3. Õigusnormi rakendamine, kui see on seaduses ettenähtud on kohustuslik igaljuhul ega sõltu õigustrakendava organi suvast. 4. Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada kollisiooni. 14 Õiguse rakendamise akti struktuur 1) Sissejuhatavas osas- tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed (akti välja andnud organ, akti nimetus, akti väljaandmise aeg ja koht, adressaat jms) 2) Kirjeldavas osas- esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu 3) Põhjendavas osas- esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt 4) Resolutiivosas- sõnastatakse vastuvõetud otsus 15 Subsumptsioon - Õiguslik otsustus (subsumptsioon)
tööjaamast teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971.aasta ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i. Elektronposti protokollid kuuluvad TCP/IP protokollistiku koosseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb ekraanil lihtteksti), kuid võib kasutada ka HTML vormingut (sel juhul näeb adressaat sõnumit veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. Elektronposti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust - kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või minna onlainteenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeili (kui olete näiteks võõras büroos või internetikohvikus). Populaarsemad e-posti programmid on MS Outlook, MS Outlook Express,
juriidilistel isikutel on samasugused põhiõigused kui eraõiguslikel juriidilistel isikutel, kuivõrd avalik-õiguslikud juriidilised isikud on nendel juhtudel, kui nad avalikku võimu ei teosta - põhiõiguste kandjad, on praegu võrdlemisi ebaselge, sest puudub vastav kohtupraktika ja ka kirjanduses pole üksmeelt. Üsna selge on see, et riik saab põhiõiguste kandjaks olla ainult kohtumenetlust puudutavate põhiõiguste osas. Riik ise on ju põhiõiguste adressaat. Menetluslikud õigused tuleb riigile laiendada sellepärast, et tagada menetlusosaliste võrdsus. Ülejäänud avalik-õiguslike isikute puhul on pilt nähtavasti kirju, sest avalik- õiguslikud isikud on enda iseloomult ja funktsioonilt täiesti erinevad ja loodud erinevateks eesmärkideks. Küllalt sageli öeldakse, et KOV on põhiõiguste kandjana täpselt samasugune nagu riik ja tal on üksnes kohtumenetluslikud põhiõigused. Sellise lähenemise pooldajad
teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. ////////// EHK Kirja saatja postkontor sorteerimine transport sorteerimine postkontor adressaat.// Allikas andmete genereerija. Saatja teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei
etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja- >postkontor->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. ////////// EHK Kirja saatja – postkontor – sorteerimine – transport – sorteerimine – postkontor – adressaat.// Allikas – andmete genereerija. Saatja – teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja – transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja – võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat – kasutab saadud andmeid. 4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada
Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. Akt peab andma vastuse küsimustele, milline organ on välja andnud, millal on välja antud, kus on välja antud, millise konkreetse isiku kohta on välja antud, millistele faktilistele asjaoludele akt toetub, millise seaduse või normatiivakti alusel on akt vastu võetud, milles seisneb asja lahendamise olemus. Õiguse rakendamise akti struktuur: ·organ, nimi, aeg ja koht, adressaat jms ·faktiline alus ja asjaolud ·juriidiline alus (õigusnormid) ·vastuvõetud otsus Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse: ·Regulatiivsed aktid määravad õigused ja kohustused seosed õiguspärase käitumisega ·Jurisdiktsioonilised aktid kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seotud õigusrikkumistega 1. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Õigusrikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, kus subjekt eirab
