Välimus Punahirvedel pole sarved aastaringselt, vaid osa aastast saavad isasloomad uhkeid sarvi kanda. Sarvede pikkus võib ulatuda 91 cm-ni, keskmiselt on aga sarved kuni 71 cm pikad. Sarvede kaal võib ulatuda 3 kg-ni, kuid haruldaselt 1 kg. Sarved ise on väga harulised, kuid pulkjad. Tihti rohkem kui 10 haruga sarved ei ole kurrulised. Punahirv on suuruselt põdrast väiksem ning metskitsest suurem. Ta värvus oleneb aastaajast (suvi/talv). Suvel on punahirve karvkate punakaspruun (roostepruun) ning talvel hallikaspruun (tumepruun). Hirve karvastik on lühike, kuid tihe. Punahirve poegadel on seljal armsad väikesed täpid, mis teevad poja teistest erinevaks. Harva võib juhtuda, et vanad loomad on ka täpilised. "Sabapeegel" kreemikasvalge, ulatub lühikesest sabast kõrgemale ning pole kindlalt mustaga ääristatud nagu tähnik- ja kabehirvel. Üks eritustunnustest on beez saba.
suhtlemist) Majutusteenuse tarbimine toimub kindlas ajahetkes ja ressurssi ei ole võimalik juurde tekitada. On mõjutatud sellest, kui tihe on tarbimine. Nõudlust jagatakse tipphooajaks ja madalhooajaks. Tipphooaeg Majutusettevõtte on maksimaalselt koormatud ( Eesti tingimustes suvi- algab jaanipäevast ja lõpped augusti) Võimalikud paljud tipphooajad (nt Otepää) Tipphooaega saab määratleda erinevalt: kuust, aastaajast, nädalapäevast Tipphooajal tekib ülepinge ja ei ole võimalik rahuldada külastaja ootusvajadusi nagu vaja oleks. Majutusettevõttes/ töötajates tekib kõrgendatud üleolek. See paneb põntsu teenindusse. Kõige raskemad on üleminekud Tarbimisel on kindlad reeglid (hotell jääb hotelliks jne) Keskkond jääb ettevõtte omaks, kliendile jääb mälestus ka siis positiivne või negatiivne. Külalisi ei saadeta tagasi. Kui just on tegemist korporatsioonimajutusettevõttega. Siis sellisel
Allikad võivad avaneda ka järvede ja jõgede põhjas. Allikalehtrid ja -lohud võivad olla pool kuni mitukümmend meetrit laiad ja kuni mitu meetrit sügavad. Eesti sügavaim (4,8 m) on Sopa allikas mis asub Pandivere kõrgustiku lõunajalamil. Mitme veerikka allikalehtri alal on kujunenud allikajärved nt nagu Roosna-Alliku, Esna, Prandi. Järvedes, mille põhjas avaneb rohkesti allikaid, on vesi läbipaistev ja külm. Allikatest saab puhast ja olenemata aastaajast jahedat vett. Talvel on allikavesi tihti soojem kui õhutemperatuur. Allikavee temperatuur muutub vähe ja on aastaringselt umbes 5 - 8° vahel. Seepärast on allikate levik suuresti mõjustanud asustuse kujunemist. Vanasti, kui kaevude kaevamine oli raske ja puurimist ei tuntud, püüti talud, külad ja mõisad ehitada allikate lähedale, et vesi oleks alati olemas. Allikad annavad veevaesel perioodil jõgedele lisavett. Pandiverest lähtuvad jõed ongi seepärast veerikkad, et
Sooritavad 20–25 cm hüppeid edasi liikumiseks.Talveund lendoravad ei maga, kuid külma ilmaga võivad isendid magada mitu päeva järjest.(Lisad: pilt nr. 2 ) 5 Toitumine Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub pungadest ja urbadest (lepa, kase, paju ja haava), aga ka samblikest, pähklitest ja marjadest. Vahel sööb ka lindude pesapoegasid ja munasid. Toiduvalik sõltub aastaajast, kuid aastaringselt kuuluvad lendorava toidu hulka männivõrsed. Suvel ning sügisel moodustavad peamise osa toidust puulehed ja männiokkad. Novembrist alates muutuvad olulisemaks mustika pungad ja varred. Detsembris on mustikas lisaks haavapungadele ja -koorele ning männiokastele lendorava põhitoit. Kevadel on aga olulisemad vaigurikkad männi- ja kuusepungad, aga ka lehtpuude urvad ja paisunud pungad. Lisaks kõigele eelnevale sööb ka õunu,
