madalamatel kohtadel asuvatel jõgedel. Mäestikes toitub jõgi lumesulamisveest ning aastaringselt peamiselt sademetest. Kivine/ kaljune pińnamood soodustab äravoolu hulka mõõda jõge – imbumine maapinda on väike. Jõed, mis toituvad vaid talvistest sademetest on suvel väga madala veeseisuga. Samas võivad talvel vihmasadude ajal esineda üleujutused. Suure languga jõelõigul on vool kiire ning jõgi on tavaliselt sirgjooneline. Laugemal jõelõigul voolab vesi aeglasemalt. Alamjooksul on lang väike, vool aeglane, seetõttu on jõgi väga looklev. 16. Hüdrograaf Hüdrograaf – ajas muutuv vooluhulk, mis jaguneb pinna- ja pinnasevee äravooluks ja püsivooluks. Hüdrograafi komponendid – otse- ja baasäravool ning sademete resultatiivne summa = sademete kogu sadu – infiltratsioon. Hüdrograafi mõjutavad tegurid: Sademete iseloom (vihm mõjutab kohe, lumi alles pärast sulamist) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus
Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistuserohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Teispoolsuse kujutelmad läänemeresoome rahvaste folklooris · Surnute asupaik kusagil kaugel - põhja- või läänesuunas, nt soome-karjala: Tuonela, Pohjola, Hiitola (vrd teispoolsuse asukoht jõgede alamjooksul uurali rahvaste mütoloogias; seos veega, nt laevamatused) - kõrgel (taevas), nt eesti mardi- ja kadrilaulud: Mart on tulnud kõrgeesta, kõrgeesta, taivaasta (vrd surnute ja lindude seos; samanistlikud arusaamad hingerännust) · Surnute asupaik seotud hauaga maa all, nt soome-karjala: Manalainen maan-alainen, (Manala < maan alla), seto ja eesti Toonela, Manala, Hiiela kalmistu kui surnute küla, nt vepslaste ja karjalaste kalmistumajad (grobnitsa)
· Sademed (vihmaperioodil) · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine (kevadel), liustike sulamine (suvel) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Lammorg - lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Üldiselt on põhjaerosioon lakanud ja toimib küljeerosioon. Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Sälkorg - V tähe kujulise ristlõikega (joonis 3.), mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Sälkorg tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Väga sügavat ja kitsast sälkorgu nimetatakse ka kuristikuks. Soot Aja jooksul murrab jõe vool läbi meandri kaela otsetee ja lookest saab jäänukveekogu soot e. vanajõgi (joonis 4.). Meander - jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga.
aastate lõpust asunud kaitsma oma õigusi, võideldes eriti omavolitseva naftatööstuse vastu. Samuti on toimunud rahvusliku eneseteadvuse kasvades kultuuri, keele, kooli, omakeelse meedia taaselavnemine. 1989. aastal loodi ühendus ,,Spasenije Jugrõ", mis võitleb hantide ja manside õiguste eest. ELATUSALAD < 1998). Wiget (Balalajeva, kalastamine ja olnud kohal esimesel on keskjooksu Obi Vaid lambad). veised, (hobused, loomapidamisega aedviljad) juur- (kartul, maaharimise ka tegeldi alamjooksul pool tundra-, domineerinud Tromjogani ning Pimi Ljamini, alamjooksu suur elatusaladel teistel regiooniti kuid kalastajad ennekõike kütid, tähtsus. põhjapoolsete lisajõgede põhjapõdrakasvatus (põhjas lõunas taigatüüpi põhjapõdrakasvatus); lõuna Irtõsi lõunapoolsete harujõgede ääres küttimine> Jahipidamine on olnud tähtsam lisajõgede ülemjooksudel, kus kalasaak on kehvem. Peamisteks jahiloomadeks on
Ka järvemadalikel perioodiliselt üleujutatavad mullad Kultuuristamisel kasutatakse püsirohumaadena Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul Liigsel harimisel kiireneb org. aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine 1,4% kogu maafondist, 0,8% haritaval maal Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%, Dm üle 0,15 Mg m-3 ja tuhasus üle Peamiselt Kasari ja Pärnu jõgikonnas ning Emajõe vesikonnas 10%, surveta põhjaveetoitumisega
