Punahirv (0)

Punahirv (Cervus elaphus) on looduses laialt levinud hirve liik. Teda leidub enamjaolt kõikjal põhjapoolkeral (kaasa arvatud Eestis). Punahirve on ka viidud teistesse riikidesse näiteks Austraaliasse ja Argentiinasse. Punahirvedest on Eestis enim levinud Euroopa punahirv. Meie kodumaa aladel on punahirv vähese arvukusega, külmadel talvedel võib ta ka kohati puududa . Sageli on teda asustatud Abrukale, Hiiumaale ja Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Praegu on punahirve Eestis just Eesti läänesaartel. Punahirv on suuruselt põdra järel teine hirvlane . Punahirve värvus suvel ja talvel on erinev, suvel on ta punakaspruun ning talve poole muutub ta hallikaspruuniks. Nagu punahirve värvus on ka ta toit suvel ja talvel mõneti teistsugune. Suvel toitub see hirvlane rohttaimedest, talvel aga puude-põõsaste koortest ja võrsetest.
Välimus
Punahirvedel pole sarved aastaringselt , vaid osa aastast saavad isasloomad uhkeid sarvi kanda. Sarvede pikkus võib ulatuda 91 cm-ni, keskmiselt on aga sarved kuni 71 cm pikad. Sarvede kaal võib ulatuda 3 kg-ni, kuid haruldaselt 1 kg. Sarved ise on väga harulised, kuid pulkjad. Tihti rohkem kui 10 haruga sarved ei ole kurrulised. Punahirv on suuruselt põdrast väiksem ning metskitsest suurem. Ta värvus oleneb aastaajast (suvi/talv). Suvel on punahirve karvkate punakaspruun (roostepruun) ning talvel hallikaspruun (tumepruun). Hirve karvastik on lühike, kuid tihe. Punahirve poegadel on seljal armsad väikesed täpid, mis teevad poja teistest erinevaks. Harva võib juhtuda, et vanad loomad on ka täpilised. “Sabapeegel” kreemikasvalge, ulatub lühikesest sabast kõrgemale ning pole kindlalt mustaga ääristatud nagu tähnik- ja kabehirvel. Üks eritustunnustest on beež saba. Punahirve talvekasukas kasvab üldjuhul septembrist detsembrini. Suvekarv hakkab tekkima mais ning lõplikult kujuneb välja juuliks-augustiks. Karvavahetuse esimesed kohad on pea, jalad ja keha esiosa . Vasikatel toimub 2 karvavahetust – esimene toimub 2 kuud peale sündimist, kui kaovad täpid. Teine karvavahetus toimub sügisel, kui tekib talvekasukas.
Elupaik
Punahirvede elupaikadeks on metsad (eriti lagendikega liigestunud metsamaastikud), rohumaad, nõmmrabad ning võsastikud. Peamiselt elabki metsas ning toitub metsaservades või rohumaadel. Mõnel pool elutseb ka mägismaade nõmmrabadel (nt. Šoti mägismaal, Kagu-Inglismaal Exmooris ja Quantocksis), tavaliselt looduslikust puupiirist madalamal, suvel võib liikuda ka puupiirist ülespoole.
Toitumine
Kuna ta on taimtoiduline loom, siis enamik toidust (ligi 80%) moodustub põõsa- ja puude võrsetest (nt. Karpaatides sööb 36 puu- ja põõsaliigi võrseid ning 27 liigi, eriti kuuse ja remmelga koort). Nõmmrabas toitub kõrrelistest, tarnadest, lugadest, kanarbikkudest, talvel ka okaspuu- ja astelpõõsa võrsetest, kui neid leidub. Imetamisperioodil emahirve söögikogus peaaegu kahekordistub. Kui punahirvel õnnestub kätte saada veetaimi, sööb ta needki hea isuga ära.
