadlikult kujundatakse mingi tegevuse lõppeesmärk ning sinna jõudmise põhiline stateegia ja taktika.Lõppeesmärgi saavutamiseks vajalikud üksitaktiktid aga
Stereotüübiga mittesobivad isikud ei muuda stereotüüpi, sest need liigitatakse mõtlemises erandite alla (nö ebatüüpilise esindaja skeem). Stereotüübid on laadilt kirjeldavad, sisaldades omadusi ja käitumisi, mida peetakse iseloomulikuks teatud grupile (professorid on hajameelsed); normatiivsed, hõlmates ettekirjutusi, millist käitumist teatud grupi liikmete puhul õigeks peetakse (poisid ei nuta; eestlased on töökas rahvas). Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid ole kanda, projitseerida teisele inimesele. Näiteks väljendub teise inimese tagarääkimises, halvustamises. Inimene, kes ei tule oma ülesandega toime, keeldub tunnistamast oma võimetust, väites, et talle ,,ei seletatud, mida tuleb täpselt teha", temast ,,ei saadud aru" jne.
stiimuli poole suunata. - Papezi limbiline käär/süsteem kui emotsioonide tekitaja - Brota oli limbilasele käärule juba 1878 osutanud, kui imetajate üldiselt omasele struktuurile mis ümbritseb ajutüve - Limbilise süsteemi osad mõjutavad hüpotaalamust mis siis kõige olulisemana emotsionaalseid seisundeid tekitab - Uusaju koor ei tekita emotsioone - Papezi teooria soitus hästi aega mil freudistlikud teooriad õitsengul olid - Limbiline süsteem kui alateadlik vs neurokorteks kui teadlik-kognitiivne - NB amügdalad pole sisse arvatud Psühhokirurgia … Näod ja Ekmani emotsioonid - Primaatidel on näude ja näoväljenduste tundmisel olulisim ajpiirkond fusfiorm piirkond ventraalses temporaalsagaras - Parem poolkera nägude äratundmisel tugevam aga asi pole nii absoluutne Kaasaegne limbiline süsteem - Sisaldab amügdalat/mandelkeha ja prefrontaalkoort - Ajukoor on selleks et infot edasi-tagasi saata
reaktsiooni ja et käitumise tajajärejed müjutavad tulevasi reaktsioone. Ilmselt ei saa aga kogu inimkäitumise keerukust lahti mõtestada lähtudes vaid välistest tingimustest. Inimene on kõige muu kõrval ikkagi aktiivne probleemide lahendaja, kes võtab küll vastu keskkonnast signaale, kui enne käitumist neid ka interpreteerib. (Saar, 2007, lk 194-197) Operantse õppimise tunnused Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Alateadlik soov eelistada positiivset ja vältida negatiivset Suutlikkus õppida oma tegevuse ja käitumise tagajärgedest Tagajärgedeks on kinnitus ehk tasu või karistus (Palk, Õppimine 2013) 29 3.1.2 Sotsiaalne õppimine läbi keskkonna Sotsiaalse õppimise puhul pööratakse põhitähelepani kognitiivsetele muutujatele, mis on internaalsed (nt mõtlemine ja mälu). Inimene omandab sotsiaalsest keskkonnast palju asju
Maja üldilme milline välimus... 22 Sisseregistreerimise faas- sisenemisel 5 sekundi jooksul kujuneb positiivne või negatiivne emotsioon. 5 sekundi jooksul vaja saavutada silmside kliendiga. Toimub sisseregistreerimine- kiire ja asjatundlik, kasutada eeltäidetud registreerimislehti, võtta inimeselt võimalikult palju andmeid broneerimisel. Sisseregistreerimine lõppeb võtme andmisega ja info andmisega. Inimese alateadlik turvakood: töötajate vormiriietus, väljanägemine, teiste külastajate väljanägemine, kas parkla on valvega ja valgustatud... Majutusettevõttes viibimine info ja juhendid toa kohta, mis kuidas avaneb, töötab, maksab, põrandaküte, ventilatsioon, küte... Iga kord, kui külastaja satub teenindaja sfääri, tuleb teenindajal tunda huvi, küsida, tunnustada, müüa lisateenuseid, anda infot, koheselt lahendada probleeme.
ning lõpuks mis eriti tähtis reklaamteate enda õnnestunud ülesehitusest. Keskseks küsimuseks reklaami psühholoogiliselt pädeval ülesehitusel on tarbija ostumotivatsiooni mõistmine. Reklaamis esitatud inimeste, esemete ja nähtustega on seotud teatud võimalused tarbeid ja vajadusi rahuldada. Reklaamis kujutatu viitab teatud vajaduse rahuldamise võimalusele ja teeb seda tinglikus, kujutavas, modelleerivas vormis. Vihje vastuvõtt võib olla alateadlik või kui on suunatud otseselt, siis teadlik. Kuna esemetel ja nende omadustel on võime esile kutsuda teatud tundeid ning rahuldada teatud praktilisi vajadusi, siis on nad selleks vahendiks, mille abil inimesed saavad vastuse meie igapäevaelus kuhjuvatele vajaka jäämistele, frustratsioonile, millegi puudumise tundele. Reklaami roll ongi kokku viia need inimese seisundid ja neid muuta võivad esemed/toimingud. Lisaks asjade utilitaarsele ja tundeelustele eripärale kannavad esemed
ka mujal, leidub kahest liikmest koosnevaid vastandusi ehk binaarseid opositsioone.(parem-vasak ;mees-naine). · Binaarsete opositsioonide ja nende kombineerimise reeglite universaalsus tuleneb sellest, et inimaju töötab binaarsete opositsioonide põhimõttel · Eitab praktiliselt kultuuri ning sellega ka mõtlemise ajaloolist arengut · Alateadlik opereerimine binaarsete opositsioonidega tuleneb tema järgi ajust ja on sellepärast kõikidel inimestel ühine, kultuurist sõltumatu ning mistahes arengus muutumatu · Teeb vahet nn. metsiku mõtlemise ja kodustatud mõtlemise vahel · Nende kahe mõtlemistüübi erinevus seisneb selles, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