teravamad, samuti olid nad lühemad (naiste söögipulgad 18 cm ja meeste omad 20 cm pikkused). Jaapani söömaaega saab jagada kolmeks erinevaks osaks: sissejuhatus, põhiosa ja lõpetus. Sissejuhatus sisaldab eelrooga, suppe ja toorest kala (sashimi). Jaapani toidu esitlus on kunst, mis nõuab kokalt kujutlusvõimet ja loomingulisust. Iga sööja jaoks on kaetud kandik erinevate kausside ja taldrikutega, kuhu juurde kuulub paar söömispulki. Lauanõude valik Jaapanis sõltub nii aastaajast kui ka toidust, mida serveeritakse. Suppi ja riisi serveeritakse alati ümmargustes kaanega lakk-kaussides, praetud toitude jaoks eelistatakse korvnõusid. Üldiselt serveeritakse ümmarguse kujuga toidud (nagu rullitud lihatükid või lootosejuure viilud) ristkülikukujulisel või täisnurksel taldrikul, samal ajal kui kandilisi toite serveeritakse ümmargustel taldrikutel. Jaapanlaste kujutlusvõime ei
Kehra, fosforväetiste valmistamine, ENERGEETIKA, TÖÖSTUS, ELANIKKOND-OLME 26.Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine? 3p Loomakasvatusfarmid, kaevanduste (karjäärid, allmaakaevandused) aladel, linnade vee kasutamine, niisutamine 27.Millistest teguritest sõltub põhjaveevaru täienemine? 4p. Sõltub: kivimite poorsusest, pinnase niiskusesisaldusest, taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem), pinnamoest, aastaajast 28. UMA - se abil, nimeta kolm riiki, kus on probleeme puhta joogiveega 3p Nigeeria, Aafrika, Uus-Guinea
Tööruumis peab olema piisavalt ruumi vabalt liikumiseks. Mööda ei saa minna mikrokliimast, mille all mõeldakse ruumi temperatuuri, niiskust ja õhuliikumise kiirust. Töötamiskohal peab olema ka piisav õhuvahetus. Kontoritööd peetakse kerge koormusega füüsiliseks tööks ning sellise töö tegemisel energiakulu tunnis on väike. Kuna energiakulu on väike, siis töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks on vahemik 20 - 25 kraadi sõltuvalt aastaajast. 4 Töölaud peab olema piisavalt suur, et mahutada sellele käepäraselt kõik tööks vajalik ning reguleeritav vastavalt kasutaja füüsilistele omadustele. Tööpind jaotatakse tinglikult kolmeks tsooniks. Esimeses tsoonis (ca 20 cm) paiknevad vahendid, mida kasutatakse kõige enam - hiir ja klaviatuur. Selles tsoonis väsivad käed kõige vähem. Teine tsoon (ca 70 cm) on ala, kus käed viibivad perioodiliselt. Kolmas tsoon on
Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10. sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafirka Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20. sajandil. Karude koguarvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000. Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001. aastal 550 isendit. Karude toit ja toitumine Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toiduaine saagikusest. Koopast väljunud, söövad nad sipelgaid, haavavõrseid, otsivad talvel surnud loomade korjuseid, ajavad mööda jääkoorikuga kaetud lund põtru taga, ent elavad esialgu ikkagi põhiliselt taliuinakust järele jäänud rasvavarude arvel. Kui lumi ära sulab, söövad nad mulluseid marju, rohelisi kasve, hiljem noori haavalehti ning väikesi loomi ja linnumune. Südasuvel toituvad mitmesugustest marjadest
Uurimustöö Mänd Üldist männist: Männi perekonnas on umbes 115 liiki, Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Männid on väga vaigurikkad. Mändide tüved on enamasti pikad ja sihkvakad, mille ladvas haljendab võratutt Enamike mändide koor on tüve alaosas paks, ülaosas aga õhuke ja kestendav. Männi oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina. Mänd võib lasvada ka seal, kus teised puud kasvada ei saa. Ainuke männi kasvu piirav tegur on valguse puudus. Mänd on peaaegu ainuke puu kuivades nõmme ja palumetsades, ning rabades. Mänd saab elada nii ekstreemsetes tingimustes tänu oma juurestikule. Männi juured võivad ulatuda sügavale maa sisse ja suures raadiuses tüvest eemale, männi juured on väga plastilised. Mänd elab sümbioosis seentega. Seeneniidistik on katnud männi juurestiku, il...