Auditi seisukohalt käistletakse infovoogudena majandustehingutest tulenevaid andmevoogusid, mille lõpptulemuseks on kanne pearaamatus. Infovoogude kaardistamisel õpib audiitor tundma etttevõtte arvestussüsteemi ja analüüsides neid kriitiliselt saab hinnata sisekontrolli tõhusust. Juhul kui audiitor avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi peab ta sellest koheselt informeerima juhtkonda. Soovitav on vormistada pöördumine kirjalikult ja valida õige juhtimistasandi adressaat. Avastamisrisk - mis seisneb selles, et audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride väljavõttelise iseloomude tõttu olulisi vigu. Audiitor saab ise mõjutada vahetult ainult avastamisriski. Auditeerimise kogurisk – mis kujuneb eelnimetatud osariskide koosmõju tulemusel. Mida kõrgemaks hindam audiitor tegevusriski ja sisekontrolliriski, seda põhjalikuma kontrolli peab ta ise sooritama et kogurisk võimalikult madalaks viia. Kui audiitor avastab auditeerimise
Ahel, järjestamine. Mis on üldse? Grammatikareeglid Semantika – tähendus, tõlgendamine; keele ja füüsilise objekti vahel seos. Mis see tähendab? Pragmaatika – seose interpreteerimine, kuidas me aru saame. Mille/kelle jaoks? Pragmaatiline, kasulik 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Knorosov lisas sellele skeemile hõivaja - keegi, kes vahele segab (tsensor, keegi, kes teeb võõra kirja lahti). Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine — vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised
sisaldama järgnevaid elemente: · Pealkiri ja termin ,,sõltumatu audiitori aruanne" viitab lugejale üheselt, mis laadi infoga on tegemist ja millist infot aruandest võib saada. Termin viitab sellele, et dokumendis on koondatud ja formuleeritud audiitori arvamus, mis lähtub audiitori enda kujunenud seisukohtadest aga ka juhtkonna poolt koostatud finantsdokumentidest rahandusinfo kohta. · Adressaat. (Üldjuhul on adresseeritud omanikele) · Sissejuhatav osa/lõik, milles peab selguma klient, kelle raamatupidamisaruandeid auditeeriti, millist perioodi ja milliste aurannete kohta on arvamus koostatud. Samuti viide sellele, milliseid raamatupidamispõhimõtteid aruannete koostamisel kasutati. Otstarbekas on lisada ka mõned aruandluse põhinäitajad. · Juhtkonna kohustused. Audiitori aruanne peab sisaldama viiteid, et aruannete
individuaalselt. Diskretsiooniotsustus tuleb teha ilma vigadeta ainuvõimalik otsustus. Kindel otsus d redutseerimise puhul. Üksnes siis, kui vastav n peab silmas avalikke ja vastav isiku huve. Subj av õ ja põhiõ vahekord Põhiõ tekitavad subj av õ-st. kui puudub n, mis isikule nõudeõ annab, ei pruugi subj av õ puududa viidata PS-le. Põhiõigused sisaldavad 3 elementi: · Õ kandja isik, kellele õ laieneb · Õ adressaat av võimu kandja / kohustatud isik · Õ ese Joonis Subj av õ liigid · Osaleda avalikud elus pol õ (õ luua erakondi, asutada mittetulundusühinguid) · Isiku õ esineda nõudega av võimu kanja vastu (õ nõuda rohkemmakstud makse tagasi, h üksikakti andmist) · Õ vabadustele (õ vabale eneseteostusele, vabadusele ja isikupuutumatusele, südametunnistus-, usu-, mõttevabadusele, vabalt levitada ideid).
Liis PS § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse (varalise) kahju hüvitamisele. Eriliseks teeb fakt, et tegemist on seadusereservatsioonita põhiõigusnormiga, mis annab õiguse kahju hüvitamisele. Tegemist ei ole tõrjeõigusega, mis keelaks kahju tekitamise, vaid sekundaarnõudega, mis on rakendatav juhul, kui kahju põhjustav tegu on juba tehtud. Hüvitispõhiõiguse adressaat on riik, mitte kahju tekitajad – avaliku võimu kandjate vastutus enda tegevusega kaasnenud õigusrikkumiste, sh sellega põhjustatud kahju eest. Vahetu tuginemine §-le 25 on selle abstraktsuse tõttu problemaatiline. § 25 ei sätesta piisava selgusega, millal on tegu kahjuga, millal on kahju vastutava isiku poolt tekitatud (põhjuslik seos) ning milline (rahaline või naturaalne) ja kui suur peab olema hüvitis. Need küsimused peab vältimatult lahendama seadusandja
puhul. Sellest tulenevalt peab ka kolmandalt isikult KarS § 831 lg 2 p-de 1 või 2 alusel konfiskeeritav vara alati pärinema konkreetsest kuriteost (RKKKm 3-1-1-102-12, p 12). 10.05.2013 3-1-1-49-13 Kriminaalmenetluses tehtav määrus, millega KrMS § 142 alusel arestitakse kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku kinnisasi, ei saa puudutada isikut, kes ise ei ole selle määruse adressaat ja keda ei ole ka arestitud kinnistu ühe omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Seega tuleb kohtul KrMS § 142 alusel kinnistu arestimist otsustades lähtuda AÕS § 56 lg-st 1, mille kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Arestimismäärus ei võta selliselt isikult võimalust kaitsta enda väidetavat omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses, nõudes AÕS § 65 lg 1 alusel riigilt (prokuratuuri kaudu) nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI M...