Frederik I jagas neid maid taani aristokraatidele. · Vastupanu juhtis Olav Engelbrektssonrahva toetus. Vastupanu lõpetamiseks likvideeriti 1536. Norra riik viidi läbi reformatsioon N.kiriku üle valitsemiseks seati ametisse superintendent. · Jumalateenistust pidasid taani pastorid taani keeles. 36. MADALMAADE VABADUSVÕISTLUS · Madalmaadeks nimetatakse Põhjamere rannikuala Reini, Maasi ja Schelde jõe alamjooksul selle pinnalaadi järgi. Üleujutuste kaitsmiseks rajati tamme ning nende taha poldreid merepinnast madalamal asetsevaid põlde. · Ühendati 14.-15.sajandil Burgundia hertsogkonnaga koos suurte aladega Prantsusmaal. 1477.aastal aga kaotas Burgundia sõja Prantsusmaaga ning viimase hertsogi surma järel, abiellus tema tütar Maria Maxilian Habsburgi, tulevase Saksa-Rooma keisriga. 16.sajandil lisas keiser Karl V Madalmaad ja Burgundia Friisimaa,
ristiusulistega juba Saksa Orduga. Vahepeal oli jälle Poolas keskvõimu nõrgenemine ning käisid jälle paganatest naaberhõimude preislaste ja leedulaste rüüsteretki. Poola koosnes Suur- Poola, Väike-poola Krakov, Masowia-Varssawi ja veel üks. Varssawi vürst kutsus 1225 paganate vastu kaitseks Saksa Ordu. See omas raskeid tagajärgi Leedu Poola suhetele. Saksa Ordu loodi 1190 Palestiinas. Tänuks abi eest kauplesid Teutoonid välja lubaduse asuda Kulmi maal, Visla alamjooksul. Leping 1228 ning pidid 20 a paganlikult Preislased alla heitma ja ristiusku pöörama. Kestis see aga täpselt 50 aastat. Võitlused olid visad ja verised, kasutati ka saksa talupoegade koloniseerimist neile aladele. 1275 rajati Könisbergi linnus, 1276 aga Marienburgi linnus (praguses Poolas). Preislaste alistamisel lõid algul kaasa ka poolakad. Preislaste vallutamise ajaks aga väljus üle euroopalise jõuna arvestatavaks jõuks muutunud Saksa Ordu juba Poola kontrolli alt
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
Toimub nii külje- kui ka põhjaerosioon. Esimene neist laiendab, teine sügavdab jõesängi. Põhjaerosiooni inens määrab erosioonibaas. See on veekogu pind (kas meri, järv või peajõgi), millesse jõgi suubub ja millest sügavamale ta sängi ei uurista. Kui erosioonibaas on pikemat aega samal kõrgusel, kujuneb jõel sujuv pikiprofiil, mis läheneb nn. tasakaaluprofiilile. Sel juhul on erosioon tasakaalus settimisega. Jõe pikiprofiil on ülemjooksul tavaliselt järsem, alamjooksul laugem, kuid esineb ka vastupidiseid juhtumeid. 17. Jõesüsteemid ja valgalad, Baeri seadus, deltad ja nende kujunemine, estuaarid ja limaanid. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõesüst. Valgala on aga ala, kust kandub vesi jõesüst. Põhjapook meridionaalsetel jõgedel on parem kallas kõrgem, järsem ja tugevamini uuristatav, Lõunapoolk vastupidi. Selle põhjuseks on maa pöörlemine. Seda seadust tuntakse Baeri seadusena
18. Mis on sängorg? sängorg – arengu alguses olev väikese languga org. Sängorg koosneb ainult voolusängist; 19. Mis on sälkorg? sälkorg – V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul; 20. Mis on moldorg? moldorg – U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja – ja küljeerosioon tasakaalus; 21. Mis on lammorg? lammorg – lookleva voolusängiga lai org valdavalt alamjooksul, põhjaerosioon peaaegu lakanud; 22. Mis on kanjonorg? kanjonorg – väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub põhjaerosioon. 23. Mis on juga? Juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi järgnevad joad moodustavad kaskaadi. 24. Mis on kosk? Kosk – suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavaid kivimeid. Järjestikku paiknevad kosed moodustavad kaskaadi. 25. Mis on kärestik?
Vanaaeg ajastu, mis algas tsiv-de ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 eKr 476 pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser; siia perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka, Rooma tsiv. teke Antiikaeg ajastu, mis hõlmab muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja languseaega, 8. saj eKr 476 pKr 3.Muistne Egiptus: riik ja ühiskond Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel. Egiptust piiravad idast ja läänest viljatud poolkõrbed ja kõrbed. Peamine ühendustee on Niilus. Aasiasse sai meritsi või läbi Siinai poolsaare kõrbete.