Pindala: 923 768 km² Rahvaarv: 126 635 000 (2001) Pealinn: Abuja, elanikke u. 2,5 miljonit Keel: riigikeel inglise keel, räägitakse veel hausa, joruba, ibo, fuli, edo jt. keeli Raha: Nigeeria naira (NGN) Nigeeria asub Aafrika lääneosas, piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga. Lõunaosas madalikul on troopiline vihmamets ja soo, põhjaosas on kuiv savann, kus puhub tolmu toov tuul harmattan. Temperatuur püsib peamiselt 20-30ºC vahel ja sademed olenevad kohast ja aastaajast. Peamised loodusvarad on maagaas ja nafta. Arengutase Nigeeria SKT inimese kohta on 319 USD. Sündimus 39,69, suremus 13,91, seega on iive tugevalt positiivne (25.78). Keskmine eluiga nii naistel, kui ka meestel on 51 aastat ja kirjaoskajaid on 57%. Imikusuremus on Nigeerias 13,34. Peamiselt on elanikkond hõivatud põllumajanduses 70%, sellele järgneb teenindus 20% ja tööstus 10%. Nigeeria on toorainemaa (arengumaa). Majandusorganisatsioonid
· Esemete pesemisel . Ultraheliga pesemine tagab esemete , näiteks laboratoorsete nõude , kõre puhtusastme . · Tööstuses degektoskoopia , aine struktuuranalüüs , aine füüsikalis keemiliste omaduste määramine , kajalood . UV KIIRGUS · UV kiirgus on elektromagneetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 40 400 nm . · Päikeselt maapinnale jõudma UV kiirguse hulk sõltub kellaajast , aastaajast , laiuskraadist , kõrgusest merepinnast , osoonikihi seisundist jne . UV KIIRGUSE ALLIKAD · Päike · Elavhõbe , luminestsents , halogeenlambid , kaasa arvatud solaarium · Elektrikeevitus · Laserid 11 · Arvutimonitorid UV KIIRGUSE MÕJU TERVISELE · Nahavähk · Naha ennaegne vananemine ja mitmesugused kosmeetilist laadi probleemid
Bioloogia Inimese üldiseloomustus ja homöostaas 1. Inimene kuulub: loomariiki (päristuumsus, hulkraksus, liikumisvõime ning heterotroofne toitumine) keelikloomade hõimkonda (seljakeelik mõnel eluetapil) imetajate klassi (kõrgeltarenenud närvisüsteem, poegimine ja imetamine, täiuslik termoregulatsioon) esikloomaliste ehk primaatide seltsi (hästiliikuvad sõrmed, lamedad küüned, nägemismeele tähtsus suur, haistmismeele taandareng, koonu lühenemeine, lihtne hammaste struktuur, keeruka aju progresseeruv areng) inimlaadsete ülemsugukonda inimlaste sugukonda inimeste perekonda liik: inimene 2. Inimahvid: orangutangid, gorillad, simpansid, bonobod 3. Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas 4. Inimesele iseloomulikud tunnused: Väga suur ajumaht (~1400cm3) Püstine kehahoiak ja kahel jalal liikumi...
Angerjas Lõhe Meriforell Loomastik Läänemere imetajad Viigerhüljes Hallhüljes Pringel Viigerhüljes Ujuvad osavasti loibadega sõudes Naha all on paks rasvakiht Toitub kaladest Veebruaris sünnitab jääpankadele valgekarvalise poja Läänemere viigerhüljes on maailma väikseim hüljes tema kehapikkus on 130150 cm ja kaal 5060 kg. Kaal kõigub sõltuvalt aastaajast, ulatudes sügisel kuni 100 kilogrammini. Viigerhülge iseloomulikuks jooneks on tema karvkatte muster: heledad ringikujulised laigud seljal ning tumedad kõhul. Hallhüljes Elab kaugematel rahudel ja avamerel Sünnitab poja triivival jääpangal Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa Hallhüljes on Läänemere kolmest hülgeliigist suurim: täiskasvanud isasloomade pikkus võib olla üle kolme meetri ja kaal 300 kg.
magneesiumivajadust. Fosfor on eriti oluline vastsündinutele, aga ka edaspidises elus. Suurematel lastel võib fosforipuudus põhjustada aneemiat, luuvalu, väsimust jm. Mikroelementidest on piimas vaske, rauda, tsinki, fluori, alumiiniumi, boori, strontsiumi ja räni, vähemal määral seleeni. *VITAMIINID Piim sisaldab rasvlahustuvaid vitamiine D ja A ning vesilahustuvaid vitamiine B1, B2 ja C. C-vitamiini sisaldus varieerub kõige enam, olenevalt aastaajast. Muude vitamiinide (näiteks PP) sisaldus on väiksem, kuid nende omastatavus see-eest kuni 96%. Piim ja piimatooted peaksid olema meie toidulaual iga päev. Lähiminevikus unustati piima tähtsus ning Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on maailmas praegu tõsiseks probleemiks luuhõrenemine. *PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on
matistada ja selle peale saab teha pahtelduse. Kui all on täiesti veatu metallpind, võib pahteldada ka haljale metallile, aga kasuta mõne tunnustatud värvifirma toodet, mitte hollandi ja hispaania päritolu hobitooteid. See mõnisada krooni läheb pärast väga kalliks. Veega ja vesipaberiga ei tohi sellise halja pinna kallal või üldse detaili juures midagi lödistada- see keeraks ju kogu eelneva roosteemaldus töö untsu,niiskus läheb sisse ja kasu ei miskit. Olenevalt kliimast ja aastaajast on aasta-paari pärast väiksed roostemullikesed üleval ja hakka jälle otsast peale. Kuumtsinkimine on küll väga hea kaitse korrosiooni eest, kahjuks aga väga halb aluspind värvile. Autokerede tsinkimisel kasutatakse peamiselt galvaanilist tsinkimist ja mõningaid kombineeritud moodusi. Ja isegi seejuures on tihti nakkumisprobleeme järgmise kihiga - näit. Audil on siiamaani, ka 1-2 aastat vanadel autodel tavaline et siit -sealt kipub värvkate tsingi küljest irduma
piirkondades, kus aastane temperatuurivahemik on kitsam. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Millised on piirnormid? Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö ja füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseeraldusest tööruumis. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22-24C. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20C. Mõju tervisele ja töövõimele? Inimese tervis, töövõime ja ka lihtsalt enesetunne on olulisel määral määratletav miokrokliima ja õhukeskkonna tingimustega elu-ja ühsikondlikes ruumides, kus inimene veedab olulise osa oma ajast.