piiri, siis koostöö koos naaberriigi ametivõimudega, kes jälgivad isikute tegevust. Nad ei tohi ilmutada aktiivseid menetlustoiminguid, ainult jälgida võivad. - Konfiskeeritav vara – Euroopa Arestimismäärus, mis saadetakse teise riigi vastavale asutusele, kes siis korraldab vara arestimise oma territooriumil. o Euroopa arestimäärus - Isikud: o Euroopa vahistamismäärus – kõige kuulsam adressaat Galojan. o Väljaandmine – Euroopa Liidust välja poole, loovutamine Euroopa Liidu sees. Kui tegemist on poliitilise süüteoga või kui kahtlus, et teises riigis hakatakse rikkuma inimõigusi või kui tegu ei ole kuriteo alla kvalifitseeritav ühes riigis, aga on teises riigis, siis ei anta välja. Hoolitsemiskohustus riigis viibivate välismaalaste suhtes. - Koordineerimine
18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile; [jõust. 1.03.2007] Tööandjale määratud trahv puudulike dokumentide ja tegevuste korral - sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. (tinglik trahv) Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Tööinspektoril on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist selles märgitud tähtaja jooksul. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 1300 eurot.
teisendab andmed transpordiks sobivale kujule; Edastajatranspordib signaali yhest kohast teise. Vastuvõtja- võtab signaali vastu ja objekti ja saadab vastuse TCP kanalisse>server sulgeb ühenduse>kasutaja saab vastuse>järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud teisendab arusaadavale kujule (analoog digital muundur). Adressaat - kasutab saadud andmeid. HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on Datagramm - võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige 4
1) Milline organ on akti välja andnud 2) Millal akt on välja antud 3) Kus akt on välja antud 4) Millise konkreetse isiku kohta on see akt antud 5) Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub 6) Millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud 7) Milles seisneb asja lahendamise olemus Õiguse rakendamise akti struktuur Sissejuhatav osa – tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed (organ, nimetus, aeg,koht, adressaat jms) Kirjeldav osa – esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise/vaidluse sisu Põhjendav osa – eritatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt Resolutiivosa – sõnastatakse vastuvõetud otsus Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi akte
3)MAJANDUSMEHANISM MAJANDUSMEHANISM ON MAJANDUSLIKU ERGUTAMISE SÜSTEEM, MIS PEAB MÕJUTAMA SÜSTEEMI ELEMENTE (SUBJEKTE) VASTU 72 VÕTMA SÜSTEEMILE KASULIKKE OTSUSEID. TOIMUB SÜSTEEMI ELEMENTIDE ( SUBJEKTIDE ) AKTIVEERIMINE PLAANI MÕJUTUS TULEB "ÜLEVALT" MAJANDUSMEHANISMI MÕJUTUS "ALT". PLAAN ON JUHI KORRALDUS TÄITJALE. MAJANDUSMEHANISM TÖÖTAB KUI TÄITJA ENESEALGATUSEST LÄHTUV OTSUS PLAANIL ON ADRESSAAT, MAJANDUSMEHANISMI MÕJUTAJAL EI OLE , TA ON KÕIGILE ( TEATUD GRUPILE ) KEHTIV PLAAN ON OBJEKTILE SUUNATUD, MAJANDUSMEHANISM SUBJEKTILE SUUNATUD MAJANDUSMEHANISM ON PREMEERIMISE JA TRAHVIMISE SÜSTEEM MAJANDUMEHANISM "TÖÖTAB", KUI TA ARVESTAB OBJEKTIIVSEID SEADUSPÄRASUSI KOMMUNISMI MAJANDUSMEHANISM: IGAÜHELT TEMA VÕIMETE JÄRGI , IGAÜHELE TEMA VAJADUSTE JÄRGI EI HAKANUDKI TÖÖLE KUNA INIMINSTIKTID TÖÖTAVAD TEISITI Näited: 1) TURU HINNAMEHANISM. ETTEVÕTTES. PANGAS
Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis "igaüks", "keegi", "kõik" jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused (põhiseaduse tekstis "Eesti kodanik") laienevad üksnes Eesti kodanikele · Juriidilised isikud · Avalik õiguslikud juriidilised isikud Põhiõiguste adressaadid e kohustatud subjektid (PS § 14) · Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu teostades · Kohalikud omavalitsused · Erasubjektid Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS § 19 lõike 2 kaudu. Riigil on kohustus tagada põhiõiguste kehtivus eraisikute vahelistes suhetes Põhiõigustest loobumine · Igaüks, kellel on PS-e alusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse kasutamisest loobuda
kehtetukstunnistamiseni, kehtivusaja lõppemise või haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimise või kohustuse täitmiseni kui seadus ei sätesta teisiti. Kuigi õigusvastasus ei too automaatselt kaasa haldusakti kehtetust, siis teatud õigusvastasus toob kaasa haldusakti tühisuse. Tegemist lihtsalt sellise olukorraga, et haldusakt muutub olematuks. Õigustühisuse alused on: 1. Haldusaktist ei selgu haldusakti andnud haldusorgan 2. Haldusaktist ei selgu selle adressaat 3. Haldusakt pole antud pädeva organi poolt, tuleb mõista nii sisulist kui vormilist pädevust 4. Haldusakt kohustab toime panna õigusrikkumist 5. Haldusaktist ei selgu õigused ja kohustused või kohustused on vastukäivad või seda pole muul objektiivsel võimalusel kellelgi täita (nii faktilised põhjused vm. Kõne alla võib tulla ka juriidiline võimatus) Haldusakti teatud osa tühisus toob kaasa terve haldusakti tühisuse kui ilma selle osata poleks haldusakti välja antud.
isikutele - Eraõiguslikud: (1) Tulundusühingud (2) Seltsingud TSÜS § 25 (3) Mittetulundusühingud - Avalik - õiguslikud / riik, vald, linn, TÜ, RR/ Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime, ei peaks olema põhiõiguste kandjad, sest ei ole kooskõlas nende üldiste eesmärkidega. Põhiõiguste adressaadid: Mõiste: Põhiõiguste adressaat on põhiõiguste kohustatud subjekt Ennekõike riik ja kõik teised avalik õiguslikud juriidilised isikud Aga ka eraisikud: - Läänitud eraisikud riik kannab oma funktsiooni üle eraisikule - Halduskoostööseadus - Läänitud eraisikud on põhiõiguste adressaadid - Avaliku teenuse osutajad - Riigi osalusega äriühingud ei tohi kohelda meelevaldselt. Riigil ei tohi olla õigust põgeneda eraõigusesse.
Info jaguneb: Objektiivne reaalselt meie ümber Subjektiivne objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv i...
Valige Outlook Expressis menüüs Fail käsk Identiteedid ning klõpsake käsku Lisa uus identiteet. Tippige uue kasutaja nimi. Isiku parooliga kaitsmiseks märkige ruut Nõua parooli ning sisestage parool. Outlook Express küsib, kas soovite uue kasutajana sisse logida. Kui vastate Jah, küsitakse teilt teavet teie Interneti-ühenduse kohta. Kui vastate Ei, jääb sisselogituks senine kasutaja. Meilisõnumi saatmine Klõpsake Outlook Expressi tööriistaribal nuppu Loo meil. Tippige väljale Adressaat või Koopia iga adressaadi meilinimi, eraldades nimed koma või semikooloniga (;). Tippige väljale Teema sõnumi pealkiri. Tippige oma sõnum ja klõpsake siis tööriistaribal nuppu Saada. 16 Meilisõnumite lugemine Meilisõnumeid saate lugeda kas eraldi aknas või eelvaatepaanil. Klõpsake sisendkausta ikooni kas Outlooki paanil või kaustade loendis. Sõnumi vaatamiseks eelvaatepaanil klõpsake sõnumit sõnumiloendis
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...