Sajab peamiselt suvel, talv on kuiv ja külm. Tiibeti kiltmaa on kuiv ja karm, igilumepiir on kuni 6000 meetri kõrgusel. Sageli on liiva- ja tolmutorme. Sademed vähenevad idast läände. Vetevõrk on tihe ainult Ida- ja Lõuna- Hiinas. Enamik suuri jõgesid (Huanghe, Jangtse) algavad Tiibeti kiltmaalt. Need jõed kannavad ka palju setteid. Lääneosas kaovad jõed kõrbeliiva või kasutatakse nad ära niisutamiseks. Järvi on u. 2800, millest suuremad asuvad Jangtse alamjooksul ja on jõega ühenduses. Mullastik on väga mitmekesine aga tähtsamad on aga Jangtse keskjooksualal paiknevad põllustatud alluviaalmullad. Maaharimist raskendab ulatuslik erosioon. Mets katab 12% territooriumist. Hiina on paljude kultuurtaimede tekkekoht. Hiinas elab palju endeemseid ja ka haruldasi loomaliike (faasaneid, bambuskaru, endeemne järvevaal: maailma ohustatuim vaalaline). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt, mille suurimad maardlad asuvad Põhja-Hiinas
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
1) Vahemeremaades jäi rohkem domineerivaks Rooma mõju( romaani keeled ) 2)Põhja pool oli germaani mõju tugevam ning seal kujunesid välja germaani keeled ( inglise, saksa,rootsi,taani) - Suure rahvasterändamise lõpuks peetakse aastat 568, sest siis rajasid langobardid oma riigi põhja Itaaliasse FRANGI RIIK Algselt reini jõest idas elasid germaanid. Frangid elasid Reini jõe paremal kaldal, kesk ja alamjooksul. 3.sajandil ületasid frangid jõe ja asusid elama Maasi ja Schelde jõgede vahelisele alale. Võisid seal olla kui kaitsevad riiki teiste germaani hõimude eest. *Frangi riigi lähtekoht = Hollandi alad Frangi riigi loojaks peetakse Clodovechi 481 kõrvaldas kõik teised hõimupealikud ja temast sai frankide kuningas. Valitses Madalmaades ja Põhja Gallias algselt 1)Clodovech laiendas Frangi riigi territooriumi - tõrjus läänegootid Lõuna Galliast välja
hävimine. 28. ANALÜÜSIB JÕGEDE ÄRAVOOLU MÕJUTAVAID TEGUREID, VEEDEFITSIIDI JA ÜLEUJUTUSTE VÕIMALIKKE PÕHJUSI, TAGAJÄRGI NING MAJANDUSLIKKU MÕJU; Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist; 2) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus; 3) Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas, kui sademed ületavad infiltreerumisvõime; 4) Sademete ruumiline jaotus. Tugevad sademed alamjooksul teevad kohe hüdrograafile järsu muutuse, ülemjooksu sademed tingivad puhverdamise tõttu lauge hilineva hüdrograafi kasvu. Veedefitsiidi võimalikud põhjused: · Suvine madalvesi- sademetehulga vähenemine, kõrgenev aurumine · Talvine madalvesi- maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine Tagajärjed ning majanduslik mõju: · Jõed jäävad veevaeseks või kuivavad täielikult, talvisel ajal võivad külmema kliimaga kohtades läbi
VIHMAMETSADE LOOMASTIK Vihmametsa iseloomustab suur elupaikade mitmekesisus ja loomastik on nagu taimestik erakordselt liigirohke. Loomade vahel valitseb väga tugev konkurents, et ellu jääda ja selleks piisaval hulgal toitu leida. Palju on erinevaid liiki imetajaid, linde, roomajaid, putukaid, kalu. Loomad ja linnud on lärmakad ja värvikirevad. Anakonda maailma suurima madu Taapir väikese liikuva londiga kabjaline Kapibaara maailma suurim näriline Tõmmukaiman elab Amazonase alamjooksul, kasvab 4,5 m pikkuseks Gorilla suurim inimahv Aara suur papagoi INIMTEGEVUS Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele tervislik. Sellepärast see ongi suhteliselt hõredalt asustatud. Vihmametsade põliselanikud on tõrjutud enamjaolt mandrite ja saarte siseosadesse. Nad rändavad ringi, kütivad toidu hankimiseks, kalastavd, korjavad metsa ande. Külad asuvad kundlasti veekoguse ääres. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeletakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera- ja juurvilja.