kuni 19 sõlme. Suuri, väga ilusaid ja täiuslikke täispurjekaid ning parklaevu ehitati veel möödunud sajandi esimesel poolel Saksamaal, Taanis, Itaalias, Soomes ja mujal, mõned neist on nüüdki alles õppe-, muuseumi- või hobilaevadena. Peamine, mida purjelaevad ei saanud pakkuda, oli reiside ajaline planeerimine, rääkimata regulaarsete, kindlate sõidugraafikute järgi töötavate laevaliinide korraldamisest. Merereisi kestus sõltus eelkõige ilmastikust ja aastaajast ning ka kogenuim kapten hästi kokkutöötanud meeskonnaga parimal valitud marsruudil ei saanud garanteerida mingeid täpseid sihtsadamasse saabumise aegu. Sellise võimaluse võis tagada ainult kombinatsioon mingisugusest jõumasinast, mis välistingimustest sõltumatult oleks võimeline produtseerima laeva liikumapanemiseks vajalikku energiat, ja käiturist seadmest, mis muundab selle energia laeva liikumise suunas pidevalt mõjuvaks tõukejõuks.
sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima. Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja liikumiskiirus. Normid on kehtestatud sõltuvana: · aastaajast (soe või külm); · tootmisruumi iseloomust (suure või väikse soojaeraldusega ruum); · töö raskusest (kerge, kergmise raskusega, raske röö). Normid määravad seejuures kindlaks nii lubatud mikrokliima tingimused (mille puhul võib pikemaajalise töö korral tekkida termoreguleerimismehhanismis pingsus, ent ei teki 2
Kuid sageli väljendi "mood" tähendus on rohkem väljakujunenud suundumusi. 1900-1910 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg.Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. 1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega ,,läks" sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Lopsakad lained ja üleskuhjatud
*Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga kohti
ergastades. Ergastatud osakesed kiirgavad valgust. - Termopaus Atmosfääri ülesanne on muuta Maal elu võimalikuks: 1. Takistab ohtlikul kiirgusel maapinnani jõudmist; 2. Püüab soojust, muutes maapinnalähedase temp elatavaks; 3. Varustab elustikku hapnikuga; ATMOSF. KEEMILINE KOOSTIS Püsigaasid: gaasid, mille osakaal on püsiv (N2, O2, Ar) Lisandgaasid: gaasid, mille osakaal sõltub asukohast ja aastaajast (CO2, O3, H2O, CH4, N2O, NO2) Aerosool 9 AEROSOOLID - Vedelad ja tahked õhus hõljuvad osakesed - Päritolu: Looduslikud: tolm, merevesi, vulkaanipursked, taimed Inimtekkelised - Jaotatakse suuruse, keemilise koostise, päritolu järgi jms - Tähtsus: 1. Vähendavad nähtavust (muudab õhu häguseks) 2
Tartu Kutsehariduskeskus TÖÖKESKKOND Kuuma töökeskkonna toime Referaat Õpilane: Ingmar Rõustik Kursuse nr: EV 106 Tartu 2008 Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju. Seetõttu on inimfaktor ja sellega seonduv probleemistik viimasel ajal muutunud aktuaalseks õnnetuste ja avariide ärahoidmisel. Sama kehtib ka väikeste õnnetuste puhul. Praegu ei eraldata rangelt suurõnnetusi väikestest õnnetustest, kuna selline liigitamine võib sageli olla suhteline. On leitu...
Riigi kirdeosas Cap-Haitieni linna ümbruses on väike madalik, mille nimi on Põhjatasandik. 7 Kliima Haitil valitseb troopiline kliima. Riigi piirkondade vahel on kliimaerinevusi. Puhuvad passaattuuled, eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast. Enamasti on õhutemperatuur mõõdukas ning oleneb aastaajast. Vihma on tavaliselt rohkem (aastane sademete hulk kuni 2000mm) tuulepealsetel mäenõlvadel, mis jäävad loodest puhavate passaattuulte ette, ning vähem tuulealustel nõlvadel ja suurtes orgudes (500mm ja vähem). Kesk-Haiti madalikud on nii kuivad, et põlluharimine nõuab niisutust. Taimed Haiti oli kunagi peaaegu täielikult kaetud männi-, leht- ja segametsadega. Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud
Seisuse portree Käsitööline Sissejuhatus Referaat räägib käsitööliste eluolust keskaegsetes linnades. Valisin käsitöölised sest, nene elu tundus mulle kõige põnevam ja mitmekesisem. II aastatuhande algul kujunesid Lääne- ja Kesk-Euroopas välja linnad käsitöö ja kaubanduse peamised keskused. Keskaegsetesse linnadesse koondus põllumajandusest eraldunud käsitöö ja kaubandus. Siin tekkisid tsunftid ja keskaja lõpupoole ka manufaktuurid. Käsitöömeistritel, kes koos perekonnaliikmete, sellide ja õpipoistega moodustasid linnade põhilise tootva elanikkonna, tuli pidada visa võitlust, et ka nende sõna linna asjade otsutamisel kõlama hakkaks. Tsunftid ja tsunftikord Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Keskaegne käsitööline oli väiketootja. Temale kuulusid tootmisvahendid ja isiklikule tööle tuginev majapidamin...