Sigimine
Paaritumine toimud septembri lõpust novembrini ning poegimine mais-juunis. Suguküpsuse saavutamine oleneb elupaiga kvaliteedist, enamasti saavad isasloomad ( pullid ) suguküpseks 1 – 3- ja emased 1 –2- aastaselt. Kuid füüsiliselt saavad nad täiskasvanuks alles umbes 7-aastaselt. Tiinus kestab 225 – 245 päeva. Enamast sünnib 1 vasikas , harva kaksikud. Poegimisintervall 1 a. (ent iga- aastaste tiinuste osakaal sõltub keskkonnatingimustest ja võib olla 0 – 80%). Punahirvedel on 2 paari (kõhtmisi) nisasid. Udar on märgata ainult tiinuse lõppstaadiumis ja imetamisperioodi alguses. Juba 20 min. peale sündimist suudab vasikas oma jalgele.
Pojad
Pojad on esimesed 2 kuud täpilised, “ peegel ” tuhmkollakas. Vasikad loobuvad emapiimast umbes 6 – 10 kuuselt, kuid järglaste eest hoolitsev ema võib toita ka aastaseid vasikaid. Poegade eest hoolitsevad ainult emasloomad . Alguses jääb vasikas ema toiduotsingute ajaks üksi, 1 – 2 nädalaselt hakkavad vasikad emaga kaasas käima. Suurtes emasloomade karjades võivad tekkida “lastesõlmed”, kus on palju mängulist käitumist.
Mõõtmed
Punahirve tüvepikkus on keskmiselt 165 – 260 cm (Šotimaal isastel umbes 200 cm ning emastel umbes 180 cm). Sabapikkus on 12 – 15 cm, koos karvadega 20 cm. Õlakõrgus Šotimaal elavatel punahirvedel on umbes 122 cm (isastel), umbes 114 cm (emastel). Kondülobasaalpikkus Suurbritannias isastel on umbes 300 – 400 mm, emastel aga 280 – 335 mm. Kehakaal on piirkonniti erinev, oleneb elupaigast ja asustustihedusest: isastel kuni 255 kg ( tehistingimustes ; idapoolsemates piirkondades isastel isegi 350 kg), emashirvedel kuni 150 kg. Hambavalem: 0/3, 0 – 1/1, 3/3, 3/3 = 32 – 34. NB! Kõik mõõtmed on piirkonniti erinevad.
Eluviis
Punahirv on haruldaselt aktiivne 24 tundi ööpäevas. Aktiivsuse kõrgajad on õhtu- ja hommikuhämarikus, tihti on see inimtegevuse tõttu. Šoti mägismaa avamaastikul tõusevad punahirved varahommikul kõrgele mäkke puhkama ning õhtul liiguvad toitumisaladele. Metsades elavad punahirved toituvad peaaegu ööpäev läbi, videvikus tulevad varjepaigast põldudele sööma.
Kodupiirkond
Punahirvede kodupiirkond oleneb elupaigatüübist. Punahirved, kes elavad metsas lepivad ka väiksemate aladega. Peale selle oleneb kodupiirkond ka toitumisalade ja puhkepaikade omavahelisest kaugusest. Näiteks Šotimaal on isaste kodupiirkond umbes 800 hektarit suur, emastel aga poole vähem – 400 hektarit. Vahel esineb ka aastaajalist varieeruvust, näiteks Alpides talvel on kodupiirkond 50 – 150 hektarit, suvel aga suurem ja 400 hektarit. Asustustihedus sõltub elupaigatüübist, aga enamasti 5 – 45 isendit/km2. Alpides ja Norras rändavad punahirved suviste ja talviste kodupiirkondade vahet (Norras kuni 6 km). Noored emased punahirved on oma kodupaigale väga truud, nende kodupiirkonnad kattuvad tihti ema omaga . Enamik noori pulle lahkub pesapaigast 1 – 2-aastaselt, vastavalt kodupiirkonnast. 1-aastaselt lahkuvad pesapaigast, mis asuvad metsas, ning lagendikel läheb pullide lahkumisega 2 aastat aega.