õnnestunud, siis määrama kohase karistuse. Tegelikkuses mõisteti ketserluse kahtlustatud enamasti süüdi. Sageli piinati kahtlusalust, et ta end ise süüdi tunnistaks. Tavaliseks karistuseks valiti tuleriit. Inkvisitsioon ise karistust läbi ei viinud, sest kirik ei tohtinud verd valada. Kohtuotsuse täideviimine jäeti ilmaliku võimu esindajate hooleks. Pilet 4. 1) Frangi riik ( 3 ) Frangid olid üks germaanlaste hõime. Nad elasid Reini jõe alamjooksul umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. 5. sajandi teisel poolel tõusis frankide kuningaks noor ja võimukas Chlodovech( valitses aastal 481 511 ). (Frangi riik jagunes 4 erinevaks piirkonnaks : Neustria, Austraasia, Burgundia, Allemannia. ) Kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikutest ja ühendas kõik frangid oma võimu alla. Tekkis Frangi riik. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias. Peaaegu kogu Gallia allus nüüd frankidele.
8.- 6.saj eKr olid etruskid Itaalia kõige mõjuvõimsaim rahvas. Nad domineerisid suures osas Põhja- ja Kesk-Itaalias ning võistlesid foiniiklastega maagirikka Sardiinia ja Korsika saare pärast. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Ka Rooma linna ja riikluse kujundamisel etendasid etruskid tähtsat osa. Alates 5.saj eKr langesid etruskid järk-järgult üha tugevneva Rooma riigi võimu alla. ROOMA LINNA TEKKIMINE. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Linn tekkis jõe vasakule kaldale, kus jõetasandikul kõrgub seitse küngast. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Arheoloogilised väljakaevamised kinnitavad, et juba aastaks 600 eKr oli seal olemas ühtne linnaline asula. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuteplats - foorum, järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi piirati linn
Liikide arvu ja temperatuuri seosed, kohastumused veealuseks hingamiseks. Voolukiiruse jmt. tegurite erinevuse pärast on eri jõelõikude elustik erisugune. Ülemjooksul, ka allika-, liustiku-, mäestikuojades on vool tavaliselt kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, fütobentos koosneb kividele kinnitunud vetikaist ja samblaist, zoobentos külmade allikavetega kohastunud organismidest. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad, esinevad kalad. Jõgede elustik on liigiliselt mitmekesine, mida põhjustab biotoopide suur mitmekesisus. Eluvormidest rikkalik plankton, bentos ja nekton, vähem perifüütonit; neuston puudub peaaegu täielikult. Plankton kantakse jõkke seisvast veekogust. Sattudes uutesse tingimustesse muutub selle koostis: osa seisva vee liikidest sureb kohe, teine osa suudab kohaneda uute tingimustega:
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
jagunes nii: Saksa ordu 67k, Riia ppk 18k, Tartu 19,6k, S-L 7,6k, Kuramaa 4,5k (km2) Piiskopkondadel teha vahet, kus piiskopil vaimulik võim – diötsees ja kus ka ilmalik – stift (stiftung – sihtasutus, st piiskopi kui kapiitli institutsioon) S-L diötseesi kuulus kohalik stift. Tartu omas Tartu pk stift. Kuivõrd suutsid piiskopid vaimulikku võimu hoida? Ordu surve siiski. Sisemine ehitus Riia ppk – Meinhard tegutses üsna väikesel alal Väina alamjooksul. Alberti residentsiks sai Riia ja alad laienesid. Tal privileeg nimetada uusi piiskoppe. Taotles peapiiskopi staatust. Saavutas Bremeni peapiiskopi osas iseseisvuse (eksamptsioon). Uued ametissemääratud piiskopid olid misjonipiiskopid – maa tuli veel vallutada. 1229 Albert suri ja Bremeni peapiiskop määras uueks Riia piiskopiks Suerbeeri. Riia kapiitel aga Nikolause. Legaat otsustas Nikolause kasuks. Vahepeal suri Preisi piiskop Christian – paavst korraldas nüüd.