VanaKreeka sportlased ja sport SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................................................5 Sissejuhatus On olemas kolme liiki inimesi, kellele Vana-Kreeka sporti käsitlev uurimistöö võiks huvi pakkuda. Leidub neid, kes teavad palju muistsest Kreekast, kuid ei tea midagi selle spordist. On ka neid, kes teavad palju tänapäeva spordist, kuid ei tea midagi muistsest Kreekast. Lõpuks suureneb üha Kreekat külastavate haritud turistide arv; need inimesed võivad teada väga vähe antiikkreeka maailmast ja selle spordist, a...
oma menüüd? Kuidas ja millal hakata andma lapsele lisatoitu? Millal lõpetada lapsele rinnapiima andmine? Rinnapiim Iga ema rinnapiim on ideaalse koostisega tema lapsele. Piima koostis vastab ka lapse vanusele. Enneaegse lapse emapiim on erinev õigeaegse lapse emapiimast sisaldades aineid, mis aitavad kiiremini ajalisele lapsele järele jõuda. Rinnapiima koostis sõltub ka aastaajast: - talvel rasvasem, sest soojuse tootmiseks kulub rohkem energiat - suvel lahjem, sest palavaga vajab laps rohkem vedelikku. Esimestel päevadel peale sünnitust on rinnapiim paks ja kollane, see on ternespiim ehk kolostrum. Ta on lahtistava toimega ning aitab seedekulgla puhastumisele mekooniumist. Kolostrumis on palju antikehasid ja valgevereliblesid, mis kaitsevad vastsündinut nakkuste eest. Palju on ka A-vitamiini, mis kergendab võimalike haiguste ja nakkuste kulgu
Töökeskkonna riskianalüüs 1. Tehniliste ohuteguritega kaasnevad ohud Oht Ohuallikas Esinemiskoht Riskitase Komistamis- ja 1) trepid, põrandate ja trepiastmete Koridoris, trepil. III kukkumisoht kõrgusvahed; Töökohas, kus puuduvad II 2) riiulitele ronimine, kui vastavad redelid, II kasutatakse toole; tootmisruumides III 3) libe põrand (tootmisruumis, koridoris jm) 4) libedad trepiastmed Äralöömisoht Mööbel, sisseseade, selle nurgad Liikumistsoonis; kui on II ja servad teravad nurgad Tuleoht Tööpingid ja lisaseadmed, Tööruumides I olmeelektroonika, valgustid E...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 5: RUUMIDE VALGUSTATUSE HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 15.04 5a. Auditooriumi loomuliku valgustatuse Joonas Hallikas Kellaaeg: hindamine 5b. Tööruumi tehisvalgustatuse hindamine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Uurida luksmeetri tööpõhimõtet. Tutvuda loomuliku valgustuse ning tehisliku valgustuse mõõtmise ja hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Luksmeeter 2. Mõõdulint 3. Standard EVS-EN 12464-1:2011 ,,Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad"1 TEOREETILINE OSA Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90 % infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid tööko...
sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima. Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja liikumiskiirus. Normid on kehtestatud sõltuvana: · aastaajast (soe või külm); · tootmisruumi iseloomust (suure või väikse soojaeraldusega ruum); · töö raskusest (kerge, kergmise raskusega, raske röö). Normid määravad seejuures kindlaks nii lubatud mikrokliima tingimused (mille puhul võib pikemaajalise töö korral tekkida termoreguleerimismehhanismis pingsus, ent ei teki 2
Sellel on tihe atmosfäär, mis sisaldab mõningaid samu gaase,mis võisid kaasa aidata elu tekkimisele Maal umbes 4 000 miljonit aasta tagasi. Uraan Anbmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 2 870 miljonit kilomeetrit · Ligikaudne läbimõõt: 51 118 kilomeetrit · Atmosifääri temperatuur: -216 C · Ööpäev: 17 tundi ja 14 minutit · Aasta pikkus: 84,01 · Kuude hulk:15 Uraan pöörleb külili. Tundub, et pleneet veereb oma orbiidil nagu tünn, ja olenevalt aastaajast saavad poolused rohkem päikesevalgust kui ekvaator. Kui Päike ilmub taevasse ühe pooluse juures, püsib see seal 42 aasta. Algul liigub see ümber silmapiir ja siis tõuseb mööda spiraali kõrgemale. 21 aasta pärast on see peaaegu pea kohal, siis liigub mööda spiraali allapoole ja on järgmised 42 aastat loojunud. Neptuun Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest:4 497 miljonit kilomeetrit · Ligikaudne läbimõõt: 49 528 kilomeetrit · Atmosfääri temperatuur:-21 C
tyrobutyricum) Bacillus (B.licheniformis, B.stearothermophilus, B.cereus, B.sporothermodurans (UHT) Micrococcus Enterococcus (E.faecalis) Streptococcus (S.salivarius, ssp thermophilus, S.brevis) Sporogeenid: B.cereus, B.licheniformis Spooride säilumine 100%, arvukus 5x 10 3 spoori/ml Clostridium tyrobutyricum Pärineb silost ja allapanust; arvukus sõltub aastaajast (suvel 1 spoor/ml) B. Weichenstephanensis psührotroof: Toodab ka külmas piimas proteaase ja peptidaase nn magusa kalgendi tekitaja 2. Gramnegatiivsed: Alcaligenes (A.tolerans) Starterkultuuride ehk juuretiste päritolu: Esinevad toormes piisava arvukusega (aedvili) Tootmisvahendid on eelnevalt inokuleeritud (tünnid) 1. Materjal eelmisest fermentatsioonist (vadak) 2
Kõrgrõhkkond- antitsüklon-üle 760 mmHg laskuvad õhuvoolud, päikesepaise.tuul puhub alati kõrgema rõhualalt madalamale kuni tasakaalustatakse. K->M Õhumassid ekvatoriaalne-ekvaatori läheduses, temp kõrge, niiske, eestis pole. Troopiline mereline- 30-40 laiuskraadid ookeaniline, niisked, eestis suvel. Troopiline mandiline- maismaal, kuivad, eestis pole. Parasvöötme mereline- 60laiustel, niiske, sõltub aastaajast, talves soe, suvel jahe. Läänevooluga. Parasvöötme mandiline- mandi kohal, kuiv suvi, talv külm, eestis suvel palav, talvel pakane. Arktiline, P- jäämere kohal, külm ja kuiv, eestis talvel ja kevadel. Frondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front- lumi, vihm, enne sadu kiudpilved, lasupilvitus e kihtpilved, külm front hoovihm, äike, temp langeb järsult, hoovihm hiljem loodetuul. Tsüklonituuled- eesosas kagu ja lõuna(soe), tagaosas loode ja
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku köögi eripärad", ,,muistsed kombed", ,,toidulaud tänapäeval". Infot sain internetist, raamatust ja konspektist. Kohaliku köög...