1 Teistsuguse põhjenduse esitas Riigikohus aga asjas ,,Maksu- ja Tolliamet vs Andmekaitseinspektsioon" 2, kus tehti küll kindlaks avalik-õigusliku vaidluse olemasolu, kuid leiti samas, et seadus näeb selle lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Tegemist ei olnud tavalise kahe riigiasutuse vahelise pädevusvaidlusega sama ülesande täitmisel, vaid situatsiooniga, kas üks asutus teostas teise suhtes riiklikku järelevalvet. Järelevalve teostaja ja adressaat osutusid ühe haldusekandja asutusteks üksnes juhuslikult. Järelikult ei saa avalik-õigusliku vaidluse olemasolu eitada. Selliseid olukordi võib esineda ka muude riiklikku järelevalvet teostavate asutuste (Päästeamet, Muinsuskaitseamet jne) puhul. Avalik-õiguslikku vaidlust HKMS § 4 lg 1 tähenduses ei saa isikul tekkida ka kohtuga õigusemõistmise käigus tehtud toimingute pinnalt. Õigusemõistmise välised kohtuasutuse
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks o...
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised...
(koos ühendatud kirjetega) koostatakse eraldi ühendatud dokumenti nimega Kirjad (Letters), kui järgmises dialoogaknas valida koostesse kaasatavateks kirjeteks kõik; 2) Prindi dokumendid (Print Documents) kõik kirjad suuna- takse printerisse; 3) Meilisõnumite saatmine (Send E-mail Messages) kirjad saadetakse e-postiga (seadistatud peab olema eelnevalt MS Outlook). Adressaat (To) reale valida andmetabeli väli, millel on kirjas adressaatide e-posti aadressid; Teemarida (Subject line) reale kirjutada kirja teema (joonisel Kutse) ja e-kirja formaadiks Meilivor- ming (Mail format) valida, kas kirja sisu saadetakse lihttekstina (Plain
hagiavalduse esitamisest. Eelistungile kutsub kohus protsessiosalised, saates neile kohtukutse. Seadus lubab kutse edastada ka telefoni, faksi või muu sidevahendiga. Kui registris ei ole andmeid inimese aadressi kohta või inimene ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada, kutsutakse ta kohtusse ajalehekuulutusega, mis avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega. Kui adressaat keeldub kutset vastu võtmast, teeb kutse kättetoimetaja kutsele märkuse, mida kinnitab oma allkirjaga. Märkusega kutse tagastab ta kohtule. Sel juhul loetakse, et kutse on adressaadile kätte antud. Eelistungil selgitavad pooled ja teised protsessiosalised suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Kui protsessiosaline soovib, et kohus kuulaks üle tunnistaja, teatab ta tunnistaja nime, postiaadressi ja asjaolud,
Lastele mõeldud looming ,,Aatomik", ,,Küberneetline karu" jne. Lindgreni raamatute tõlkija). Silvia Rannamaa (,,Kadri" (1959) ja ,,Kasuema" (1963) eesti noorsookirjanduse algus. Mõlemad teosed seovad realistlikku ja romantilist laadi. Aino Pervik (,,Kersti sõber Miina"), poistele suunatud tekste samas ajas ka Parijõgi), Eno Raud (,,Roostevaba mõõk", ,,Sipsik" jne. Tegelane ja kujutletav adressaat nendele, kes pole veel murdeikka sisenenud). Sulaaja draama Lavale jõuavad Smuuli esiknäidend ,,Atlandi ookean" ning Ranneti ,,Südamevalu", laiemat tähelepanu äratab Liives kolmik, kelle näidendid moodustavad järgmise kümnendi lavakirjanduse tuumiku, esindab stalinistlikust sotsialistliku realsmi paradigmast eemaldumise variante. Elusarnasuse printsiip realism taaassünnib. Tagasipöördumine olmerealismi juurde (Liives). Juhan Smuul (1965