mis viitavad etniliste rühmade eristumisele. 12. sajandiks on kujunenud välja etnosed. Kursid - Kuramaal ja Klaipedanil elav rahvas. Semgalid - Põhja-Leedu alad. Seelid - Ida-Leedu. Zemaidid - Alam-Leedu ehk lauskmaalased, üks tulevase Leedu rahva põhihõime. Aukstaitid - Ülem-Leedu ehk mägismaalased. Leedulased, kes sulasid ühte aukstaitidega, elasid Ida-Leedu ja Valgevene aladel. Jatvingid - Lõuna-Leedus, Lääne-Valgevenes. Skalvid - elasid Nemunase alamjooksul. Muistsed preislased - Lõuna-Nemunases. Balti hõimude vahelised suhted olid keerulised ja muutlikud. Leedu muinasaja lõpul- Esile oli tõusnud suuremaid varandusi ja võimu omav ülikkond ehk piirkondade vanemad, kes olid rahva sõjalisteks ja poliitilisteks juhtideks (ringkonna vanemad, väejuht, vanem). Arenenud paganlik usk ja rikas mütoloogia. Olid preestrite seisus, mille eesotsas oli ülempreestrer, kelle mõju oli väga suur
Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab. Sängorg - ainult vooluveest koosnev org. Sälkorg - sängorust sügavam ja järskude nõlvadega, vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Moldorg - ristlõige on U-kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Küljeerosioon saavutanud ülekaalu. Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Kuristikorg sälkoru erijuhtum, on väga sügav ja mille veerud pole kuigivõrd varisenud. Kanjonorg - järskude, kohati rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma. Meander - jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna-ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Kujunevad küljeerosiooni tulemusena. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga
Kuurvürstid olid huvitatud sõltumatusest ja eelistasid valida keisri, kellest poleks karta, et ta nende vabadusi piirama hakkaks. Keisritiitel oli vaheldumisi erinevate aadlisuguvõsade käes ja eduka valitsemise asemel, püüdsid nad hoopis oma isiklikke maavaldusi suurendada. Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan vallutas suure osa Vene vürstiriike. Sellega sai alguse nn tatari ikke algus venemaal. Volga jõe alamjooksul tekkis Kuldhordi khaaniriik, mis hoidis Vene riike oma võimu all. Vene vürstiriikide seas hakkas aga järk-järgult tugevnema Moskva, mis saavutas 1380. aastal Kulikovo lahingus võidu Kuldhordi vägede üle. Tatari ikke alt vabaneda siiski ei õnnestunud. Samal ajal tugevnes hoogsalt Leedu suurvürstiriik. Leedulased pidid võitlema Saksa ordurüütlitega, sest nad olid alles paganausku. Leedu vürstid liitsid järk-järgult oma võimu alla ka läänepoolseid Vene
Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118 ...
Kaspia madalikku läbivad Volga, Terek, Kuma, Zajok, Zem ja teised jõed. · Suur-Hiina tasandik Suur Hiina tasandik ehk Põhja-Hiina tasandik on madalik Aasia idaosas, kus elab Hiina rahvastiku suurim osa. See on tasane (absoluutsed kõrgused vähem kui 100 m üle merepinna) madalik, mille pindala on umbes 325 000 km2 · Mississippi madalik Mississippi madalik on madalik Põhja-Ameerika kaguosas Mississippi jõe alamjooksul. Ta asub Kesktasandikust lõuna pool Mehhiko lahe rannikul. · Suurtasandik Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool. Tasandiku kõrgus on umbes 700--1800 m üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Suurem jagu sellest on kaetud preeria, stepi ja rohtlaga. · Kesktasandik Kesktasandik on Põhja-Ameerika siseosa tasandik USAs ja Kanadas. See
Jõe säng on see osa jõe oru põhjast, kus jõgi voolab. Sängorg - ainult vooluveest koosnev org. Sälkorg - sängorust sügavam ja järskude nõlvadega, vesi täidab orgu vaid teatud kõrguseni. Moldorg - ristlõige on U-kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja. Lammorg- lai org, mille põhjas on tasandik - lamm. Küljeerosioon saavutanud ülekaalu. Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Kuristikorg sälkoru erijuhtum, on väga sügav ja mille veerud pole kuigivõrd varisenud. Kanjonorg - järskude, kohati rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma. ·Mägijõgi enamasti kitsas ja sügavas suure langu ja ebatasase põhjaga orus, on kärestikuline ja kiirevooluline. Intensiivne põhjaerosioon.·Tasandikujõgi enamasti laias väikese languga orus, on aeglasevooluline ja võib meandreeruda. Valdav on küljeerosioon
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
põhjavee äralõikamiseks. Põllumajandusmaade puhul. vertikaalkuivendus rakendatakse, kui alumised pinnasekihid on võimelised vett vastu võtma. polderkuivendus kuivendusvõrgu poolt kokkutoodud vesi juhitakse ära tammide ja piirdekraavidega ümbritsetud poldrialalt pumpamise teel, sest eesvoolu kõrge veeseis isevoolset ärajuhtimist ei võimalda. kolmatsioon sellega tõstetakse jõe alamjooksul olevate luhtade maapinda kõrgemaks tulvavees esinevate setete kaasabil. Siis jääb põhjavesi sügavamale ning väheneb ka sellest põhjustatud liigniiskus. üleujutuste reguleerimine kaitsetammid ei lase tulvaveel ja ebasoovitavatel setetel valguda naabermaadele. Veehoidlatega ühtlustatakse vee äravoolu vesikonnast. Agromelioratiivseid kuivendusviise e. abinõusid kasutatakse enamasti koos kraavituse või drenaaziga.