Et saada head valget veini, tuleb anumatesse saaki eriti ettevaatlikult korjata, kuna Pressitud mahl valatakse heledad viinamarjad on väga haprad mahutitesse, tankidesse ja ja marju on lihtne kergesti vigastada. vaatidesse käärima. Palavates regioonides pole tarvis Käärimisprotsess kestab 1-6 oodata viinamarjade täielikku nädalat, olenevalt aastaajast ja küpsemist (õigeaegne saagikoristus veinisordist. Esmaklassilise valge laseb saavutada happesuse, veini valmistamiseks peetakse kõige alkoholi ja aroomi optimaalse sobivamaks tammevaate. vahekorra veinis) Valge veini valmistamiseks peab Seejärel selitatakse veini temperatuur käärimisprotsessi naturaalsete vahenditega (želatiin, vältel olema madal
Nende olemasolu on vajalik katendi tugevuse või külmakindluse tagamiseks. Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. Tehnoloogilised kihid on need, mis tugevusarvutuslikult ega katendi külmakindluse jaoks pole vajalikud, kuid mille olemasolu tingivad mitmesugused tehnoloogiliseld kaalutlused, mis võivad alles ilmneda ehitamise ajal, olenevalt ilmastikust ja aastaajast. Nende kihtide materjalide tugevusomadused ei tohi olla kehvemad kui kihil, millele need paigaldatakse ja paksused võivad olla väiksemad kui konstruktiivse kihi miinimum seda ette näeb. Nt kuival ajal ei saa sõita mööda liivakihti ja märjal ajal mööda savikihti. Siis rajatakse liivale tehnoloogiline kiht savikatest materjalidest ja savile nt kiht liivast. Kihi minimaalne paksus 5cm ja maksimum oleneb olukorrast.
sellise füüsikalis-keemiliste protsesside vahekorra, mille juures säiliks organismi stabiilne soojusolek. Optimaalne on seejuures olukord, kus mehhanism töötab vähima koormusega; seetõttu on olemas terve rida nõudeid, mis lähtudes töö iseloomust ja raskusest, määravad optimaalsed töökeskkonna mikrokliima. Normid reguleerivad järgmisi mikrokliima tegureid: õhu temperatuur, õhu niiskus ja liikumiskiirus. Normid on kehtestatud sõltuvana: aastaajast (soe või külm); tootmisruumi iseloomust (suure või väikse soojaeraldusega ruum); töö raskusest (kerge, kergmise raskusega, raske röö). Normid määravad seejuures kindlaks nii lubatud mikrokliima tingimused (mille puhul võib pikemaajalise töö korral tekkida termoreguleerimismehhanismis pingsus, ent ei teki 2
sokid kas mustad või tumesinised kingad mustad suvise smokingi pintsak võib olla ka valge Kui endas kindel ei olda ja puudub võimalus stilistiga nõu pidada, siis on soovitav kanda klassikalist musta ja valge kombinatsiooni, millele lisatakse kaaslase tualetiga sobiv lips ja vöö(vest). Daamide rõivastus smokingivastuvõtul: kleidi materjaliks valitakse väga hea kangas siid, samet, pits, taft, sifoon jne. Valik sõltub eeskätt aastaajast kleidi pikkus sõltub kandja maitsest. Lubatud on nii mini kui ka päris pikk. Väga pidulike sündmuste puhul on soovitav kanda pikka kleiti kingad peaksid olema elegantsed ja kõrge kontsaga ning rõivastusega sobivas toonis käekott on elegantne ja väike, lakknahast, kuldne, hõbedane või pärlitega kaunistatud. Võib olla ka tualetiga samas toonis üldjuhul ei kanta õhturiietuse juurde kindaid. Kui kindaid siiski soovitakse, tuleks
õhu hapnikusisaldus 3. õhu ionisatsiooni olukord. Õhutemepratuuri tööruumis mõjutavad antud maakoha kliima, aastaaeg, tehnoloogiline protsess, töö intensiivsus. Soovitav temperatuur ja õhu liikumiskiirus sõltub tööst. 6. UV KIIRGUS UV- kiirgus on elektromagneetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 40 - 400 nm. Eristatakse UV-A (320 400 nm), UV-B (290 320 nm) ja UV-C (40 - 290 nm) kiirgust. Päikeselt maapinnale jõudva UV kiirguse hulk sõltub kellaajast, aastaajast, laiuskraadist, kõrgusest, merepinnast, osoonikihi seisundist jne. UV kiirguse allikateks on päike, elavhõbe-, luminestsents-, halogeenlambid, kaasa arvatud solaarium, elektrikeevitus, laserid, arvutimonitorid. UV kiirguse mõju tervisele: tekitab nahavähki, nahk hakkab enneaegselt vananema ning mitmesugused kosmeetilist laadi probleeme, tekitab silmaläätse kaed ja ka teisi silmakahjustusi, ning halvendab immuunsüssteemi tegutsemisvõimet.