Sotsiaalne käitumine
Metsades: emahirved on enamasti sotsiaalse käitumise keskmes, pullid aga alamal sotsiaalsel tasemel. Mägistel maadel elutsevad sigimises osalevad emahirved madalamatel nõlvadel, nooremad emased asuvad kõrgemal. Pullid suvel kõigekõrgemal, talvel aga laskuvad kõige madalamale. Innaajal võitlevad pullid domineerimise pärast – isased kaitsevad vasikatega emaste haarmeid või neid ümbritsevat ala, seda nimetatakse liikuvaks territooriumiks. Ülejäänud ajal on emased ja isased hirved eraldi, emased veedavad talve viljakatel aladel.
Suhtlemine
Indleva pulli möire näitab pulli tugevust ja võimsust. Emahirved ja vasikad ei suuda nii möirata ning nende häält kutsutakse mökitamiseks. Kui emahirved tajuvad ohtu, hakkavad nad haukuma. Olulisemaid asju suhtlemise juures on oma “sabapeegli” esiletoomine hoiatussignaalina. Sigimisperioodil eritavad emased punahirved lõhnanõret. Mõlemast soost loomadel on lõhnanäärmed olemas, mis asuvad säärtel, sõrgade vahel ja saba kõhtmisel pinnal ning ka pisaranäärmed.
 
Põhiandmed
Suurus
Kõrgus: Isaloomal 100 – 150 cm (emasloomad on väiksemad)
Pikkus: 1,60 – 2,50 m
Kaal: 100 – 320 kg
Sarvede pikkus: 90 – 120 cm
Paljunemine
Suguküpsus: Emasloomad 2. - 4., isasloomad 5. - 6. eluaastal.
Innaaeg: Septembris – oktoobris
Tiinuse kestus: Keskmiselt 235 päeva
Imetamisaeg: 7 kuud
Poegade arv: 1
Eluviis
Harjumispärane eluviis: Seltsiv loom, ettevaatlik, väljaspool jooksuaega moodustavad emas- ja isasloomad eraldi karju.
Toitumine: Rohi, kanarbik , oksad, lehed, metsikud viljad , puukoor.
Eluea pikkus: Isasloomadel 10, emasloomadel 12 aastat. Mõned üksikud haruharva kuni 25 aastat
Lähissuguluses olevad liigid
23 punahirve almliigist 6 on ohustatud.
Kaitse
Punahirv on kohati arvukas ning tema populatsioonid koguni kasvavad. Hirvejahti reguleerivad jahimajanduseeskirjad ning kvootide arv muutub igal aastal.
Huvitavat
ØSarved kasvavad ainult kevadel ja suvel
ØSarvede areng sõltub toitumistingimustest
ØTähtsama isase sarved on 5 või enama haruga
ØSarved langevad maha märtsis- aprillis
ØSarveharude arv ei näita hirve vanust
ØAastane pull võib olla Šoti mägismaal ilma sarvedeta
ØEdela-Inglismaal võivad olla aastasel pullil 12 haruga sarved
ØÜle 10- aastase pulli sarveharud hakkavad iga aastaga vähenema
ØUlukina on punahirv majanduslikult tähtis
ØArvukus kasvab kogu Euroopas
ØEestis peeti punahirve 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses iluloomana
ØMandri-Eesti asurkonnad moodustuvad peamiselt parkidest pääsenud loomad, kuid ka Lätist pärit isendid
ØPunahirv inglise keeles: Red Deer
saksa keeles: Rothirsch
vene keeles: Благородный Олень
Hirvlastest on veel teada:
Vesihirv
Mustsaba – pampahirv
Valgesaba – pampahirv
Miilu
Punahirv
Leisi Keskkool
Punahirv
Teostaja : Eveli Rohi
Klass: VI
Juhendaja : õp. A. Kandimaa
2006