Doonaud. Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit (~pool ungari elanikkonnast suri). Kimbutati ka Austriat, Dalmaatsiat ja Moraaviat. Saksa ordu asumine Preisimaale Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa Ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur kuningas 1333-1370. Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola seadustekogu. Kestis sõda Tsehhi ja SO-ga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu Tsehhi ja SO-ga, kaotas SO- le Ida-Pommeri ja Tsehhile Sileesia, Masoovia ja Tselmno, sai SO-lt Kujavia ja Dobryni. 1346 sõdis Tsehhiga, 1351 sai Masoovia oma vasalliks. 1340-1366 sõjad Leeduga, vallutas Galiitsia, osa
maagirikaste Sardiinia ja Korsika saarte pärast. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Ka Rooma linna ja riikluse kujunemisel etendasid etruskid tähtsat osa. Mitmed roomlaste kombed, eriti religiuoossed tavad, olid etruski päritolu. Alates V sajandist e. Kr. langesid etruskid järkjärgult üha tugevneva Rooma riigi võimu alla. Rooma riigi kujunemine: Kuningate aeg 753 – 509 a.eKr Rooma linn tekkis Laatiumi maakonnas, Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul. Laatiumi maakonnas elas üks itaalikute haru – latiinid. Karjuste ja maaharijate kogukondadest kujunesid seal aja jooksul suuremad linnataolised asulad – riiklike moodustiste keskused. Rooma oli üks paljudest latiini linnadest. Latiinid moodustasid ka järkjärgult tugevnema hakanud rooma rahva tuumiku. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. VII sajandil võtsid latiinid (sealhulgas ka roomlased) etruskide ja kreeklaste eeskujul kasutusele tähestiku
· Suure hulga inimeste mobiliseerimine ja juhtimine tõi kaasa ülemkihi esiletõusu ja aitas kaasa range riikliku korralduse väljakujunemisele. · Riik on eelkõige sunnivahed ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks ja majandusliks ekspluateerimiseks. · Tsivilisatsiooni tekkimise konkreetsed põhjused kui ka arenguteed olla eri piirkondades erinevad. Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud. · Egiptus paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. · Niiluse jõe kaldad! · Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. · Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest ja kaitsevajadused ei nõudnud kuigi palju tähelepanu. See andis Egiptusel võimalust iseseisvalt kujuneda. · Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb kolmeks suureks perioodiks: Vana riik (u 2650-2100
Tugeva keskvõimu puudumine: Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal: 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. Kuldhord khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid. Andam ja jurlõkk vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. Moskva vürstiriigi tugevnemine: Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni.
Tugeva keskvõimu puudumine: Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal: 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. Kuldhord khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid. Andam ja jurlõkk vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. Moskva vürstiriigi tugevnemine: Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni.
Tugeva keskvõimu puudumine: Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine. 1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa poliitilist killustatust. Ida-Euroopa Tatari ike Venemaal: 1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. Novgorod). Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu. Kuldhord – khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid. Andam ja jurlõkk – vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. Moskva vürstiriigi tugevnemine: Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine. 1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest (1480) Leedu suurvürstiriik: Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni.
Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit (~pool ungari elanikkonnast suri). Kimbutati ka Austriat, Dalmaatsiat ja Moraaviat. Saksa ordu asumine Preisimaale Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa Ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur kuningas 1333-1370. Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola seadustekogu. Kestis sõda Tsehhi ja SO-ga. 1343 sõlmiti Kaliszi rahu Tsehhi ja SO-ga, kaotas SO-le Ida-Pommeri ja Tsehhile Sileesia, Masoovia ja Tselmno, sai SO-lt Kujavia ja Dobryni. 1346 sõdis Tsehhiga, 1351 sai Masoovia oma vasalliks.