seda ei nõudnud? Fordi arvates vastas see õiglusele Kõige lõpuks tegi seda ka enda rahulduseks Kergendada teataval määral oma kaas inimeste koormaid, võimaldada neile ülejääki Taheti maksta kõrgeid palku, et seada oma ettevõtet püsivale alusele. Kuidas maandas Ford oma töötajate toimetuleku riske, mis tulenesid sesoonsest tööst? Tööjõudu raisatakse siis kui õppinud ehitustöölisi, kes surnud aastaajast ülesaamiseks astusid talvel vabrikusse sunnitakse jääma alama vabrikutöö juurde hirmu pärast, et muidu ei saada järgmisel talvel jälle teenistust. Selle vältimiseks tuleb tööalasid ühendada. Surnud ajal tuleb minna maale ning tegeleda seal. Kuna maal on ka oma surnud aeg, peaks selleks ajaks farmer rändama vabrikusse, et aidata kaasa talus vajalike esemete valmistamisel. Vabrikutöö surnud ajal tuleb minna jälle maale.
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS VÄRVUSÕPETUS Referaat Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................1 1. Värvus..............................................................................................2 1.1 Valge valgus...................................................................................2 1.2 Värvuste omadused ja tekkimise põhjused.............................................3 2. Värvuste segamine................................................................................4 2.1Põhivärvustesegamine........................................................................4 2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused.................5 3. Värviring...............................................................................
kihtidest ja sisaldab suuremal või vähemal määral mikroobe, millede seas võib esineda ka haigustekitavaid liike. Mida kõrgematest kihtidest on vesi, seda mikroobide rikkam ta on.Pinnaveed. Pinnaveed on lahtiste veekogude (jõgede, järvede, veehoidlate, tiikide jne.)veed. Lahtiste veekogude veed erinevad üksteisest suuresti mikrofloora liigilise koostise poolest, mis sõltub vee keemilisest koostisest, veekogu kasutamise iseloomust, kaldaäärsete piirkondade asustatavusest, aastaajast, meteroloogilistest tingimustest jt. teguritest. Jõe vesi. Kui vesi on läbinud suuri asustatud punkte või tööstusettevõtetega piirnevaid alasid, võib ta sisaldada sadu tuhandeid kuni miljoneid baktereid 1ml-s. Seevastu ülevalpool neid alasid võib vees olla ainult sadu kuni tuhandeid baktereid 1 ml-s. Märkimisväärselt kasvab mikroobide arv lahtistes veekogudes kevadise üleujutuse või paduvihmade ajal
reaktiivlennukite düüsid. Tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust need õhku lenduvad ning eraldub ka biomassist vastavate baterite elutegevuse tulemusena. 3. Atmosfääri ehitus Atmosfäär jaguneb vastavalt õhutemperatuuri vertikaalsuunalistele muutustele kihtideks. · Troposfäär- kõige alumine kiht, mis ulatub aluspinnast keskmiselt 11 km kõrguseni. Troposfääri kõrgus oleneb geograafiliselt laiusest ning aastaajast. Kõige kõrgem on see ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Seda põhjustab kesktõrjejõud, mis on tingitud maakera pöörlemisest ning mida on kõige rohkem troopilistel aladel, kuhu kuhjatakse tänu sellele ka rohkem õhku. Õhu hõrenemise tõttu langeb ka temperatuur, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkõnna massist,
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Vee...