,,sõnumi" sünapsisse ja sealt järgmisse rakku. Seega suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub keemilises keeles närvilõpmetest vabanevate keemiliste ainete vahendusel, mille mõjul teised neuronid ärgastuvad. Närvirakkude ,,sõnumid" naabritele võivad olla erutavad või pidurdavad. Erutusneuronid vähendavad sõnumisaaja membraani elektrilist polariseeritust ja suurendavad tõenäosust, et adressaat ärgastub ja tekib tegevuspotentsiaal. Pidurdusneuronid suurendavad rakumembraani polariseeritust veelgi ja hoiavad sellega teise neuroni ärgastumise ära. Mõned neuronid suhtlevad tihedate rakkudevaheliste ühenduste kaudu ka elektriliselt. Mitte kogu närviteabe keemiline edastamine ei ole sünaptiline. Mõned ajutüves paiknevad tuumad hoiavad ulatuslikke piirkondi eesajus enda kontrolli all aksonitega, mis piki kulgu kohati laienevad ja vabastavad virgatsainet
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
Belgia, p 56. 57 Trechsel, S. Human Rights in Criminal Proceedings. Oxford, 2005, lk 180. 23 seadusandluse alusel.58 Laialdane tõlgendamine vahistamise aluste osas leiab aset ka. Saksamaa eelvangistuse kohaldamise otsustes.59 Lisaks on ka Inglismaa kohtud valmis äärmiselt kergekäeliselt rahuldama prokuratuuri taotlusi vahistamise kohaldamise kohta.60 Süütuse presumptsiooni kaitseala on riivatud, kui põhiõiguste adressaat rakendab isiku suhtes, kes ei ole seaduses ettenähtud juhul ja korras kohtu poolt süüdi mõistetud, abinõusid, millel on kriminaalkaristusega sarnane mõju, või kui isik mõistetakse süüdi selle tõttu, et ta ei ole suuteline tõendama oma süütust. Riive peab olema nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. PS § 22 lõige 1 ega 2 ei sisalda seaduse reservatsiooni. Seetõttu
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioo...
"Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, nagu siiani on arvatud, vaid lugeja: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma mineviku, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb" (125). Interteksuaalsuse mõiste J. Kristeval ja H. Bloomil. Intertekstuaalsus: Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine (H. Krull 31).
Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioo...
See pole päev pesu pesemiseks ega auto parandamiseks. Visiitkaardile tehakse märge p. f. F. N. – pour féliciter Féte National – “et õnnitleda rahvuspüha puhul”. Kaastunde avaldamine võiks olla läbimõeldum, isiklikum, variatiivsem. Kaastunnet on vaja avaldada inimest tabanud õnnetuste korral. Mujal riikides saadetakse visiitkaart, millel tähed p. c. – pour condoler – “tunnen(-me) kaasa”. Seegi saadetakse ümbrikus. Adressaat vastab oma kaardiga, millel märge p. r. (tänamiseks). Eestis saadetakse pigem kaastundekaart, millesse sobib kirjutada ainult käsitsi. 9 Käime teistes riikides õppimas, tööl, pikaajalistes komandeeringutes. Teenistuskohustuste lõppemisel ei ole vaja enne lahkumist kõiki uusi tuttavaid koormata lahkumisvisiidiga. Piisab, kui saadate visiitkaardi, loomulikult tööalase, millele kirjutate tähed p. p. c
eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, nagu siiani on arvatud, vaid lugeja: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma mineviku, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb” (125). Interteksuaalsuse mõiste J. Kristeval ja H. Bloomil. Intertekstuaalsus: Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine (H. Krull 31).