endid. Tatarlased, kes teenisid Vassili II väes, paljud venelannadega abiellunud. Nende lapsed muutusid venelasteks. See on omapärane, sest ka mitu järgnevat vürsti kasutasid tatarlasi oma vägedes. Vassili II puhul konkreetne fakt, et tema teinud seda väga aktiivselt. Vassili II ajal Kuldhordi lagunemine. Kesk-Volga aladel tekib Kaasani khaaniriik, mis hiljem hakkab olulist rolli mängima. 15. sajandi keskel eraldub Astrahani khaaniriik Kuldhordist, see Volga alamjooksul. Ida pool, osaliselt Siberis tekib Siberi khaaniriik. Kuna tatarlased hõivanud Krimmi poolsaare ja Musta mere ranniku, seal Krimmi khaaniriik. Sinna tungivad türklased, selleks ajaks tatarlaste osakaal suur. Kuldkord sellega osaliselt lagunenud, kõik khaani riigid küllaltki tugevad. Moskval vaja nendega tõsiselt tegeleda, 1462 vastu 28. märtsi Vassili II sureb ja 28. märtsil troonile Ivan, kellest saab Ivan III. Vassili II oli Ivani juva varem ettevalmistanud, riigiasjadesse ja
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
Louis XI(1461-1483) purustas burgundia hertsogi; ühtse keskvõimuga riigi loomine Inglismaal algas kodusõda Rooside sõda(1455-85) Lancasterid(punased) vs Yorkid (valged) võidu saavutas Henry VII Tudor, kes lõpetas killustattuse Inglismaal XV saj = Saksa Rahva Püha Rooma riik keisri valisid 7 kuurvürsti Saksamaa killustatus kehtis 18. jaanuarini 1871 1237-40 Batu-khaan vallutas Vene vürstriigid 1240 Kiievi vallutamine = tatari ikke algus Volga alamjooksul tekkis Kuldhord vürsti pidi Kuldhordist saama jarlõki ehk volikirja valitseda Moskva esilekerkimine Moskva vürstid võtsid suurvürsti tiitli 1380 Kulikovo lahing Venemaa vabanes mongioli-tatari ikkest 1480 ike kestab 240 aastat(Ivan III) 1385 Leedu vürst Jogaila võttis vastu katoliku usu abiellus Poola printsessiga = kujunes Poola Leedu personaalunioon(liitriik) riigi piirid ulatusid Läänemerest Smolenski ja Musta mereni Ivan III(1462-1505) vallutas Novgorodi ja Pihkva 3
Kitsenevat idaosa kutsutakse ka Võru-Petseri ürgoruks · Osa jääaegade eelsest lavamaast, mis asus Haanja aluspõhjalisest kõrgustikust lääne pool ja ulatus Sakala kõrgustikuni · Karula kõrgustiku teke jaotas laavamaa kaheks · Aluspõhja moodustavad Devoni liivakivid (paljandid Pärlijõel Sänna ümbruses ka Mustjõel). Peetri jõel paljanduvad nii liivakivid kui ka Plavinase lademe lubjakivid · Nõo keskne pinnavorm on Mustjõe kesk- ja alamjooksul org · Lubjakivipaljand Peetri jõe ääres Vahe-Eesti Vahe-Eesti tunnusjooned · Veega seotud looduslike protsesside suur osatähtsus · Eesti suurimad üleujutusalad · Ala läbivad veerikkad jõed · Puudub aluspõhja mõju tänapäevastele looduslikele protsessidele · Taimegeograafiline ja geobotaaniline üleminekuala · Lammi- ja lodumetsade esinemisala · Suhteliselt palju lammisoid · Domineerivad hüdromorfsed mullad
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
või on seda seostatud Eesti sõnaga "kihl" - tähendab kokkulepet. Eesti jagunes muinaskihelkondadeks, v.a äärmine Kagu-Eesti osa Muinaskihelkonnad sai alguseks hilisematele kirikukihelkondadele - territoorium, mille elanik on maksustustehniliselt seotud kirikuga. Kihelkonna rahvas moodustab selle kiriku koguduse, samal ei ole sellist selgepiirilist kogudust nagu varauusajal. Kiriku kihelkonnad olid piiskopkondadest pisemad, kihelkondi tihedamalt Väina ja Koiva alamjooksul?. Samas ei saa vastata 100% kindlusega, kas Liivimaal oli kihelkondade võrk üldse olemas - tglt Kuramaal maakihelkondade võrgustik rajati alles Kuramaa hertsogiriigi aegadel 16. saj. Liivimaa kihelkonnad olid suured, mis tähendab, et kirik oli suhteliselt kaugel paljudel maaelanikest, aga samuti tähendas see, et hoolimata Liivimaa maj vaesusest, olid kihelkonnakirikud üsna hästi maj varustatud - tüüpiline keskaja Eesti kirik on Lääne- ja Kesk-Euroopa kirikuga võrreldes suur