Moodi tuli ümar kaelaauk ja populaarsust võtsid ka bubikrae, V- ja gladkaelus. Kuni abiellumiseni pidid neiud ja vallalised naised kandma piiratud heletates värvides ja vähestes kaunistustes rõivaid. Üha enam kogusid populaarsust kostüümid. Võrreldes 1890ndatega oli kostüümijakk märgatavalt pikem ning seelik sirgem. Uueks suunaks sai selgelt mehelik joon. Valitsevaks moesuunaks sai 1900ndatel karusnaks. Karusnahk valitses moepildis olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistusena, stooladena ja Edwardi ajale iseloomuliku rõivaesemena ehk keebina. Karusloomade pead ja sabad olid sel ajastul rohkem hinnast kui kunagi varem. Eelistati tšintšilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Autosõidul karusnahkade kandmine muutus üha populaarsemaks. Õrnast siidist ja teistest peenetest kangastest aluspesu tõrjus välja puuvillase snobismi.
vääritimõistmist. Väga lühikeses seelikus või sügava dekolteega kleidis-pluusis sekretäril on kliendis usaldust raske äratada, pigem tekitab see kergemeelseid mõtteid ja usaldamatust. Suvisel ja kuumemal perioodil on võimalik kasutada pluusi ja seeliku kombinatsiooni. Valge pluusi ja musta seeliku koos kasutamine on rahvusvaheliselt levinud teenindaja riietusstiilina. Range pluusi juurde võib soojal ajal soliidse asutuse esindaja kanda ka kergelt lendlevat seelikut. Sõltumata aastaajast peaksid kostüümi juurde kuuluma sukad. Kingad peavad olema puhtad ja kui kandjal on võimalik, siis kontsaga. Sekretäri ametiriietuses eeldab inglise stiilis kostüüm poolkõrge kontsaga kingi ja prantsuse stiilis kostüüm kõrgekontsalisi kingi. Teksapükste kandmine igapäevase tööriietusena on tänapäeval täiesti aktsepteeritav, kuid alati peab arvestama töö iseloomu ning ettevõtte kodukorda. Oluline on silmas pidada riidekomplektide ning lisandite terviklikkust
Päikesekollektorid Eestis pole täpseid uuringuid päikeseenergia kasutamise kohta tehtud, kuid võib väita, et päikeseenergial toimivad küttesüsteemid on võimelised katma umbes poole eramaja aastasest sooja vee vajadusest, hoides kokku kütteõli või elektrit ning säilitades selle võrra ka elukeskkonna puhtamana. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning mitteregulaarsed. Päikesekollektorite baasil töötava päikeseenergia kasutamine on lisakütte võimalus, mille abil saab hoone aastasest soojusenergia tarbest katta 2060%. Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus
- haljastuse ja heakorrastuse - ehitistevahelised kujad - tehnovõrkude paigutuse - keskkonnakaitse abinõud; 2)iga krundi kohta eraldi: - krundi kasutuse otstarve - lubatud ehitiste arvu - suurima ehitusalase pinna - ehitise lubatud kõrguse. 2. Kas on mingid üldised reegild ehitustööde järjestamisel? Mis neid mõjutab? 1). Maa-alused tööd sh. hoonevälised 2). Maapealse osa tööd sh. üldehitus- ja eritööd 3). Viimistlustööd Järgnevus sõltub: - Kavandist - Aastaajast - Juhi suvast, mis mõjutab aga majanduslikku tulemit, mille tõttu ehituskorraldus tuleb läbi mõelda (projekteerida) 3. Kujuta võrkgraafikuna kolme järjestikuse töö tegemist kahel haardealal voolumeetodil. Joonista skeem pöördele. - 5. Loetle nõuded, millele peab vastama ehitusplatsi üldplaan 1)seotus teiste ehituskavandi osadega 2)kalenderplaani vastavat ehituskestus 3)valitud ehitustehnoloogia 4)ohutustehnika normid 5)tuleohutuse normid 6)looduskaitse norme
Pilet nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg
tagasi, siis hakkas tekkima ka hapnikust osooni. Osoonil on omadus neelata Päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust, mis mõjub hävitavalt elule. Kui kogu atmosfääris leiduv osoon kokku koguda, siis moodustaks see ümber Maa vaid o,3 cm paksuse kihi; õhuhapnik võtaks samadel tingimustel enda alla 5,5 km paksuse kihi. Metsas, mere kohal ja rannikul on õhu osoonisisaldus kõrgem, linnadele lähenedes aga väheneb. Osoonisisaldus sõltub aastaajast : suve alguses on osooni kõige rohkem, sügisel kõige vähem. 1970. aastal tõusis teravalt üles õhu osoonisisalduse küsimus. Selgus, et automootorite töötamisel tekkivates heitgaasides on lämmastikoksiide, neid on ka lennukite heitgaasides. Lämmastikoksiidid tekivad ka lämmastikväetiste lagunemisel pinnases ja aatomipommi plahvatusel. Samuti on kahjulikud aerosoolid, mille kasutamisel satub atmosfääri freooni, sama aine on külmakandjaks külmkapi jahutis.
Järva-Jaani Gümnaasium Rasmus Roos Arvutitöö mõju tervisele. Kahjuliku mõju vältimise viisid. Ergonoomia põhitõed Referaat Juhendaja Silva Kärner Järva-Jaani 2013 Sisukord Arvutitöö mõju tervisele Mõju nägemiselundile Kuvaritöötaja pilk on väga suure osa tööajast suunatud ekraanile, mistõttu saab väita, et arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundkonnale. Kuvari ekraanil toimuva jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges, mis aja jooksul viib ülekoormuse tekkimiseni. Silmad hakkavad väsima. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvatav elektromagnetvälja mõju, vaid just nägemiselundkonna ülepingutus. Mõistet Computer vision syndrome kasutataksegi kuvaritöötaja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