avalikõiguslikke isikuid, kuid ei laiene. § PS 14 KOV kohta, § 15 ka sobib, kuid see ei ole käsitletav tema põhiõigusena. 1 Põhiõigusvõimelisus: võime olla põhiõiguste kandjaks (kas KOV võib nagu kodanik riigi suhtes tugineda põhiseaduse garantiile?). Vastuargumendid: 1) identsusargument- kuna KOV on põhiõiguste adressaat (PS § 14), ei saa ta samal ajal ilmselt olla ka põhiõigusvõimeline; 2) "kivistumisargument"- kui KOV üksus tunnistada põhiõiguse kandjaks, raskendaks see oluliselt riigikorralduse kohandamist majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arenguga; 3) põhiõiguste individualismiargument- (eeskätt on üksikisikutele mõeldud, mitte avalik-õiguslikele). Siin on tihti eksamil eksitud. Kes on põhiõiguste adressaat? Riik ja KOV organ on põhiõiguste adressaat)
poliitikast, võetakse sõna rahvuse küsimuses, samal ajal mõeldakse porganditele. Keskmeks jääb mõtlev, kirjutav ja tundev mina. Subjektiivne kirjandus mõtete väljendamine. Eelistab kultuurile loodust. Tugev kultuuripessimistlik hoiak moodsa kultuuri suhtes. Pole tegemist klassikalise ilukirjandusega, vaid elu endaga, meeleolu ja seisundite reflektsiooniga. ,,Paradiis" (2009) Hiiumaa reisikirjad hiiumaalt saadetud kirjad. Adressaat pole täpselt määratav. Adressaadiks on lugeja. Kaunis vaade ilusale ja olulisele ajale Õnnepalu elus armunud. Tugev religioosne tasand ja looduse poeetilised ja tundlikud kirjandused. ,,Mandala" (2012) sisuliselt on tegemist ühe kirjaniku looga, mille tõmbab käima loomingulises kriisis vaevlev kirjanik. Omaelulooline materjal, mitte nii silmatorkav, kuid kokkulangevusi Õnnepalu enda kogemustega ja eluga. Põhiline kujund on kassid, vaadatakse
seotud füüsilistele isikutele omaste nähtustega, nt õigus elule või piinamiskeeld. 18.4. Põhiõiguste adressaadid Adressaadid on subjektid, kes peavad põhiõigustest juhinduma ja kelle suhtes õigustatud isik (põhiõiguste kandja) saab põhiõiguste pinnal oma põhiõigusi kaitsta. Põhiõiguste adressaadid ehk põhiõiguse kohustatud subjektiks on avaliku võimu kandja. Seega on põhiõiguste adressaat riik ja kõik riigist alamal seisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Üldjuhul tuleb riigi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul eeldada põhiõigusvõime puudumist. Erand kahju hüvitamine (§ 25), omandi kaitse (§ 32). Ka kehtib protsessiõiguses (§ 24) ja võrdsusõigustes (toetused KOV-dele). 18.5. Põhiõiguste piiramise lubatavus Põhiõiguse piiramisega on tegu siis, kui avalik võim mõjutab ebasoodsalt põhiõiguse kaitse
Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani •Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis “igaüks”, “keegi”, “kõik” jne) laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad üksnes Eesti kodanikele •Juriidilised isikud •Avalik õiguslikud juriidilised isikud. Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu teostades •Kohalikud omavalitsused •Erasubjektid. Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS §19 lõike 2 kaudu. Riigil on kohustus tagada põhiõiguste kehtivus eraisikute vahelistes suhetes. Igaüks, kellel on PS-ealusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse kasutamisest loobuda •Põhiõigustest loobumine peab olema vabatahtlik
ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimal...
kohaldamisel tuleb kohustatud subjekti käitumist individuaalselt reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem. Õiguse rakendamise õigluse nõue õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Struktuuris: · sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed (akti välja andnud organ, nimetus, aeg, koht, adressaat jms) · konstateerivas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus 25 · motiveerivas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus · resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus Õiguse rakendamise aktide liigitamine reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: · regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide om...
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...
Kes tõesti usub ideoloogiat, ta arvab et tema ettekujutust maailmas on täiesti adekvaatne. See efekt saavutatakse Althusser järgi väga huvitava mehhanismi kaudu, kõnetust: · Kõnetus ja enese kogemine sellena, kellele on suunatud avatud tekst. Suunatud justkui ei kellelegi, kui suunatud kõigile, nt reklaam. Süsteemipoolt välja saadetud tekst, mis on adresseeritud konkreetsele inimesele, ja kui see inimene tunneb, et jah mina olen see adressaat, võtab ta selle ideoloogia omaks. Vene kodusõja plakat punaarmeelane küsib kas sina oled ennast vabatahtlikuna kirja pannud, sama USAst, Onu Säm vajab just sind. Kui inimene koges, et Sina on tema ise, siis võis tekkida mõtte, et miks ma ei ole seda teinud veel. Kõnetus võib inimesest ka mööda minna, juuksevärv sobib just sinulekiilaka jaoks. Samas kui inimene oma väärtuse kaudu tunneb, et tal oleks vaja või tal sobiks ennast samastada.
kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud, peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad) Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse. Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele kinnituskirja, kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