Varakeskaegsed õiguse üleskirjutused, mille päritolu on ebaselge; eeldatavalt koostatud kloostrites 8. saj. 2.1. Lex Alamannorum; kehtis Elsassi, Sveitsi, Lõuna-Badeni aladel 2.2. Lex Baiuvariorium; kehtis Baieri aladel 3. Varakeskaegsed õiguse üleskirjutused, mis on kuulutatud välja Karl Suure poolt 9. saj. algul 3.1. Lex Saxonum; kehtis Saksimaal 3.2. Lex Thuringorum; kehtis Tüüringi 3.3. Lex Francorum Chamavorum; kehtis Reini alamjooksul kui chamari frankide õigus 3.4. Lex Frisionum; kehtis Friisimaal 15. Lex Salica väline õigusajalugu Arhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt. Arhailine õigus on kirja pandud LEX SALICAS. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. 15.1. Lex Salica teke Pandi kirja 6. sajandil (507-511). Sel ajal olid rahvasteränded (hõimud liikvel). Ühelt poolt oli tegu
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
4.1. Pelagiaal e. avaveeosa. 4.2. Bentaal e. veekogu põhi ja selle veekiht. 4.3. Neustaal e. vee ja õhu piirpind. Eluvormid mageveekogudes 1. Jõed Voolukiiruse jmt. tegurite erinevuse pärast on eri jõelõikude elustik erisugune. Ülemjooksul, ka allika-, liustiku-, mäestikuojades on vool kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, fütobentos koosneb kividele kinnitunud vetikaist ja samblaist, zoobentos külmade allikavetega kohastunud organismidest. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad, esinevad kalad. Jõgede elustik on liigiliselt mitmekesine, põhjuseks biotoopide suur mitmekesisus. Eluvormidest rikkalik plankton, bentos ja nekton, vähem perifüütonit; neuston puudub peaaegu täielikult. Plankton - kantakse jõkke seisvast veekogust. Sattudes uutesse tingimustesse muutub koostis: osa seisva vee liikidest sureb kohe, teine osa suudab kohaneda
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
Kõikides nendes tsivilisatsiooni iseloomujoontes on näha seda, et inimühiskonnas on toimunud väga suur organiseerumine. Seda on kõige selgemini näha just riiklikkus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid enamasti üks ja sama. Suurte jõgede läheduses tekkisid esimesed tsivilisatsioonid. Näiteks 3000 aastat eKr tekkisid tsivilisatsioonid Mesopotaamias ( tänapäeva Iraagis ) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Need tekkisid peaaegu ühel ja samal ajal. Umbes 2400 aastat eKr tekkis tsivilisatsioon Indias asuva Induse jõe ääres, 2000 aastat eKr aga Vahemeres asuval Kreeta saarel ja 1700 aastat eKr tekkis Hiinas Huanghe jõe orus. Kuid Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad said tsivilisatsioonideks alles hiljem. Nendel territooriumitel arenesid kõrgkultuurid välja enamasti üksteisest sõltumatult. Neid nimetatakse esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Kuid
Kõikides nendes tsivilisatsiooni iseloomujoontes on näha seda, et inimühiskonnas on toimunud väga suur organiseerumine. Seda on kõige selgemini näha just riiklikkus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid enamasti üks ja sama. Suurte jõgede läheduses tekkisid esimesed tsivilisatsioonid. Näiteks 3000 aastat eKr tekkisid tsivilisatsioonid Mesopotaamias ( tänapäeva Iraagis ) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Need tekkisid peaaegu ühel ja samal ajal. Umbes 2400 aastat eKr tekkis tsivilisatsioon Indias asuva Induse jõe ääres, 2000 aastat eKr aga Vahemeres asuval Kreeta saarel ja 1700 aastat eKr tekkis Hiinas Huanghe jõe orus. Kuid Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad said tsivilisatsioonideks alles hiljem. Nendel territooriumitel arenesid kõrgkultuurid välja enamasti üksteisest sõltumatult. Neid nimetatakse esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Kuid
Kõikides nendes tsivilisatsiooni iseloomujoontes on näha seda, et inimühiskonnas on toimunud väga suur organiseerumine. Seda on kõige selgemini näha just riiklikkus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid enamasti üks ja sama. Suurte jõgede läheduses tekkisid esimesed tsivilisatsioonid. Näiteks 3000 aastat eKr tekkisid tsivilisatsioonid Mesopotaamias ( tänapäeva Iraagis ) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Need tekkisid peaaegu ühel ja samal ajal. Umbes 2400 aastat eKr tekkis tsivilisatsioon Indias asuva Induse jõe ääres, 2000 aastat eKr aga Vahemeres asuval Kreeta saarel ja 1700 aastat eKr tekkis Hiinas Huanghe jõe orus. Kuid Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad said tsivilisatsioonideks alles hiljem. Nendel territooriumitel arenesid kõrgkultuurid välja enamasti üksteisest sõltumatult. Neid nimetatakse esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
